...................................................................................... 7 Pulmad peigmehe kodus......................................................................................................... 8 Ärkamisajast alates....................................................................................................................10 Enne pulmi............................................................................................................................ 10 Laulatus.................................................................................................................................11 Pulmapidu............................................................................................................................. 12 Pulmasõit...............................................................................................................................12 Pulmamaja............................................................................
tüdrukutele eluks vajaminevaid naistetöid. Aja jooksul valminud näputööd koguti riidekirstu, mis pulmadeks pidi olema kaasavara täis. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Ühest korrast ei aidanud, pulma tuli ikka kolm korda kutsuda. Kindlasti pakkus kutsuja viina ja kuna käidi kutsumas kolm korda on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist. Tavaliselt toimus laulatus nädal või paar enne pulmi, vahel ka hiljem. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka. Ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju
2012) Heinsaar, T. Pulmad. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm (10.01.2013) Jaani, V. Kosjad-kihlused. http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/abielu-ja-laulatus/ (31.12.2012) Lukjanov, G. Kihlumine ja vabaabielu ei sobi kokku! http://www.naine24.ee/676832/kihlumine-ja-vabaabielu-ei-sobi-kokku/ (31.12.2012) Pentson, M. Vanaaegsed pulmakombed Eestis. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmakombed.htm (31.12.2012) Tallinna Piiskopilik Toomkirik. Abielu ja laulatus. http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/abielu-ja-laulatus/ (31.12.2012)
Kirik hakkas kohalikule talurahvale peale suruma kristlikke kombeid, seal hulgas ka kristlikku abielu ja kiriklikku laulatust. Näiteks on „Läänemaa talurahva õiguses“ kirjas Saare-Lääne piiskopi valduste kohta: „Kui mees naise võtab, siis peab ta kiriku tulema kaheksa päeva jooksul [...] ja laskma enda abiellu panna ja andma tasu selle eest. Kui ta seda ei tee, peab ta oma isandale andma viiskümmend marka.“ (Kalits, 1988: 10) 17. sajandil muudeti kirklik ristimine, leer, laulatus ja matus ainsateks ametlikeks perekondlike muutuste registreerimise vormideks, kohustuslikeks aktideks. Leer andis teadmised kristliku religiooni põhialustest, ilma milleta ei lubatud luua perekonda. (Ibid: 12) Alates 19.sajandi keskpaigast kujunes Eesti alal luteri kiriku kõrval teiseks mõjukaks usukeskuseks vene õigeusu kirik. Venemaal ei olnud kirik riigist lahutatud ning abielu, sünni ja surma registreerimise ainuõigus kuulus kirikule. Alles Suur Sotsialistlik
Pulm oli pruudi ja peigmehe kõige tähtsam elusündmus. Sellega algas uus põli. Tollal peeti pulmi vaid üks kord elus. (P. Õunapuu 2003. ,,Eesti pulm") 4. Tänapäeva pulmakombed Eestis 1980-ndail aastail oli endastmõistetav, et kui oldi juba pikemat aega koos, siis selle tulemuseks oli abielu. Liiati veel, kui laps oli tulekul. Ärkamisaeg tõi kaasa 8 rahvuslikud pulmad ja rahvarõivas pruudi-peigmehe, vahel isegi kogu pulmaseltskonna. Kiriklik laulatus muutus jälle popiks. Kogu see vaimustus kadus paari aastaga. Loomulikult peeti ka 1990-ndate teisel poolel pulmi, ent võrreldes varasemaga kohe väga palju vähem. Raske on uskuda, et vähese abiellumise põhjus on suures vabaduse säilitamise soovis ja võimaluses iga kell kübarat kergitades minema kõndida. Noored toovad tihtipeale põhjenduseks, et otsene vajadus abiellumiseks puudub. Seadus on liberaalne, ühiskond mõistev ja ainus kasu võib tulla ühisest tuludeklaratsioonist. 4.1
Võrreldes varasemaga on pulmade pidamine jäänud justkui tahaplaanile - paljud paarid elavad niisama koos ega kiirusta abiellumisega. Kui varasematel aegadel alustati kooselu just nimelt abielludes, siis nüüd otsustavad tavaliselt juba koos elavad paarid lõpuks ka pulmad korraldada. Ometi on abiellumine kahe üksteist armastava inimese õnnelikemaid sündmusi. Eesti pulmakombeid on võimalik jälgida alates 19. sajandi algusest, mil pandi kirja esimesed pulmakombed. Kiriklik laulatus sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Eelnevatel aegadel suutsid eestlased kirikut traditsioonidest eemal hoida. Pulmapidu peeti palju tähtsamaks kui ametlikku kiriklikku laulatust, viimane oli vajalik vaid asja seaduslikuks muutmiseks. Samuti ei peetud laulatuse ja pulmade vaheajal paari veel abiellunuks. Abielu sõlmimise keskseimaks ja otsustavaimaks toiminguks oli kombekohane tanutamine. Edaspidi ongi vaadeldud pulmakombeid alates 19. sajandist.
Abiellumine on üks tähtsaim otsus ja meeldejäävaim sündmus inimese elus. See on liit, mis sõlmitakse, kui kaks inimest on üksteist leidnud ja soovivad end kogu eluks ainult teineteisele pühendada. Öeldakse, et abiellumine on püha jumala käe all kirja pandud liit, kuid eks seda võtab igaüks juba enda vaatenurgast, kui palju seotakse abiellumist usu ja jumalaga. Abiellumist on võimalik teostada täpselt nii nagu noorpaar seda paremaks peab. Kirikliku abiellumine on tänapäeval tunduvalt vähenenud ning traditsioonid ja tavad kaovad pimedasse unustuste hõlma. Üha rohkem tuleb ette lihtsalt registreerimisi ja sellele järgnevaid pulmapidusid. Mõned eelistavad suuri pulmapidusid, teised aga väiksed ja perekonna siseseid. See noorpaari enda otsustada, et kui suurelt abiellumist tähistada ja kas üldse seda tähistada. Põhiline on ju ikkagi see, et paar saaks elu lõpuni olla õnnelikult koos ja end täielikult ainult teineteisele pühendada. Erinevatel aega
.................................................................4 Abiellujate riietus.........................................................................................................................4 Abiellujate riietus.........................................................................................................................4 Abiellujate riietus.........................................................................................................................4 Laulatus........................................................................................................................................4 Laulatus........................................................................................................................................4 Laulatus........................................................................................................................................4 Pulmategelased...................................................
Kõik kommentaarid