Las jääda ükski mets (3)

Las jääda ükski mets…
„Mets ühendab põlvkondi“
(Metsanädala moto )
Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike - metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast, millest enamik kuulub riigile. Kui loobuda maa põllumajanduslikust kasutamisest, teede ehitamisest ja maavarade kaevandamistest, kataks mets peaaegu kogu Eesti maismaa nii nagu see oli tuhandeid aastaid tagasi. Tänapäeval on metsa all oleva maa pindala taas suurenema hakanud. ”Mets ühendab põlvkondi” –esimene põlvkond istutab, teine kasvatab ja kolmas lõikab. Milline on metsade tähtsus? Mis kahjustab Eesti metsi kõige rohkem ning kuidas on võimalik neid kaitsta?
Inimesele on metsa vaja. See on vajalik ja kasulik ka siis, kui seal midagi ei tehta või sinna üldse ei minda. Metsa nimetatakse ka roheliseks kullaks, kuna ta on elukeskkonna kaitsja ja kujundaja. Samuti puhastab ta atmosfääriõhku ja rikastab seda hapnikuga. Oluline on mets ka veekogude seisukohalt, kuna on vete puhastajaks. Inimestele annab mets marju ja seeni ning ehitusmaterjali. Oma kasu saavad ka fauna ja floora , kellele pakub mets elupaika ja toitu. Inimesed saavad mõistliku tegevusega metsa kasulikkust tunduvalt suurendada, luues üha enam uusi võimalusi selle kasutamiseks. Paraku ka vastupidi –oskamatu ja hetkehuve tagaajava kasuahne tegevusega võib metsast saadavate väärtuste hulk ja selle kasulikud omadused tunduvalt väheneda või halvemal juhul viia metsa isegi hukuni. Et seda ei juhtu, on vaja südametunnistust ning laiendada oma teadmisi metsast ja selle kaitsmisest, see kehtib nii riigimetsade kui ka erametsade kohta.
Metsade majandamine nõuab väga palju hoolt ja vaeva. Kuna nende kasvuperiood on väga pikk, siis ei ole kerge kasvatada elujõulist metsa, selleks on vaja palju abilisi. On asutused mis hoiavad ja kasvatavad riigimetsi. Eestis on selleks RMK- Riigimetsa Majandamise Keskus. RMK on loonud metsaistutamisetalguid, mis on muutunud eestlaste hulgas väga populaarseks. Igal aastal käib metsi istutamas ligi seitse tuhat inimest. Iga aastas maha raiutud puu kohta istutatakse umbes kaks uut. Samuti korraldab RMK igal aastal heakorrakampaania Mets Puhtaks, mille käigus koristatakse riigimetsade alt prügi. Eelmisel aastal eemaldati meeletutes kogustes prügi. See näitab inimeste teadmatust looduse ja metsade hoidmise seisukohalt. Tuleb teha palju tööd, et tõsta teadlikkust keskkonnahoidlikust eluviisist.
Eesti metsade suurimateks vaenlasteks saab pidada rööv- ja harvendusraiet. Metsade arvukust vähendab oluliselt sala- ehk röövraie, mille maht on Eestis vähenema hakanud. Kui aastal 2000 oli ebaseaduslikult raiutud puid alla kahesaja tihumeetri , siis nüüd on see arv tunduvalt kahanenud. Harvendusraie , mida praegusel ajal massiliselt kasutatakse, on tegelikult palju ohtlikum kui lageraie . Raidurid langetavad kõige paremad ja tugevamad puud, need mis alles jäävad ei anna piisavalt järglasi ja on tuulehellad, mis omakorda põhjustavad metsahävingu. Ka lageraie ei ole metsale kasulik, kuid kui seda korralikult teha, on võimalik ka viieteistkümne aasta pärast samast kohast uuesti raiuda. Lageraie on suureks probleemiks ka maailma väärtuslikes vihmametsades. See põhjustab pinnase erosiooni, mille tõttu tekivad üleujutused, mis ei ole kahjulikud ainult loodusele vaid ka inimestele. „Inimmälu on lühike ja metsakasvuperiood liialt pikk selleks, et iga asjaosaline võiks õppida oma vigadest,“ on öelnud vihmametsadekaitsja Illar Muul. Tuleb hoolikalt läbi mõelda, miks ja kuidas metsasid raiuda.
Üheks suureks metsi kahjustavaks teguriks on metsapõlengud. Viimastel aastatel on olnud tohutuid katastroofe, kus tuld kustutatakse nädalaid, kuid sellest hoolimata ei suudeta sellele piiri panna. Metsatulekahjud ei ole kahjulikud mitte üksnes metsade hävimise näol, vaid see saastab ka õhku. Põlemisel eraldub palju erinevaid gaase , mis kõik on suuremal või vähemal määral mürgised. Atmosfääri paiskuvad gaasid on ka ühe aktuaalse globaalprobleemi- kasvuhooneefekti põhjustajateks. Siit võib järeldada, et metsi kaitsta, tuleb neid nii palju, kui inimmõistus ja -võimed seda lubavad põlengutest säästa.
Viimasel ajal on kliima soojenemise tõttu esinenud hulgaliselt torme ,mille kahjud on laiaulatuslikud. RMK andemetel hinnatati 2005. aasta tormide kahjustusi viiesaja tuhande tihumeetri ulatuses, kõige suuremat kahju kannatas Läänemaa. Paraku ei ole võimalik loodusjõudusid kontrollida, seetõttu saab tormide kahjustusi likvideerida vaid uute metsade istutamisega ning kahjustada saanud metsade abistamist sanitaarraietega. Kuigi on olemas asutused, mis metsi majandavad, ei ole nad siiski kõige kurja eest kaitstud. Peale erinevate organisatsioonide kaitsevad metsi veel ka kõiksugused seadused. „Säilitamaks metsa elustiku mitmekesisust, tootlikkust, uuenemisvõimet ja elujõulisust ei tohi metsa tema majandamise käigus kahjustada“ (RMK „Väike metsanduskursus“)
Linnast väljas on tänapäeval raske leida kohta, kus ümberringi vaadates metsa ei näe. Mets annab palju, ent talle tuleb ka midagi vastu anda. Et armastada ja austada, on vaja mõista ja tunda. Kõige kasulikum on see kui inimene elab ühes loodusega. Metsi tuleb regulaarselt juurde istutada, vältida laastavaid metsapõlenguid, takistada putukatel puid kahjustada ning hoiduda röövraietest, sellisel juhul saavad rohelisest kullast osa ka järgmised põlvkonnad.