Keeled on tähtsad (0)

Keeled on tähtsad
Maailmas on palju keeli: Eestis on eesti keel, Inglismaal on inglise keel, Jaapanis jälle jaapani keel. Mõned maailmakeeltest on riigikeeled, mõned on aga keeled, mida kõnelevad rahvusvähemused või mida räägitakse vaid teatavates piirkondades (näiteks murded), sisserändajad rikastavad seda paletti omakorda enda keelte ja kultuuridega. Kõik nad kuuluvad  ühisesse kultuuripärandisse, mis rikastab keskkonda, kus me elame.
        Tulemusliku koostöö aluseks on ühise keele valdamine . Juba piiblist on teada juhtum, et keelte paljusus ja üksteise mittemõistmine nurjas ühise eesmärgini jõudmise ning Paabeli torn jäigi ehitamata. Kui üksteisest aru ei saada, ei ole areng ükskõik mis eluvaldkonnas võimalik.
        Võõrkeelte oskus on muutunud tänapäeval väga tähtsaks. Isegi väikeses Eestis on käibel mitu keelt. Teenindaja peab oskama vähemalt nelja keelt (eesti, vene, inglise ja soome keelt), et klientidega suhelda. Ametnikud puutuvad tööalaselt kokku eri riikide kodanikega, mistõttu pole mõeldav, et iga kord õpitakse ära vastava riigi keel, mille esindajaga on vaja kontakte luua. Universaalseks suhtluskeeleks on saanud inglise keel. Oluline on, et inimesed oskaksid laialt levinud keeli, sest nende kaudu saab palju teadmisi hankida ja infot vahetada. Kui näiteks Hiinas osatakse äriringkondades laialdaselt inglise keelt, on neil võimalus luua tulusaid ärisidemeid nii Ameerika Ühendriikide kui ka Euroopaga. Ilma arusaadava keeleta oleks väga raske välismaa investoreid riiki meelitada.
       Võõrkeeledki on kellegi emakeeled. Need kannavad edasi infot keele kasutajate kohta. Keeli õppides saame tundma neid rahvaid, kes räägivad vastavas keeles, samuti mõistame paremini nende kombeid ja kultuuri. Näiteks olevat eskimotel lume kohta kakskümmend erinevat väljendit, mis näitab, kui oluline see aine nende jaoks on. Või teine näide põhjanaabritest soomlastest, kes ei risusta enda keelt neologismide ega võõrsõnadega, olles keele suhtes (ja küllap ka igapäevaelus) alalhoidlikud.
        On loodud ka tehiskeeli, levinuim neist on esperanto . Ometi pole temast kujunenud rahvusvahelist äri- ega suhtluskeelt. Arvan, et selle põhjuseks on just asjaolu, et esperanto ei ole kellegi emakeel, mistõttu tal puudub kindel igapäevane kõnelejaskond.
Iga inimese emakeel on talle armas. Võõrkeelt õppides näidatakse austust   keele vastu, millest huvitutakse. Kui minna teise riiki elama, ei tule ümberasujal mõttessegi, et tolle paik­konna kodanikud peavad õppima selgeks tema keele, et ta uues keskkonnas suhelda saak - on ju igati loogiline, et tema omandab selle keele, mis riigis ta asub. Esiteks peab alluma vähemus enamusele ja teiseks - see on lugupidamine rahva vastu, kelle hulgas elatakse. Ka Eestis on näha kogukondade eraldumine just keelest lähtuvalt: vene keelt kõnelevad inimesed hoiavad kokku ja ka eestlased ei ole väga altid venelastega suhtlemisel. Eesti keel on küll raske, aga  eestlastele tähendab väga palju, kui muulane soovib meie keelt selgeks saada või juba vähesel määral seda oskab, sest on meeltülendav, kui keegi võtab vaevaks nii rasket ja maailma mastaabis väheolulist keelt õppida.
       Vanasti, kui Eesti kuulus Nõukogude Liidu  koosseisu, pidid eestlased oskama vene keelt. Nüüd aga, kui koolis peab õppima vene keelt, ei taheta seda, kuna noorte arvates on see vastik, kole ja mõttetu. Ei arvestata, et seda on vaja, kuna Venemaa on meie kõige suurem naaber, kellega meil on maismaapiir . Tunnistades inglise keele oskuse vältimatut vajadust tänapäeva maailmas edukaks toimetulekuks, on tarvis omaks võtta teadmine, et tähtsad on ka teised keeled: lähinaabrite soome, rootsi, vene ja läti, samuti aga ka ühist kultuuriruumi ning ajalugu siduv saksa keel.
        Keeled on ja jäävad  tähtsaks igapäevaelus: suhtlemiseks, info vahetamiseks, teaduse arenguks, koostööks, näitamaks austust teiste rahvuste vastu, äritegevuseks ja paljuks muuks. Mida teeb inimene siis, kes kunagi keeli õppida ei viitsinud? See inimene jääb hätta ja alles tagantjärgi kahetseb, miks ta siiski ei õppinud keeli, mida oleks olnud vaja kas või silmaringi laiendamiseks.