Jaan Kross "Keisri hull" (2)

Jaan Krossi „Keisri hull“
Tegemist on Jaan Krossi ajaloolise romaaniga, mis kuulub eesti kirjanduse klassikasse. Krossi teos räägib Võisiku mõisa parun Timotheus von Bockist. Teos põhineb ühe haritud eesti talupoja, Jakob Mätliku päevaraamatul, mis, sisaldades palju materjali 19.sajandi elu kohta Eestis, on kujunenud heaks faktikogumikuks, milles enamus andmeid on leidnud tõestust. Seetõttu võib arvata, et tolleaegset olukorda on kirjeldatud suhteliselt tõepäraselt. Samas ei tasu unustada, et tegemist on päevaraamatuga, mis siiski kirja pandud subjektiivselt.
Teose tegevus toimub 19. sajandi Eestis, Võisiku mõisas. Timotheus von Bock oli sealne parun, kes omas lähedasi suhteid tolleaegse Vene keisri Aleksander I. Kõrgemast soost ohvitser Bock oli tsaari parem käsi, kes pidi peaaegu abielluma keisri sohilapsega. See jäi siiski ära. Timotheus oli eestimeelne mees, mitte just patrioot, kuid talle läks siinsete eestlaste olukord korda. Seda kindlasti ka tänu tema eesti talutüdrukust naisele.
Von Bock oli arvamusel, et kuna ta on tsaari hea sõber, siis on tal võimalus teda mõjutada. Ta koostas Vene tsaaririigile konstitutsiooni , mis nägi ette rahva võimu kasvu. Bock oli aga liialt naiivne oma arvamises ning keiser ei tahtnud konstitutsioonist kuuldagi. See oleks vähendanud tema võimupiire. Vaatamata Aleksander I reformimeelsusele, ei astunud ta vajalikke samme , et muudatusi täies mahus rakendada. Selle asemel laskis ta von Bocki saata vangi, kuid samas ei saanud ta avaldada vangistuse põhjust. Kui rahvas oleks sellest kuulnud , toonuks see kindlasti kaasa rahutuid hingi, kes nõudnuks konstitutsiooni elluviimist.
Keiser oli löödud Timotheusi kavatsusest ning olgugi, et ta ei tahtnud Timot vangi saata, pidi ta seda tegema. Timo peret aga ei jäetud hoolitsuseta ja tsaar kindlustas selle, et Timo naine(kes oli Jakob Mätliku õde) ja laps saaksid elada edasi Võisikul, küll mitte mõisas, vaid valitseja majas . Asi seegi. Samuti tahtis ta Timo meeleolu leevendada, saates talle vangikongi klaveri.
Kui Aleksander I suri ja võimule sai Nikolai I, siis vabastati Timotheus vangistusest ettekäändel, et Timo on nõdrameelne. Tegelikkuses oli ta aga suutnud säilitada selge mõistuse ning pärast koju saabumist jätkas ta oma tööd. Von Bock oli enne üheksa aasta tagust vangiminekut plaaninud oma konstitutsiooni-kavaga muuta Eesti olukorda. Nüüd jätkas ta oma kirjatööd, kuid enam ei saanud ta seda nii piiramatult teha. Keiser saatis Timo juurde oma nuhke, et nood kannaksid von Bocki tegemistest ette. Seega pidi Bock olema ettevaatlik oma tegemistes.
Timotheus von Bocki elu Eestis ei olnud täisväärtuslik, sest ta oli kogu oma elu sunnitud elama Võisiku mõisas koduarestis. Seetõttu tekkis tal soov Eestist põgeneda ning välismaal oma kirjatööd jätkata. Plaan oli peaaegu sada protsenti kindel, kuid viimasel hetkel hüppas Bock ise alt ära ning otsustas siiski Eestisse jääda. Ta arvas , et suudab kõrgemaid instantse mõjutada oma kohalolekuga – olles raudnael Vene tsaaririigi ihus .
Nii pöördus ja tagasi Võisikule, kus ta ka suri. Arvatavasti laskis üks endine keisri mõisavalitsejast nuhk Timo maha.
„Keisri hull“ on kirjutatud 1970ndatel aastatel, mil Eesti oli NSV Liidu okupatsioonivõimu all. Vaatamata kommunistliku partei survele ei ole „Keisri hullus“ propagandistlikke jooni. Pigem vastupidi. Kross on suutnud propagandat vältida, tuues samas sisse konstitutsiooni teema, mis on selge märk iseseisvusele ja rahva õigustele.
Timotheus von Bocki kujutab Kross mehena, kellele eesmärk on ülim, kes ei kohku tagajärgede ees, et saavutada, mis vaja. Riskides oma eluga, tegigi Bock nii. Tema eetiline eneseteostus viis ta vangistusse, kuid ta ei loobunud oma vaadetest. Krossi puhul teeb eneseteostuse ja kompromissituse käsitluse tähtsaks asjaolu, et teos on kirjutatud NSVL ’i ajal, mil inimestel oli praktiliselt keelatud mõtelda ning valitses üks piiramatu võimuga valitseja – kommunistlik partei. Krossi oskuslikule eesti meelsuse vormistusele vaatamata omab „Keisri hull“ siiski esmast tähtsust eesti väärtkirjandusteosena.
Hinne: B