Armastada ja olla armastatud George Sand on öelnud, et elus on vaid üks õnn - armastada ja olla armastatud. Kuid kui armastada ilma vastuarmastuseta, põhjustab see vaid õnnetust. Tekib küsimus, kas armastus on siis tõesti nii täisväärtuslik, mida oma elu eesmärgiks seada ning seda meeleheitlikult tagaajada. Armastus teeb pimedaks. Pole just harv juhus kui inimesed teevad rutakaid otsuseid hetke emotsioonide ajel, sest arvatakse, et elus hakkama saamiseks piisab vaid armastusest. Anna Karenina tormas ellu ning hakkas vastu täielikult ühiskonna normidele, alustades abielu välist suhet, algul näis kõik roosiline ning tore, kuid ei läinud palju aega, kui kõik alla mäge veeres. Lõpuks jäigi talle ainult depressioon ning luhtunud elu. Vahel on just naiselik õrn loomus see, mis sunnib armastama. Juhindudes seaduspärasusele, et tugevamad jäävad ellu, otsib nõrgem pool enda kõrvale kellegi, kes on tugev ning k...
Kas teadmatuses sooritatud kuritöö on andestatav? Maailmas saadetakse ööpäevas toime sadu tuhandeid kuritöid, halvimal juhul isegi miljoneid. Need jagunevad gruppidesse tahtlikult tehtud ja mittetahtlikult tehtud. Sooritatud kuritööd võib omakorda liigitada andestatavateks ja mitteandestatavateks. Suur osa tahtlikest kuritöödest saadavad korda inimesed, kes teevad seda elatise teenimise nimel. Kuid kas teadmatuses korda saadetud kuritööd võivad olla andestatavad või mitte? Teadmatuses korda saadetud kuritegu võib olla andestatav, kuid see sõltub kuritööst. Kui pimedal õhtul astub auto ette ilma helkurita inimene ja möödasõitu pole võimalik sooritada, siis on see kohtus kergendav asjaolu. Inimene saab oma karistuse vaimselt kätte. Ta peab elama terve oma ülejäänud elu mõttega, et ta on kellegi süütu alla ajanud, kes oli valel ajal vales kohas. Elus võib tulla ette igasuguseid olukordi, kus pole aega pikalt mõelda, ...
Kultuur on sild inimeste vahel Igal riigil on oma kultuur, mis kõiki sealseid inimesi ühtseks liidab. Riike on maailmas kokku väga palju, seetõttu ümbritseb meid ka rohkelt erinevaid rahvuseid ja kultuure. Riik muutub eriliseks ning saab oma näo just tänu ühtsele ajaloole, millest on sündinud selle maa kultuur. See etendab väga suurt rolli rahvuse ühtsustunde ja sarnasuste loomisel. Kultuur paneb aluse tahtele üksteist mõista. Miks ei ole me sarnased, miks käitume ja suhtleme omavahel nii erinevalt? Tänapäeva infoühiskond on üheks kindlaks eelduseks teiste rahvaste tundma õppimisel. Meil on võimalus saada väga mitmekülgset soovitud informatsiooni, reisida ükskõik kui kaugele, muretsemata sealses ühiskonnas hakkama saamisel. Kindlustunde tagab turistikindlustus, võimalus alati pöörduda turistiabi asutuste poole. Kindlasti aitab end teadlikuks tegemine sealsete traditsioonide, tavade ja käitumusharjum...
Kust algab kodu? Pealiskaudsel käsitlusel on kodu koht, kus inimene puhkab ning hoiab oma tarbeesemeid. Teisalt võib väita ,et kodu algab oma maast, vallast, linnast, külast, majast või hoopis millestki muust. Kodu, mis peaks iga inimese jaoks olema turvaline ja mõnus paik, algab sealt, kus on tema sünnimaa. Sündides ning pärast seda samasse riiki elama jäädes, õpime tundma selle riigi keelt, elukorraldust ning kultuuri. See saab meile kalliks ning südamelähedaseks. Kuigi me ei saa valida, kuhu riiki me sooviksime sündida ning selle otsuse teevad meie eest vanemad, peame me õppima olema rahul sellega, mis meil on. Tõelised riigi patrioodid aitavad kaasa kodumaa arengule ning seda mittemidagi vastu saamata. Kindlasti pole aga kõik inimesed sarnase maailmavaate ning tõekspidamistega. On ka inimesi, kes hindavaid ainult materiaalseid väärtusi. Nad ei oska või ei taha hinnata kodumaa ilu. Küsimuse peale, ,,kust...
Füüsika kooliteel Kell on 06.45 hommikul. Väljas valitseb veel pimedus, ent õige pea on Maakera oma ööpäevase pöörlemisega jõudnud niikaugele, et ka minu koordinaatidele saavad langeda päikesekiired, need kodused valguse ja soojuse andjad, millest kiiremini lendab väidetavalt ainult kujutlusvõime. Ilm on suhteliselt külm, ilmateates öeldi, et õhutemperatuur on miinus kümme kraadi Celsiust. Jalutan rõõmsameelselt bussipeatuse poole. Asfalt on kohati kaetud öise külma käes siseenergiat loovutama sunnitud ja seetõttu tahkunud ilusa, ent salakavala veega. Õnneks ei luba mu saabaste kavalalt kujundatud siiruviiruline sünteetilisest kummist tald mul jääl liikudes tasakaalu kaotada - hõõrdejõud on, jumalale tänu, piisav! Mööduvad mõned SI-süsteemi tavapäratud ajaühikud ehk minutid ning leiangi end just peatusesse jõudnud rohelist spektriosa peegeldava värvikihiga bussi avatud uste eest. Ega need ...
Koolikiusamine Kooliga puutub kokku iga inimene oma elu jooksul. Koolis võime kogeda rõõmsaid hetki ja naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste koolias...
ÕNNE VALEM Iga inimene peaks olema õnnelik. Ilma õnneta on väga raske hakkama saada. Kuid selleks peab ka ise pingutama: tuleks mõelda positiivselt, osata tunda rõõmu kõigest, suhelda heade inimestega ning ei tohiks palju muretseda. Õnnelik olla ei ole raske, õnn peitub väikestes asjades. Paljud tegurid mõjutavad meie elu. Kas või näiteks need inimesed, kellega me suhtleme. Osad võivad mõjuda negatiivselt ja röövida õnne. Teised võivad aga mõjuda positiivselt ja tekitada heaolu tunnet. Ma arvan, et paljud inimesed ei saa vahel millegagi hakkama. Mõned neist sisendavad endasse positiivsust ja mõtlevad, et nad suudavad seda ning kõik saab korda. Ajapikku kõik lähebki nii, nagu nad tahavad. Teine osa inimesi aga lepivad mõttega, et see on võimatu, isegi kui kõik on võimalik. Ei üritatagi isegi pingutada, et asi õnnestuks, vaid loobuvad, sest peas on mõtted, et miski ei laabu ning kõik ...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? Kindlasti on paljud arutlenud sellel teemal pikalt ja mõelnud, kas alati tasub jääda iseendaks või vahel on kasulikum ja parem olla nagu kõik teised. Ka mina mõtlesin sellele pikalt noorena ja olen praegu õnnelik, et ma olen see kes ma olen. Mul on alati kindel arvamus ja ma julgen seda avaldada. Ma ei karda oma seisukohti teistele tutvustada. Tegelikult on väga palju kinni inimeses endas. See oleneb täiesti kindlasti inimesest endast. Osad on julged ja neil on alati oma kindel seisukoht ja arvamus mingil teemal. Nad ei karda kunagi oma arvamust välja öelda ja nad jäävad alati iseendaks. Ka nende mõtted võivad kattuda teiste omadega, aga kui ei kattu, siis nad julgevad ka enda sõna sekka öelda. Nad ei lase end kunagi mõjutada. On ka teisi inimesi. Nemad on vaiksed ja nende arvates on lihtsam suurema massiga kokku sulanduda. Nad ei julge kunagi oma arvamust avaldada ja lä...
"Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Mis on silmapiir? Kas see, mida me näeme silmi tõstes ja metsaäärt vaadates või hoopiski see, mis laiub meie ees mere ääres horisonti silmates? Sest metsatukk võib olla väga lähedal, mereäärne horisont aga ääretult kauge. Kuid ühiseks jooneks on see, et isegi kui metsatukani on lühem maa ning ka vähem vaeva, kuid veepiirini peab kauem ning rohkem pingutama, siis mõlema puhul saab silmapiiri edasi tõugata. Selle taga peitub suur ja lai maailm, kui vaid ise selle poole liikuda. Mõni soovib elult rohkem, mõni vähem. Mõni on rahul just sellega, mis talle kaasa antud on ning mõni ihkab aina rohkemat. Mõne jaoks on tähtis kool lõpetada, pärast seda kohe tööle asuda, mõne jaoks kõrgharidus ja töökoht heas firmas ning kõrgel positsioonil, mõni aga ootab kannatamatult juba 9. klassi lõpus tööl...
Virtuaalsed inimsuhted Internetist on 21. sajandil saanud väga suur ja oluline abitegur igapäevaelus. Ka kuulus eesti laulja Aivar Riisalu kohtus oma praeguse abikaasaga just interneti jututoas. Samas võis suvel ,,Reporteri" vaataja näha lugu noorest tütarlapsest, kes oli internetis kiusamise ohvriks jäädes enesetapu teinud. Millised võivad siis virtuaalsed inimsuhted olla? Isikliku arvamusena võin öelda, et olen internetis väga erinevat tüüpi inimesi kohanud. On olnud selliseid, kellega olen lühikest aega kirjavahetust pidanud, kuna nad on põnevad tundunud; selliseid, kes algusest peale eemaletõukavalt mõjusid, kuid ühest internetitutvusest sai pärast kohtumist väga lähedane sõprus, mis on kestnud nüüdseks juba pool aastat. Ning tüdruk, kelle blogi esmalt kolm aastat lugesin ja alles siis juhuslikult suhtlemist alustasin, on samuti tänaseks üks mu lähedasematest sõpradest, kuigi me ...
Kes on edukas inimene? Edukaks inimeseks saab nimetada kedagi, kes on suutnud teenida suure numbri pangakontole, ärijuhti, kes on populaarne, armastatud ning omab kõrget positsiooni ühiskonnas. Edukas inimene on ka see, kes julgeb öelda, et on südamest õnnelik ning on elus saavutanud just selle, mis lubab tal õhtuti uinuda rahulolevana. Minu jaoks omab viimane näide suuremat väärtust inimese edukaks nimetamisel. Tõde on see, et ühiskonna jaoks on olulisem siiski see, et inimene omaks suuri materiaalseid väärtusi, kuid need ei pruugi teha veel inimest õnnelikuks. Ning kui inimene pole õnnelik, on ta edukas vaid ametialaselt. Seepärast ongi minu mõistes eduka inimese tunnused järgmised: ta on õnnelik, omab palju sõpru, on rahul iseendaga, tegeleb hobidega, leiab aega iseenda jaoks, tema eesmärgid on saavutatud või ta püüdleb nende poole, naeratab südamest, armastab ligimesi ja on ka ise a...
Keeled kui tervik. Erinevates maades on erinevad kultuurid, külad, traditsioonid, inimesed, aga eelkõige selleks et reisida on meil vaja ühist keelt , millega suudame suhelda ka väljaspool koduriiki .Nii nagu suuremates riikides on ka meie Eestil kõik suurepäraseks riigiks olemas, eelkõige omad kultuurid ja väga ilus keel- eestikeel. Tänapäeval suhtleakse enamsti keelte abil, mis on kõige kergem. Maailmas on räägitavaid keeli umbes 6 tuhat ning suurima keele hulka kuulub kaksteist indoeuroopa keelt. Mitmed neist nagu inglis, hispaania ja portugali keeled on tuntuimad maailmas ning mida kasutatakse kõige rohkem. Inglisekeel on enim räägitud keel maailmas. Loomulikult ei pane paika enim rääkitud keelt inimesed vaid ka riigi suurus , näiteks Venemaa on üks tuntuimaid ja suurim riik maailmas, kuid kahjuks paljud ei oska venekeelt. Kõik maailma keeled on tähtsad inimeste suhtlusvahendid, kuigi me ei jõuaks ne...
docstxt/129554838199303.txt
Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Vanemaks saades vaatame kõik tagasi elatud elule. Arutleme, kas valikud, mida tegime ja otsused, mis täide viisime, olid ikka õiged. Mida oleksime võinud või pidanud teisiti tegema. Kas meie elu oli elamist väärt. Kas ja kuidas saame elada nii, et lahkudes saaksime enda üle uhked olla? Milline on õigesti elatud elu? On see üldse olemas? Harva mõtleme, kuidas ja millest koosneb meie elu. Tähtsad on haridus, karjäär, pere, kodu ning üleüldine hakkamasaamine. See kõik kokku moodustabki meie elutee. Teod, mida korda saadame, olgu need siis head või halvad, jäävad inimestele meelde ning neid ei unustata. Elame selleks, et täide viia oma unistused. Saavutamaks seda läbime nii head kui halba. Tähtis on vaid ise lõpptulemusega rahule jääda. Aleksandr Puskini raamatu `` Jevgeni Onegin'' peategelane armastab elu ning usub, et vabaduses peitub tema eluõnn. Äraütle...
Sündmused muudavad inimest (A. Dumas) Inimene õpib kogu elu, igapäev omandame midagi uut ning harime end alateadlikult läbi erinevate juhtumiste ning probleemide. Korra juba läbi kogedes midagi halba, teame, kuidas käituda targemini ning läbimõelduna kui eelmine kord. Muidugi, kõik need kokkupõrked ei pruugi jätta alati positiivseid tagajärgi. Kõik on elus kogenud nii halba kui ka head, see on loomulik ningsellest ei saa üle ega ümber, see käib elu juurde. On tõestatud, et inimene on pessimist ning jätab pigem meelde traagilisi sündumusi, kui rõõmsaid hetki. Valusad mälestused on rasked mälust kustuma, sest need on kaalult kogukamad kui õndsad hetked. Kõige suurem ebameeldiv mälestus on neil, kes on läbi elanud sõjad ning küüditamised. Ohvritel ja kannatajatel on rääkida lõpmatuseni lugusid, mis jäävad neid elulõpuni kummitama. Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest- emadest või naisest-mehest. Palju h...
Tänapäeva Euroopa kultuur rajaneb Vana-Kreeka kultuurile. Kultuur on kõik see, millega tegeletakse vabast tahtest ning mis on üldiselt piirkonniti veidi erinev ja konkreetset rahvast iseloomustav. Kultuuri kantakse põlvest-põlve edasi ja seetõttu ta jääb üldjoontes samaks. Loomulikult ta ka areneb, kuna võetakse üle nüansse teistest kultuuridest ja kohandatakse need endale sobivaks. Nõnda võtsid roomlased üle kreeka kultuuri, kui nad vallutasid Kreeka (146.a eKr), ning nii on Kreeka kultuur osaliselt püsinud Euroopas tänapäevani. Kuna Vana-Kreekas oli suhteliselt arenenud ühiskond, oli ka sealne kultuur külluslik ja mitmekesine. Tänu sellele, et kiri oli juba välja kujunenud ja inimestel oli aega, pärinevad sellest ka kirjalikud allikad, näiteks Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" 8. sajandist eKr. Säilinud on ka joonistusi, kujusid, näidendeid ja palju muud, mille põhjal saab hästi aimu tollesest kultuurist ...
Läksin läbi vihma ja pori Oli suvine pühapäeva õhtupoolik, kui sõitsin sõbra juurest koju rattaga mööda külateed. Ma olin surm väsinud väntamisest mööda aukliku teed. Oma kodu märgates silmapiiril tundsin kergendust nagu ma ei oleks pikka maad maha sõitnud ja pähe tekkisid mõtte lähedalt ajast paar magusat õuna võtta. Aija juurde jõudes märkasin et taevas täitus tumedate pilvedega ja mõni hetk hiljem hakkas sadama. Minu nägu katsid külmad ja teravad vihmapiisad. Tol hetkel ma ei mõelnud enam õuntele ning haarasin ratta ja hakkasin väntama. Tee peal täitusid põhjatud augud vihmaveega mõne minutiga ja vesi muutus seal tumedaks. Mu riided olid läbi märjad ja veest raskeks muutunud ja ma sõitsin otse läbi poriste lompide. Peale mõne minutilist sõitu lendas mulle ratta alt pori näkku ja silma, ning ma sulgesin valust silmad. Silmi avades avastasin ma end porilombis ratta kõrval külmas vees. Mind oli just kui...
Meedia noore inimese kujundajana Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõiki. Selles levib nii kollaseid kui ka puhtaid toone. Väikesed lapsed, kes juba lugemist harjutavad, teavad kollasest ajakirjandusest nii mõndagi. Vanemad inimesed oskavad eristada ebavajalikku vajalikust ja seavad meediaga suhtlemisel ka eesmärgid konkreetse info saamine, näiteks poliitika või see, mis toimub hetkel maailmas, oma riigis. Noort inimest tavaliselt ei huvita see, kes on peaminister ja kuidas ta oma tööd teeb. Neid huvitab pigem pinnapealsem info - kellega peaminister oma naist petab või mida sööb tema naine. Kas see info peaks tõesti olema kuidagi ühe noore inimese jaoks vajalik? Ei, aga see noorlaps on alles sirgumas inimeseks, kui me räägime nt. teismelistest, ta ei tea veel, miks tal läheb vaja teadmisi sellest, kes juhib meie riiki või mis on hetkel tema vanema palk või kas see väheneb või suureneb. Ta saab, juhul ...
Lessons for the future Education seems to be in government's, media's and people's spotlight all the time. Times change and education, as one of the most important areas of our society, needs constant reforming. Nowadays, the main focus seems to be on subjects like maths, physics, chemistry etc. because of current IT-era demands more knowledge in those regions than in humanities. I agree that Estonia's government's steps towards making maths and physics our school- system's top priority is quite right, but I think that there can be a lot more done to improve our educational structure. I find that Estonian schools should pay more attention to teaching our children current state in our political landscape. Kids, who go to school, are our future and soon-to-be full- right voters in national elections. They will become old and independent enough to be a part of deciding process over their coun...
Ta....) Sünonüümid (suvine Pärnu, suvepealinn) Ellips väljajätt (ta oli rõõmus, kui [ta] võis teistele palli kätte tuua) 2) Ühisviitelisus näitab, üks objekt sisaldub teises või on sellega võrreldav: Modifitseeritud kordused (armas, armsus) Võrdlus Antonüümid (eile - täna, vana - uus) Hüponüümia (liikidevahelised seosed)(vedelik - vesi - allikas) Osa ja tervik Grammatiline sidusus "Vali teema, mis sind kõnetab. Ole siiras, ole sina ise. Ja tea, et sa saad hakkama. Kirjand ei ole maailma lõpp, tegelikult on see tore võimalus avaldada oma mõtteid." (Lena Jago)
Temperatuurimuutuse paus Maal Planeedil Maa elab ligi seitse miljardit inimest, kes kõik iga päev toimetavad ja tegelevad oma probleemidega. Kes käib tööl, kes koolis, saades sinna kas autoga, ühistranspordivahendiga või kasutades mõnda veelgi keskkonnasäästlikumat varianti. Loodus on aga väga tundlik ning registreerib kõiksugused muutused, püüdes tasakaalustada tervet süsteemi Maal. Teadlased on täheldanud kliima soojenemises pausi. Miks maakera keskmine temperatuur ei ole enam tõusnud, seda uurimegi järgmistes lõikudes. Maakera kliimat mõjutavad mitmesugused tegurid. Üheks teguriks oleme kindlasti me ise inimesed. Mõjutame maakera kujunemist oma toimingute ja sihtidega, näiteks võtame maha vihmametsi, et saada väärtuslikku puitu. Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise käigus aga vabaneb palju kasvuho...
Elukvaliteet on inimete endi teha Eesti rahva vanasõna, et igaüks on oma õnne sepp, kehtib igas olukorras. Inimene langetab ise otsuseid, mis kujundavad tema elu ja selle kvaliteeti. See, mida inimene oma elus kõige enam väärtustab, tuleb kaasa kodust olgu selleks siis lähedaste olemasolu, haridus, karjäär või rahakoti paksus. Luksuslikus katusekorteris elab kolmekümnendates eluaastates edukas rikkurist firmaomanik, kes saab lubada endale kõike, mida hing ihaldab. Ta vanemad surid mõne aasta eest traagilises autoavariis, pärandades oma ainsale pojale kogu oma maise vara. Hetkel elab mees üksinda, võideldes kaugelearenenud kopsuvähiga, seltsiks vaid Prantsusmaalt ostetud pekingi paleekoer. Ühes kahetoalises Lasnamäe korteris elab seitsmelapseline pere, kelle ainsateks sissetuleku allikateks on lasterahad ja isa invaliidsuspension. Lapsed on hea tervise juures, kuid ometigi ei lähe neil ko...
SAATUS See kes saatusesse usub on inimese iseenda otsustada.Samamoodi võib ju rääkida jumalast,sest me ei tea kindlalt midagi-kas ta on olemas või ei ole. Mina aga usun,et kindlasti on olemas veel peale minu inimesi,kes usuvad saatusesse. Saatus tundub olevat nii reaalne nähtus,et sellest mööda vaadata on tõesti võimatu.Aga kes suudab seda kõike paika panna?! tekib küsimus millele ilmselt ka kõige targem filosoof vastata ei oska. Väga tihti juhtub meie elus asju,mis on kindlasti juba kellegi poolt varem ette määratud.Nagu näiteks surm-sa ei saa selle eest põgeneda.Kui ühel hetkel on nii,et oled enda arvates kõige ohutumas kohas maailmas siis vaevalt küll.Sa ei tea kunagi,mismoodi või millal midagi juhtuda võib.Kui inimesega juhtub õnnetus,näiteks kukub kuskilt alla.Siis ju õeldakse ka,et see oli tema saatus.Ja mis muu see siis olla saakski.Saatusega on inimestel nii palju huvitavaid lu...
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna al...
Õnn Igaühe jaoks on õnn erineva tähendusega. Õnn on see mis teeb Sind õnnelikuks, mitte kedagi teist. Kuid mis on see mis teeb meid õnnelikuks? Paljusid inimesi teeb rõõmsaks see, kui nad veedavad aega oma perega. Neil võibolla pole töö või hobide kõrvalt aega, et perega koos olla. Seepärast on see nende inimeste jaoks tähtis ja rõõmus hetk, kui nad on koos perega. Mõnda teeb õnnelikuks hoopis raha. Näiteks kodutul kellel pole raha et osta süüa või muud eluks vajalikku. Paljud neist kerjavad muusikat tehes, tantsides või millegi muuga mis võib möödakäijaid naeratama panna. Osad lahked ja helded inimesed annavad neile raha niisama, heast südamest. Kuid leidub kindlasti ka hetki mil abivajaja leiab raha, näiteks maast. Paljusid paneb naeratama ka lihtsalt toit. Näiteks vaesel perel, kellel on küll soe kodu, kuid toiduks raha ei jätku. Ma arvan et keegi poleks rõõmus tühja kõhuga, sest me kõik vaja...
Streik ühiskonna mõjutajana Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise. Tööliste võitlusvahendiks oli streik, nagu on see ka tänapäeval. See pole esimene kord, mil pedagoogid streigivad. Õpetajad streikisid ka 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ee...
Millises erakonnas ma oleksin Eesti on palju erakondi ning igal inimesel on võimalus leida endale sobiv ja meelepärane. Hetke seisuga on Eesti 22 erakonda ning riigikokku kuulav nendest Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Need jagunevad omakorda veel parem- ja vasakpoolseteks. Praegusel ajal pole mul kindlasti soovi liituda mõne erakonnaga ning üsna tõenäoline, et ka tulevikus ei tee seda. Kuid kui teeksin seda kunagi, siis kindlasti ei liituks ma Keskerakonnaga. Nimelt leian, et Keskerakond lubab inimestele kõikvõimalikke asju kokku, kuid reliseerida ei suudeta enamusi neist ning need, mis ellu viiakse on mingi konksuga. Arvan veel, et enda reklaamimisel on Keskerakond liiga aktiivne. Minu arvates on see liialt pealetükkiv. Kui peaksin kunagi tahtma mõnda erakonda kuuluda, siis valiksin ma mõne parempoolsetest erakon...
Bei der Wahl eines Berufes Ich habe noch nicht entschieden, möchte ich den Menschen zu helfen und immer noch einen aktiven Lebensstil führen. Deshalb entschied ich mich für den Beruf des Journalismus. Warum Ich mag es? Journalist: Wunsch für die Menschen, erkennenbaren,vielseitig,ungewöhnlichen,lebendig, neugierig und interessant. Ich habe gehört, dass ein Journalist arbeit ist sehr interessant. Im Gespräch mit Menschen, die ständige Bewegung, um einige ihrer Ziele zu erreichen. Die Vertreter dieser Beruf helfen, vermitteln Informationen zu anderen Menschen. Manchmal sie ist betrifft auch die Frage der Rettung des Lebens eines Menschen Sie wollen Fragen, woher ich das alles weiß? Ich habe gesprochen mit einigen Leuten, die sich mit dieser Art von Tätigkeit. Der Journalist ist als eine gewöhnliche Beruf. Zunächst habe ich dafür Gründe, die mit dem Beruf des „Journalisten“ allgemein zusammenhängen und dann einige eher „persönliche“...
Miks ja kuidas ma seda tegin? Tähtis ja tubli saavutus, on minu jaoks olnud kindlasti põhikooli lõpetamine. Põhikooli lõpetasin ma kahe tuhande kolmeteistkümnenda aasta juunis. Selle sündmuse üle rõõmustasid paljud inimesed, millest mina väga aru ei saanud. Minu jaoks ei olnud see väga raske ja tähtis, see tundus lihtsalt nii loomulik. Kuidas ma lõpetasin põhikooli? Põhikooli lõpetasin ma õppides sügisest suveni ja tehes eksamid. Eksamid olid kerged, kuid mina sisestasin endale liiga palju enesekindlust ja tegin kaks eksamit kolme peale ja viimase nelja peale. Järele mõeldes oleksin ma pidanud rohkem õppima ja mõtlema reaalselt. Viimasel põhikooli aastal oli suur pinge, mida süstisid õpetajad ja vanemad. Arvan, et pinge oli tegelikult hea, sest see motiveeris mind rohkem õppima. Pingele vaatamata, suutsin ma hoida ennast kontsentreeritud ja rahulik. Miks ma lõpetasin põhikooli? Põhikooli lõpetasin ma sellep...
Rohelised on protsessi pidurdajad? Sattusin hiljaaegu lugema ühte artiklit, kus Prantsusmaa rohelised aheldasid end tuumajäätmeid Venemaale vedava rongi teele ette. Kuigi see rong, mis vedas 650 tonni radioaktiivseid jäätmeid, jõudis oma sihtpunkti Venemaal, suutsid aktivistid seda siiski mitu tundi kinni hoida. Mind pani aga mõtlema, et mis asi see roheline liikumine on, et inimesed on valmis isegi oma eluga riskima? Keskkonna kaitsmine muutus aktuaalseks 1970. aastate alguses, mil kiire tööstuse kasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Kuni selle ajani vaatasid paljud loodust kui lihtsalt majanduslikku ressurssi, mis on inimsetel kasutada. Kuid olenemata sellest ei saavutanud roheline ideoloogia püsivat suurt populaarsust ning enamike poolehoidu. Ja kadus peagi pildilt. Tõsi, rohelised olid olemas ja saavutasid siin-seal mõningaid võite ja olid heaks kontrastiks teistele parteidele, kuid min...
Axel von Nolcken on väga mitmekülgne isik, kes jahikäikude, rüütelkondlike ametite pidamise, mõisate juhtimise ning paljud teiste tegevust kõrvalt leidis aega ning huvi juurelda ka filosoofiliste probleemide üle. 1902. aastal olevat ta kirjutanud filosoofilise mõtiskluse ,,Egoism ja altruism. Sotsiaalpoliitilisest vaatepunktist" - see algab sõnadega: Egoism, isekus on ebameeldiv, isegi eemale tõukav, altruism, teiste eest muretsemine, hea ning õilis. Ei saa olla üdini egoistlik või altruistlik inimene. Pole võimalik, et üks persoon on täielik egoist, kes teeb kõike enda kasu püüdlikult, teisi arvestamata. Samuti nagu pole olemas täielikult altruistlikku isikut, kes annab kõik, mis tal hinge taga on teiste abistamiseks. Inimene on loomult egoist, sest inimese käitumist juhib enesearmastus. Tundes kaasa sõbra õnnetuse üle, ollakse samuti egoist, ilma et sellest aru saadakse. Kaastunne on küll kurbus teise õnnetuse pärast, aga see ...
Mida kõike saab elus teha ilma rahata? Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Kuid vahest unustatakse see, mis õnnelikuks teeb. On see raha? Milleks raha oluline on? Kas ilma rahata saab hakkama? Raha on normaalse elu alus. Tõsiasi on see, et ilma rahata on inimesed ,,mitte keegi 'd". Kui poleks raha, peaks elama puu all, nagu metsloom. Söögi ja joogi hankimiseks tuleb samuti oma rahakotti tühjendada. Isegi eluheidikud koguvad taarat, et pisutki toiduraha hankida. Ka hariduse peale läheb raha. Öeldakse küll, et põhikoolihariduse omandamine on tasuta, kuid nii see siiski pole. Septembri algus on see aeg, kus iga kool, keda vald või linn ei suuda toetada, nõuab lastelt kopsaka summa raha. Niisiis ei jäägi vanematel muud üle, kui oma laste hariduse nimel ise nälga kannatada. Järelikult ilma rahata pole võimalik normaalset elu elada. Inimene hakkab tundma, et raha pole oluline siis, kui ta on saavutanud majanduslikustabiils...
! Inimese elutee algab siis, kui ta esimest korda ilmavalgust näeb. Väike inimene sõltub täielikult oma vanematest, sest ta pole ise võimeline enda eest hoolitsema ja endast tulenevaid otsuseid langetama. Pealegi ta ei teagi, mida siin suures ilmaruumis tegema peab. Selleks ongi vanemad, kes selle ameti enda peale võtavad. Aga kui olulised on siiski vanemate roll lapse elus ja milliseks kujunevad põlvkondade vahelised suhted? Vanemate roll lapse suhtes on maksimaalselt edasi anda kõik oma elamise oskused ja kogemused, mis neil lapse kasvamise ajaks on kogunenud. Lapsel on tähtis näha vanemate omavahelisi suhteid, et õppida suhtlema ja tundeid teadvustama Laps vajab vähemalt kümnel eluaastal mõlemat vanemat, et õppida selgeks omasooliste käitumine, ja kogeda tundeelu. Perekond võimaldab kogeda lähedust, millest inimene saab jõudu hilisemas elus vastu seista ka raskustele. Nagu on öelnud J.M. Sailer: ,,Kasvatuses on peamine...
Eestlane olla ei ole uhke ega hea Eestlane olla on uhke ja hea, ütleb laulurida, mis eeldatavasti kõigile teada. Mõnikord on aga tunne, et see ei vasta kohe mitte tõele. Jah, eestlane on uhke, kuid sellepärast ei maksa küll head meelt tunda. Uhkus on hukutav, eriti siis, kui see pole põhjendatud. Kui saaks, tuleks uhke olla oma keele, rahvustunde ja riigi pärast. Kuid nendest kolmest saame oma uhkuse alla seada vaid keele. Sest eesti keel, mille saime hoolimata sakslaste põlgusest, on siiani säilinud. Kahjuks aga sellegi hulk väheneb iga aastaga üha enam. Eestlane tahab saada edukaks, minna välismaale kooli ja tööle. Unustatakse meie keel ning võib-olla isegi meie riik. Siit jõuame aga rahvustundeni. ,,Meil on see rahvustunne kadunud, kujundlikult tundub välismaa parkett mõnusam, kui kodumaa muld," nagu ütles Eesti kirjanik Hando Runnel oma kirjutises. Inimesed lähevad suurima südame rahuga Eestist ära, unusta...
Mille poolest sarnanesid ja erinesid Natsi Saksamaa ja NSV Liit? 1929. aastal alanud majanduskriisi mõjust ei pääsenud NSV Liit ega ka Saksamaa.NSV Liitu majanduskriis otseselt ei mõjutanud, kuid näljahädast polnud ka neil pääsu.Saksamaal algas majanduskriis palju varem ning seetõttu sai Saksamaa selles rohkem kannatada.Rahva pettumine võimus oli peamiseks põhjuseks, miks kujunesid totalitaarsed diktatuurid. Kuna Natsi Saksamaa ega ka Nõukogude Liit polnud rahul Esimese maailmasõja tulemustega ja Versaille süsteemiga oli mõlemate riikide majandus allutatud relvatööstusele.Peaeesmärgiks sai mõlematele riikidele ettevalmistumine uueks sõjaks.Seda tõestasid kulutused relvade tootmisele.Natsi Saksamaal oli kulutuste suuruseks 12 miljardit US dollarit ja Nõukogude Liidus 8 miljardit US dollarit. Enne majanduskriisi puhkemist võttis Nõukogude juhtkond eesotsas J.Staliniga vastu üldkollektiviseerimise ning industraliseerimis...
Inimesed, keda on raske mõista Maailmas on ligi 6 miljardit inimest, kes igaüks on isik omaette. Inimese organism on juba tema sees toimuvate looduslike protsesside poolest keeruline, rääkimata vaimsetest protsessidest, mis inimestes toimuvad. Öeldakse ka, et iga inimene on unikaalne ja kordumatu. Kuid see, kuidas me mõistme mida teine inimene tunda võib ja mida oma peas mõelda on hoopiski keeruline, kuna me kõik oleme erinevad, me kõik oleme omamoodi uued. Sisimas on iga inimene hea, kuid olukorra sunnil pole nii mõnedki meist heatahtlikud. Igaüks meist jätab oma jälje kuhugi oma elatud elu jooksul. Näiteks ajaloosse, paljude inimeste südametesse või teda ümbritsenud tutvusringi. On mitmeid aspekte mille järgi saab lahterda enam vähem sarnase maailmavaate ja sisemise eluga inimesi. Inimesi võib jaotada intelligentsuse järgi näiteks: EQ, ehk emotsionaalne intelligentsus, inimesel on võimailk aru saad...
Pannkoogi lõhnaline pühapäeva hommik. Ühel pühapäeva hommikul ärkasin ja tundsin köögist tulevat pannkoogi lõhna. Äratasin venna üles, kuna plaanisime täna perege minna uisu- Tama.Kööki jõudes nägin isuäratavat suurt taldrikutäit pannkooke ja vaarika moosi.Ema kattis laua,sõime ja jõime kõhud täis. Peale seda panime ennast soojalt riidesse ja suundusime uisutama jäähalli. Sinna jõudes laenutasime uisud ja sõit võis alata. Ema kes polnud mitu aastat uisutanud , kukkus palju kordi. Olime seal juba 2 tundi , ning hakkasime kodu poole minema.Koju tulles jõime sooja teed ja mängisime Monopoly. Olit tore pühapäev perega ja head pannkoogid.
Eeskuju õpetab Me peame üsna loomulikuks, et laps hakkab vanemate eeskujul kasutama igapäevaseid viisakusväljendeid nagu ,,tere", ,,palun" ja ,,aitäh", kuid samas võib ta jäljendada prügi maha viskavat või konfliktide korral last karistavat vanemat. Nii nagu vanematele ei anta lapse sündides kaasa juhendit temaga ümber käimiseks, ei saa ka laps sünnihetkel teada, kuidas siin maailmas kõik toimib ja millist käitumist temalt eeldatakse. Ta peab seda kõike õppima ja tema käitumisõpingud toetuvad esmalt ikka temaga tegelevate täiskasvanute eeskujule. Täiskasvanute omavaheline suhtlemine on eeskujuks lastele, kes need mallid oma käitumisse üle võtavad. See, kuidas vanemad oskavad probleeme lahendada, mõjutab ka last ja annab talle eeskuju keerulistes olukordades käitumiseks. On oluline, et probleemide korral oskaksid vanemad jääda väärikaks ja suudaksid oma partnerit ja lähedasi austada. Sama oluline on m...
Hamlet- oma aja kangelane Mina arvan, et Hamlet oli oma aja kangelane, esiteks just sellepärast, et kuigi tema isa oli tapetud ning troonil oli tema isa vend, siis tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud selles, et Hamlet oleks olnud auahne, ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Hamleti isa tappis praegune troonil olev kuningas, kes oli hamleti isa vend. Hamlet sai teada seda oma isa vaimult ning kuna peaaegu mitte keegi Taanist seda ei teadnud, tahtis Hamlet selle teatavaks teha. Ta oleks vabalt saanud kuninga ära tappa, kuid see oleks teinud temast mõrtsuka. Hamlet tahtis aga rahvale näidata tõelist mõrtsukat, kes oli kuningas. Teiseks tooksin selle, et Hamlet ei andnud alla. Peale seda, kui uus kuningas troonile astus, muutusid kõik. Tundes ära kuninga ja kogu õukonna tõelise pale, hakkas Hamlet mängima hullu. Alles siis taipas ta, kui mitme...
Loodus ei andesta vigu Kirjuta arutlev kirjand, milles analüüsid Eesti ja/või maailma keskkonnaprobleeme ning looduskaitsmise ja säilitamise võimalusi. Arutle ka selle üle, millest võivad jahtuda inimese ja looduskeskkonna vastuolud, inimese võõrandumine loodusest tänapäeval. Võid tõlgendada teemat ka muul moel. Viimaste aastate jooksul on hakatud rohkem tähelepanu pöörama keskkonnaprobleemidele ehk meie viimaste aastakümnete väärtegude tagajärgedele. Kuuleme igapäevaselt erinevate
Ütlen Soome, mõtlen ... Sõnaga Soome soestub kõigepealt Lapimaa koos jõuluvana ja põhjapõtradega. Kuid minule isiklikult on Soome kõigest Eesti põhjapoolne naaberriik. Soome on võrreldes Eestiga paljuski sarnane ning käib poliitiline võitlus kumb on ikkagi eespool. Soome on maa, kuhu paljud eestlased lootusrikkalt tööle sõidavad. Soome on eestlaste poolt nii kirutud, kui ka kiidetud maa. Soomlased on eestlaste seas üpriski tagakiusatav rahvas. Küll räägitakse, et Tallinnas on mõni Soome härra peksa saanud ja paljaks röövitud ning taksojuhid küsivad mõne kilomeetri eest lausa hingehinda. Selline teguviis näitab, kui halvasti soomlastesse suhtutakse. Eestlased isegi kutsuvad soomlasi põtradeks, vastu nimetatakse meid soomlaste poolt oravateks. Kuid kas on vajalik soomlasi sellisel moel kohelda? Kindlasti mitte. Eestlaste usaldus Soome vastu peaks kasvama, kuna me jagame ju nendega ühist kultuuri...
,,See, mida ma tean, ei ole midagi võrreldes sellega, mida teatakse. See, mida teatakse, ei ole midagi võrreldes sellega, mida saadakse teada. See, mida saadakse teada, ei ole midagi võrreldes sellega, mis tegelikult on!" (idamaa filosoofia) Õppides loon iseennast Inimesed, terve oma elu, õpivad juurde uusi oskusi ja tarkusi ning edastavad need järgmistele põlvedele. Isegi loomad, selle aja vältel kui nad elavad, õpivad nii mõndagi. Kuid kõiki maailma tarkusi ei jõua ükski inimene ära õppida, kuna neid on siia maailma nii palju kogunenud ning tuleb aina juurde. Sellegi poolest peab igaüks olema haritud. Kuid miks? Kas üldse on mõtet õppida, mida õpituga on võimalik saavutada? Inimesed tekkisid maale kunagi väga ammu. Nad hakkasid kohe õppima selliseid oskusi nagu jahtimine, varjualuste ehitamine, suhtlemine jne. Õpetati oma järglasi ning järglased omakorda õppisid veel juurde ...
Vanemad mõistavad lapsi Kõikjal meie ümber on noored, kellel on mured. Näiteks on sõbrannad tülis, koolis on pahandused, saadi koos sõpradega millegi halvaga hakkama. Või siis pisemad mured nagu näiteks: mis värvi juuksed värvida, milliseid pükse osta , millist filmi vaatama minna? Põhjus, miks teismelised muredest vanematele ei räägi, on see, et nad arvavad, et vanemad lihtsalt ei saa neist aru, ei tahagi saada. Laste meelest on vanemad nii vanamoodsad, et nendelt nõu küsides saavad nad ainult totakaid vastuseid ja süüdistused nende pihta. Kuidas sa ikka emale räägid, et vaidlesid parima sõbrannaga ta poisi üle ja nüüd olete tülis? Kindel see, et ta hakkab selle mõttetu vaidluse pärast riidlema ja paneb su teo üle järele mõtlema või koguni koduaresti. Või kui koolis on pahandused, siis miks nad küll aru ei taha saada, et sina ei olnud milleski süüdi, õpetaja lihtsalt... Ja üldse - kuid...
Andekus kink või koorem Praeguseks hetkeks elab Maal umbkaudselt 6,5 miljardit inimest. Vaatamata sellisele suurele hulgale, ei leidu nende seas identseid isikuid. Iga indiviid erineb teistest paljude tegurite, nende seas ka andekuse poolest. Kõigil on tugevamaid ja nõrgemaid külgi. Mõned on edukad muusikas, teised kunstis, kolmandad aga hoopis spordis. Maailmas on kümneid, kui mitte sadu miljoneid inimesi, kelle hobiks on korvpall. Seda mängitakse nii enda lõbuks ja kehalise aktiivsuse saamiseks kui ka elukutseliste sportlastena tipptasemel võistkondades . Arvatavasti iga korvpallifanaatiku unistuseks oleks jõuda ookeanitagusesse kutselisse kõrgliigasse NBA. Paraku saavad sealsest eluolust osa vaid parimad NBA-s teenib leiba vähem kui tuhat pallipõrgatajat kogu maailmast. Samas, alati ei pruugi nii kõrgele tasemele mängima saamine tuua kaasa vaid head. Sportlane võib kergelt läbi põleda ning leida ennas...
Noorus on tegude aeg Tänapäeva arenenud ühiskonnas alustab laps tarkuse omandamist juba üsna varakult. Enamasti on esimeseks arenguetapiks lasteaia läbimine. Seal kogetud ja omandatud mängud, tarkused ja läbielamised on suureks eeliseks kooli minnes nende ees, keda vanemad lasteaeda ei saada ja kes peavad koduseinte vahel edasisteks õpinguteks valmistuma. Koolis panevad õpetajad üsna kiiresti tähele, kes õpilastest on helge peaga ja õpihimulised ning kes ei viitsi tarkuse omandamisele aega raisata. Õppetöösse suhtumine saab alguse kodust. Loeb see, kuidas vanemad on eeskujuks oma järglastele. Vajadusel suudab õpetaja kasvandikke õigele teele suunata. Kuid mida vanemaks lapsed saavad, seda jäärapäisemaks nad muutuvad. Üha vähem kuulatakse teiste soovitusi ja seetõttu on raskem neile selgeks teha, mis on õige ja mis väär. On palju neid, kes rikuvad oma tuleviku sellega, et ei näe nooruses vaeva oma...
Mis annab hariduse- kool või ...? Haridust on vaja selleks, et elus hakkama saada. Seda peaks teadma igaüks. Haritud inimesel on muutuvas ühiskonnas kergem hakkama saada, sest ta mõistab ümbritsevat tänu oma teadmistele ja laiale silmaringile. Kuid mis on see, mis annab meile hariduse? Esimesed teadmised omandab laps juba varajases lapsepõlvast. Peamiselt õpib ta vaatlemise teel, kuid kindlasti ka oma kogemustest. Haridust hakkab ta saama siis, kui ta läheb kooli.Kuid lisaks õpitud teadmistele omandab laps koolis ka teisi oskusi- näiteks suhtlemist teistega, enda eest seismist, hakkama saamist võõrastes olukordades. Niisiis on kool see, mis annab meile hariduse. Kuid kas ta annab ka harituse? Koolis õpitud teadmised jäävad liiga ühekulgseteks. Ainevaldkond on küll lai, kuid õpitu on liiga teoreetiline, sageli puudub teadmistel praktiline väärtus. Ainult sellise teadmistepagasiga elus hakkama ei saa. Seepärast a...
Scotlan History The history of Scotland begins around 10,000 years ago, when humans first began to inhabit Scotland after the end of the Devensian glaciation, the last ice age. Of the Stone Age, Bronze Age, and Iron Age civilization that existed in the country, many artifacts remain, but few written records were left behind.People lived in Scotland for at least 8,500 years before recorded history dealt with Britain. The written history of Scotland largely begins with the arrival of the Roman Empire in Britain, when the Romans occupied what is now England and Wales, administering it as a Roman province called Britannia. To the north was territory not governed by the Romans -- Caledonia, by name. Its people were the Picts. From a classical historical viewpoint Scotland seemed a peripheral country, slow to gain advances filtering out from the Mediterranean fount of civilisation, but as knowledge of the past incr...
Õnnelik perekond-kas alkohol mõjutab seda? Minu nimi on Gerly. Ma olen kasvanud tavalises perekonnas, kus õhtuti laua taga istudes päevasündmusi arutati. Vahel ema ja isa vaidlesid, aga nii on paljudes perekondades. Ma usun, et alkohol sai mu sõbraks siis, kui isa läks pere pangalaenude tõttu Soome tööle ja ema jäi üksi koju noortemate lastega tegelema. Seetõttu jäin ma üksi ja tähelepanuta. Hilja õhtul istusin ma teleri ees ja lihtsalt vahtisin seda, ilma mingisuguse mõtteta. Ühtäkki tundsin, et ma ei suuda enam niimoodi edasi elada, kui perekond mulle enam absoluutselt tähelepanu ei pööra. Kõik algaski justkui lihtsalt, eimillestki... Esimene kord varastasin ma baarikapist pudeli likööri, mida enne magama jäämist veega lahjendatult jõin. Mulle meeldis tunne kuidas kõik maailma mured ununesid. Asi läks aga nii kaugele, et ühel hommikul ei ärganud ma ka ema valju hüüdmise ja raputamise peale. Ema kutsus kohale...
Kaks õde kaks erinevat maailma Peredes on alati erinevate iseloomudega ja välimusega inimesi ning ka nende mõttemaailmad on erinevad, kuid enamasti on see tingitud erinevates vanustest. Kuid kas ka õdedel on alati erinev mõtlemine ja käitumine? Mina arvan, et see ei ole reegel kuid enamus õed on tegelikult väga sarnased ja mitte ainult välimuselt vaid ka käitumiselt kuna kõik inimese käitumisreeglid algavad kodust ja seal veedavad alaealised oma enamus aja. Kodust saavad ka oma mõtlemise aluse kuna vanemad on laste kõige esimesed eeskujud ja nende pealt õppivad lapsed absoluutselt kõike. Nii, et juhul kui lapsed erinevates peredes vms. ei kasva on nad suhteliselt sarnased. Viimasel ajal on aga levinud nö. trend, et õed on täiesti erinevad, kuid ma arvan, et see trend ongi tulnud sellistest filmidest ja raamatutest nagu näiteks ``Pisuhänd ``, kus õed Matilde ja Laura on tehtud nii erinevateks kui või...
Sport äri või kultuur? Üks põhilisemaid küsimusi spordis on see, et kas sport on äri või kultuur. Isiklikult arvan, et spordis on mõlemat nii äri kui ka kultuuri, sest firmade jaoks, kes on mingi suusakoondise sponsor või mingi kuulsa sportlase sponsor on väga oluline, et selle firma logo oleks sportlase võistusdressil. Spordi ja äri vahe on selles, et spordis lehvib riigilipp kõrgemal kui äris. Tavasoomlasele on palju olulisem, kas jäähoki MMi võidab Soome või Rootsi, kui see, kas Nokia turuväärtus on suurem kui Ericssoni oma. Spordi rahvuskesksuse tõttu peavad riik, rahvas ja ettevõtjad erakordselt panustama selleks, et tuleks tulemusi. Väikeriigid eriti. Telia tippjuhid ütlesid pärast seda, kui EMT logo oli Rootsi parima vaadatavusega eetriajal praktiliselt 1,5 tundi järjest eetris, et Telial küll niisugust raha ei ole, et sellist asja endale lubada. Tegemist oli Vasaloppetiga, mille liider Raul Olle pikalt ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
