Kordamisteemad ärilogistika eksamiks Kõik alljärgnevalt toodud punktid on vähemal või rohkemal määral loengutest või seminaridest läbi käinud. Loendist leiad ka viited eksami jaoks kõige tähtsamale lugemismaterjalile: Ain Kiisleri „Logistika ja tarneahela juhtimine“. Product, place, time, condition, cost!, quanity, customer Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Kiisler ptk 1 logistika olemus lk 15-37 Märksõnad: interdistsiplinaarsus, logistika missioon, tarneahela ulatus, 7R mudel 1)Logistika missiooniks on pidevalt otsida parimat tasakaalu klientidele maksimaalse väärtuse loomise ja tegevuse minimaalsete kulude vahel. 2)7R: Right product, right place, right time, right condition, right quantity, right cost, right customer. Ütleb firmale, mis on erinevad logistilise kvaliteedi dimensioonid ja mõõdikud ning mis on erinevad põhjused, mis võivad põhjustada kliendi rahulole...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
[RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] § 13^3. Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja vastutuskindlustus (1) Isikul, kes käitab suurõnnetuse ohuga ettevõtet (edaspidi kindlustusvõtja), peab selles ettevõttes kemikaali käitlemisest kolmandale isikule (edaspidi kahjustatud isik) tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks olema vastutuskindlustus. (2) Vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele: 1) kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski; 2) kindlustusleping katab vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja vastutusel toimuv kemikaali käitlemisega seotud ootamatu sündmus, mis tuleneb käideldava kemikaali omadustest ja mille tagajärjel on
d) | ühes liikmesriigis, välja arvatud riski asukohaliikmesriik, esinevate juhtumitega piirnevaid riske katvate kindlustuslepingute puhul selle liikmesriigi õiguse; e) | mis tahes asjaomase liikmesriigi õiguse või selle riigi õiguse, kus on kindlustusvõtja harilik viibimiskoht, juhul kui käesoleva lõike kohase lepingu sõlminud kindlustusvõtja tegeleb majandus- või tööstustegevusega või on vabakutseline ning kindlustusleping hõlmab kahte või enamat sellise tegevusega seotud riski, mis asuvad erinevates liikmesriikides. Kui punktides a, b või e esitatud juhtumitel otsustavad liikmesriigid jätta kindlustuslepingu suhtes kohaldatava õiguse osas suurema valikuvabaduse, võivad pooled seda vabadust kasutada. Kui pooled ei ole kohaldatavat õigust käesoleva lõike kohaselt valinud, kohaldatakse lepingu suhtes selle liikmesriigi õigust, kus risk asub lepingu sõlmimise ajal. 4
aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1. Võõrandamislepingud - müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2. kasutuslepingud - üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3. kindlustusleping - kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4. toetamislepingud - elurendis, ülalpidamisleping 5. kompromissileping 6. seltsinguleping 7. teenuste osutamise leping - käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervisehoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveo-reisijaveo),
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha ...
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) 1. Avalik võim a. Seadusandlik b. Täidesaatev c. Kohtuvõim 2. Territoorium a. Riigipiiriga piiratud maismaa b. Territoriaal- ja siseveed c. Õhuruum nende kohal d. Maapõu nende all e. Atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid f. Kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all g. Sõjalaevad avamerel ja teiste riikide territoriaal- ja sisevetes 3. Rahvas a. Kodanikud b. Kodakondsuseta isikud Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka samuti sunniasutusi (nt vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Ülesehitus, kasutamise eesmärgid ja teostamisel kasutatavad meetodid võivad erineda (sõlt...
(kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Rendilepingu mõiste Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 17. Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress
• kus, kuidas ja millal peab müüja oma tarnekohustuse täitma; • kus, kuidas ja millal toimub kauba kadumise või kahjustamise riski üleminek müüjalt ostjale; • kus ja millal toimub kaubaga seonduvate kulutuste üleminek müüjalt ostjale ehk milliseid müüja kulutusi sisaldab müügilepingu hind; • millised on poolte kohustused ja kulutuste jaotus tolli- ja turvanõuete täitmisel; • kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kindlustusleping • kuidas peab kaup olema pakitud ja markeeritud; Klauslid ei reguleeri: • kauba hinna kujundamist; • omandiõiguse üleminekut; • valuuta- ja finantstingimusi, arvelduste korda; • lepingu rikkumist, sanktsioone ja poolte vastutust oma kohustuste mittetäitmise eest • pretensioonide esitamise korda; • vaidluste lahendamist ja kohtualluvust; • rakenduvat õigust jm. Rühmade iseloomustus: (E oma on EXW juures kirjas)
a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed
anti, v.a muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena. 3) Lepingu lõpetamisel tagastama liisingueseme liisinguandjale sellisena, nagu see temale üle anti. Nimetage teenuste osutamise lepinguid. Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund, arveldusleping, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping (kaubaveoleping, reisijaveoleping), ekspedeerimisleping, pakettreisileping, hoiuleping. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping – Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. // Kindlustusrisk – Oht, mille vastu
kutsekindlustuslepingu järgmiste tingimuste kohaselt: 1) kindlustusandja on äriühing, kellel on Eestis kindlustamise luba; 2) leping hõlmab eradetektiivi kutsekohustuste rikkumisest tekkinud kahju ja selle isiku tekitatud kahju, kelle tegevuse eest eradetektiiv seaduse järgi vastutab; 3) kindlustussumma alampiir ühe kindlustusjuhtumi kohta on sada tuhat krooni. Kutsekohustuste tahtlikust rikkumisest tekkivat vastutust kindlustama ei pea; 4) kui kindlustusleping on sõlmitud omavastutusega, hüvitab kindlustusandja tekitatud kahju kogu ulatuses ja nõuab omavastutuse summa tagasi kindlustusvõtjalt. (2) Kutsekindlustuslepingu ärakiri esitatakse viivitamata loakogule. 5. peatükk Järelevalve § 33. Järelevalveametnik (1) Politseiprefektuuri teenistuspiirkonna eradetektiivide tegevuse järele valvab
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
Hüperbooliline diskondteerimine. Kulud ja kasud ajas lahutatud, ebaselge tagasiside. 2) administratiivsed kulud - Suured administratiivsed kulud erakindlustuse puhul. T mõjutab kindlustuse hind. Kui hind on liiga kõrge, võivad osad kindlustusest loobuda. Sotsiaalkindlustuse puhul on kulud madalamad. 3) õiglus ja võrdsus – nt puuetega inimesed. Pikaaegne töötu pole pensioni. Sotsiaalkindlustus – kohustuslik, kindlustusleping vähem spetsiifiline, võimaldab kaitset ka määramatuse vastu. Töötuskindlustus – riiklik, püüab vähendada moraaliriskist tulenevaid probleeme. Enamikes EL riikides sõltuvad sissemaksed palgast ja väljamaksed sissemaksetest. Eesmärk on tagada töötajale töötuks jäämise ajaks asendussissetulek, mis samas toetaks aktiivseid tööotsinguid ning pakkuda tööandjale tuge majanduslike ümberkorralduste ajal. Töötuskindlustushüvitisele on õigus, kui:
Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip. Ettevõte on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi riske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see aruandeinfo, mis võib 10
kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Rendilepingu mõiste Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 17. Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. Liisingulepingu mõiste Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Laenulepingu mõiste Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asendatava asja, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress
avaldada. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] § 133. Suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja vastutuskindlustus (1) Isikul, kes käitab suurõnnetuse ohuga ettevõtet (edaspidi kindlustusvõtja), peab selles ettevõttes kemikaali käitlemisest kolmandale isikule (edaspidi kahjustatud isik) tekkida võiva lepinguvälise ja õigusvastase kahju hüvitamiseks olema vastutuskindlustus. (2) Vastutuskindlustusleping peab vastama järgmistele tingimustele: 1) kindlustusleping on sõlmitud kindlustusandjaga, kellel on õigus kindlustada Eestis asuvat kindlustusriski; 2) kindlustusleping katab vähemalt otsese varalise kahju ning tervise kahjustamise, kehavigastuse tekitamise ja surma põhjustamise korral ka saamata jäänud tulu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; 3) kindlustusjuhtum on kindlustusvõtja vastutusel toimuv kemikaali käitlemisega seotud ootamatu sündmus, mis tuleneb käideldava kemikaali omadustest ja mille tagajärjel on
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete rekl...
KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest. (4) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. TÖÖLEPING, SELLE KOHUSTUSLIKUD TINGIMUSED Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. ...
surmani (KPS § 41 lg 3). Väljamakseid pensionifondist tehakse isikule kuulunud osakute tagasivõtmisel pensionifondivalitseja poolt osakute tagasivõtmishinnaga. Kogumispensioni saamiseks on osakuomanikul õigus sõlmida kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondist. Pensionileping on osakuomaniku ja kindlustusandja vahel sõlmitud kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud osakuomanikule (edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid kuni tema surmani ning kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse. Pensionilepingu sõlmimisel võetakse tagasi kõik kindlustusvõtjale kuuluvad pensionifondide osakud või vähemalt 700-kordsele riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kehtestatud rahvapensioni määrale (edaspidi rahvapensioni määr)
vastutus kauba eest on läinud müüjalt ostjale üle. Kui seoses transiidi tilliformaalsustega peaks tekkima kaupa kahjustav tõrge, on risk ostja poolele. Professionaalid kasutavad ka laevaveol CRi asemel CPTd, kui on tegu horisontaalselt laaditavate rorolaevadega. Ka kõigi teiste veoviiside puhul saab CPT d hõlpsasti kasutada. CIP vedu ja kindlustus makstud kinni CIPi puhul on kõik sama, mis CPT puhul, kuid lisandunud on kindlustusleping, mille müüja peab ostja kasuks sõlmima. Tingimused on samad, mis CIFi puhul, st kindlustussumma on 110% CIPlepingu maksumusest ning minimaalne kindlustuskate. CIPi kasutamine on laienenud, professionaalid kasutavad rorolaevaveduel CIFi asemel CIPd. Crühma tarneklauslite loogika pärineb purjelaevade ajastust. Merereis oli ohtlik ja müüja võis küll prahtida laeva, et kaup ostjale kohale toimetada, kuid kauba kadumise või
vastuolus valitsuse kavadega). · Kate tänavarahutuste vastu peaks olema riigi ülesanne. · Moraalse kahju hüvitamine. Tihti kahjutasud määratakse kohtute poolt, kes määravad tihti mittefüüsilise kahju hüvitamiseks suuri summasid. Kriitilisteks kriteeriumiteks on siinkohal maksimaalne võimalik kahju ja kindlustuspreemia 25. Edasikindlustamine kui juhtimishierarhia: kohustuste ja vastutuse siirdamise põhimõtted Edasikindlustus on kindlustusleping, mille kindlustusandja sõlmib edasikindlustusandjaga, tasudes talle kokkulepitud kindlustusmakse, ja mille kohaselt edasikindlustusandja võtab kohustuse maksta kindlustusandjale hüvitist seoses kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgse kindlustusjuhtumiga. Edasikindlustuse korral on enamasti tegemist äärmiselt pikaajalise vastastikuse ärisuhtega, mis põhineb n.ö. "win-win" printsiibil
oluliselt rikkunud. Lepingu ülesütlemine Ülesütlemine on üks õiguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul. Need on lepingud, mis on suunatud püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele. 46 15.Võõrandamislepingud. Müügileping. Kinkeleping. 16.Kasutuslepingud. Üüri- ja rendileping. 17.Laenu- ja krediidilepingud. Kindlustusleping. 18.Teenuse osutamise lepingud. Käsundusleping. Töövõtuleping. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. Võlaõigusseadus 3. T.Anepaio. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura 2005.a (lk 112-130). Lisa võiks uurida, nt: 1. I.Kull jt. Võlaõigus I. Üldosa. Juura 2004. 2. T.Tampuu. Lepinguväliste võlasuhete õigus. Juura 2007. Loeng 13. Süüteod. Kuriteod 1
Kõige vähem piiratud on sõlmimise vabadus vabadus otsustada kellega ja kas üldse sõlmida leping. See sõlmimise vabadus on piiratud teatud juhtudel sõlmimise sunniga, kus üks või teine pool on kohustatud leping sõlmima (nt Ühistranspordiseadus kui bussis on kohti, siis bussijuht peab reisija peale võtma; sama on ka taksoga taksojuht ei saa öelda, et ta ei sõiduta). Ilma teise poole nõudmiseta võib samuti olla lepingu sõlmimise kohustus nt auto kindlustusleping. Sisuvabadus lepingu võib sõlmida sellises sisuga nagu pooled vajalikuks peavad. Sõltumata sellest, mis on seaduses kirjas, võidakse ka kokku leppida selles, mida seadus ei sätesta dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5) see on üldpõhimõte ja kehtib siis, kui kuskilt mujalt ei tulene teisiti: nt kui on otseselt öeldud, et teistsugune kokkulepe on tühine (vt VÕS § 113 lg 6 viivise kohta). Dispositiivsusele
Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip. Ettevõte on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi riske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see aruandeinfo, mis võib 9
Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip. Ettevõte on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi riske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see aruandeinfo, mis võib 9
Näiteks põhivara soetamiseks tehtud väljaminekud kantakse kuludesse osade kaupa põhivara kasuliku eluea vältel. Seda kululiiki nimetatakse amortisatsiooniks ehk põhivara kulumiks. Mõned tehingud (näiteks ettemakstud rent, kindlustus, tehnika uudiste ajakirjad jne võivad katta mitut aruandeperioodi, siis sellisel juhul loetakse antud aruandeperioodi kuluks proportsionaalne summa kogu (rendi)maksest sõltuvalt (rendi)lepingu või ettemaksu kehtivuse ajast. Näiteks: seadmete kindlustusleping kehtib 12 kuud ja maksti 60000 krooni see on aastamakse, siis iga kuu on vaja kanda kuludesse ehk kasumiaruandesse 60000 : 12 = 5000 krooni. Olulisuse printsiip. Ettevõte on kohustatud aruannetes kajastama kõiki talle teadaolevaid olulisi riske ja potentsiaalseid võimalusi. Väheolulisi objekte võib arvestada lihtsustatud viisil. Oluline on see aruandeinfo, mis võib 9
Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Tasuta kasutamise leping Litsentsileping Liisinguleping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping Laenu- ja krediidileping Kindlustusleping Kahjukindlustus Elukindlustus Õnnetusjuhtimikindlustus Ravikindlustus Lepingud teenuse Käsundusleping osutamiseks Töövõtuleping Maaklerileping Komisjonileping
intressimäär on endine? Intressi lisamine arvele toimub iga aasta lõpul. 4.46 25-aastane ülikooli lõpetaja otsustab oma 40 tööaasta vältel panna igal aastal panka 1000 krooni intressimääraga 10% aastas. Akumuleerunud kapitali kavatseb lõpetaja kasutada pensionilisana järgneva 20 aasta vältel sama intressimääraga. Kui suureks kujuneb optimisti iga-aastane pensionilisa? 4.47 Pakutakse järgmist kindlustuslepingut: 5 aasta vältel makstakse iga kuu lõpus sulle 500 kr, kusjuures kindlustusleping maksab 25 000 kr ja intress on 8% aastas. Kas see investeering tasub end ära? 4.48 Kui suur peab olema perioodiline sissemakse, kui lõppkapitaliks on 18000 kr, intressimäär on 8% aastas ja sissemakseid tehakse 10 aastat kord 3 kuu jooksul? Intress lisatakse kord aastas. MAJANDUSMATEMAATIKA I Lineaarsed võrrandsüsteemid 31 4
5. Võlakirju 6. Laokirju 7. Obligatsioone 8. Äriühingute osasid/aktsiaid 9. Omandi üleandmise nõudeid jne. Pandi seadmine (AÕS §315) Peab olema pantija ja pandipidaja kokkulepe pandi seadmise kohta Kokkulepe sõlmitakse vähemalt kirjalikuks vormis ÄS järgi osade/aktsiate pantimisel kohustuslik notariaalne tõestamine Nõude pantimise korral peab lisaks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimisele pantija andma üle nõuet tõendavad dokumendid (laenuleping, kindlustusleping jne), samuti teavet võlgniku vastu nõude esitamiseks §316.Panditud õiguse lõpetamine (1) Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Nõusolekut ei saa tagasi võtta. (2) Panditud õiguse muutmiseks on vajalik pandipidaja nõusolek, kui sellega kaasneb panditud õiguse väärtuse vähenemine või kui muutmine vähendab muul viisil pandipidaja tagatist
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine....................................................................................................................................6 2 ÜKSIKISIKU TULU MAKSUSTAMINE...............................................................................................
Krediidileping Leping, millega üks isik (krediidiandja) kohusutb andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidid tagasi maksma. // Laenuintress Rahasumma, mida makstakse majandus- või kutsetegevuses antud laenult. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 224. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustusleping Leping, millega üks isik (kindlustusandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või 79 maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul
(www.riigiteataja.ee VÕS) VÕS § 94. Intress võlasuhtes (1) Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. (www.riigiteataja.ee VÕS) 166. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? · VÕS § 422. Kindlustuslepingu mõiste 19 (1) Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine
Enamik laenulepinguid on suunatud raha (ja mitte muude asendatavate asjade) üleandmisele. Samuti on suurem osa neist tasulised, st nendes on ette nähtud laenusaaja intressi maksmise kohustus, mistõttu on enamik laenulepinguid ka krediidilepinguteks. Laenuintress: Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 219. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid.
Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadus ei sätesta teisiti. Üheks levinumaks krediidilepinguks on tarbijakrediidleping. See on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 11.2.3. KINDLUSTUSLEPING Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Seadusega ettenähtud juhtudel on kindlustusvõtja kohustatud sõlmima nn kohustusliku
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
