50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
enri tiitson
Õppematerjali autor
Headus ja kurjus meie ümber Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi eksitavat või levitab sihilikult kuulujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või paneb toime ettekavatsetud mõrva. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealtnäha tavalised inimesed meie enda kodukandist. Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele, peitub meile ehk t
kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; ometi kuri on olemas. Ta kuulub ühe poolena paari, mille moodustavad hea ja kuri. Eesti kultuuris ja kirjanduses võib kurja kujutada Vanapagana. Tavaliselt peetakse inimese omaduste seas kõige ebasoovitavamaks kurjust ning kõige soovitavamaks headust või armastust. Mistõttu tuleb ellu kurjus? Mistõttu on olemas maailmas nn. kuritegu? Need on olemas seetõttu, et inimene laseb oma paremal loomusel, mitte halvemal loomusel, laskuda alla füüsilis-kehalisse, mis sellisena ei saa olla kuri, ja arendada seal taolisi omadusi, mis ei kuulu füüsilis-kehalisse, vaid just nimelt vaimsesse. Miks meie, inimesed, võime kurjad olla? Sest me tohime olla vaimsed olevused. Sest me satume vaimumaailma sisse elades olukorda, kus peame arendama taolisi
Kordamisküsimused Eetika aluste eksamiks! 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikatele, mis kajastavad väärtusi ja tõekspidamisi.(seda nim mõnikord positiivseks moraaliks ehk kirjeldavaks moraaliks). Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle.süstemaatiline püüe mõista moraalimõisteid ning õigustada moraaliprintsiipe-ja teooriaid. Uurib nt millised väärtused ja voorused on olulised, et elada rahuldustpakkuvat elu ühiskonnas. Moraalifilosoofia ülesandeks on formuleerida ja kaitsta neid käitumisprintsiipe ja väärtusi, mis juhivad inimeste tegevust ja loovad häid karaktereid. uurida moraaliprintsiipide vahekorda. Moraaliprintsiibid võivad sattuda omavahel vastuollu (Pea oma lubadust! Aita hädasolijat!) Moraal aitab korras hoida ühiskondlikku masinavärki, sest inimene elab oma elu teiste inimeste seas ja moraal juhib vastastikuseid suhteid. "Mitte ming
ta pole sellega rahul ning hakkab selle üle mõtlema, küsib milleks on seda kõike vaja? Absurd sõltub nii inimesest kui maailmast- ta on esialgu ainus side nende vahel, aheldab nad teineteise külge. 14. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas inimese eksistentsiaalsel situatsioonil on tähendus/mõte? Kust see tuleb? Kas jumal on olemas? Kas jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümberlükata? Kes või mis on jumal? Kes vastutab maailmas kurja eest, miks kurjus eksisteerib? 15. Kuidas määratletakse kristliku religiooni jumalat religioonifilosoofias? Jumal on isiksus, inimeselaadne teadvusega olend, kes mõtleb enda peale ja selle peale mida ta teeb. Jumal eksisteerib teisel pool aega ja ruumi, ta on igavene. 3 teda iseloomustavat tunnust: kõikvõimsus, ülim tarkus, ülim headus. Jumal ei manipuleeri inimesega, ta teab ette tema saatust, inimese otsusi. Jumal= transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 16
Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad. Teisisõnu seisneb dilemma selles, et kas headus/moraalsus on primaarne või on seda Jumal. 11. Kas usk soosib moraalset elu? Kuidas? Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel: 1) Kui Jumal on olemas, saab hea halvast võitu. Usk ütleb, et lõpuks headus võidab ja see annab usklikele enesekindlust jätkata võitlust ebaõigluse ja julmuse vastu ka siis, kui tundub, et heade šansid on vastupanuks liiga väiksesed. 2) Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus. Igaüks saab lõpuks seda, mida ta on ära teeninud: halbu tegusid karistatakse, head teod tasustatakse. See annab põhjuse käituda moraalselt, kuigi võib tunduda, et mittemoraalsus toob tulu.
Need ammutavad oma jõu tõsiasjast, et Jumal on need käsud andnud. Euthyphroni dilemma on, et kas jumalad armastavad pühadust sellepärast, et see on püha, või on püha sellepärast püha, et seda armastavad jumalad. Teisisõnu seisneb dilemma selles, et kas headus/moraalsus on primaarne või on seda Jumal. 11. Kas usk soosib moraalset elu? Kuidas? Teistid väidavad, et usk võib moraali rikastada vähemalt viiel moel: 1) Kui Jumal on olemas, saab hea halvast võitu. Usk ütleb, et lõpuks headus võidab ja see annab usklikele enesekindlust jätkata võitlust ebaõigluse ja julmuse vastu ka siis, kui tundub, et heade sansid on vastupanuks liiga väiksesed. 2) Kui Jumal on olemas, siis valitseb universumis kosmiline õiglus. Igaüks saab lõpuks seda, mida ta on ära teeninud: halbu tegusid karistatakse, head teod tasustatakse. See annab põhjuse käituda moraalselt, kuigi võib tunduda, et mittemoraalsus toob tulu.
paradoksi. Mittehedonism Mittehedonistid jagunevad: · Monistid usuvad, et on olemas üksainus seesmine väärtus, kuid see pole nauding (võib-olla on selleks transtsendentne väärtus hüve, mida me täielikult ei mõista, kuid mis on teiste väärtuste alus). · Pluralistid usuvad, et nauding on üldiselt küll üks seesmisi väärtusi, kuid peale selle võib olla ka teisi, nt teadmine, sõprus, ilu, vabadus, moraalne headus jms. Kas pooldada hedonismi? Kas igasugused muud võimalikud väärtused, nt teadmine, oleksid ikka head, kui need ei tooks rahuldust? J. S. Mill: "Parem on olla rahulolematu inimene, kui rahulolev siga; parem on olla rahulolematu Sokrates kui rahulolev loll." Milli jaoks oli oluline ka naudingu kvaliteet. Hedonismi kriitika Ent kas me veedaksime elu n-ö "Naudingumasinas" lahutatuna reaalsetest olukordadest, inimestest, olemisest, tegemistest lahus reaalsest elust?
1. Selgitage mõistete „eetika“ ja „moraal“ erinevust. Moraali all mõistetakse ühiskonnas kehtivaid väärtushinnanguid ja –norme. Eetika on pigem uurimus nende normide kohta – uurimus moraalist. 17. Kirjeldage Aristotelese vooruteooriat. Vooruseetika põhiidee - Tähtis pole mitte ainult teha õigeid tegusid, vaid ka omada õigeid kalduvusi, tundeid ja emotsioone. Tähtis pole mitte ainult see, Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisidega. Sõna "moraal" pärineb ladina et inimene peab oma lubadusi (aitab hädasolijat, räägib tõtt, ei puutu võõrast vara), vaid et ta naudiks hea olemist, et tal poleks kiusatust halba teha. Vooruseetika juured on antiik-Kreekas, mil keelest ja tähendab tava, või komme. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid