SCHUMANN`id, BRAHMS, Bizet, Chopin (0)

ROBERT, SCHUMANN
Muusikaga hakkas ta tegelema varakult. 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Aastatel 1828–1830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust, kuid peagi pühendus muusikale . Tema klaveriõpetajaks sai tolle aja tuntud pedagoog Friedrich Wick (Wicki tütrega Claraga R.Schumann ka abiellus). Peale käevigastust pühendus Schumann heliloomingule. Robert Schumannil oli ka väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. Ta tutvustas mitmeid noori heliloojaid ja nende põhimõtteid laiemale muusikaüldsusele, rajades sedasi noortele tegijatele teed kuulsusele ja tuntusele. Looming: Schumanni loomingus on tähtsal kohal laulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Tuntumad laulutsüklid on “Poeedi elu ja armastus” ning “Naise elu ja armastus”. Tuntud on klaveripalade tsüklid on " Karneval "ja “Lastenurk”. Selle kogumiku kauneim pala on kindlasti “Magus unelm ”. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat.

Clara Schumann sündis 13. septembril 1819. aastal Leipzigis klaveriõpetaja Fredrich Wiecki tütrena. Kuuendast eluaastast saadik, pärast vanemate lahkuminekut, elas ta isa juures, kes andis talle iga päev klaveritunde. Kaheksa-aastaselt hakkas tüdruk komponeerima. 1828. aastal esines Clara esmakordselt Leipzigi Gewandhausis, kaks aastat hiljem andis ta seal esimese iseseisva kontserdi. Varsti pärast seda läks tütar koos isaga turneele. Weimaris mängis Clara Goethele ja pärast paljusid kontserte teistes Saksa linnades peatus kaks kuud Pariisis. 1837 . aastal kihlus ta Robert Schumanniga, keda tundis alates kümnendast eluaastast. Friedrich Wieck ei olnud selle ühendusega üldse nõus ja püüdis noori eraldada, sõites tütrega Viini. Seal saatis Clarat suur menu . Pärast mitut väljamüüdud kontserti Viinis nimetati ta kuninglikuks ja keiserlikuks klaverivirtuoosiks. 1839. aasta algul sõitis Clara Schumann ilma isata pooleks aastaks Pariisi, võttis laulutunde, õppis prantsuse keelt ja andis kontserte. Ta kirjutas alla avaldusele , et taotleda apellatsioonikohtult luba abielluda Robert Schumanniga ilma isa nõusolekuta. Pulmad toimusid 1840. aasta septembris Leipzigi ligidal. Aasta hiljem sündis esimene Schumannide kaheksast lapsest. Clara Schumann jätkas kontsertreise. 1844 . aastal sõitis ta koos mehega esmakordselt Venemaale. Siis elati viis aastat Dresdenis , hiljem koliti Düsseldorfi, kus Robert Schumann asus tööle linna muusikadirektorina. 1950-ndate aastate algul ilmnesid Robert Schumannil esimesed närvihaiguse nähud. Sellel raskel ajajärgul ja pärast Roberi surma sai Clara Schumannile tähtsaks sõprus Johannes Brahmsiga. Pärast mehe surma oli klaveriõpeta Hochi konservatooriumis. Arvukatel kontsertreisidel Euroopas leidis pianist vaimustatud vastuvõttu Ta esines klaveril 1844. aastal ka Tartus.

JOHANNES BRAHMS (1833- 1897 )

Saksa helilooja . Sündis Hamburgi linnas. Tema isa oli kontrabassimängija Hamburgi teatris, aga oskas ka mitut muud pilli mängida. Isa käest saigi Brahms esialgset pilliõpetust. Robert Schumann tutvustas noort pianisti oma muusikaajakirjas, rajades sellega veelgi kuulsusele teed. Brahmsi ja tema mõttekaaslaste loominguliseks deviisiks oli: "Tagasi Viini klassikute juurde!" Eelkõige olid nad programmilise muusika vastased. See tähendas selliste heliloojate nagu Berliozi, Liszti ja Wagneri loominguliste tõekspidamiste eitamist. Brahmsi muusiks valitsesid 18. saj. väljakujunenud vormid-sümfoonia, kontsert , sonaat . Mõningaid uusi jooni tõi ta vaid helikeelde. "Minu ideaal on rahvalaul ," kinnitas Brahms. Olles ise silmapaistev pianist, on Brahms rohkesti kirjutanud klaverimuusikat. Kuid tema loomingu kõige väärtuslikuma osa moodustavad siiski sümfoonilised teosed: 4 sümfooniat, 4 kontserti (neist 2 klaveri-kontserdid). Brahmsi üks kuulsaim laul on “Hällilaul”. 34-aastaselt kirjutas ta “SAKSA REEKVIEMI ” (teos koorile, orkestrile ja solistidele), milles ülistas suurt saksa rahvast ja mälestas Saksamaa eest langenuid. Tema populaarseim teos on kindlasti klaveritsükkel 4-le käele “UNGARI TANTSUD”, mis on seatud ka sümfooniaorkestrile.Kuulus dirigent Hans von Bülow on öelnud, et kolm klassikalise muusika tegijat “B”-d on BACH, BEETHOVEN JA BRAHMS. Brahms oli kompromissitu täiuslikkuse ning põhjalikkuse taotleja oma loomingus. Vahel lausa hävitas mõne teose, tundes, et et muusikatükk ei ole täiuslik.
Georges Bizet (1838-1875)
Prantsuse helilooja, kes juba 10-aastaselt võeti vastu Pariisi konservatooriumi. Erakordsete
võimetega helilooja, kes oma andele vastavat rakendust ei leidnudki. Leiba teenis ta klaveri-
tundide andmisega , kohvikupianistina ja teiste heliloojate teostest klaviiride tegemise (seadis orkestriteose ümber klaverile) või teiste heliloojate teoste korrastamisega. Ometi on ta maailma kuulsaima ooperi “ CARMEN ” autor. Teose menu ta ise ei näinud, sest ooper vilistati esietendusel lihtsalt välja… “ Carmen ” valmis P. Merimee samanimelise jutustuse põhjal.
GEORGES BIZET ooper CARMEN
Tegelased : CARMEN mustlanna - METSOSOPRAN
DON JOSE seersant - TENOR
ESCAMILLO toreador - BARITON
MICAELA taluneiu - SOPRAN
Salakaubitsejad,mustlasneiud jt
I. vaatus : Väljak Sevillas .Läheduses asuvad tubakavabrik ja sõjaväe vahipost.Vahtkonna vahetuse tähelepanu köidab kena neiu Micaela, kes on tulnud otsima don Josed ,oma armsamat. Kallimaga kohtumata Micaela lahku Vahtkonna vahetudes saabub Jose. Tubakavabrikus algab lõunatund,väljakule tulevad töölisneiud,nende hulgas kaunis Carmen. Neiu püüab Jose tähelepanu köita,mees mõtleb aga pruut Micaelast. Lahkudes heidab Carmen Josele lille . Saabub Micaela, andes Josele edasi ema kirja.Jose mõtted kanduvad kodukülla armastatud ema juurde. Tubakavabrikust kostub ärevaid hääli-tekkinud on riid,kus peasüüdlane on Carmen. Ülemuse käsul vahistab Jos Carmeni .Josed võluda püüdes tantsib ja laulab neiu Josele seguidillat.Carmen palub end vabaks lasta, tõotades vastutasuks armastust.Armunud Jose laseb neiul põgeneda.
II vaatus:Kõrts Sevilla lähedal.Kogunenud on salakaubavedajate seltskond , kes püüab Carmenit retkele kaasa meelitada.Neiu keeldub,sest kuuleb temaga flirtivalt leitnandilt,et sel ööl on arestist vabanemas don Jose, kes Carmeni vabastamise eest karistust kandis . Saabub toreador Escamillo,kes püüab Carmeni tähelepanu võita. Kui Escamillo lahkub ,saabub Jose,kuid üürikeseks ajaks-signaal kutsub sõdureid kasarmusse. Carmen veenab Josed enda ja salakaubitsejatega retkele tulema . Sõdur keeldub ja väljub,kuid satub vastamisi purjus leitnandiga .Meeste vahel tekib tüli, mille käigus Jose relva haarab.Karistusehirmus Jose ei naase kasarmusse, vaid ühineb salakaubitsejate Carmeni seltskonnaga.
III vaatus:Öö mägedes.Rada pidi liiguvad salakaubitsejad,nende hulgas Jose ja Carmen. Aeg on jahutanud neiu tundeid Jose vastu,tema armastus kuulub hoopis toreadoor Escamillole.
Carmen ei hooli Jose ähvardustest ega ka sellest,et kaardipanek ennustab Carmenile surma.Kui Jose jääb kaupa valvama, tuleb Micaela. Neiu tahab meest pasta , ta teatab Josele raskesti haigest emast.Tullakse, tulija on Escamillo. Micaela peidab end ruttu.
Escamillo otsib Carmenit, seda kuuldes haarab Jose noa-algab võitlus. Saabuv Carmen päästab Escamillo surmast. Raevunud Jose tõstab noa ka Carmeni vastu, seekord astub
vahele Micaela. Neiu kutsub Jose tagasi kodukülla, Jose läheb,kuid tõotab kättemaksu.
IV vaatus:Areeniesine väljak Sevillas.Algamas on härjavõitlus.Elevil rahvas tervitab toreadoore. Päevakangelase Escamillo kõrval särab Carmen.-tänase võidu lubab mees pühendada talle.Carmeni sõbrannad hoiatavad neidu Jose eest, keda olla linnas nähtud.
Areenilt kostab võiduhüüdeid, Carmen tõttab sissepääsu poole, kuid teda takistab saabunud Jose. Carmenilt armastust anudes palub ta neidu tabasi pöörduda., kuid Carmen on järeleandmatu, öeldes:”Vabana sündisin,vabana ka suren!” Põlgusega heidab ta eemale Jose kingitud sõrmuse. Enesevalitsemise kaotanud Jose tapab Carmeni.
Fryderyk Chopin (1810-1848)
Sündis poolas Warssavi lähedal. Isa prantslane ja ema poolakas. Esimesed esinemised 8 aastaselt. Lõpetas Warssavi muusikakooli ja tema lõpudiplomile kirjutati- Chopin on muusika geenius . 20 aastaselt oli kuulus nii pianisti kui heliloojana. 1830 hakati Poolas organiseerima suurt Vabadusülestõusi, et Chopin’et sellest eemale hoida korraldasid sõbrad talle kontsertuuri Lääne-Euroopasse. Ülestõus suruti maha ja paljud sõbrad hukati iialgi ei naasenud Chopain kodumaale . Tema kauaaegne kaaslane oli George Sand. Chopin suri Pariisis ja tema süda maeti Poola.