Eesti tähelepanuväärsemad jõed, jäeved ja maakondade kõrgeimad tipud (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

EESTI JÕED

EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge,

Geograafia

13

doc

Eesti siseveekogude seisund

.............................................. 6 Veereziim ja vee kvaliteet.................................................................................................................. 6 Vee koostis......................................................................................................................................... 7 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 8 Eesti järvede tüübid (1995 a).............................................................................................................. 9 Jõed...................................................................................................................................................... 10 Levik ja tihedus................................................................................................................................ 10 Veereziim.......................................

Keskkonnakeemia

57

doc

Eesti loodusgeograafia konspekt

Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandinaavia kui saarena, mõned suuremad Läänemerre suubuvad jõed. Ptolemaiose kaardil on Euroopa äratuntav. Pytheas (tegutses) Massaliast (Marseille) sõitis Põhja-Euroopasse ja jättis kirjeldused sellest. Lennart Meri raamatus sõitis Pytheas sinna Läänemerre sisse. 325 eKr reisis Pytheas Põhja- Euroopasse, kus uuris osa Suurbritanniast, jõudis Läänemerele ja kirjeldas esimesena maad, mida kutsuti Thuleks (?!).

Eesti loodusgeograafia

80

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

foto.ee lk 13a, 22, 37, 81, 97 Hiiumaa Mudeliklubi lk 19, 64, 68 Toimetaja Aime Kons Küljendaja Lauri Haljamaa Tallinn, 2014 ISBN 978-9985-0-3467-5 Andres Tõnisson, 2014 Kirjastus Koolibri, 2014 Kõik õigused on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle raamatu osa paljundada ei elektroonilisel, mehaanilisel ega muul viisil. Kirjastus Koolibri Hiiu 38 11620 Tallinn www.koolibri.ee Sisukord Kuidas kasutada õpikuid? ... 4 1. EUROOPA JA EESTI ASEND, PINNAMOOD JA GEOLOOGIA 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ... 8 1.2. Eesti asend, suurus ja piirid ... 12 1.3. Mandrijää toime Euroopa ja Eesti pinnamoe kujunemisele ... 16 1.4. Euroopa pinnamood ja selle kujunemine ... 20 1.5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine ... 22 l.6. Eesti geoloogiline ehitus ... 26 1.7. Euroopa maavarad ... 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2

Euroopa

14

doc

Eesti geoloogiline ehitus

peenem ja savist jämedam settefraktsioon.) Lääne- ja Edela ­ Eestis vendi setted puuduvad. Fauna- ja elutegevuse jäänused setetes peaaegu puuduvad. Jälgi vaid vetikatest. Vendi setendid Eestis ei paljandu. Vendi tähtsus ­ purdkivimites leiduvad reostumata põhjaveevarud ­ nn kambriumi-vendi põhjaveekompleks. Vendile järgnes pikim maismaaline periood, mille vältel osa Vendi kihistut kanti laiali. KAMBRIUMI ladestu Kambriumi ajastu (570-480 milj. a. tagasi) esimesel poolel ujutati Eesti põhja ja kirdeosa üle normaalsoolsusega mere poolt, mille piirid muutusid. Aeg-ajalt meri taganes ja kuhjunud setted kanti ära. Hiljem meri laieneb ja katab juba peaaegu tervet Eestit. Setete paksus kasvab edela suunas. Setendeid Eestis igal pool - liiv ja aleuroliit. Leitud ka elu ­ kõhtjalgseid, peajalgseid, pehmekehalistele lisanduvad skelettidega organismid. TÄHTSUS - Lontova ja Lükati kihistu savi kasutatakse Tallinnas ja Loksal telliste, Aseris telliste ja drenaaztorude

Eesti loodus ja geograafia

8

doc

Konspekt

segunemine aeglane. Järvede jaotus veevahetuse põhjal, omadused, mis sõltuvad veevahetusest -. Kiire veevahetusega järvedes on olulisem allohtoonsete - väljaspoolt tulevate ainete ülekaaluga, aeglase veevahetuse korral autohtoonsete e. kohapeal tekkinud ainete ülekaaluga protsesside osa. Umbjärvel puudub nähtav sissevool, kuid toimub pinnasevee sisseimbumine kallastelt ja põhja kaudu. Peamine toitumine on siiski sademetest. Umbjärve vesi vahetub Eesti tingimustes 5-10 (geoloogide andmetel umbes 3) aastaga. Läbivoolujärved: Nõrga läbivooluga ­ vesi vahetub kauem kui 1 aastaga; Tugeva läbivooluga ­ vesi vahetub mitu korda aastas; Veehoidlad ­ vesi vahetub paarkümmend korda aastas. Läbivoolust oleneb vee karedus ja värvus ning ka läbipaistvus. Füüsikalised tegurid ja mis neist sõltub - Päikesekiirgus on elus kõige olulisem tegur, fotosünteesi ja hingamise kõrval mõjub ka kõigile teistele protsessidele (toitumine, toidu

Eesti sisevete ökoloogia

80

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

-järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill Soode teke 1)Järvede kinnikasvamisel -põhjast ja pealt üheaegselt - ~1/3 Eesti soodest 2)Maismaa soostumine -põhjast - ~2/3 Eesti soodest -pealt -kestev veerohkus Soode tüübid Eestis: madalsoo – siirdesoo – raba Madalsoo Raba e. kõrgsoo -üleminekukooslus -57% -31% madalsoolt rabale

Eesti elustik ja elukooslused

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (1)