50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisuke15
Õppematerjali autor
kuna seda hakatakse õppima juba algklassides aga vene/saksa keel tuleb alles hiljem. 2.1.4 Kasu võõrkeelte õppimisest tulevikus 99% noormeestest ja neiudest on kindlad, et tulevikus on võõrkeeled vägagi kasuliku. Ainult 1% vastanutest ei arva nii. 57% vastanutest usub, et võõrkeeled aitavad tulevikus hakkama saada hea töökoha leidmisel ning edu saavutamisel, välismaale reiside saab hakkama teiste inimestega suhtlemisega ja ei teki probleeme. 34% usub, et keeled on kasulikud ainult suhtlemisel, suhtlemine on elus tähtsamaid asju, kui oskad suhelda saavutad ka elus midagi. 9% ei põhjendanud enda seisukohta, et kas nende arust võib olla tulevikus võõrkeeltest abi. Noormeeste ja neidude vastus on ühine, 99% vastanutest on kindlad, et võõrkeelte õppimisest on tulevikus kasu. Mõlemate hulgas oli üsna levinud vastus, et võõrkeelte abil saab tulevikus ilusti hakkama nii hea töökoha leidmisel kui ka suhtlemisel. Töö
Mis kaasneb kindla uurimismeetodi rakendamisega? Abstraktsete verbide suund, nt mõtlema = keerlev/ring; elama = üles-alla (tõus-mõõn?) lained. Sünesteesia = seisund, kus inimene tunneb tugevalt ühe meele asemel mitut (nt kuulen värve). Sünesteesia on lastele (keele omandaamise ajal) ja geeniustele omane. Pole haigus, lihtsalt kõrvalekalle (?). Mitmekeelsus Sotsiolingvistiline mõiste: ühiskond on mitmekeelne. Keeled, murded, regionaalkeeled, riigikeeled jne. Psühholingvistiline mõiste: keeled ühe inimese meeles: valdamise määr: kui vabalt räägid? omandamise vanus: kui vanalt omandasid? kasutuse intensiivsus: kui tihti kasutad? keelte staatuse ja kasutatavuse alusel ühiskonnas (nt vähemuskeel vs enamuskeel) Mõlemast mitmekeelsuse käsitlemise valdkonnast lähtub palju praktilisi probleeme. Keegi ei oska defineerida, mis/kes on kakskeelne inimene (bilingualism)
Möödunud aeg Unustatakse 20 minutit 30-45% 1 päev 50-65% 1 nädal 70-75% 1 kuu 80% (Kleinschrot h 2000: 46-48, 57, 64). 3.3. Kuulamine,Lugemine,Rääkimine Õppides võõrkeelt, kõik me saame kokku kuulamisega,lugemisega ja rääkimisega keeles.Kõik need oskused on väga tähtsad keeleõppes,sest just nende kaudu saame me keelt selgeks õppida. Paljutele keeleõppijatele on kõige raskem keeleõppes, kuulata hoolikalt ja mõista, mida nad on kuulnud. Kuulamisoskus on midagi, mis tekitab meis hirmu, eriti siis, kui öeldakse, et peame kuulama teksti või vestlust võõrkeeles (mida sageli esitavad inimesed, kes räägivad oma keelt) ning jutustama ümber selle sisu või vastama konkreetsetele küsimustele sisu kohta. Otsekohe küsime endalt: kui kiiresti nad räägivad
suhtluseks. o Keeleteaduse üürimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. /üldkeeleteadus (ingl k General linguistics) keeleteadus ehk lingvistika/ Keele allsüsteemid: · Foneetika · Fololoogia · Morfoloogia · Süntaks · Tekst · Semantika, pragmaatika (tähendusõpetus, keelekasutus) Maailma keeled on pigem kõik mingil määral sarnased. Kui keelt vaadata struktuuri poolt, siis võivad keeled väga erinevad paista. Kui aga vaadata mingi nähtuse väkljendusvahendeid, näeme, et tegelikult on keeltes väga palju sarnast, sest need asjad, millest inimesed räägivad, on sarnased ja inimesed maailma eri paigus neist üsna sarnaselt aru saada. Metakeel kirjeldamiseks kasutatav keel -> mõistete kogu. Teaduslik.
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau universaalkeel, nt Esperanto) Keelt on vaja selleks, et ennast väljendada. Seda ei saa kunagi selgeks ja sellepärast tulebki koguaeg juurde õppida. Keelel ei ole tegelikult struktuuri (igapäeva elu kasutamisel)
Mitmesugustest keelekümblusmudelitest tuleb juttu edaspidi. Tavaliselt räägivad keelekümblusprogrammides osalevad õpilased üht ja sedasama esimest keelt; neil ei pruugi olla mingeid eelnevaid kokkupuuteid teise keelega väljaspool kooli või neid on olnud väga vähe. Keelekümblusprogrammid said alguse 1965.a Kanadas Montrealis, kui Quebeci ingliskeelsetele õpilastele loodi programmid, võimaldamaks neil ära õppida mõlemad Kanada ametlikud keeled inglise ja prantsuse keel. Quebecis on inglise keelt kõnelevaid inimesi vähe, ainult 15% protsenti kogu provintsi elanikkonnast. Pärast 1965. a on välja töötatud ka teiste keelte kümblusprogramme, nt heebrea-inglise, havai-inglise, mohoki (ühe indiani keele)-inglise, jaapani-inglise, baski-hispaania, soome-rootsi ja neid kasutatakse erinevatel põhjustel (Johnson & Swain, 1997) vt tabel 1. Eesti keele kümblusprogramm vene keelt kõnelevatele õpilastele
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia
3 5.2 Rahvad keelkonniti . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 5.2.1 Klassifitseerimise moodused . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 5.2.2 Tähtsamad keelkonnad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 27 5.2.3 Ülejäänud maailma keeled . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 30 6 Kultuurökoloogia 31 6.1 Kultuur ja keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 6.1.1 Kütid-korilased . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 31 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid