J-Mozart ja Beethoven (0)

Wolfgang Amadeus Mozart 1756-1791
Austria helilooja .
Viini klassikalise koolkonna esindaja.
Sündis Salzburgis (Austria).
Tema isa oli õukonnas kuulus muusik ja temast sai poja õpetaja ja kontsertide korraldaja. Mozart oli juba lapsena väga andekas. Juba 5-aastaselt mängis suurepäraselt klaverit ja komponeeris esimesed muusikapalad. 6-aastaselt alustas esinemisi Euroopa linnades. Mozart esines sageli koos õega , kes oli samuti väga andekas. Mozarti lapsepõlv mööduski pidevalt reisides ja kontserte andes. Ta oli väga kuulus ja imetletud imelaps. 9-aastaselt kirjutas oma esimese sümfoonia , 10-aastaselt ooperi.
Mozart töötas algul Salzburgi peapiiskopi õukonnas muusikuna , kuid lahkus sealt peagi, kuna piiskop ei mõistnud muusikat ja piiras Mozarti loomevabadust.
1781 asus Mozart elama Viini, kus tegutses suurema osa ajast vabakutselise muusikuna – esines pianisti ja organistina, andis muusikatunde ja kirjutas tellimustöid. Kuigi Mozart oli väga tuntud kogu Euroopas, ei olnud ta kuigi jõukas ja tema teoseid kritiseeriti sageli.
Mozart suri noorelt.
Mozart kirjutas kõikides klassikalistes žanrites: kammermuusikat, 27 klaverikontserti, 41 sümfooniat, u 20 ooperit, missasid, ühe reekviemi ja kõike võrdselt edukalt.
Mozart oli üks 18. sajandi lõpu eredamaid sümfoonilise muusika (teosed sümfooniaorkestrile) loojaid. Tema loomingus kujunes välja klassikaline sümfoonia. Tema sümfooniatele on iseloomulik jõuline, ilmekas väljenduslaad ja meeldejäävad, lihtsad, kuid kontrastsed muusikalised teemad. Tema sümfooniad on olnud eeskujuks paljudele hilisematele heliloojatele. Sümfooniaid kirjutas ta kokku 41. Kuulsaim on Sümfoonia nr 40, mille peateema on väga populaarne .
Väga oluline žanr Mozarti loomingus oli ooper . Neist paljud on väga armastatud tänini. Mozart kirjutas itaalia stiilis nii tõsiseid kui ka koomilisi oopereid, samuti lihtsamale publikule mõeldud saksakeelseid (emakeelseid) singspiele (laulumänge). Tema ooperites on toredad tegelaskujud, keda helilooja ilmekalt ka muusika kaudu iseloomustab. Tema ooperid ei ole liiga sünged ega traagilised, seal domineerivad üldinimlikud teemad, näiteks headuse võit kurjuse üle, armastus jne. Tuntumad ooperid on „Don Giovanni ”, „Figaro pulm” ja „Võluflööt”.
Klaverimuusika on oluline ja arvukas žanr Mozarti loomingus, oli ta ju ise üks imetletumaid pianiste. Paljude klaveriteoste seas on tähtsamad klaverikontserdid (teos klaverile ja sümfooniaorkestrile). Neid on tal kokku 27. Nende esitustel soleeris ta ise ja Viini publik võttis just tema klaverikontserdid kõige paremini vastu. Ka täna on Mozarti klaverikontserdid väga populaarsed ja neid esitatakse palju.
Mozarti viimaseks teoseks jäi „ Reekviem ”, mida ta kirjutas surmaga võideldes ja mis jäigi lõpetamata. (Lõpetas üks tema õpilane/helilooja.) Legend räägib salapärasest tundmatust, kes käis surnumissat (reekviem) tellimas. Mozartile , kes samal ajal haigusega võitles, tundus see tellimus tähenduslik ja müstiline ning tegelikult saigi sellest teosest reekviem talle endale. Kuigi selles žanris ainuke teos, on see tänini üks enimesitatud ja kaunemaid reekvieme.
Mozart on muusikaajaloos geeniuse võrdkuju , kelle muusikat väga imetletakse. Tema muusika on elurõõmus, meeldejäävate kaunite viisidega. Enamus tema teoseid on rõõmsas laadis, kuigi sealt ei puudu ka kurbus, aga see on vaid muusikaliseks kontrastiks . Tema muusikas puudub liigne süngus ja dramatism . Mozarti meloodiatele on omane geniaalne lihtsus, sageli nimetatakse tema muusikat ka väga graatsiliseks ja võluvaks.
Ludwig van Beethoven 1770-1827
Saksa helilooja.
Viini klassikalise koolkonna esindaja .
Sündis Bonnis (Saksamaa).
Beethoven alustas varakult andeka pianistina. Varakult orvuks jäänud, pidi ta hakkama varakult leiba teenima , et ülejäänud pere eest hoolt kanda. Nii saigi temast juba 13-aastaselt õukonna orkestrant, mis oli väga tunnustatud ametikoht .
Beethoven huvitus kirjandusest ja filosoofiast, õppis paljusid keeli. Tema nooruspäevil algas Prantsusmaal revolutsioon . ( Kodanlus hakkas nõudma võrdseid õigusi ja asus kuningavõimu vastu.) Vabaduse ja võrdsuse teema levis ka mujal Euroopas. Heliloojast sai revolutsiooni- ideede austaja, ka tema muusikas on inimkonna võrdsuse ja vendluse idee kesksel kohal. Aastal 1792 asus elama Viini. Seal kogus ta kiiresti kuulsust pianisti ja heliloojana. Beethoveni elu oli aga traagiline, kuna ta hakkas juba noorena kuulmist kaotama. Viimased 12 eluaastat elas ta täiesti kurdina. Tema elu oli pidev võitlus oma saatusega, et mitte murduda. Inimese ja saatuse teema läbib ka tema loomingut. Kurdina pidi Beethoven küll loobuma esinemistest, aga jätkas muusika kirjutamist. Mitmed suured kuulsad teosed on loodud just sel ajal. Kuigi helilooja oli väga kuulus, kannatas ta üksinduse all ja teda peeti veidi hulluks. Kui Beethoven suri, tuli teda viimsele teekonnale Viinis saatma u 10 000 inimest.
Beethoveni loomingus on esikohal instrumentaalmuusika. Ooperi ja vokaalžanrid teda väga ei köitnud, kuigi ainuke ooper „ Fidelio ” ja paar missat on maailmakuulsad.
Klaveriteosed on tähtis žanr Beethoveni loomingus. Oma karjääri Viinis alustas ta andeka pianistina ja kuni elu lõpuni kirjutas ta palju teoseid klaverile. Kuulsad on 5 klaverikontserti ja klaverisonaadid. („Kuupaistesonaat”, „Pateetiline sonaat ”, „Appassionata”.) Ülipopulaarne on klaveripala „Elisele”.
Beethoven on klassitsismi ajastu üks kuulsamaid sümfoonikuid. Tema ajaks oli klassikaline sümfooniažanr juba välja kujunenud ja sümfoonia oli ulatuslik sügava sisuga teos. Beethoven kirjutas 9 sümfooniat. Arvuliselt küll tunduvalt vähem kui Mozart, kuid need on kõik väga meisterlikud teosed. Tema sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus . Väga kuulus on Sümfoonia nr 5 ehk „Saatusesümfoonia”, mis seostub Beethoveni enda saatusega. Sümfoonia peateema on saatuse koputuse motiiv , mis läbib tervet teost. Helilooja sõnul koputab saatus niimoodi ootamatult ja järsult uksele. Sümfoonia nr 9 on samuti väga kuulus. See on tema loomingu viimane suurteos ja kannab Beethoveni loomingu peamist ideed – inimkonna vabadus, võrdsus, vendlus. Kõige selgemalt väljendub see idee sümfoonia viimase osa finaalis , kui kõlab „Ood rõõmule”. Seda esitavad lisaks orkestrile ka koor ja vokaalsolistid. „Ood rõõmule” on praegu Euroopa hümn .
Beethoveni muusika on väga jõuline. Ta tõi esmakordselt instrumentaalmuusikasse dramaatilised konfliktid, heroilisuse, võitlusmeeleolud, suure ülevuse ja pidulikkuse. Kaks läbivat teemat tema loomingus on saatuse teema ja inimkonna võitlus vabaduse, vendluse ja valguse nimel. Beethoveni loomingus toimus suur sümfoonilise žanri areng ja tema muusika on olnud eeskujuks paljudele järgmistele heliloojatele.