Ludwig van Beethoven (0)

Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn – 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja . Ta on üks Viini klassikutest.
1.Elulugu
2. Periodiseering
3.Looming
Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast.
Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada . Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused . 19-aastaselt sai temast perekonnapea.
Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid.
"Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavuses nagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses nagu Beethovenil" – Schumann
Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis , Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale.
Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud : saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest.
Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam – mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast esmaettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii (loomulikult ilma kadentsideta); partituurid klaverikontsertidest näiteks kirjastati alles 19. sajandi keskpaigas. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Es- duur klaverikontserdi.
Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi:
1. 1770–1792 Bonni periood (kujunemisaastad).
1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost.
2. 1792–1802 Viini I periood (varane looming).
Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Vokaalmuusikat õpetas Antonio Salieri . Elatus kontsertidest ja teoste honorarist. 1800 esines esimest korda avalikkuse ees. 1795. aastal hakkas märkama oma kuulmisvaegust.
Tähtsamad teosed: 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (kokku üle 100 teose).
3. 1802– 1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg).
Tähtsamad teosed: oratoorium "Kristus Õlimäel" ( 1803 ), 3. sümfoonia, mille pühendas esialgu Napoleonile, ooper " Fidelio " ("Leonore"), sümfooniad nr 4; nr 5; nr 6; nr 7; nr 8.
Kohtus Goethega (muusika tragöödiale " Egmont "). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sai tuntuks Inglismaal ja Prantsusmaal. Olid ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on mõjutanud ka loomingut.
4. 1813 –1827 Viini III periood (hiline looming).
Loominguline kriis 1813–1815. Kirjutas väga vähe. Pärast venna surma tuli tal kasvatada vennapoega, kes talle meelehärmi valmistas. Jõudis oma kuulsuse haripunkti. Aastad olid majanduslikult edukad.
Tähtsamad teosed: Laulude tsükkel "Kaugele armsamale" (1816), Missa Solemnis (1823), 9. sümfoonia (1824), muusika Goethe " Faustile ". Tervis halvenes, kurdistus lõplikult. Hakkas jooma ja tõmbus endasse. See periood on loomingus kui klassitsismilt üleminek romantismile. Seda on ka nimetatud heroilise ja patriootilise muusika ajajärguks. Beethoven suri 26. märtsil 1827.

• 9 sümfooniat
  
  • 1, sümfoonia C-Duur, op. 21, 1800
    
  • 2. sümfoonia D-Duur, op. 36, 1802
    
  • 3. sümfoonia Es-Duur, op. 55 "Eroica", 1803/04
    
  • 4. sümfoonia B-Duur, op. 60, 1806
    
  • 5. sümfoonia c- moll , op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808 Kuula 1. osa (abi·info)
    
  • 6. sümfoonia F-Duur, op. 68 "Pastoraalne sümfoonia", 1808
    
  • 7. sümfoonia A-Duur, op. 92, 1811/12
    
  • 8. sümfoonia F-Duur, op. 93, 1812
    
  • 9. sümfoonia d-moll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823
    
• 5 klaverikontseti
  
  • 1. klaverikontsert C-Duur op. 15, 1795-1801
    
  • 2. klaverikontsert B-Duur op. 19, 1788-1801
    
  • 3. klaverikontsert c-moll op. 37, 1800-1803
    
  • 4. klaverikontsert G-Duur op. 58, 1804-1807
    
  • 5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809
    
• Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806
  
• Kontsert klaverile, viiulile ja tšellole C-Duur op. 56, 1804-1805
  
• Koorifantaasia c-moll op. 80 („Kleine Neunte“), 1808-1809
  
• Ooper "Fidelio" (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814
  
• Muusika näidendile „Egmont“ op. 84, 1809-1810
  
• Balletid
  
  • " Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791
    
  • "Die Geschöpfe des Prometheus ", op. 43, 1800-1801
    
• Laulumängud
  
  • "Die Ruinen von Athen " op. 113, 1811
    
  • "König Stephan " op. 117, 1811
    
• Avamäng " Coriolanus " c-moll op. 62, 1807
  
• Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804
  
• Missad
  
  • Missa C-Dur op. 86, 1807
    
  • Missa solemnis D-duur op. 123, 1819–1823
    
• Klaverimuusika
  
  • 32 klaverisonaati, sealhulgas
    
    • Nr. 8 "Pateetiline sonaat " c-moll op. 13, 1797-1798
      
    • Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801
      
    • Nr. 21 "Waldsteinsonate" C-Duur op. 53, 1803-1804
      
    • Nr. 23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805
      
    • Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810
      
    • Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op. 106, 1817-1818
      
  • Variatsioonid
    
    • Diabelli-variatsioonid op. 120, 1819, 1823
      
  • Klaveripalad
    
    • Bagatell "Für Elise " (Elisele) a-moll, WoO 59
      
• Laulud, laulutsüklid ja rahvalaulutöötlused
  
• Kammermuusika, sealhulgas
  
  • Keelpillikvartetid
    
  • 10 viiulisonaati, sealhulgas
    
    • Nr. 5 „Kevadsonaat“ F-Duur op. 24, 1801
      
    • Nr. 9 „Kreutzeri sonaat“ A-Duur op.47, 1803