Gümnaasiumi haridus - kas eralõbu või eluks vajalik? Hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Gümnaasiumihariduse eest maksab Eesti Vabariik ja ta teeb seda sellepärast, et peale teadmiste kogumist me selle tööga tasuks. Kuid miks jäetakse keskkool pooleli ja leitakse enda meelest parem ning võibolla ka kergem tee? Põhjuseid on mitmeid. Esmane põhjus võib olla see, et lihtsalt ei viitsita. Pole tahtmistki end pidevalt motiveerida ja mingisuguste pealtnäha tähtsusetute hinnete pärast ''tõmmelda''. Loodetakse, et küll mina saan hakkama ja lüüakse lihtsalt käega. Jäetkase hüvasti enda potensiaaliga ja maetakse maha eestlasele iseloomulik töö - ja õppimistahe. Veel võib põhjuseks olla mitte kõige ''lahtisem pea''. Kui on kuidagi üle kivide ja kändude põhikooli lõpuni veetud, ning paljas mõte gümnaasiumist kärvatab viimsedki ajurakud, siis oleks kolm aastat aktiivset teadmiseomandamist kindlasti suur tükk. Kuid kes tah...
Tulevikukool Minu tulevikukool peaks kindlasti olema avar, lai ja suur. Treppide asemel on liftid, eskalaatorid, mis viivad üles, aga samas on ka trepid. Klassides on kindlasti suuremad lauad ja igal laual eraldi laualamp. Istumiskohad on pehmed tugitoolid, kus kindlasti toolide kõrgust saab muuta ja seljatuge reguleerida, 1 nupuvajutusega tuleb erineva mõjuga jook. Klassi seina katab suur tahvel, mis on puutetundlik. Õpikute asemel on seadeldised, kus on kõikide ainete materjal sees. Vihikute asemel on läpakad ja õpilased võivad tunni ajal kuulata ka muusikat ja olla Msnis ja Facebookis. Söögi vahetunnid on hommikul, lõunal ja õhtul. Lõunauinak toimub lõunal pärast söömist. Õpilane valib ise mis tundides ta sellel päeval käib ja mis päeval ta kooli tuleb, kokku peab saama vajalikud tunnid käidud. Õpilastele on ruum, kus nemad saavad käia vahetundidel kohvi joomas j...
Capital punishment. Some people say that capital punishment should not be abolished. In some points I agree with it but in another points I disagree. When somebody kill someone, then it is impossible describe the pain that family members and friends have to feel. So it seems fair to punish murderer in that awful way, but then murderers family members get hurt and it would be vicious circle. Also the death penalty takes away opportunity to regret those horrible mistakes. Some people can change and would live life properly. But then, some people can't change themselves and they could do same mistakes over and over again. Then it seems right again to punish them with the death penalty. Of course from economical side capital punishment is better than maintaining serious criminals at public expence. Because it is quite expensive to feed and cover those lifetime prisnoners. But the main reason why I agree that capital punishment should be ab...
Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik, kes on põdenud mitmeid füüsilisi kui ka vaimseid haigusi, teatud haigushetkedel pidas Liiv end isegi Poola kuningaks. Liiv kirjutas isamaa-, loodus-, armastus- ning mõtteluulet. Minu meelest oli talle südamelähedaseim teema loodus, mida poeet kujutas nukrana, kuid suutis siiski edasi anda Eestimaa looduse ilu ja mitmekesisuse. Nimelt veetis Juhan Liiv oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres ning võibolla just seetõttu ei olegi tema loodusluules keerukaid ja võltse lausekujundeid, mis luulesse tihti sattuma kipuvad, kui kirjanik oma eluajal loodusele piisavalt lähedal viibida ei saa. Loetud luuletuste põhjal saan öelda, et Liiv kirjutas palju aastaaegadest, millest populaarseim tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi. Tema jaoks on sügis väga mitmepalgeline, mis teebki luuletamis...
Kloonimine- poolt või vastu? Kloonimine on üks teemadest mis annavad ainet eetilisuse ja inimlikkusega seonduvatele aruteludele. Protseduur oma olemuselt tähendab täiskasvanud organismist pärit geneetilise materjali kasutamist uue, temaga identse organismi loomiseks. Juhuslikust keharakust võetakse rakutuum, mis süstitakse munarakku, millest tema enda tuum on eelnevalt eraldatud. See on Jumala tahtesse ja evolutsiooniprotsessi sekkumine, seega mitte loomulik. Niigi on meditsiini tohutu areng, mis võimaldab päästa inimelusid lootusetuna tunduvast seisust, takistanud looduslikku valikut oma tööd tegemast. Olgugi, et vahel oleks hea, kui saaksime kloonida oma parimat sõpra või kalleid inimesi, kui nad peavad kaua eemal olema, või neid enam mingil põhjusel meie seas ei ole. On ka lihtsalt neid, kes on väga üksikud, kuna pole sõpru, seillele on keerulise tehnoloo...
Muretseda tuleb nende asjade pärast, mida saab muuta Viimasel ajal näen enda ümber üha enam närvilisi ja murelikke õpilasi ning linnakodanikke. Ringi vaadates ning jutte kuulates seisneb peamine probleem teadmatuses tuleviku suhtes, kehvas eluolus või pingelises koolipäevas. Üpris tihti kostub fraas: ,,Elu on nii raske!" minul tekib siinkohal küsimus: ,,Millega võrreldes?" Inimesed ei tohiks vaevata pead asjadega, millel puudub kindel ja tõestatud tagajärg. Maailmas ei eksisteeri kindlust, kõik on suhteline. Elu on meie endi kätes. Valikutega loome oma saatuse ise! Paratamatult kaasnevad otsustega mured, mis võivad meid motiveerida või hoopiski morjendada. Mina arvan, et sellegipoolest ei tohiks inimesed tunda hirmu asjade pärast, mille muutmine on nende enda kätes. Tihtipeale kulutatakse oma närve näiteks naabrite kõva kisa, porise esiku või hilinemise pärast. Kardetakse, et äkki keegi näppab postkastist tähtsa kirj...
Headus ja kurjus Me kõik näeme enda ümber headust ja kurjust. Seda võime tunda inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast.Õeldakse, et keegi meist pole täiuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Aga kas see vabandab välja halva, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt räägitakse teleris,raadios ja ajalehtedes kõigest kurjast.Nagu sõjad,kaklused,terrorism.. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnustavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi halba või levitab sihilikult laimujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või teeb seda suurema heameelega. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealt näha tavalised inimesed meie enda kodukandist.Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele on raha. Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma keelatud piiridest. Niipea, kui mäng...
Maal on parem elada kui linnas Millised on maal elamise eelised? Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas? Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal palju istutamist, kastmist, rohimist ning ka riisumist. Maal kasvatavad inimesed endale ise kõike söögiks vajalikku nagu kartulit, porgandit, kapsast, peeti, kaalikat kui ka erinevaid puuvilju. Linnas on parem aga see, et kõik va...
Üks vana sõber on parem kui kaks uut. See on väga keerulline küsimus. Ühest küljest hea vana sõber on inimene, kelle peale sa alati võid loota, kes aitab sind, kui märkab, et sina vajad toetust. Mida kauem tead üht ja samad inimest, seda paremini tunned teda. Sa saad selgeks sõpra käitumist, kommbeid ja vajaduseid. Sama teeb ka tema sinu suhtes. Koos te olete tugevam, tegutsete mõistlikum. Teisest küljest, vana sõpru pettamine toob palju rohkem valu, kui tundmatu inimese pettamine. Sa usaldasid oma sõpra täielikult ning ta purustas kõik sinu lootuseid. Sel ajal kui sa tutvud uudega inimestega, sina suhtled, lõbutsed ja veedad aja nendega, nad teavad sinust just nii palju kui sa avastad neile, sa ei usalda nendele mitte midagi salajalist ja siis nad ei suuda sinule haiget teha niivõrd, kui seda ükskord tegi sulle väga lähedane inimene. Siis ja hakkad mõtlema, kas üldse on vaja ainult üht truu sõpra? Uued sõbrad on ka alati hea. Uued tu...
Loodus ei andesta vigu! Loodun on andnud kõik selle, mis on meie ümber. Kõik majad, autod, maanteed ja palju muudki on tehtud varadest, mille loodus on meile kinkinud. Ta on olnud inimeste heasüdamlik võõrustaja aastatuhandeid, kuid me kasutame tema vastutulelikkust lihtsalt ära. Varsti peaks tulema ju aeg, mil me auväärt kostitajal meie pahatahtlikkusest hing täis saab ning hakkab kätte maksma. Või on see aeg juba käes? Arvestades inimkonna ajalugu, mis viib kümnete tuhandete aastate taha, pole aeg, kui elati veel loodusega tasakaalus, väga kaugele selja taha jäänud. Nimelt kolm-nelisada aastat tagasi püüti meie võõrustajaga olla nii heades suhetes kui võimalik. Elati arvamusega, et kui sa oled looduselt midagi saanud, pead ka vastu andma. Niisiis pöörduti erinevate jumalate poole, ohverdari kõiksugu taluloomi ning mõnedes hõimudes oli ohvrianniks isegi inimene ise- see ikka selleks, et kostitaja oleks meie vastu sama sõbralik, kui ta...
Mina ja kultuur Kõik inimesed on igat pidi kultuuriga seotud. Igas riigis, linnas, kodus tähendab kultuur ise asja. Riikide vaates on see vahe suurem, kahel naabril ehk on tähendus sarnasem. Tänapäeval on eri kultuuride traditsioonid, kombed, oskused, teadmised jm. väga palju segunenud. See on põhjustatud reisimisvõimaluste suurenemisest, inimeste uudishimust, ka Internet on eri kultuuride laialdasemat levimist palju mõjutanud. Kultuur on tegevus, mis käib meie ümber. Kui ema keedab mulle hommikul mannaputru, on see osa meie pere kultuurist, mitte eriti mainimisväärt asi, kuid siiski. Koolis käimine ja hariduse omandamine on tähtis kultuuri osa. Suvistel muusikafestivalidel käies osalen suurel kultuurisündmusel. Välismaal käies tunnen, näen ja kuulen täiesti uuest kultuurist. Tundmatusse kultuurikeskkonda sattumine ilma väikese ettevalmistuseta võib olla sama jahmatav, kui selg ees j...
Misakla raudtee lesvtmise phjused Prnu - Valga raudtee ehitati juba 19. sajandi lpus. Ehitamise ajal oli raudteele jnud Misakla ainult vike kla, kuid tnu raudteele kasvas ta kiirelt suureks linnaks. 20. sajandi teises pooles veti Valga - Prnu raudtee les, Prnu - Misakla lik ehitati mber laiarpmeliseks. Eesti taasiseseisvumise jrel hakkas kaubavedu vhenema, varsti sai ligust Eesti kige kahjumlikum liin. Reisiliiklus peatus aastal 1996 ja kaubaliiklus aastal 2000. Raudtee veti les aastal 2008. Koos vga palju tkohti pakkunud raudtee sulgemisega hbus ka linn. Hetkel on Misakla Eesti vikseim linn, seal elab alla viiesaja inimese. ks raudtee sulgemise phjus oli ka reisiliikluse vhenemine. Kuid miks reisijate arv nii vike oli? ks phjus oli halb piletimgissteem. Sellel ajal sai pileteid osta ainult jaamadest, rongides pileteid ei mdud. Piletiontrollid toimusid rongides vga harva, mistttu pileteid ei olnud mtet osta. Kuna reisijate hulka ...
Kunst mõjutab maailma Inimeste poolt loodud kunst on eksisteerinud sama kaua kui esimesed inimesed maailmas. Eelkõige tuntakse kunsti kui vahendit eneseväljendamiseks. Mis saaks olla ühe autori jaoks isiklikum kui tema loodud teos? Muusiku ja kunstilembese isikuna võiksin rääkida pikalt kunsti mõjust oma elule. Millisena aga näeb ülejäänud maailm kunsti ning kui maailma muutev kunst tegelikult on? Olen omandanud arvamuse, et eriti suure mõjuga tänapäeval on teosed, mis peegeldavad ajalugu. Filmid, raamatud, analüüsid vanadest käsikirjadest. Need on justkui abivahendid mitte unustamaks minevikus tehtud vigu. Ütleb vanasõnagi kes minevikku ei tunne elab tulevikuta. Eriti pidades silmas tõestisündinud lugude põhjal kirjutatud stsenaariumeid, autobiograafiaid. Eestigi filmid: ,,1944", ,,Nimed marmortahvlil" - nende puhul on tegu sõjafilmidega, kuid siiski. Siiani on värskelt meeles emotsioon, mille ...
Eesti merekultuur ja selle tulevik Üks eredamaid mälestusi mu lapsepõlvest on mu vanaisast, kes mulle laulab, kuidas heeringas merel laeva põhja augu sõi ning sellega uue uhke laeva põhja tõi. Tuleb välja, et see polnud mitte mingi tühine laul, sest siin ma nüüd olen – mereakadeemias, üleüldse on meri mulle alati lähedane olnud. Tundub, et nii on ka meie kodumaa, Eestiga. Ligikaudu kaks kolmandikku meie riigipiirist on merepiir, lisaks sellele veel 3794 kilomeetrit rannajoont, selle hulgas 2222 saart ja laidu. Pole ime, et meie igapäevaelu ja kogu kultuur on tihedalt põimitud merega – nii on see olnud aastatuhandeid, nii on see praegu ja ma ei näe, et see ka tulevikus teisiti võiks olla. Hetkeseisuga paistab, et kõik merega seonduv on justkui väga ’in’ ning merd ei võeta enam, kui lihtsalt töökohta. Sellega seoses triivib uudishimu tuultes mere poole ka see osa rahvast, keda varem sina niivõrd võib-olla tõmmanud ei ole...
Eesti rahvastiku kurb olukord Viimastel kümnenditel on Eesti rahvaarv nähtavalt vähenenud ning äärealad on jäänud tühjaks. Asi on kaugel katastroofist, kuid midagi tuleb ette võtta. Neile kahele probleemile on mitu seletust ja ka lahendused. Miks rahvastik väheneb ja miks rahvas koondub kokku? Tänapäeval liiguvad paljud noored linnadesse, sest seal on suuremad võimalused läbi lüüa. Seetõttu on jäänud äärealad tühjaks. Maapiirkondades elavad enamasti vanad inimesed, kes saavad vaevaliselt hakkama. Peamised probleemid maal on töökohtade puudus ning halb taristu. Mu kodu asub maal ning olen ise kokku puutunud ühistranspordi probleemiga. Esiteks linna saamiseks on valida vaid kahe bussiaja vahel, mis üks neist on varahommikul ja teine õhtul ning koju saamiseks ei saa valida bussiaega, sest sõidab vaid üks buss. Viimases telesaate „Roaldi nädal“ osas oli ka teemaks äärealade bus...
Andmeajastu inimlik pale Andmete kogus, mida me iga päev toodame, on tõeliselt murettekitav. Iga päev kogutakse andmeid umbes 2,5 quintillionit baiti. Me ei suuda ette kujutadagi, kui tohutu hulga andmeid me iga päev toodame. Meie käsutuses on nii palju teavet, iga kord kui sisestame otsingumootorisse mingi sõna või küsimuse, oleme juba loonud andmeid. Samal ajal kui 77% otsingutest viiakse läbi Google'is, viiakse ka läbi palju otsinguid teistes otsingumootorites. Maailmas viiakse läbi 5 miljardit otsingut päevas. Väga palju infot luuakse just sotsiaalmeedias. Facebook on kui tehing oma andmete jagamiseks kogu maailmaga. Facebookis on 2 miljardit aktiivset kasutajat ning Facebook on endiselt suurim sotsiaalmeedia võrgustik. Iga sekundi jooksul on loodud viis uut Facebooki profiili. Ühe päeva jooksul laaditakse üles rohkem kui 300 miljonit fotot. Iga minut postitatakse 510 000 kommenta...
PARIM AASTAAEG Suvi on soe aastaaeg,päike paistab sätendades ja on mõnus aeg suplemiseks. Kõik on roheline, lilled õitsevad, saab päevitada,ei pea nii soojalt riides käima. Kõige rohkem, miks mulle suvi meeldib on soojus. Ma armastan soojust ja vihkan külma. Mulle meeldib käia lühikestes riietes, mitte toppida end paksult riide ja katta igalt poolt kinni. Suvel kutsuvad alati sõbrad mind õue, randa suplema. Kõige parem on suve juures see ,et ei pea koolis käima. Teiseks miks mulle suvi meeldib on trenn.Minu arvates on suvel kõige mõnusam trenni teha eriti hommikul koos lindude lauluga .Ma teen ka teistel aastaaegadel trenni aga suvel on kõige parem.Suvel sa saad värske õhu käes, mõnusa tuulega, staadionil trenni teha mitte ei pea minema sisehalli trenni nagu talvel. Treener ka alati trennis lausub: ,,usinalt harjutamata on raske saada osavaks ja vastupidavaks.” Kuigi mulle väga meeldib suvi, tema sooj...
Jaan Krossi ,,Keisri hull" Tegemist on Jaan Krossi ajaloolise romaaniga, mis kuulub eesti kirjanduse klassikasse. Krossi teos räägib Võisiku mõisa parun Timotheus von Bockist. Teos põhineb ühe haritud eesti talupoja, Jakob Mätliku päevaraamatul, mis, sisaldades palju materjali 19.sajandi elu kohta Eestis, on kujunenud heaks faktikogumikuks, milles enamus andmeid on leidnud tõestust. Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud suhteliselt tõepäraselt. Samas ei tasu unustada, et tegemist on päevaraamatuga, mis siiski kirja pandud subjektiivselt. Teose tegevus toimub 19. sajandi Eestis, Võisiku mõisas. Timotheus von Bock oli sealne parun, kes omas lähedasi suhteid tolleaegse Vene keisri Aleksander I. Kõrgemast soost ohvitser Bock oli ...
Minu ID-entiteet Sõnastik ütleb, et identiteet on teadmine endast sotsiaalseis olukordades ja suhetes. Inimesed saavad sellest mõistest aga erinevalt aru ja see tähendab iga inimese jaoks erinevat asja. Minu jaoks tähendab identiteet minu olemust ja seda, kes mina olen. See näitab minu iseloomu ja seda, mida pean õigeks ja mida valeks. Kuid kas identiteet on alati olemas olnud ja kui tähtis on see tänapäeval? Millised on identiteedi ohud ning kuidas neid kaitsta? Identiteedi mõistet ei ole alati olemas olnud ning sellest on läbi aegade väga erinevalt aru saadud. Tuhandeid aastaid tagasi olid vaid osadel tähtsamatel inimestel nimed. Kõik see muutus alles mõned sajandid tagasi, kus nimed ja identiteedi said ka kõige tavalisemad talupojad. Tänapäeval on meil täpselt teada, kui palju inimesi on maailmas ning neil kõigil on oma nimed, isiksused ning iseloomud, mis on üksteisest eristat...
Las jääda ükski mets... ,,Mets ühendab põlvkondi" (Metsanädala moto) Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike - metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast, millest enamik kuulub riigile. Kui loobuda maa põllumajanduslikust kasutamisest, teede ehitamisest ja maavarade kaevandamistest, kataks mets peaaegu kogu Eesti maismaa nii nagu see oli tuhandeid aastaid tagasi. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. "Mets ühendab põlvkondi" esimene põlvkond istutab, teine kasvatab ja kolmas lõikab. Milline on metsade tähtsus? Mis kahjustab Eesti metsi kõige rohkem ning kuidas on võimalik neid kaitsta? Inimesele on metsa vaja. See on vajalik ja kasulik ka siis, kui seal midagi ei tehta või sinna üldse ei minda. Metsa nimetatakse ka roheliseks...
Mida tõid talupojale kaasa 19. sajandil kehtestatud talurahvaseadused Aastasadu olid talupojad oma mõisniku alamad. Nad ei tohtinud omada vallas- ega kinnisvara ning olid ilma õigusteta isikud. 19. sajandil hakati esmakordselt talupoegade olukorrale mõtlema ning selle nimel töötati välja mitmed seadused. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorrale nii keskvalitsuse kui ka rüütelkondade tasandil. Selle üleeuroopaliseks tagamaaks oli valgustusideede levik ning tähelepanu pööramine inimõigustele. Oma osa etendasid muutunud majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine. Esimene samm tehti 1802. aastal Aleksander esimese poolt. Talurahvaregulatiivi andmetel oli talupojal õigus vallasvarale. Keelustati koormiste tõstmine, piirati talupoegade müüki ning võimaldati talu pärandamine. Talude pärandamine motiveeris talupoegi tööd tegema ning majandama. Pärisorjus kaotati Eestimaa...
Kärt Kuivjõgi 12a Vaimse iseolemise mõttekus Tõesti pime on see maailm, vaid väheste pilk on selge. Vaid vähesed tõusevad taevasse nagu püünisest vabanenud linnud. (174 Dhamapada) Inimene on kaasasündinud uudishimulikkusega, sooviga teada saada, miks on midagi just nii. Tahetakse teada elamise, sünni ja surma põhjus...
Miks on vaja kaitsta loodust Kui hakata arutlema, miks on vaja kaitsta loodust, siis esimesena tuleb mulle meelde saastatud puhkepiirkond, reostatud vesi ja prügihunnikud pargi- või puituservas. Alati kui räägime loodusesse minekust või puhkamisest näiteks mere ääres, peame tavaliselt silmas puhast ja puutumata loodust. Eriti veider on aga see, kui mõni lustakas seltskond läheb loodusesse piknikku pidama ning jätab endast pärast lahkumist maha prügihunniku, milles on nii toiduainete pakendeid, tühja taarat kui ka mitmesugust muud prahti. Kui räägime looduse kaitsmisest, siis tegelikult räägime me iseenda kaitsmisest. Õigemini me räägime looduse kaitsmisest inimtegevuse vastu. Sest mida tähendab looduse kaitsmine? Ei saa ju iga metsatuka juurde panna korravalvurit, kes jälgiks, et prügi maha ei pandaks. Pole võimalik iga korstna kõrvale panna valvama meest, kes jälgiks, et ahjus mürgiseid jääke eritavaid materjale ei põletataks. Ka ei ...
Teise maailmasõja sõjaline tegevus Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Prantsusmaa kui Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ega suudetud ka Poola vallutamist ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende kummagi tegevusetus Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Kuu lõpuks andsid poolakad alla. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. Sõjategevus laienes kiiresti. 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, kuid riik suutis säilitada oma iseseisvuse ja kaotati kokku vaid u. 10% kogu Soome territooriumist, mis oli visa tulemus sellise suu...
Rikas elu, vaene elu. Rikkust sa mõõta mitmeti. Võib lähtuda sellest, kui palju raha on kellegil konkreetsel ajahetkel. Selle meetodi miinuseks on see, et see ei näita kui palju on sellel samal inimesel raha homme, ülehomme või järgmisle kuul. Me kõik oleme kuulnud lugusid loteriivõitjatest, kes olid ennem vaesed, siis äkki rikastusid ja hiljem jälle vaesusid. Või samas ka lugusid sportlastest, kes 24-aastaselt teenisid miljoneid ja 34-aastaselt magasid silla all. Kuidas on selline asi võimalik, et ühel päeval oled sa miljonär ja järgmisel pankrotis? Üks võmalike hindamisviisidest on minu arvates see, et kui palju keegi palka saab. Mida suurem palk, seda rikkam inimene? Oleks justkui loogiline. Suurem osa inimestest ei suuda aru saada, et tähtis ei ole see, kui palju sa kuus teenid, vaid kui palju sa suudad sellest alles hoida. Sellest loogikast lähtudes ei ole palganumber näitaja kui rikas keegi on või saada võ...
Piirid meis ja meie ümber Igaühel meil on meie enda piirid, millest me väga lihtsalt üle ei kipu astuma. Mulle meeldib seda ette kujutada kui minu isiklikku riigipiiri, millest ma ilma loata üle astuda ei tohi. Aga kõikidel meist tiirleb see joon omasoodu. Millistest lõikudest koosnevad need meie isiklikud piirid ja miks nad on meil kõigil erinevad ? Tähtsaimad meid ümbritsevad piirid on seadused. Me täidame neid, sest muidu saame trahvi. Poleks politseinikke, kes tänavail kontrolliks, et kodanikud ikka seadusi täidaks, oleks asi tõesti katastroofiline. Väga tänuväärt amet, paraku aga mitte tulus. Siit hargneb individuaalsete erinevuste esimene põhjus ja ka piiripunkt ehk koht, kust on võimalik piire ületada. Nimelt tänu sellele, et härra korravalvur niivõrd väikest palka saab, on ta sunnitud pistist võtma. Pere tahab toitmist, elu elamist. Mõned väidavad, et see on loll jutt ja et need ajad on möödas. Paraku on...
Kas euro on rikkus, vabadus või midagi muud? Mis on euro majanduslikus tähenduses? See on Euroopa Liidu rahaühik, Euroopa ühisraha. Mis on raha? See on mark, mille vastu vahetatakse kaupa. Seda, mis on tehtud spetsiaalsest paberist, nimetatakse sularahaks. Lisaks sellele on käibel ka metallist mündid. Raha ei pea aga alati olema paberist ja käega katsutav see võib olla ka "nähtamatult" elektroonilisel pangakontol. Ajalugu mäletab, et maksevahendina on kasutatud ka hoopis teistsuguseid asju, näiteks soola, teravilja, karusnahku, ehteid vms. Raha on iga riigi jaoks väga tähtis. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühik. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne rahaühik euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutus...
Minu perekond Mina kujutan, et oma pere loomisest hakkan ma mõtlema alles kolmekümnendates eluaastates. Seda seepärast, et perekond on omaette kohustus, mis peab alati prioriteediks olema. Näiteks, peret omades on sul moraalne kohustus nende eest majanduslikult hoolitseda, et oleks elukoht ja muu vajalik. Mõelda tuleb iga oma teo kõrvalt ka oma perele. On palju inimesi kes selle unustavad, tänapäeval on nähtud ja kuuldud küll perevägivallast ja alkoholilembelistest vanematest. Kuna mina ei taha oma pere vastu vastutustundetult lõpetada, seepärast ma ei hakkagi selle loomisest liialt vara mõtlema. Noortel peredel tuleb ikka raskusi ette, nagu on pere ja töö kõrvalt õppimine. Minu arvates õppida tuleb, et areneda ja tulevikus paremat elukvaliteeti saavutada. Ja üleüldse ma ei usu, et enamusel äsja kooli lõpetanutest olekski piisavalt kohusetunnet ja elukogemust pere jaoks. Tänapäeval pannakse tihti...
Klassikirjand Lugemine või sport? Või mõlemad? Lugemine või sport? See on küsimus, mille üle paljud noored arutlevad. Valides spordi, võib jõuda maailma tippu või mitte kusagile, sest kui inimesel ei ole spordile annet, siis ei pruugi ta sel alal edasi jõuda ning jääb vaeseks. Valides lugemise, võib saada targaks ning selle abil endale leiba teenida. Muidugi ei pruugi ka sellega läbi lüüa, aga kuna kogu maailmas on haritud inimesed hinnatud, siis on see võimalus väiksem. Valides mõlemad, on elu alguses küll palju raskem, kuid hiljem läheb kõik kergemini, seda nii hariduse kui ka tervise poole pealt. Valides spordi, peab olema väga palju tahtejõudu või annet, et oleks tõesti võimalus saada kõrgesti tasustatud sportlaseks. Raha olemasolu on tänapäeval väga oluline ning selleta ei saa paremate tulemuste nimel treenidagi. Spordi valimise põhiliseks puuduseks on oht, et ...
Virtuaalsed inimsuhted Viimased kümme aastat on mobiilside ja arvutivõrkude tormiline areng pannud inimesi nii vaimustuma kui pead vangutama. Tekkinud on võimalus uut laadi suheteks inimeste ja gruppide vahel. Virtuaalsuhted tähendavad niisugust suhtlust, kus vahetut füüsilist kontakti asendab telekommunikatsioon. Virtuaalsus iseenesest tähendab reaalsuseks saamata võimalust, virtuaalsed inimsuhted on aga saamas vägagi reaalseks nähtuseks ning toonud kaasa rea uusi psühholoogilisi ja ühiskondlikke fenomene. Agraarühiskonnas oli inimestel suur sidusus ning palju igapäevaseid rohkem ja vähem tähenduslikke vahetud kontakte küllalt väikse hulga inimestega, enamasti oma suurpere liikmete või küla elanikega. Linnastumine tõi kaasa kogukondade suurenemise ja samas sidemete nõrgenemise. Tihedalt kokku surutud inimestes kasvab soov eralduda. Autostumine andis miljonitele võimaluse kapselduda oma teekonnal rauast kasti, kuhu pääseb väljast ainu...
Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi. Meile kõigile meeldib käija suvel mõnes järves või meres ujumas. Palava ilmaga tahaksime jahutada ennast kõikvõimalikes kohtades, tihti võivad need kohad olla meie jaoks tundmatud. Suvel reisides käiakse enamasti uutes järvedes või mereds suplemas. Enamus ei tea kui kiiresti vesi sügavaks läheb ning ollakse julged ujuma kaugele. Paljud õnnetused juhtuvadki nii, et minnakse ujutakse kaugele järve keskele ja siis avastatakse, et jalad ei lähegi enam põhja. Siis tekib paanika, hakatakse rabelema ja tekib väsimus. Kaldale ujumiseks enam jaksu pole ning jääb loota vaid päästjatele. Aga kas päästjaid on? Kas keegi üldse märkab, et oled uppumas? Mõnikord arvavad kaldalolijad ja teised suplejad, et veesolija teeb nalja, sest tihti peale vees lollitatakse. Sageli ei oska kaaslased uppujat päästa. Uppuja päästmine nõuab erioskusi, näiteks sukeldumist, vee all ujumist ja hädasolja trans...
Meri Meri on meile kõigile väga tähtis. Meri, see ühendab meid kõiki kuidagi omavahel. Meri võib olla nii hirmuäratavalt sünge, kui ka väga leebe ja rahulik. Meil, saareinimestel, on kindlasti kõigil oma kogemused ja mälestused merega ja teab, kui oluline on meile meri. Isegi meie ilm sõltub suuresti merest ja toidulaual võib väga tihti näha meresaadusi. Mina just väga kirglik mere suhtes ei ole, kuid ujuda oskan ja vabalajal väga meeldib mere ääres küll sõpradega või perega olla. Vahel meeldib ka üksi mereääres käia koos fotoaparaadiga, kuid seda ei juhtu väga tihit kuna ei ela just kõige ligemal merele. Siiski käin suviti sõprade juures, kes elavad merele väga ligidal ja lausa imeline on vaadata mere ääres kuidas päike tõuseb, või loojub. Käime igapäev paari sõbraga vähemalt kaks korda ujumas ja enamus päevast mõõdubki mere ääres. Eriti meeldib ujumas käia kui on suured lained, mis on s...
Arutlev kirjand Fausti teekond hingerahuni Hingerahu- mida see õieti tähendab. Targad raamatud ja filosoofid seletaksid seda sõna kindlasti mitme lehekülje pikkuselt. Ise ma selle sõna täpset tähendust peast ei tea ja sobiv definitsioon ei torganud raamatutestki silma. Oma sõnadega ütleksin, et hingerahu tähendab inimese vaimset heaolu, kuid ,,Faustis" mõeldakse selle all kindlasti elu mõtte leidmist. Iga inimene tahab jõuda hingerahuni. Seda soovis ka Faust. Tema elu oli olnud külm, üksildane ja tume. Ta oli valmis mürki võtma. Faust tahtis teada, mis on tema elu mõte- miks ta oli siia ilma sündinud? Fausti teekond elu mõtte leidmiseni oli raske ja ta pidi palju kannatama. Tänu temale kannatasid ka teised inimesed. Teose alguses puudus Faustil hingerahu: ,,Küll on mu kõrval õpipoisid, kõik papid ja leegion kirjapoisid; vaim mind tõkke ees...
Keeled on tähtsad Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame. Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine. Juba piiblist on teada juhtum, et keelte paljusus ja üksteise mittemõistmine nurjas ühise eesmärgini jõudmise ning Paabeli torn jäigi ehitamata. Kui üksteisest aru ei saada, ei ole areng ükskõik mis eluvaldkonnas võimalik. Võõrkeelte oskus on muutunud tänapäeval väga tähtsaks. Isegi väikeses Eestis on käibel mitu keelt. Teenindaja peab oskama vähemalt nelja keelt (eesti, vene, inglise ja soome keelt), et klientidega suhelda. Am...
Õnn Õnn on tundmus või rõõm, millele täpset definitsiooni määrata pole võimalik. Sellest hoolimata tekib küsimus, mis on õnn? Mõned määratlevad oma õnne uhkete majade ja rahana. Õnneks paljud meist, inimestest, peavad tähtsaks enda lähedasi sõpru ja perekonda. Samuti peetakse tähtsaks ka välimust, kuid milleks olla ilus, kui on võimalik olla tark ja arukas? Inimesed, kes on jõukad, arvavad, et kõike on võimalik osta rahaga näiteks sõpru, perekonda, välimust ja mõnikord isegi õnne. Kuid hiljem nad avastavad, et see pole nii. Vahetevahel osutub vaesem elanikkond palju rikkamaks tänu oma enda sisemisele heaolule ning minu arvates teeb inimese rikkaks ta õnnelikkus, mitte suured rahatähed pangas. Kõigest hoolimata ei kesta õnn igavesti. Alati on keegi, kes kõik tahtlikult või tahtmatult ära rikub. Näiteks lähedase surm on üldjuhul vägagi tahtmatu õnne kaotaja. Samas ...
Mis on minu jaoks laulatus ja kuidas ma sellesse suhtun? Mis võivad olla abiellumise põhjused? Kas abielu sõlmimisega kaasnevad kohustused ja millised? Traditsioonid? Laulatuse positiivsed ja negatiivsed küljed. Laulatus on põhimõtteliselt sama tähendusega, mis abiellumine, aga seda ei pruugi alati kasutada. Laulatus kuulub pühade toimingute hulka ja selle viib läbi vastavate õigustega vaimulik. Kuid kindlasti on erinevatel rahvustel ning religioonidel abiellumise tseremoonia erinev. Mees ja naine sõlmivad jumala nimel omavahel abielulepingu, millega paar seob ennast kuni elu lõpuni lahutamatuteks. On ilmalik laulatus ja kristlik laulatus. Kristlik laulatus toimub kirikus, aga ilmalik laulatus ehk registreerimine viiakse läbi hoopis perekonnaseisuametis. Kiriklikult saavad abielluda ainult need, kes on eelnevalt ristitud ja leeris käinud. Kiriklikku laulatust peetakse tavaliselt suurejooneliselt ja kutsutud on palju rahvast, aga ainul...
Meedia vägi ja vald Elame info- ja multimeedia ajastul ning meedia omab suuremat võimu kui kunagi varem. Massimeedia abil saab mõtteid realiseerida, ideid ja ideoloogiat ellu viia tegu on justkui narkootikumiga, mis teeb inimkonnast sõltlased, mürgitab ja mõjutab alateadvust. Demokraatlikes riikides tavatsetakse rääkida meediast kui neljandast võimust, mille ülesanne on avalikkuse informeerimine ja kontroll ühiskonna üle. Samuti on ta foorum, mis teenib kodanike huve. Üha enam peab paika Marshall MacLuhani kurikuulus tees : ,,Kui sind pole meedias, siis sind ei ole olemas."See, kes omab võimu meedia üle, seab paika ka mängureeglid. Ajakirjanduse võim baseerub inimhinge väga heal tundmisel ja massipsühholoogia võtete kasutamisel. Kuid milleks on meediat tarvis ning milline on tema mõju indiviidi üle? Tehnoloogia arenguga ei kaasne automaatselt oskus orienteeruda selles infotulvas, millega inimene iga pä...
Minu kool Minu kool, Pühajärve Põhikool, asub lummava järve kallastel. Selleks järveks on Pühajärv. Arvatavasti on meie kool saanudki nime sellest madalaveelisest järvest. Mõõdasõitjatele ei jää see suur valge betoonplokist ehitis märkamatuks. Hoopis vastupidi tullakse ja uudistatakse. Koolipere on väike ning väga tubli tänu vilgastele lastele ja töökatele õpetajatele. Parim näide selleks on kõrge auhind Eesti kaunim kool 2007. See suur tunnustus sai teoks paljude huvitavate projektide teostamisega. Näiteks uurisime, kuidas elab metstikk oma kodus, pesakastis. Me oleme ühed vähesed, kes seda harukordset pilti on näinud. Igal aastal on meil külas käinud kuulsad muusikud, kes harivad meid muusikaliselt. Prügiprojektiga saime koolipere keskkonnateadlikumaks. Loomulikult on toimunud veel palju huvitavat. Õpetajad alati korru...
BIOS BIOS e. Basic Input/Output System e. Põhiline sisend-/väljundsüsteem Bios on isiklikesse arvutitesse ehitatud programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi, kui oma arvuti sisse lülitate. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa teie arvuti riistvarast ja see on OP süsteemist eraldi. Bios on salvestatud andmekogum emaplaadi ehituse kohta (millised siinid, kui palju porte ja millised, kui kiiret protsessorit on võimalik lisada, jne). Andmed on salvestatud emaplaadi peale asetatud ROM tüüpi mälu kiibile. Arvuti käivitamisel on üks kahest vajalikust andmekogust. Kui BIOS kiipi ei leita või on vigane ei ole võimalik arvutit käivitada. BIOSi kiibil olevaid andmeid otseselt muuta ei ole võimalik arvuti alglaadimise protsessis. Kuid varasemal ajal oli võimalik BIOSi kiipe riistvaraliselt ümber kirjutada. Nüüd aga on võimalik eraldi tarkvaraga muuta (uuendada) BIOSi kii...
EUTONAASIA-KAS MÕRV VÕI HALASTUS? Miks jäävad inimesed surmavatesse haigustesse või hoopis koomasse? Miks ei võike elu olla ilma surmata? Surm iseenesest ei ole hirmus asi , kõigil uskudel on oma vaatenurk mis saab hauataguses elus. Mõningad religioonid usuvad, näiteks Hindud, usuvad et pärast surma hing väljub vanast kehast ning siseneb uude. Kuid kas need inimesed kellele tehakse eutonaasiat taaskehastuvad, kuna maailmas ei olda kindel millega on tegemist. Kas mõrvaga või halastatakse inimesele kes ei suuda enam kannatada. Elu ja surm käivad käsikäes, muidu oleks Maa arvatavasti hukule määratud, sest populatsioon kasvab ja kasvab ning varsti poleks kuskil elada või söögivarud lõppeksid. Nii siis surm on vajalik, aga kas seda saavad kõik ise otsustada millal minna või ütleb meie organis ise üles. Iga inimene teenib enda haigused ja probleemid, tänu sellele mida on ta teinud teistele ja endale. Nii mõningadki on tugevad ning tulevad...
Raiskamine võtab tulevikult võimalused Inimesi teadvustatakse pidevalt globaalprobleemidest ning neid innustatakse säästlikult elama, aga ületarbimine jätkub samal jõul. Vähesed mõistavad, et sellega kaasnevad probleemid ka planeedi tervise seisukohalt. Inimeste laiskus muuta vanu harjumusi võib mõne aja pärast kõigile kätte maksta. Veelgi enam, kas liigne tarbimine ja raiskamine hävitavad meie tuleviku? Üks suurim raiskamine on inimeste lollus tarbida taastumatuid loodusvarasid. Kõige tõsisem mure on praegusel ajal meie jaoks nafta. Autod on üks suurepärasemaid leiutisi, mis eales loodud, kuid mida me teeme siis, kui nafta otsa lõppeb ja meil enam bensiini ei ole? Me raiskame seda naeruväärsetes kogustes, ise samal ajal planeeti reostades. Selle probleemi lahendamiseks loodi hiljuti Kalifornias uus elektrijõul töötav auto Honda Clarity. Selle auto kütuseks on puhas vesinik element, mida leidub maa...
,,Abistavad omadused minus- kui hea abistaja suudan mina olla?" Kas ma suudan olla selline, et teine inimene tajuks mind usaldusväärse või kõige sügavamas mõttes kooskõlalisena? Ma usun, et iga inimene siin maailmas suudab olla selline, et kõik inimesed tajuksid teda usaldusväärsena või kõige sügavamas mõttes kooskõlalisena. Kuid alati on ju olemas mingid ahvatlused, näiteks see, et mõned inimesed ei suuda olla usaldusväärsed, kuna neil on vajadus rääkida välja saladused või veidigi isiklikumad teemad, mis puudutavad teist inimest. Ma leian, et see on väga oluline teadmine või tunne, kui sa tajud, et sa oled teiste jaoks usaldusväärne, sa tunned, et oled teiste jaoks mingil määral nagu oluline ja see upitab veidi ka enesehinnangut. Mina isiklikult arvan, et mina suudan teha end selliseks, et teised inimesed mind tajuks kui usaldusväärset isikut kõige sügavamas mõttes. Ma suudan olla vait nende teemade peal kus on teise in...
" MITTE JÕUS POLE TÕDE, VAID TÕES ON JÕUD" Elus tuleb tihti ette olukordi, kus jääb peale ekslik põhimõte, et sellel, kes on tugevam, on ka õigus. Nii on see olnud ajaloos ja on ka tänapäeval. Tegelikult ei vasta see aga tõele. Mitte jõus ei peitu tõde, vaid tões peitub jõud. Paljud riigid sõdivad omavahel territooriumite pärast. Võidab osapool, kelle armee on tugevam, kuid alati pole sõja tulemus õiglane. Rahvas, kes on oma maal elanud juba sajandeid, peab oma kodust loobuma lihtsalt selle tõttu, et riigi sõjavägi pole piisavalt tugev. Sarnaselt paljude teiste riikidega on ka Eesti olnud sellises olukorras. Läbi ajaloo oleme me kuulunud nii Venemaa, Saksamaa kui ka Rootsi võimu alla. 1918.a. suutsime aga võidelda välja meile oma iseseisvuse, mis kestis kahjuks väga lühikest aega. Mõnda aega olime taas võõrvõimu all, kuid alates 20.08.1991 oleme me jälle Eesti Vabariik. Seega ei kuulu maa mitte sellele ...
Milleks mulle rekreatsiooni korraldaja: sisustan oma vaba aja ise! Maailmas on palju erinevaid inimesi, kes sisustavad oma vaba aega erinevalt. Me teame, et meie esivanemad said hakkama ilma elektrita ja kõige sellega kaasnevaga. Ei teatud midagi mobiiltelefonidest ega arvutitest. Tänapäeva noored aga, ei kujutaks oma elu ettegi ilma selliste vahenditeta. Aastatega on palju muutunud, lausa väga palju. Tänapäeva inimesed on jäänud nii laisaks, et ei suudeta või ei taheta endale tegvust leida. Selleks on leitud keegi teine ehk siis rekreatsioonikorraldaja. Kui sajandeid tagasi said inimesed hakkama ilma uhke tehnikata, siis on ilmselge, et ka meie saame hakkama ilma rekretsioonikorraldajata. Milleks lasta korraldada enda eest tegevusi, mis meile meelepärased. Me saaksime sellega isegi edukalt hakkama. Tuleb ennast lihtsalt kokku võtta ja mõelda sellele, mis kõige rohkem meeldib. Raske ongi tegevusega algust teha. Tuleb joone pe...
ENESEHINNANG Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega. Nii ei tule Robinson Crusoel ainsama inimolevusena üksikul saarel kindlasti mitte pähegi tõsiselt mõtiskleda iseenese olemuse, väärtuste, vajalikkuse ning vigade üle. Tal ei ole seda vaja, sest pole kaasinimesi, suhtluspartnereid, kelle pärast ja kellega võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi- kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda val...
Me peame elama täna juba homses Hiina vanasõna ütleb: ,,Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule." Peab õppima tehtud vigadest ja kasutama neid teadmisi tänases päevas, et homne päev vilja kannaks ning selle üle rõõmustada võiks. Siiski ei tohiks kiires elutempos unustada olulisi väärtushinnanguid ja perekonna rolli elus. Peaks kaaluma iga otsust põhjalikult enne langetamist, sest kõik valikud ja nende tagajärjed peegelduvad vastu juba homses päevas. Elus tuleb teha tohutult palju otsuseid- nii suuremaid kui ka väiksemaid. Olgugi, et mõned neist tunduvad esmapilgul olevat täiesti tühised, siis suures plaanis mängivad nad ikkagi olulist rolli. Valitakse omale kool, sõbrad, hobid ja hiljem ka elukutse. See moodustab ahela, kus iga eelnev otsus mõjutab järgnevat. Kooli või elupaika vahetades leitakse uued sõbrad, kellega koos tekivad ehk ka teistugused ajaveetmise viisid. Samuti mõjutavad sõ...
Kas kohustused või vabadus Inimesele on antud valiku võimalus, kuidas oma elu elada. Nii igaüks meist kui ka kogu rahvas seisab iga päev valikute ees, mida teha, kuhu minna. Vabadust võib vaadelda kui olukorda, kus inimesel ei ole kohustusi, kuid iga tehtud valikule võtab inimene kohustuse selle täitma. Rasestunud alaealisel ei ole alati vabadust valida kas teha aborti või jätta laps alles, sest tema otsust võivad mõjutada tema eest kohustusi kandvad lapsevanemad. Samuti kuritegu korda pannes tihti püütakse oma kohustuste eest minema hiilida ning magusamat elu edasi elada, sest vanglas kaoks kogu vabadus sõnaõigusele, kui ka valikule ise oma elu juhtida, kuna pead alluma kohtu otsusele ja kuuletuma vanglas olevale korrale. Tänapäeval on reasestunud alaealise nooruki nägemine tänavatel muutnud normaalseks nähtuseks, kuid seadusi muuta on väga keeruline. Kui alaealine on jäänud rasedaks, peavad arstid sellest t...
Igapäevasest hoolimisest Olles harjunud sellega,et meil on kõik vajalik alati käepärast , ei hooli me vahel neist asjadest, mida peaksime hindama ja millest lugu pidama. Kas tõesti hakkame muu kõrval unustama lihtsaid, kuid tähtsaid asju, mis tegelikult hoolimist väärt on? Paljud tänapäeva noored peavad tähtsaks materiaalseid väärtusi- raha, kuulsaid firmamärke ja kallist tehnikat. Paratamatult pole eelnev päris see, mis on meie elus esmatähtis, kuigi vahel võib nii tunduda. Muidugi ei saa me hakkama ilma rahata , kuid tänapäeva omamishimu ja teistest üleolemine on minu arvates ülepingutatud. Ka materiaalselt vaesemad inimesed võivad väga õnnelikult elada, isegi paremini kui rikkad.Tähtis on see, et oleks kellestki hoolida ja keegi, kes ka meist endist hooliks. Toetudes elus õigetele väärtustele võib saada isegi varakamaks, kui multimiljonärid.. seda vaimses mõttes. Õnne, armastust ja hoolimist ei saa raha ees...
Ardo Kaurit 12.b Gustav Adolfi Gümnaasium ,,Teadmised on vahend, aga mitte eesmärk" Lev Tolstoi ,,On olemas kolm teadmiste liiki: faktide teadmine, arukus-kavalus ja kogemus- teadmine," sõnas Karel Capek. Nendest kolmest saab õppida vaid fakte, arukus tuleb pika aja vältel ning on osalt ka geneetiliselt määratletud ning kogemusd suurenevad elu jooksul ja nende arengu kiirust mõjutavad võimalused ja tahe. Teadmised on põhjendatud uskumused tegelikkuse kohta ning nad aitavad mõista ümbritsevat ilma kõike ise läbi proovimata, olles juskui otseteed inimese aregnus. Kuid kuhu see viib? Teadmised tulenevad teistest, kuid eesmärk ei saa olla keegi teine, vaid teiste vigade, kogemuste ning tarkuse abiga tuleb rajada oma enese tee. On loomulik, et teadmised pärandata...
Virtuaalmaailma võlu ja viletsus Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Algselt sündis Arpanet(tänapäevase interneti eellane) küll puhtalt militaar-kaalutlustel ja arvutid ühendati võrku vaid selleks, et informatsioon elaks üle tuumarünnaku, säilides samal ajal teistes võrgus olevates arvutites, kuid juba 1974. aastal oli kasutusel sõna ,,internet." Sealt sai alguse nagu lumepallina kasvama hakanud ülemaailmne võrk, mida me täna tunneme Internetina. On vähe inimesi, kes poleks veebist kunagi midagi kuulnud. Et end hästi tunda selles tohutus arvutitesse koondunud maailmas ja e-riigis, tuleb hästi tunda arvutit ja Internetti ning sellega kaasnevaid ohte. Paljud inimesed on kindlasti kuulnud interneti petuskeemidest ning kiimastest pervertidest, kes Eesti naisi kuskilt Türgi mägiurgastest a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
