Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
- Ooper “Deemon” (prantsuse mõjutustega) - Romansid “Öö” ja “Pärsia laulud” - Klaveriteosed, eriti “Meloodia” SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) Vene helilooja, pianist ja dirigent 4-aastaselt ilmutas huvi muusika vastu 1882-1885 õppis klaverit Peterburi Konservatooriumis 1888.a jätkas õpinguid Moskva konservatooriumis 1897.a alustas tööd dirigendina 1904-1906 oli Moskva Suure teatri dirigent LOOMING Esiplaanil klaverimuusika Kirjutas klaveriteoseid neljale käele Tähelepanu keskmes meloodia Ei taotlenud oma muusika sarnasust rahvamuusikaga 3 sümfooniat 4 klaverikontserti - Kuulsaim klaverikontsert nr. 2 3 ooperit: - “Aleko” - “Ihnus rüütel” - “Francesca da Rimini” ALEKSANDR SKRJABIN (1872-1915) Õppis Moskva Konservatooriumis klaverit ja komponeerimist 1892.a lõpetas Moskva Konservatooriumi Inspiratsiooni sai Chopin’i helikeelest LOOMING
See ühendas endas pantomiimi, kantaati ja ürgseid vene kombeid. 2) Neoklassitsistlik periood (lõppeb1953). 3) Dodekafooniline periood (1953-1971).Kogu tema loomingut iseloomustab tavapäraste žanrite puudumine. Need on teadlikult segi paisatud. Helitöid on kokku umbes 150. Vokaalsümfoonilistest on tuntumad: "Pulm", "4 kantaati", laulutsüklid "Naljajutud", "4 vene laulu", "Kassi hällilaul". Palju on erisugust koorimuusikat. Klaverimuusika on arvukas, kusjuures on palju kirjutanud ka kahele klaverile: "Kontsert kahele klaverile", "Sonaat kahele klaverile", "Kontsertiino kahele klaverile". Sooloklaverile: soolotsükkel "5 tooni", "5 kerget klaverit". Suur hulk väikevorme. Kuulus viiulikontsert, mida tihti ette ei kanta, kuna on viisivaene. Orkestrimuusikast on silmapaistval kohal "Psalmide sümfoonia". Orkestrisüidid "Kevad riitus", "Soldati ajalugu", "Ragtime", süidid nr 1 ja 2. Veel
1966 Estonias, 1983 Vanemuises. CHARLES IVES (1974-1954) · esimene USA süvamuusika suurkuju/ekpressimentaator · kasutas loomingus atanaalsust, klastreid, kobarakorde oli oma ajast ees! · LOOMING: o Orkestrimuusika o 12 teost sümfooniaorkestile o Kasutas oma loomingus: 1. Polüstilstikat (2 puhkpilliorkestrit, kes mängivad erinevas tempos ja erinevat lugu ). 2. Seob polüstlistika kollaztehnikaga, 3. Polümeeria o Klaverimuusika. Kõige tuntum 2. Klaverisonaat ,,Concord" CARL ORFF (1895 -1982) · Saksa helilooja · Töötas välja täiesti uue muusikapedagoogika ja uut tüüpi orkestri, kus domineerivad löökpillid. · Eesmärgiks egutada lapsi musitseerima pillimäng! · Orff instrumentaarium · LOOMING: o Lavalised suurvormid. Sulatas kokku muusika ja sõnalise osa. Süntees muusikast, sõnast, tantsust, lavalisest tegevusest. o Lavaline kantaat ,,Carmina burana"
tunnustust, kuid saabus ka katastroof. 1854. a. varakevadel, meeltesegadushoos tegi Schumann enesetapukatse, hüpates Reini jõkke. Ta päästeti kalurite poolt ja viidi arstide nõuandel peagi Bonni läheduses Endenichi psühhiaatriaravilasse. Loominguline tee oli lõppenud. Schumann suri Endenichis 29. juulil 1856. a. LOOMING Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides otsime me asendust tegelikkuse illusioonidele".
Liszt-kontroll-analüüs 1. Kes oli ja millega tegeles? (erinevad väljundid-erialad) Ferenc Liszt oli 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublistist. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid,õpetajad. Muusikaõpingud Viinis, kus tema õpetajateks olid Czerny (klaver) ja Salieri (kompositsioon). 3. Liszti kogemus konservatooriumiga. Püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu, kuna ta oli välismaalane. 4. Liszti ja Beethoveni kokkupuude. Viinis kohtus Beethoveniga, mis jättis talle unustamatu mulje. 5. 1827-1830- mis Lisztiga juhtus? Mis ta tagasi tõi/aitas? aastal 1827 suri tema isa ning seetõttu süvenes religioossesse müstikasse. Alates 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Kohtus viiulivirtuoos Paganiniga, kes äratas heliloojas soovi saavutada klaveril sama, mis Paganini viiulil. 6. Liszti iseloomustus. Ego? Kade? Lahke...
-Jazz sai alguse Ameerika Ühendriikides 19. Sajandi viimastel aastakümnetel. - Jazz kasvas välja neegrite töölauludest, bluesidest ja spirituaalidest. -See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt inglaste, sotlaste) laulud on mõjutanud jazzi meloodilist ja harmoonilist külge. -Neegrid alustasid jazz-muusikat hoogsate marsside ja tantsudega. -Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. See on noodistatud klaverimuusika, milles puuduvad improvisatsioonid. Ragtime loojana on tuntud SCOTT JOPLIN -Levis ka klaveril mängitav blues, mille üks liike on boogie-woogie. -Jazz-muusikat võib siduda linnakultuuriga. -Esimesed tuntud nimed jazz-muusikas on pärit New Orleanist. -New Orleansi jazzi harrastasid eranditult neegrid! - Sellele perioodile on omane: pillimehed ei tundnud nooti, mängisid peast, koosseisud olid väikesed (6-7 liiget). -Ansamblisse kuulusid meloodiapillid: trompet, klarnet, tromboon
aastast rahvusvaheline festival AFEKT Tallinnas ja Tartus ● Tallinn Music Week 38. Arvo Pärdi muusikast. Pärt on eesti heliloojatest maailmas kõige tuntum ning kuulsam ning ta on lisaks ka maailmakuulus. Tema muusikat mängitakse üle maailma paljude festivalidel. Tema muusikal on sügav religioosne sisu ning tähendus, kuna Arvo Pärt ise on ka sügavalt usklik. Paljud tema lood on pühendatud teatud persoonidele, kellega on ta koostööd teinud või elus kohtunud. 39. Klaverimuusika Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel – kontserdielu ja õppeasutused. Klaveriga seotud muusikaelu koondus peamiselt Tallinnasse ja Tartusse: organiseeriti kontserte, kus esinesid nii asjaarmastajad kui ka professionaalid. Alates 1807.aastast oli Tartu Ülikooli juures ameti muusikadirektor, kelle ülesandeks oli üliõpilaste muusikalise tegevuse organiseerimine ja soovijaile muusikatundide andmine. 1841 asutati Tallinna muusikaselts, korraldati segakontserte. 19
Astronoomiast sai ka Tema loomingu üks inspiratsiooniallikas ning elades Jänedal, avanes tal võimalus rajada Jäneda mõisa lossitorni omalaadne muusikatähetorn- planetaarium. Aastatega on see koht tänu Sisaskile kujunenud väga populaarseks ning ekskursioonitellimusi on rohkem kui helilooja suudab vastu võtta. Seal toimuvaid loeng-kontserte ja astronoomilisi vaatlusi seostab ta muusikaga, millest mõjutatuna on valminud ka mitmed tähistaeva ainelised teosed, millest suurem osa kuulub klaverimuusika valdkonda ning osa ka filmi- ja teatrimuusikale. Looming Kogu tõe enese kohta on ta ise kokku võtnud raamatus "Põhja- Eesti südamaadel" .Urmas Sisask on öelnud: "17 miljardit aastat vana universum on hiiglaslik "orel", mille leiutas Jehoova. Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid ning teised kosmilised kehad ja süsteemid on tänu gravitatsiooniseadustele selle "hiiglaoreli" viledeks see on minu elu ja töö credo. Universumi muusikainstrumendi
sümfoonilist muusikat, oopereid, koorisuurvorme, romansse, palju kalverimuusikat. Ta tegutses aktiivselt ka pianistina nii kodumaal kui ka välismaal. 1917. aastal Oktoobrirevolutsiooni puhkedes emigreerud Ameerikasse, kus veetis elu viimased 25 aasatat. Tema kontserdigraafik pianistina nii Ameerikas kui Euroopas oli tihe. 1930 aastal ostis ta sveitsi villa, kus valmis suur osa helilooja nende aastate loomingust. Suri Ameerikas keset kontsertturneed. Looming Esiplaanil klaverimuusika, mille massiivne orkestaalne faktuur hõlmab tihti klaviatuuri kogu selle ulatuses . Üheks tema populaarsemaks teoseks on 2. klaverikontsert. Tema muusikat iseloomustab vabalt voolav lai meloodia, pikad arendused ja rütmienergia. Jätkas 19 sajandi heliloojate,eeskätt Moskva koolkonna traditsioone, kelle juhtfiguur oli Tsaikovski. Erinevalt viimasest ei ole R. muusika nii impulsiivselt emotsionaalne. Helilooja sisemaailma aitasid tasakaalus hoida Vene õigeusu
See oli tol ajal kõige rahvalikum ajaviide. Sellise muusika kaudu levis rahvahulkadesse 3 tantsu stiili: Steptants, shuffle ja cakewalk. RAGTIME Termini ragtime algkujuks arvati olevat sõnapaar ragget-time e räbaldunud pulss. Pealinnaks on sedalia-Missouri, seal elas ragtime vaimne isa Scott Joplin. Omal ajal oli Ragtime peaaegu konkurentsitu. Ragtimeil on 2 olulist tunnust: see on alati läbi komponeeritud ja kus puudub jazz muusikale omane improvisatsioon. See on põhiliselt klaverimuusika. Kõrgperiood on lühike, vaid 20 aastat. Lõpeb S. Joplini surmaga. Vorm meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Pianisti vasak käsi mängib bass-akord-bass-akord. Parem käsi mängib sünkopeeritud meloodiat. Pianistlikkus mõttes meenutab ragtime 19. saj muusikat. Erinevalt Euroopa muusikast dikteerib siin rütmi meloodia üle ragtimei mängusid ja kirjut. Peamiselt valged. Mustad olid ka teretulnud. Eriti popularne oli see muusika tööliste hulgas, kes ehitasid uut raudteed läbi Ameerika
Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch. Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Võrdlus Helilooja Heino Elleri looming on Artur Kappi kui heliloojat , organisti , saanud eestlastele rahvuslikkuse kauaaegset kompositsiooniõpetajat sümboliks. võib nimetada Tobiase kõrval teiseks Arvukama osa tema loomingust eesti professionaalse helikunsti moodustab klaverimuusika .Ligi 200 nurgakiviks. klaveriteose hulgas on eriti tuntuks Loominguks jäi Astrahanis ( oli saanud miniatuurid "Kellad" ja muusikakooli direktor) vähem mahti , "Liblikas". Oma lemmikpillile viiulile praktiline muusikutöö ja kirjutas ta nii miniatuure nagu organisatoorne tegevus võtsid suurema "Männid" ning "Avarused" , kui ka osa ajast. Siiski valmistas kaks kaks sonaati viiulile ja klaverile ning suuremat teost: "Süit eesti
Robert Schumann 1810-1856 ELULUGU Helilooja sünnilinnaks on Zwickau. Tema isa, kes oli tuntud kirjanik ja kirjastaja ja raamatumüüja, soodustas igati poja muusikalisi ja kirjanduslikke pürgimisi. Lõpetanud gümnaasiumi astub ema tungival soovil (isa just surnud) 1828. (18a) Leipsigi ülikooli õigusteaduskonda, kus õpib vaheaegadega kuni 1830. Need õpingud olid väga vastumeelsed, ning tema huvidega risti-vastupidised. Seda rahulolematust leevendas vaid muusika, mille keskmes asus klaver. Seda pilli harjutas ennastunustamiseni. Juriidiliste parakrahvide pähetuupimine oli piin. Veenis ema, et tema kutsumuseks on muusika. 1834. aastal hakkab Schumann välja andma ajkirja Neue Zeitschrift für musik. See ajakiri propageeris rahvuslikkust, kõrget moraali ning arvustas akatemismi. Samamaegselt jätkabpingelist tööd klöaveriga. Maestro Wieck on oma õpilasega väga rahul ning enustab takke suurt tulevikku pianisti, heli...
Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791 Austria helilooja. Viini klassikalise koolkonna esindaja. Sündis Salzburgis (Austria). Tema isa oli õukonnas kuulus muusik ja temast sai poja õpetaja ja kontsertide korraldaja. Mozart oli juba lapsena väga andekas. Juba 5-aastaselt mängis suurepäraselt klaverit ja komponeeris esimesed muusikapalad. 6-aastaselt alustas esinemisi Euroopa linnades. Mozart esines sageli koos õega , kes oli samuti väga andekas. Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt ooperi. Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna, kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust. 1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli...
,,Talvise teekonna" (koosneb 24 laulust) tsükkel on kantud aga traagilise üksinduse meeleolust. Scuberti korraldatud muusika õhtuid kutsuti schubertiaadideks, kus esines ka helilooja ise. Romantilise kammerliku laululoomingu kõrgsaavutuseks on Robert Schumanni (1810-1856) soololaulude tsüklid ,,Poeedi armastus", Heinrich Heine sõnadele ja ,,Naise elu armastus". Enim tuntud soololaul maailmas on ,,Ave Maria" (1825). 1.5. Klaverimuusika 19. sajandi kõige iseloomulikemaks klaveri miniatuurideks olid nokturn (ööpala), ballaad, rapsoodia (vabas vormis fantaasiarikas heliteos), aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka polonees. Neid kõiki ühendas meloodilisus ja lüüriline karakter. Täiesti uudsena kerkis esile mängutehniliselt kõrge kontsertetüüd (muusikaliselt ja tehniliselt kõrgel tasemel instrumendi valdamine ja ettekandmine). Saksa helilooja Johannes Brahmsi (1833-1897) klaveriloomingule
VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise järgus kerkisid esile kolm heliloojat- Haydn, Mozart, Beethoven-Viini klassikud, kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel. JOSEPH HAYDN ( 1732-1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister, kelle looming hõlmab kõiki muusikazanre. Tema käekiri oli kohe väga originaalne. Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal Alam-Austriast Rohrau külas tõllassepa peres. Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn ligi kümme aastat ning lahkus sealt ilmselt häälemurde tõttu. Elu vabakutselisena lõppes 1759.a Viinis- sai töökoha krahv Morzini väikese kapelli juhina. 1761 saadeti kapell laiali, jäi taas tööta. Arvatavasti kirjutas ta Morzini juures oma esimese sümfoonia. 1761. aastal asus Haydn am...
Mart Saar Elulugu: Mart Saar sündis 28. septembril 1882 Viljandimaal Vastemõisa vallas Hüpassaare talus. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Nooti õppis Saar tundma Andreas Erlemanni raamatu "Musika öppetus" abil. Helilooja enda sõnade kohaselt luges ta selle läbi sada korda. 1901. aastal oli surnud Mart Saare isa, mistõttu ei saanud niigi vaene tudeng loota väiksemalegi kodusele toetusele. Mart Saare ja Juhan Aaviku õpingute toetuseks korraldas Suure-Jaani lauluselts peoõhtuid. Palju aitas Mart Saart ka asjaolu, et tänu headele eksamitulemustele vabastati ta esimesel aastal poolest, pärast seda aga kogu õppemaksust. Kolmel suvel 1904, 1907 ja 1910 võttis Saar osa alanud süstemaatilisest rahvaviiside kogumisest. Pärast konservatooriumi lõpetamist a...
1804-1814 · Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 1809-1810 · Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 · Laulumängud o "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 o "König Stephan" op. 117, 1811 · Avamäng "Coriolanus" c-moll op. 62, 1807 · Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804 · Missad o Missa C-Dur op. 86, 1807 o Missa solemnis D-duur op. 123, 18191823 · Klaverimuusika o 32 klaverisonaati, sealhulgas Nr. 8 "Pateetiline sonaat" c-moll op. 13, 1797-1798 Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801 Nr. 21 "Waldsteinsonate" C-Duur op. 53, 1803-1804 Nr. 23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810 Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op
Töövõimlemine Tervis on inimese kalleim vara, seda tuleb osata hoida ja hinnata. Kui tervis on korras, on aeg hakata rohkem liikuma. Tänapäeva istuv eluviis paneb inimese varem või hiljem kahe valiku ette, kas hakkata "liikumis- või taastusravi" sõltlaseks. Edukuse saavutamisel on oluline ja määrav see,kuidas me suudame taastuda igapäevastest vintsutustest. Kas unustatud vana? Vanemad inimesed mäletavad aega, kui kell 11 kostis raadiost reibas klaverimuusika ja aktiivne naishääl teatas, et algamas on virgutusvõimlemine. Kümneks minutiks katkes töö paljudes vabrikutes, tehastes ja kontorites selleks, et teha juhendatult harjutusi. Õnneks on tänaseks vana hea virgutus- ehk tootmisvõimlemine taasavastatud. Kehakultuur Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus,
„Fidelio“ 1813-1815: kriis – depressioon, kuid kuulsus haripunktis, rikkus, teoseid vähe 1816-1827: hiline loomimng – täiesti kurt; suurteosed „Missa solemnis“, „IX sümfoonia 3) Sümfooniline muusika, sümfooniad Ülev, dramaatiline väljendus, loogiline ülesehitsu „III sümfoonia“ – 19. sajandi sümfonismi alfus „V sümfoonia“, „VI sümfoonia“, „IX sümfoonia“ 4) Klaverimuusika Sonaadid, klaverikontserdid, variatsioonitsüklid, väikepalad Lopsakas fantaasia ja framatism,polüfooniavõtete ja fuugavormi kasutamine
Romantism 1. F.Schubert- Romantilise kammerlaulu tänapäevani enim esitatav suurkuju; kirjutas kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga üle 600 laulu. Seal hulgas on lühikesi lugusid, mis oma vormi ja väljenduse lihtsuselt meenutavad 18.sajandi koduses musitseerimises levinud repertuaari ja dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus...
48, 1840 - 16 laulu Heine tekstidele), "Naise elu ja armastus" (op.42,1840 - 8 laulu Chamisso tekstidele), "Laulu ring" ( op.30, 1840 - 12 laulu Eichendorfi tekstidele) jt. 5. Muusikalis-dramaatilised teosed: Ooper "Genoveva" (1848) Oratoorium "Paradiis ja Peri" (1843) Muusika Byroni "Manfredile" (1849) Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele".
pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega. Kammermuusikas ja sümfoonilistes anrides toimub täielik murrang ja Schubert küps looming selles valdkonnas on täiesti iseseisev ja tihti küünib Beethoveni kõige emotsionaalsemate ja mõttetihedamate suursaavutuste kõrguseni. Elu lõpul otsib Schubert väsimatult uusi teid ja tema 6 muusikalist hetke (1827) ja 8 eksprompti (1827-28) avavad uue suuna klaverimuusika arengus, loovad uut tüüpi romantilis- lüürilise miniatüüri. Hoolimata Schuberti meeleheitlikust olukorrast, ei jäta teda kunagi lõplikult maha tema loomupärane optimism ja tema viimaste teoste hulka kuuluvad sellised elujaatavad suurteosed nagu monumentaalselt eepiline C-duur sümfoonia, võimas kantaat "Mirjami võidulaul", helge ja värvikas klaveritrio B-duur ja palju teisi. 1828. a. Schubert projekteeris rida uusi suuri töid. Teda tiivustas mõte, et tema elus
hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. esile oma ootamatu dramaatika, kohati ka salapäraselt fantastiliste ja grotesksete meeleoludega ("Viirastused", 2. keelpillikvartett, "Eleegia", * Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 "Öö hüüded"). teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost). * TEOSED: Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20. sajandi muusika väljendusvahenditest (impressionism ja ekspressionism) - koorimuusika: Jõel (Jõekaldal) (tekst Otto Roots, 1951) ; Laul sepast ning rahvuslikust koloriidist
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus). Levinud loodusega seotud temaatika(torm,äike,tuul,mässav meri). Armastatakse müstikad(trollid,vaimud,teispoolsus). 4. 19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad? Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud,mida hakkati kkondama tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis sümfooniline poeem,l...
Muusikaajalugu- Klassitsism 1. Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist/parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiigi põhimõtted. 2. Perioodid ja kirjeldused: a) Üleminekuaeg 1720-1760- Tekkisid uued žanrid, muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Kirik polnud enam määraval kohal. Muusikaühingud korraldasid avalikke kontserte. b) Varaklassitsism 1760-1780- Sümfoonia. Varem tekkinud žanrid arenesid küpseteks teosteks. Haydni ja Mozarti varajane looming. c) Klassitsismiajastu kõrgaeg 1780-1810- Haydeni ja Mozarti parimad teosed. Beethoven 1780. Herailisus, üliklikkus, rahvuslikud jooned. 3. Euroopa kultuuripilti mõjutasid 18. saj. lõpul ja 19. saj. algul suur prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõjad ja Viini kongress. 4. Klassitsismi nim. valgustusajastuks, sest teemas oli filosoofia, haridus ja lihtrahva harimine. ...
Kordamine muusikaks, klassitsism Mõisted: Funktsionaalharmoonia – I, IV, V, astele tuginev harmoonia. Toonika – helilaadi I aste, põhitoon. Dominant – helilaadi V aste. Subdominant – helilaadi IV aste. Ekspositsioon – sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad. Töötlus – sonaadivormi püsimatu helistiku ja vatsavalt ka pingestumata väljendusega keskosa, mis asendab esitletud teemasi. Repriis – heliteose algmaterjali korduv vormiosa. Keelpillikvartett – neljast keelpillist koosnev ansambel. Klaverikontsert – virtuoosne, enamasti kolmeosaline ulatuslik teos klaverile ja orkestrile. Kammermuusika – ühele esitajale või väikesele ansamblile loodud muusika. Kammersonaat – koosneb sissejuhatusest ja 2-4 tantsulisest osast, sarnaneb tantsusüidiga. Avamäng – muusikalist lavateost, oratooriumi või kantaati sissejuhatav helitöö orkestrile. Sümfoonia – sonaaditsükli alusel loodud mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Opera seri...
Taaveti liiduks. Teda võlus piiblistseen, kus Taavet võidab Koljati.. Taaveti liidust kirjutas ta ka oma ajakirjas. Robert Schumann oli abielus pianist Clara Schumanniga (sündinud Wieck). 1854. aastal püüdis Schumann teha enesetappu, hüpates teda pidevalt jälitava hirmu eest Reini jõkke. Kuigi kalurid ta päästsid, lõppes helilooja elu vaimuhaiglas, kus ta suri aastal 1856 Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Sümfooniad · "Kevadsümfoonia" (1841) · "Reini sümfoonia" (1851) Klaveritsüklid"
toimetamisest, pühendus ainult loomingule, aga see oli tõenäoliselt liiga hilja. 1854 tegi Schumann suitsiidikatse. Hüppas Reini jõkke, sai päästetud, aga viidi psühhiaatrihaiglasse, kus 2 aasta pärast suri. Looming Võrreldes Schuberti loominguga on Schumanni looming elurõõmsam. On öelnud: ''Ära põlga elu seepärast, et sa näed ta hallust ja tühisust, vaid paranda teda, siis muutub ta sulle armsaks.'' Loomingu võib suures plaanis jaotada kaheks: klaverimuusika ja soololaulud. Suurem osa tema loomingust on programmiline (sisuga, konkreetse pealkirjaga). Soololaulude tsüklitest on tuntumad: ''Poeedi armastus'', ''Naise elu ja armastus''. Klaveritsüklitest: ''Lastestseenid'' (sealt pärit tuntud pala ''Unelm''), ''Karneval''. Davidskund ehk Taaveti liit idee koguda kokku kõik heliloojad ja võidelda filisterluse vastu. ''Karneval'' ongi seotus selle Taaveti liiduga. Klaveritsükkel koosneb 21 osast ja viimane osa on marss.
72. 1804-1814 * Muusika näidendile ,,Egmont" op. 84, 1809-1810 * Balletid o "Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791 o "Die Geschöpfe des Prometheus", op. 43, 1800-1801 * Laulumängud o "Die Ruinen von Athen" op. 113, 1811 o "König Stephan" op. 117, 1811 * Avamäng "Coriolanus" c-moll op. 62, 1807 * Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804 * Missad o Missa C-Dur op. 86, 1807 o Missa solemnis D-duur op. 123, 18191823 * Klaverimuusika o 32 klaverisonaati, sealhulgas + Nr. 8 "Pateetiline sonaat" c-moll op. 13, 1797-1798 + Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801 + Nr. 21 "Waldsteinsonate" C-Duur op. 53, 1803-1804 + Nr. 23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805 + Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810 + Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op. 106, 1817-1818
diplomitööks valmis ooper "Aleko" Peale konservatooriumi töötas ta Moskvas Savva Mamontovi eraooperis klaveriõpetajana. 1904. aastal võttis vastu dirigendi koha Suures Teatris. USAs ja Kanadas esines ta nii dirigendi kui ka pianistina suurel kontsertturneel. Pärast Oktoorbrirevolutsiooni asus Rahmaninov USAsse ja ei naasnud enam kunagi kodumaale. Rahmaninovi loomingus arvukamaks ja olulisemaks osaks on klaveriteosed. Ta on loonud nii suur kui väikevorme. Klaverimuusika kõrval pühendas Rahmaninov tähelepanu ka sümfoonilisele muusikale ja romanssidele. 7 Kirjandus 1. Kull, I. Tuisk, O. 1971. ,,Muusikaajalugu keskkoolile". Lk 144-147. Kirjastus ,,Valgus". 2. Entelis, L. 1976 "XX sajandi heliloojate siluette" lk 139-147. Kirjastus "Eesti raamat" 3. "Sergei Rahmaninov" http://en.wikipedia.org/wiki/Sergei_Rachmaninoff (vaadatud 5
*klaverikontsert nr.1 Esduur *I osa Allegro maestoso *II osa Adagio *III osa Allegretto Vivace *IV osa Allegro Marciale *2 sümfooniat *u 90 laulu ja romanssi *kontsertetüüdid *kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" *vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 20. Liszti klaverilooming vs sümfooniline looming (sümf. poeemid) Liszt võttis käsitlusele uue muusika zanri. Klaverimuusika oli tunduvalt tugevam orkestrimuusika. Võrreldes suuremahulise klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Paljud Liszti sümfoonilised teosed sisaldavad konflikte. Liszti sümfoonilse muusika raskuskese on tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele
aja tuntud pedagoog Friedrich Wick (Wicki tütrega Claraga R.Schumann ka abiellus). Peale käevigastust pühendus Schumann heliloomingule. Robert Schumannil oli ka väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. Ta tutvustas mitmeid noori heliloojaid ja nende põhimõtteid laiemale muusikaüldsusele, rajades sedasi noortele tegijatele teed kuulsusele ja tuntusele. Looming: Schumanni loomingus on tähtsal kohal laulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Tuntumad laulutsüklid on "Poeedi elu ja armastus" ning "Naise elu ja armastus". Tuntud on klaveripalade tsüklid on "Karneval"ja "Lastenurk". Selle kogumiku kauneim pala on kindlasti "Magus unelm". Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat. Clara Schumann sündis 13. septembril 1819. aastal Leipzigis klaveriõpetaja Fredrich Wiecki tütrena. Kuuendast eluaastast saadik, pärast vanemate lahkuminekut, elas ta isa juures, kes andis talle iga päev klaveritunde
Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost). Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile omane). Rahvuslikkus võiks seostuda ka Elleri omapärase, klassikalisi järgnevusi vältiva harmooniaga, samuti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Tema orkester on
Teosed Orkestrimuusika: 4 sümfooniat (I c-moll, 1876; II D-duur, 1877; III F-duur 1883; IV e-moll 1885), 2 klaverikontserti (d-moll, 1858; B-duur 1881), Viiulikontsert (1878), Topeltkontsert viiulile ja tsellole (1887), Akadeemiline Avamäng (1880), Traagiline Avamäng (1881). Vokaalsümfooniline muusika: Ein deutsches Requiem (1868); Kammermuusika: Klaverikvintett (f-moll 1864), Klarnetikvintett (h-moll 1891), kvaretid, kvintetid, sekstetid paljud koos klaveriga. Klaverimuusika: 3 klaverisonaati (C-duur 1853; fis-moll 1852; f-moll 1853), rapsoodiad, intermezzod, ballaadid, variatsioonid, Ungari tantsud (1852-1869; seade orkestrile aastast 1874). Palju soolo- ja koorilaule, orelimuusikat. 1 Johannes Brahms ,,Ein deutsches Requiem" (,,Saksa reekviem") op. 45, EE 1868 Nach Worten der
pingsamaks, tihedamaks, kasutab järjest uusi võtteid ja rikastub uute teemadega Looming · Kammermuusikas ja sümfoonilistes zanrides toimub täielik murrang ja Schubert küps looming selles valdkonnas on täiesti iseseisev ja tihti küünib Beethoveni kõige emotsionaalsemate ja mõttetihedamate suursaavutuste kõrguseni · Elu lõpul otsib Schubert väsimatult uusi teid ning tema 6 muusikalist hetke (1827) ja 8 eksprompti (1827-28) avavad uue suuna klaverimuusika arengus, loovad uut tüüpi romantilis-lüürilise miniatuuri Looming · Hoolimata Schuberti meeleheitlikust olukorrast, ei jäta teda kunagi lõplikult maha tema loomupärane optimism · Tema viimaste teoste hulka kuuluvad sellised elujaatavad suurteosed nagu monumentaalselt eepiline C-duur sümfoonia, võimas kantaat "Mirjami võidulaul", helge ja värvikas klaveritrio B-duur ja palju teisi Schuberti laulutsüklid
4-aastaselt hakkas Rahmaninov klaverit õppima, 9-aastaselt läks ta Peterburi konservatooriumisse. 1888 läks ta Moskva konservatooriumisse klaverit ja kompositsiooni õppima. Õpingute ajal tutvus ta paljude silmapaistvate vene heliloojatega. Peale konservatooriumi lõpetamist kutsuti teda ooperi teatrisse dirigendiks. 1904. aastal sai temas Moskva Suure teatri dirigent. Põhiliselt juhatas ta vene oopereid. 5. Rahmaninov kui helilooja. Žanrid, helikeel, klaverimuusika erilisus, tema muusika laenudest popmuusikas. Tema loominguliselt kõige viljakamad aastad olid 1900 – 1915, mil ta kirjutas suurema hulga oma kuulsatest teostest . tegutses aktiivselt pianistina, seda nii Venemaal kui ka mujal maailmas. 1917 lahkus ta Venemaalt ning asus elama USA-sse, kuhu ta jäi elupäevade lõpuni. Tema kontsertide graafik pianistina oli väga tihe, mille tõttu ei olnud tal aega tegeleda oma loominguga
· Images (1909/1911) · Le martyre de St. Sébastien (1911) · Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika · Keelpillikvartett g-moll (1893) · Syrinx (1913) · Sonate pour violoncelle et piano (1915) · Sonate pour flûte, alto et harpe (1915) · Sonate pour violon et piano (1917) 9 Kokkuvõte Rahvus: prantslane Sündinud: St Germain-en Laye, 1862 Surnud: Pariis, 1918 Peamised zanrid: orkestri- ja klaverimuusika Põhiteosed: ,,Fauni pärastlõuna" (1892-1894) ,,Palleas ja Melisande" (1893-1902) ,,Nokturnid" (1899) ,,Meri" (1905) ,,Images" (1905-1907) klaveriprelüüdid (1910, 1913) ,,Mängud" (1913) 10 Kasutatud kirjandus 1. http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/debuss.html 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Claude_Debussy 3. 11 12
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
töötlema - töödelda - töötlen - töötlesin - töödelnud
hälbima - hälbida - hälbin/hälvin - hälbisin - hälbinud
käskima - käskida - käsin - käskisin - käskinud
kuduma - kududa - koon - kudusin - kudunud
möönma - möönda - möönan - möönsin - möönnud
12) Mis keeltest on tulnud järgmised tsitaatsõnad ja -väljendid? Mida nad tähendavad? (8 p) 8
p
ragtime
boutique
ceteris paribus
rejoneador
Vastused:
ragtime
Rahvalauluseaded (Ma kõnnin vainul, Hans ja Mihkel), orginaal laulud (Nõmmelill, Hällilaul) 19. Eesti esimene ooper-Eeval Aav,"Vikerlased", 1928 Estonias, rahvusromantiline ooper, mille ainestik käsitleb muistsete saarlaste sõjaretke Rootsi ning Sigtuna vallutamist 1187.aastal. 20. Heino Elleri koolkond õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter. Instrumentallmuusika(kõige enam klaverimuusika nt Liblikas, aga ka viiulimuusika nt Männid), sümfoonilised teosed (sümfooniline poeem Koit ja sümf pilt Videvik). Sümfooniline tsükkel ,,Viis pala keelpilliorkestrile" 21. E.TUBIN: Tartu kõrgemas Muusikakoolis,dirigent, vanemuise repetiitor, rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja, kõige tähtsam-kümme sümfooniat(2. Sümf alapealakirjaga ,,Legendaarne",4
pianistlikuks geeniuseks. Liszt oli mõjutatud Paganini viiuli mängimisoskusest. Ta tahtis hakkata ise väga, väga hästi mängima klaverit - ta võttis ennast korralikult kätte. Õppis igasugust kirjandust & rohkem raha annetas. Reisis elujooksul väga palju ringi. Liszt on viibinud 1842 tartuülikoolis 2 menukat kontserti. 1875 Budapest, Liszti konservatoorium. (rajas muusikaakadeemia) LOOMING: Kirjutanud kokku umb. 700 teost. Enamik teostest on programmilised (mingi sisuga)Esiplaanil on klaverimuusika. Temast algab uusajajärk pianismis - ta lõi uue klaverimängu stiili - alates temast üritati klaveril jäljendada orkestril. (Tema klaver kõlab nagu orkester , sest ta üritab seda mängida nii võimsalt) Klaveri kirjutanud: < Klaveri sonaat h-moll < Etüüdid (sõrmetehnika harjutus, hästi kiire) < 2 klaverikontserti < Klaveripaladetsüklid (väiksemad palad koondatud ühte) < Nokturn (KT's sees ) (Öömuusika - lüüriline ja rahulik) < Rapsoodia (rahvaviisidel põhinev fantaasia)
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähe...
armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena on kasutatud kõige rohkem Juhan Liivi, Anna Haava ja Karl-Eduard Söödi luulet. Saar on ka kõige ulatuslikuma klaverimuusikaga helilooja Eestis. Tema algusaastate klaverilooming on tõsine, sageli isegi raskemeelne, kontsentreeritud ja napisõnalise väljendusviisiga. Stiilivõtete poolest kõigub Saar hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. 1913. aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a- moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Cyrillus Kreek Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele (sh "Väike lillelaul") on ta loonud ligi
hääl), 1958, ,,Dialogues des Carmelites" (Karmeliitide dialoogid), 1956. Poulenc vihkas jalutamist. Ta oli gei. On maetud Pere Lachaise surnuaeda. Looming. Vaimulik suurvorm"Litaanid "Mustale Madonnale"" naiskoorile ja orelile. Balletid: "Les Biches" (tellis Sergei Djagilev), "Eeskujulikud loomad". Ooperid: koomiline buffonaad "Teirasiase tissid", "Karmeliitide kahekõned" , "Inimhääl" Vaimulik muusika: "Stabat Mater", "Gloria". Klaverimuusika: Klaverikontsert, "Igavesed liikumised" "Teiresiase tissid" (1947). Esimese ooperina valmis 1944. aastal koomiline buffonaad. Absurdihuumorist on kantud kogu ooperi sündmustik. Ooperi muusikas on palju virtuoosseid aariaid, tõsist ooperit parodeerivaid retsitatiive ning efektseid duette. Stiililt on muusikaetendus võrdlemisi kirju ja snobistlik, siin on numbreid kohvikukontserdist prantsuse operetini,
Elleri stiil on sulam ekspressionismist, impressionismist ja rahvuslikust koloriidist. Tema meloodiad on omapärased ja väljendusrikkad, sageli on tunda seost eesti rahvamuusikaga Eller kasutas eesti rahvamuusikale omaseid võtteid, kuid otsest rahvaviisi vähe (v.a klaveripalades aastatel 1940-1955). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri väljendab tavaliselt teoses valitsevat meeleolu ning seostub tihti/enamasti loodusega. Arvuka osa tema loomingust moodustab klaverimuusika, kuhu kuulub u. 200 teost, sealhulgas "Kolmteist klaveripala eesti motiividel" (1940-1941), miniatuurid "Kellad", "Liblikas"). Oma lemmikpillile viiulile kirjutas Eller miniatuure (nt "Männid" ning "Avarused"), sonaate ja ka üheosalise viiulikontserdi h-moll (1937), mis on eesti muusika I viiulikontsert! Kaalukaima osa Elleri loomingus moodustab orkestrilooming (u. 40 teost). Sinna kuulub 3 sümfooniat, 3 sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte. Heino Elleri kõige populaarsem
struktuurid, liikumise pingestamine korduvate rütmide kasutamisega, kõlavärvide osatähtsuse 2 suurenemine. Võrreldes klassikutega kasutab rohkem soolopille. Üheksa sümfoonia hulgas on kuulsaim 1822.a. kirjutatud "Lõpetamata sümfoonia". Fryderyk Chopin (1810-49) Kõrgromantilise klaverimuusika suurmeister sündis Varssavi lähistel Zelazova Vola´s prantsuse-poola segaperekonnas. 1831.a. alates kuni varajase surmani elas ta Pariisis. * Chopin suhtles Berliozi, Liszti, Paganini, Delacroix´ga. * 1838-47.a. kestis tema kooselu naiskirjanik George Sand´iga. * Chopin oli juba oma elu ajal kõrgelt hinnatud helilooja ja klaveriõpetaja. * Pärast lahkuminekut G. Sandist toimus tema tervise järsk halvenemine. * 1848.a
Heino Elleri loomingust Heino Elleri loometöö kestis 60 aastat: alates 1909. aasta klaveripaladest kuni lõpetamata 3. viiulisonaadini 1969. aastal. Kokku on tema loomingus ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti muusika esimene viiulikontsert ja hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukaima aga orkestrilooming (ligi 40 teost). Elleri stiil on omapärane sulam klassikalistest vormiprintsiipidest, 20. sajandi muusika väljendusvahenditest ning rahvuslikust koloriidist. Viimane ilmneb eriti tema meloodikast, mis on omapärane ja väljendusrikas ning sageli eesti rahvamuusikale omaste käändudega (samas kui rahvaviisi otsene tsiteerimine ei olnud Ellerile omane). Rahvuslikkus võiks
neid osi selles klaveri tsüklis on 21. 11 Chiarina Clara Schumanni Wieck - pianist. . hiljem sai tema abikaasa. 11 osa on Clara muusikaline portreee - väga kirglik inimene. 12 Chopin - tema muusikaline portree - rahutu 13. Estrella (Ernestine) - tema muusikaline portree. - kärsitu, äkiline. nokturn - öömuusika ta on eelkõige lüürilisem. 1844. esines kontsert reisi raames Robert koos Claraga. tema looming jaguneb kaheks. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Tuntud on Taaveti liidust inspireeritud klaveripalade tsükkel "Karneval", mis koosneb kümnest palast. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Laulutsükkel on tal "Poeedi armastus" ja klaveritsükkel "Lastetseenid". viimasest on pärit pala "Unelm" - seda tuntakse ka lauluna.
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et muusika on ainuke kunstiliik, mille abil saab tunnetada looduse ürgolemust ja inimkultuuride algpäritolu, sest muusika väljendab emotsioone ja tundeid. 18.-19. saj. olid väga ilmalik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
