suurlinnadesse, infoajastu linnade järk ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine Eriti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad Majandusliku ja sotsiaalsed Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv Ülelinnastumine, slummed, kihistumine, haldamine kuritegevus, tööpuudus. probleemid Keskkonna probleemid Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, linnahalajastuse säiltamine transpordiprobleemid WTO Maailma kaubandusorganisatsioon(üle100 riigi, kaotatud sisseveotolle, kaubanduse hõlbustamine) OPEC naftat eksportivate riikide organisatsioon(13 riiki)
Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks.Tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuri tasemega ühiskond.Tunnusjooned: viljelusmajandus, majanduslik kihistumine,riigi kujunemine, kirja tekkimine, kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks.Tsivilisatsiooni tekke eeldused-kujunes ühiskondlik tööjaotus, rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel. Vanaaeg ajastu, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias
ebatõenäoline. Kui tööhõive taset ei suudeta tõsta, tuleb kiirelt väheneva rahvastiku tingimustes asuda juba lähikümnenditel tööturule allesjäänute maksukoormust järsult tõstma. 1.Heaoluühiskond. Seisuslikult on eestlased läbi oma ajaloo olnud võrdsed olime pärisorjad ja talupojad. Eesti rahvus ongi olnud meie seisus. Meie valitsejad on olnud teisest rahvusest. Nende majandamise ja ühiskonnakorralduse mudelid on olnud meile võõrad. Varanduslik kihistumine eestlaste seas on olnud minimaalne. Meie elumudelisse ei sobi väike ülirikas eliit ja pidevalt vaesusega heitlevad massid. Ikka on püütud luua ühiskonnas niisuguseid mehhanisme, mis ei lase piltlikult väljendudes kellelgi liiga kaugele ette joosta, kuid mis ometi säilitab loova konkurentsi isikliku heaolu tagamiseks. 1990. aastatel Eesti riskis. Siin viljeldud üliliberalism lähtus ekslikust arusaamast, et mida kiiremini isiklikult rikastutakse, seda rikkamaks saab ka ühiskond
Tartu liberaalid: juht- Jaan Tõnisson. Rahvusluse esindajaks kujunes päevaleht Postimees, mis tõstis esile rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astuti välja venestamise ja saksastamise vastu. Andis lugejale mõista, et vene impeeriumi pol korraldus on aegunud, piiramatu isevalitsus tleb asendada konstitutsioonilis-parlamentaarse monarhiaga.Peeti vajalikuks eestlaste õiguslikku võrdsustamist baltisakslastega. Tallinna radikaalid: juht- Konstantin Päts. Ilmus päevaleht Teataja, mis propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuseks majanduslike pos haprust. Sihiks seati maj olukorra parandamine. Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustööli...
kuiva õhku, veeauru ning aerosoole. Tähtsamad gaasid, millest puhas ja kuiv õhk koosneb, on lämmastik, hapnik, argoon ja süsinikdioksiid. 2 Ülejäänud gaase esineb imevähe. Meteoroloogias loetakse atmosfääri ülapiiriks 1000 1200 km, selleks on aluse andnud hämarikunähtused ja virmaliste vaatlused. Õhk paikneb Maa atmosfääris ebaühtlaselt. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhkkonnas olevatele esemetele ja organismidele. Atmosfääri vertikaalne kihistumine: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär ja eksosfäär. Ilm, selle elemendid ja kliima Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilma iseloomustavad ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid, näiteks õhutemperatuur, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk. Ilmastik iseloomustab pikemat perioodi. Kliima kujuneb paljude aastakümnete vältel. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulikku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul.
algstaadiumis. Vajaliku arheoloogilise materjali puudumise tõttu ei saa teadlased iga üksiku tsivilisatsiooni tekkimist uurida. Ühel nõul on teadlased ühiskondliku arengu üldsuundade küsimuses. Varajastel tsivilisatsioonide peamised 5 tunnust on: koriluselt ja küttimiselt üleminek viljelusele. Tsivilisatsioonide algus langeb ühtlasi ühte metalli kasutusele võtmisega ehk varajase pronksiajaga. Ühiskonna varanduslik kihistumine. Ühiskond on organiseeritud ja välja on kujunenud riikluse alged. Kirja kasutusele võtmine mängib väga suurt rolli riiklikus korralduses ning loob eeldused vaimsedeks tegevusteks. Algeline maaviljelus tekkis korilusest. Söödavaid taimi korjanud inimesed panid tähele, et metsikult kasvanud semmned ja viljad said küpseks ühel ja samal aastaajal. Inimesed puhastasid sobiva maalapi umbrohust ning kobestati muld, kuhu pandi seemned kasvama.
ÜHISKOND Argaarühiskond- tsivilisatsiooni tekkimisest tööstusliku pöördeni. Ca 90% töötab põllumajanduses, suur ühiskonnas kihistumine (feodaalid,vaimulikud, III seisus) sotsiaalne mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega
2. ÜHISKONNA SIDUSUS 2.1 Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid: Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ülesehitus- struktuur. Mitmekesisus- pluralism Sotsiaalne struktuur- kihistumus Ühiskonna struktuuri moodustavad: Esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine e erasektor (eraettevõtted) Kolmas e mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid) ERASEKTOR AVALIK SEKTOR Tulundussektor Eraettevõtted Riigiettevõtted Mittetulundussektor Kodanikuorganisatsioonid Riiklikud asutused ja ametid 2.2 Avalik ja erasektor: AVALIK SEKTOR: * Avalik sektor koosneb: Riigi- ja omavalitsusasutustest Ülesanne: 1) 2) *Avalik haldus- riigi ja omavalitsuse plaanipärane igapäeva tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärke. * Tähtsam osa- riik. Riik: institutsio...
vahekorda astumist on võimatu vältida. Näideteks võiks tuua rasedusvastased plaastrid, tabletid, pillid kõik on kättesaadavad kui inimene oma elu tõeliselt võtab ja ka teiste oma väärtustab. Maailmas on kolme liiki inimtüüpe, kes on kõik omal erilisel moel ainulaadsed ja erandlikud; sageli toimuvad nende vahel konfliktid, kuna nende elustiili eelistused on nii erinevad. Ometigi on just rahva kihistumine viinud edasi arengut ja tööstust, kuna on püütud teine liik summutada ja enda oma edasi viia, uuele tasandile. Konkurents nõuab tähelepanu, ja vahest kui meil oleks seda rohkem, ei satuks nii paljud merehädalised karidele, vaid tüüriksid rahus oma eesmärgi poole.
Vana-Vene vürstid (Jaroslav Tark) Lübecki kaupmehed Katolik kirik (tänu Lübecki kaupmeestele, koostöös leviati usku) 9. Milline oli Eesti ühiskond muinasaja lõpul, kuidas saadi informatsiooni selle kohta? Kirjalik allikas Läti Henriku kroonika Milles olid esimesed olulised kirjalikud teated eluoludest Arheoloogia Haldus: maakonnad-kihelkonnad (L. Henriku kroonika alusel) Ühiskonna kihistumine Vanemad, orjad Linnuse tüübid Mägilinnus- Otepää, Lõhavere (küngas) (Pilt 1) Neemiklinnused- Rõuge, Loone (küngas+jõgi) (Pilt 2) Kalevipoja säng-tüüpi linnus- Alatskivi (lambine ala, piklikud) (Pilt 3)
megalopoliste teke. mõned suuremad linnad Linnastumisega kaasnevatd sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid sujuv haldamine, elanikkonna kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, linnahaljastuse säilitamine nakkushaigused,
· Välisriikide · Rahvusvahelise · Rahvuslik majandusoluko d suhted koosseis rd · Valimised · Migratsioon · Sissetulekute · Eetilised kihistumine hoiakud · Regionaalse · Sotsiaalsed majandusareng eripärad programmid Maailmapanga ettevõtluskeskkonna edetabel Maailmapanga uuring Doing Business (DB) 2013 paigutab Eesti äritegemise poolest maailmas 21. kohale
Maa oli viljakuse ja jõu sümbol ( maa andis vilja ) . Veel oli rahustav toime , vulin . ( allikat peeti pühaks ). Tulel oli samuti puhastav toime ( jaanitulel hüpati üle lõkke) 14.Milles lahknevad arheoloogide arvamused ühiskondlike suhete kohta muinasaja lõpul? Millest on need arvamused tingitud ? Ühed arvavad, et enamik Eesti elanikke olid varanduslikult ja õiguslikult enam-vähem võrdsed. Teised aga et oli siiski kihistumine ehk varanduslik ebavõrdsus. Lahkarvamused tulenevad sellest,et selle aja kohta on andmeid säilinud väga vähe. 15.Nimeta pühasid kohti , kus ohverdati. Hiied või üksikud puud ( pühaks peeti tammesid ja pärnasid) , allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. 16.Võrdle pronksiaja ja vanema rauaaja matmise kombeid. Pronksiajal rajati kiviristkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8m läbimõõduga ring ja selle keskel oli rist
suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kultuurisaavutused: Altamira ja Lascaux koopamaalid, luust ja kivist pisiskulptuurid (Willendorfi Venus) 6.Tsivilisatsiooni tunnused: 1.Küttimisel ja koriluselt oli üle mindud viljelusmajandusele- karjakasvatus ja põlluharimine, levis ulatuslikum metallikasutus. 2.Varanduslik kihistumine 3. Oli välja kujunenud riiklus (rikkam ülemkiht oli saanud valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil) 4. Oli kasutusel kiri (see oli hea riiklikuks korralduseks) 5. Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks (pandi kirja pärimused ja uskumused- kujunes kõrgkultuur, arenes teadus ja kirjandus) Tsivilisatsiooni tekkimise tunnused: kujunes tööjaotus, maaharimine ja metallitöötlus,
c) Tuleb ergutada eksportkaupu tootva tööstuse arenemist d) Sisetootmist ergutati e) Tooraine import ja valmistoodangu eksport 2) Vene merkantilism: hakkas välja kujunema keskklass. Merkantilsism küll sillutas teed turumajandusele, kuid samas sulas kokku pärisorjuslike suhetega, tugevdas neid. Lääne-Euroopas merkantilistlik poliitika lammutas feodaaalseid suhteid ning valmistas teed ette turumajandusele (sai osta maad). Lääne-Euroopas kujunes keskklass (muutus peamiseks)(talupoegade kihistumine oli üsna suur), Venemaal oli aga endiselt pärisorjuslik suhtumine. Lääne-Euroopa ühiskond võrdsustus. Maa- feodaalsüsteemi alus on maa olemasolu. (Feoodisüsteem) Merkantilismi ajal maad liideti, et ühe isiku maad asetseksid ühes kohas. Merkantilism lammutas feodalismi. Keskklass ei kujunenud päris vaid lainenes inimeste hulk, kes kasutasid hüvesid. Üksik kuningas ei otsustanud, mida rahaga teha, vaid laiem inimeste seltskond otsustas.
rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (57) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8). See takistab oluliselt vee veevahetust. Madala soolsuse põhjused : - jõed toovad palju magedat vett - veevahetus ookeaniga on aeglane - sademete hulk ületab aurumise Kattegat Temperatuur Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C juures).
Meie kolhoosid lagundati seadustega peale NSV Liidu lagunemist. Eesti riigi suurimaks ekspordi artikliks sai mets mis oli hädavajalik maarahva eluspüsimiseks, mis muidugi oli kurb kuna eksporditi töötlemata puitu, mitte valmistoodangut. Praegusel ajal on demokratiseerida lihtsam tänu EL-ile kes aitab majandusraskuset üle ja toetab ka muudes asjades. Riigid kes on vastu võetud teevad suuri edusamme ja süvendavad demokraatiat. Kolmandaks probleemiks on saanud aga kihistumine, mis põhimõtteliselt kommunismis puudus. Toetudes Marxi Lenini teooriale, kus enamus majandust oli monopoliseeritud oli see suhteliselt välistatud. Tänapäeval on aga kihistumine suur probleem, mis üha süveneb. 3) Milline demokraatiamudel Sulle kõige enam sümpatiseerib? Kas otsedemokraatial on tänapäeva ühiskonnas kohta? Põhjenda oma arvamust. Raske on leida asja, mis läbinisti meeldib ja kus ei le ühtegi vastumeelset argumenti.
Tsivilisatsioonid varajased kõrgkultuurid Viljakas poolkuu-linnriigid hakkasid tekkima Mesopotaamia ja Niiluse vahele (oli väga hea põlluharimine Ühed kõige olulisemad varasemad põlluharijate asulad on Jeeriko Palestiinas ja Catal Hüyük Väike-Aasias. Tsivilisatsiooni tekkimise tingimused: 1.üleminek viljevale majandusele ja metalli kasutamine 2.ühiskondlik tööjaotus (ehk mitte kõik ei tegelenud põlluharimise ja karjakasvatusega) ja varanduslik kihistumine 3.riikluse ja valitsejate teke. Et rikkama ülemkihi seast olid esile tõusnud elukutselised valitsejad 4.kirja kasutusele võtmine- aitas kaasa ühiskonna rangemale korrastatusele ja soodustas seega riikluse kujunemist 5.kõrgkultuuri (teaduse ja kirjanduse) teke Vana-Kreeka ülevaade (kaart ja perioodid) - lk 85-89, 96 Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 aastat eKr Kujunes umbes 2000 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur,
Mandrijäätekkelised Rannajärved Lammijärved Soojärved Meteoriiditekkelised Karstijärved Tehisjärved (ka paisjärved) 9. Järvede toitumine, järvede tüübid (umbjärv, lähtejärv, jne) Sademevee-, põhjavee-, valgvee-(pindmine juurdevool), vooluveetoitelised. Järvede tüübid sisse- ja väljavoolu alusel: - Umbjärved - Lähtejärved - Läbimisjärved - Suubumisjärved 10. Järvede segunemine ja kihistumine (epilimnion, jne) Segunemine toimub päikse ja tuule mõjul. Vee segunemist mõjutab päikesekiirguse neeldumisest tingitud pinnakihi temperatuuri muutus, sama toimub ka temperatuuri langemisel. Kihistumine e stratifikatsioon veekogu (nt järve) vertikaalsihis esinevad erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihid. (soojuslik või soolsusest tingitud) Epilimnion / pealisvesi kõige ülemine veekiht. Soojem kui alumine kiht, tugevasti mõjutatud tuulest, gaasivahetus
Koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutesse. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvestati adramaade järgi. Selleks korraldati iga 7-8.a järel adramaarevisjone, mille käigus pandi kirja kõik töövõimelised talupojad. Pearahamaks ja hingeloendus alates 1783.a. Suurendas oluliselt riigile laekuvate maksude üldsummat. Koos pearahamaksuga hakati ka korraldama hingeloendusi, et panna kirja kogu maksukohustuslik elanikkond. Varanduslik kihistumine moodustus ühtne ühiskonnakiht (puudus varanduslik kihistumine). Peremees ja sulane istusid ühes lauas. Ilmastik 17-18. saj oli ilmastik põllumajanduseks ebasoodsam. Talved olid pikad ja külmad. Oht ikalduseks oli suurem, kui varasematel või hilisematel sajanditel. Olukord Rootsi ajal 17.saj algul nurjusid Rootsi võimude katsed lähendada eesti talupoegade õiguslikku olukorda Rootsi vabade talupoegade omale. Kehtestati sunnimaisus ja pärisorjus.
- Turvalisusvajadus vajadus isikliku füüsilise ja vaimse julgeoleku järele. - Kuuluvusvajadus vajadus olla sotsiaalse grupi (pere, klass) aktsepteeritud liige. - Tunnustusvajadus vajadus pälvida teiste ühiskonnaliikmete silmis teatav staatus. - Eneseteostusvajadus isiklike vaimsete ja füüsiliste võimete soovikohane ja takistusteta rakendamine. 7. Mis on sotsiaalne kihistumine? Millise ühiskonnamudeliga sarnaneb teie arvates kõige enam tänapäeva Eesti ühiskond? Põhjenda. - *Sotsiaalne kihistumine erinevus suurte inimgruppide vahel. * 8. Kui tõenäoline on tänapäeva Eestis ajalehepoisist miljonäri saamine? Põhjenda. Seletage mõne näite varal, millisel juhul on ebavõrdsus sotsiaalne probleem, millisel juhul mitte. - Suhteliselt tõenäoline, sest kui sul on head ideed ja pealehakkamist seda teostada, siis on kõik võimalik.
Nüüdisühiskonna kujunemine nüüdisühiskond e. postindustriaalne, postmoderne, tarbimis-, info-, teenindus-, riskiühiskond Nüüdisühiskonnale eelnenud ühiskonnad: Primitiivühiskond: inimese tekkimisest kuni tsivilisatsiooni tekkimiseni (riik, kiri, kirjutatud seadused, ühiskonna kihistumine) Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Mis iseloomustab nüüdisühiskonda? a) ühiskonna sektorite eristatavus - avalik-, era- ja mittetulundussektor. b) sektorid on omavahel seotud c) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu)
uurija teada tahab, mida ta uurib. Peab uuritava kultuuri kohta palju teadma. Poliitiliste süsteemide jagunemine Elman Service’i järgi: 1. Salk/rühm 2. Klann/sugukond/hõim 3. Territoriaalne hõimuliit/pealikuvalitsus 4. Riik Üldised suundumused liikudes salgast riigini: 1. Rühmades/salkades on võim sulandatud üldisesse ühiskondlikku korda ega ole eraldi institutsioonidena välja arenenud. 2. Ühiskonna liigendumine ja kihistumine kasvab. 3. Regulatsiooni- ja integratsioonimehhanismid muutuvad efektiivsemateks. 4. Rahvaarv kasvab, poliitiline süsteem hõivab suuremaid alasid.’ Rühm/salk – ebapüsiv, formeerub hooajaliselt, majandusvormiks küttimine ja korils. Rühm moodustatakse indiviidide vaheliste isiklike sidemete alusel. Autoriteedi erinevused on väike väikesed, inimesi peetakse võrdseteks, aga erilised võimad leiavad tunnustamist.
Mida suurem lähedus seda suurem vaenulikkus. Kuna tekib arusaamine, et meie gr on parim ja õigeim. 20. Sotsiaalsed võrgustikud, nende tähtsus inimese sotsiaalses toimetulekus Igal inimesel on oma sots võrgustik mis toob talle mitmesuguseid kasusid terve elu jooksul. Sots .te võrgustike koostis muutub ja varieerub terve inimese elu jooksul kuna vahetab töökohti, kooli, elukohti. Võrgustikud on kasulikud kuna pakuvad inimesel lähedust ja sots toetust. 21. Sotsiaalne ebavõrdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Sots kihistumine on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõigis ühiskondades on kolm kõrgelt hinnatud ressurssi võim prestiiz, omand mis on ebavõrdselt jaotatud. Võim see on iminese mõjuvõim teisele inimesele mõjuda. See on eriline anne või teadmised. Politseinik õpeta lapsevanem (autoriteet). Prestiiz inimeste austus, keda või mida austatakse. Omand sissetulek. Üldjuhul on see nii et mida kauem õpitakse seda suurem on palk. Aga lisaks
SKP väga kõrge SKP hästi madal Väga hästi arenenud meditsiin Meditsiin vähe arenenud või üldse puudub Majadndustase stabiilne Majandustase kohati puudub Madal tööpuudus Kõrge tööpuudus Globaliseerumine muudab põhja-riigid Globaliseerumise käigus jäävad veel rikkamaks vaesemaks, kihistumine veel suurem 4. Mis on globaliseerumine, põhjused, positiivsed ja negatiivsed pooled ühiskonnale? · Globaliseerumine- kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena · Globaliseerumise põhjused; side- ja transpordi vahendite kiire areng, internet, lennuühendus, kadusid ära kolooniad, vaba kaubandus
40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus) Egiptuse loodusolud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest küljest kõrb, jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Loodusvarade hulk parem kui Mesopotaamias (kuld, vask).
Käsitööaladest olid tähtsamad metalli töötlemine ja kudumine Tänu soodsale asendile Vana-Vene ja Eestlaste elamuks oli suitsutuba, mida kasutati ka hilisemal ajal Tähtsamaks haldusüksuseks olid kihelkond, mida 13. saj alguses võis olla umbes 45 Muinasaja lõpul oli alanud nende liitumine maakondadeks Varem arvati, et enamik Eesti elanikest olid varanduslikult ja õiguslikult võrdsed, viimasel ajal on ajaloolased jõudnud seisukohale, et toimus juba varanduslik kihistumine Ühiskond jagunes ülikuteks ja talupoegadeks, kes pidid ülikuile tasuma andamit. Kasutati ka orjade tööjõudu, kelleks muudeti sõjavangid või võlgnikud Talud ja külad Suitsutuba- algeline rehielamuvorm 1) sumbküla- Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eesti, Saaremaa 2) ridaküla- Ida-Eesti 3) hajaküla- Lõuna-Eesti talu- küla- kihelkond- maakond 8 suuremat maakonda: 1) Saaremaa 2) Läänemaa 3) Rävala 4) Harjumaa 5) Virumaa 6) Järvamaa 7) Sakala 8) Ugandi Naabrid: svealased-läänenaabrid
sisekubermangudega ning Läti alaga, kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus.Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise.1862. aastal elas Eesti linnased kokku 62 000, sajandi lõpul aga juba 181 000 inimest. Seega oli sajandivahetusel pea iga viies Eesti elanik linlane. 20. sajandi alguseks oli Eestis kokku 12 linna, nendest suurimad Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga. Kliiresti kasvasid ka tööstusettevõtete juurde rajatud ja raudteejaamade ümber
TOOTMISVIISID Traditsioonilised Korilus e elatusmajandus Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks. Tekkisid kaubanduse alged vahetuse kaudu. Tekkis inimeste kihistumine. Hilisagraarne 15. sajand oli kõrgatase. IdaAasias, Lõuna Aasias ja Kaguaasias, Hommikumaaes ja Euroopas. Kolooniad Koloonia riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigistemamaast. Tekkisid Ameerika avastamisega. KOLOONIATE TEKKEPÕHJUSED Ressursikoloonia Et maavarasid kätte saada Ümberasumiskoloonia Elamsipinna nappusest tingitud
Õhu koostis Lämmastik-78% Hapnik-21% Argoon-0,39% Süsihappegaas-0,03% Vesinik-0,01% Muu-0,03% Ülapiir 1000-1200 km Ligikaudu 99% massist paikneb maapinnast 30-35 km. Kõrgusel Atmosfääri kihistumine Troposfäär -11 km. Stratosfäär- 55 km. osoon Mesosfäär- 80 km. ioniseeritud Termosfäär- 800 km.virmalised Eksosfäär-gaasi tihedus väga väike, sarnane maailmaruumi omaga ILM-õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask.
omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.; 2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine.; 3)Kujunenud riiklus osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. 4)Tarvutisel oli kiri esmalt kasutati majandamist ja riiklikku korraldust puudutavate ülestähenduste tegemiseks. 5)Kiri lõi eeldused mitmekesiseks vaimseks tegevuseks hakati üles tähendama pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Kirjaga kaasnes ka arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.
Oli Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees ning oli ka ,,Postimehe" peatoimetaja. Tema toimetamise ajal oli ,,Postimees" rahvuslaste jaoks väga tähtis. Tõnisson tugines oma rahvusluses pigem eesti haritlaskonnale, jõukatele taluomanikele ja linnakodanlusele. Samal ajal ei pööranud ta tähelepanu vaesematele kihtidele töölistele ja maatameestele. Propageeris eesti keele kasutamist. Tõnisson ei mõistnud, et on tekkinud sotsiaalsed vastuolud ning kihistumine. Konstantin Päts Seadis rahvusluse õhutamise kõrval esikohale majandusliku ja poliitilise võitluse. Leidis, et eestlaste rahvustunne on nõrk nende majanduslike positsioonide hapruse tõttu. Koostöös venelastega saavutati 1904. Aasta linnavolikogu valimistel eesti-vene valimisbloki võit ning sakslased tõrjuti linnavalitsusest välja. Pätsist sai Tallinna abilinnapea. Oli ka ,,Teataja" toimetaja.
ongi meie Eesti riik justkui kaheks jaotatud. Õigem oleks ehk öelda kaheks kujunenud. Kujunenud on see selliseks aga tänu tööstuse kiirele arengule ning uutele niinimetatud palgarikastele töökohtade. See kõik on andnud tõuke sellele, et inimestel on võimalik liikuda ühest klassist teise. Kuid kuidas on selline kihistunud kaksikühiskond Eestit mõjutanud? Või kas üldse ongi? Kas varanduslike erisuste alusel tekkinud kaks eri Eestit võivad ohustada ühiskonna sidusust? Kuigi kihistumine mängib oluliselt rolli ühiskonna sidumisel, nagu eespool juba mainitud ning seletatud, siis tegelikult on asjal ka teine külg ning seda võib vaadelda ka vastupidiselt. Meie praeguses Eesti ühiskonnas, kus rahvas on selgelt eristunud varanduslike erisuste alusel kahte gruppi, on jõudnud kätte järgmine olukord. Need niinimetatud grupid on hakkamas teineteisest eralduma, laiali tõmbuma. Kumbki rühm on väljas just enda õiguste eest, eesmärgiga enda elu paremaks muutmine.
Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad. Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast). -sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus. Rauaaeg(500e.Kr.-50p.Kr.) Eelrooma rauaaeg- alguses vähe rauda, sest see oli kallis. Kindlustatud asulad jäeti maha. Uued põlluharimis süsteemid. Uued kalmetüübid. Ajutised linnused. Rauasulatuskeskused. Üksiktalud. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg.- mõned mündid ja ehted. Kõige rohkem kalmeid(korrapärane ristkülik 2x3-10). Surnud
tugevdati kaitseehitusi.Keskmisest rauaajast ja viikingiteajast teada üle 40 linnuse.Asukohad järsud nõlvad,künkad.Linnuse külgedele palkidest kaitseseinad.Vähemkaitstud mäekülgedele kuhjati liivahunnikud.Vallist väljapool kraav.8-11 saj paljud linnused asustatud.Kujunesid linnusasula kompleksid.Suur sõja ja röövhetkede oht.Relvad-võitlused. Ühiskond.Keskmine rauaaeg-palju muutuseid asustuslaadis ja sotsiaalsetes suhetes.Kujunes külaühiskond.Jätkuv ühiskonna kihistumine ja ülikute rikkuse kasv- hauapanused.Linnused olid ülikute residentsid,nende juures asulates käsitöö.Alguse said suuremad territoriaalsed kooslused,aluseks hilisemate kihelkondade kujunemisele.Linnuste asend(meri)-kaubanduslikud sidemed.Leitud hõbeaarde leide linnuste lähedal.Relvaleiud-tekkisid sõjalised kaaskonnad.Linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus-rahutud ajad.Sõjaretked,võimuvõtlused ülikute vahel. Suhted naaberaladega.Keskmisel rauajal elavnesid suhted skandinaaviaga
See aga protsessi käigus lõhestas tuumpere mudelit, traditsioonilist abielu ja sarnaseid toetusmehanisme, millele toetusid sotsiaalne ja majanduslik reproduktsioon. Nendest piirangutest vabastamine annab suurema võimaluse harimiseks, reisimiseks ja töötamiseks välismaal, need aga omakorda suurendavad riski kooselu püsivuses. Individualiseerimise tulemusel vabastatakse indiviid ühiskonna poolt määratud raamidest: sotsiaalne kihistumine, perekonnaseis, soorollid. Indiviid satub aga selle tõttu riskiühiskonna mõjusfääri ja tal tekib suurem vastutus. Individualiseerimise tulemusena on muutunud töötamisvõimalused paindlikuks, kus hinnatakse kindlaid omadusi ERLE MAIDO 28.09.2015
energia. Vabrikus töödeldi puuvilla, mida veeti sisse Ameerikast ja Egiptusest. Toodang, kedratud puuvill, saadeti aga Venemaa riidevabrikutesse. Narvast kujuneski Eesti kõige olulisem tööstuskeskus. 12. Nimeta 5 erinevat tööstuseliiki, millega tegeleti 19 sajandi Eestis. Masina – ja metallitööstus. Paberitööstus. Toiduainetetööstus. Puidutööstus. Tekstiilitööstus. 13. Mis tõi kaasa linnastumise? Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 14. Millised negatiivsed/ positiivsed küljed olid linnastumisel? Too 3 näidet mõlema kohta. POSITIIVSED: 1) Ehitati maju. 2) Eestlased hakkasid linnas domineerima. 3) Avati väikseid töökodasid ja vürtspoode. NEGATIIVSED: 1) Eestlased muutusid „kadakasakslasteks“. (Püüti vägisi end sakslastena näidata) 2) Maakohad jäid aina rohkem tühjemaks. 3) 15
Valga ja Võru. · 23.06.1919 Eestlased vallutavad E.Põderi eestvedamisel Võnnu(võit üleLandeswerhi) · 3.01.1920 kell 10.30 - Vaherahu · 2.02.1920 Tartu rahulepingu alkirjastamine 17. oktoobri manifesti sisu · Riigiduuma moodustamine · Konstitutsiooni koostamine · Kodanikuõiguste andmine Majandus kahe revolutsiooni vahel · Tööstuse kiire areng · Tallinn kui oluline sõjaline tugipunkt · Peamiseks ekspordituruks Venemaa · Sotsiaalne kihistumine talupeogade hulgas Esimese maailmasõja mõjud Eestis · Majanduse langus · Rahvusluse tugevnemine noorte aktivistide esile kerkimine · Mobilisatsiooni viidi umbes 100000 eesti meest Veebruari- ja oktoobrirevolutsiooni põhjused Veebruarirevolutsiooni põhjused: Oktoobrirevolutsiooni põhjused: · Majandusraskused · Vastuolude süvenemine enamlastega · Sõjatüdimus · SRK Sõja-Revolutsiooni komitee
Kodanikuühiskonna ja riigi suhted · Mitmekesisuse hoidja · Täiendab parteide tegevust · Osaleb seaduseelnõude koostamises- mõjutab poliitikat · Kasvatab demokraatlikke väärtusi Ühiskonna sotsiaalne struktuur Kihistus - Majandusressursside alusel - Päritolu - Väärtushiinangud - Elustiil - Haridusnäitajad Iga inimrühm paigutatakse kindlale positsioonile. Enamasti on kihistumine seotud tänases ühiskonnas haridusnäitajatega. Sotsiaalne mobiilsus - Inimeste või tervete rühmade liikumine ühest ühiskonnakihist teise - Kõrgklass - Keskklass - Alamklass Sotsiaalse mobiilsuse takistajad - Päritolu - Haridus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakohist teise. Selline liikumine võib olla horisontaalne(ühest linnast teise, ühest majandusharust teise) või
Just seesama abstraktne mõtlemine võis olla põhjus, miks nüüdisinimene jäi olelusvõitluses muudest inimliikidest (nt neandertallastest) edukamaks. 11) Mis on tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur? (Konspekt/ õpik lk 195) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. 12) Nimeta tsivilisatsioonide tunnused (5) (Konspekt/ õpik lk 25) 1. Põlluharimine ja karjakasvatus 2. Ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. Riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. Kirja teke 5. Kõrgkultuuri arenemine (nt kirjandus, teadus) 13) Kuhu ja millal tekkisid kaks esimest primaarset tsivilisatsiooni (Mesopotaamia ja Egiptus) ning mis alad on need tänapäeval? (Konspekt/ õpik lk 25) Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul, Egiptuses Niiluse ääres
Lahustunud orgaanilise aine tähtsus veekogudes Sissejuhatus · Vee hea lahustusvõime tõttu ei ole looduslik vesi puhas, vaid sisaldab ümbritsevast keskkonnast pärinevaid looduslikke aineid, kui ka inimtegevuse tulemusel vette sattunud kahjulikke ning mürgiseid ühendeid. · Eristatakse vees lahustunud orgaanilist ainet (LOA, läheb läbi 0,2-0,45 m poori suurusega filtrist), mis moodustab umbes 90% kogu OA-st ning partikulaarset ehk lahustumatut orgaanilist ainet LOA päritolu LOA võib pärineda väga erinevatest allikatest. LOA-d tekib nii looduslike taimede kui mikroobide lagunemisel, kuid võib sattuda ka vihmavee abil mullakihtidest järvedesse, jõgedesse, ookeanitesse kui ka põhjavette. Samuti võib LOA-d toota insitu: veetaimede vohamine toodab samuti orgaanilist materjali, mis peale taimede lagunemist satub vette. Lisaks fotosünteesivatele organis...
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon
pingutused. 28. Kas nõustute sotsiaalteadlastega, kes väidavad, et peamiselt varanduslike erisuste alusel on kujunenud n-ö kaks Eestit? Lõhe Eesti riigis olevate võimulolijate ja tavainimeste vahel on tõesti suur. 29. Millised võiksid olla sinu arvates varandusliku kihistumise põhjused Eestis? Nõukogude aegne haridus ja kvalifikatsioon. Vanuse piirangud, sootunnuse alusel piirangud. Piirangud mis tulenevad elukohast. Piirangud rahvustunnuse alusel. 30. Miks on liigne kihistumine ühiskonnale halb? Liigne kihistumine muudab ühiskonna ebastabiilseks, võib tekkida oht, et mõni erinevus kasvab nii suureks et jagab riiki alal elavad elanikud mitmesse leeri. Võib tekkida kriis ühiskonnas või isegi relvakonflikt. 31. Seleta mõisted suhteline vaesus, absoluutne vaesus. Suhteline- olukord, kus elamustingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset, või alla 60% leibkonna liikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Absoluutne- seisund, kus
värvitu kollane oranz 1.1.3. Milloni reaktsioon Ühte katseklaasi panin ~1 ml munavalgu lahust, teise katseklaasi samapalju zelatiini lahust. Mõlemale lisasin 6 tilka Milloni reaktiivi, mille tagajärjel munavalgu lahusele tekkis valge sade, zelatiini lahus jäi aga endiseks. Järgmisena soojendasin mõlemat katseklaasin kuumas veevannis: munavalgu lahuses toimus ~3 minutiga kihistumine, kus põhi jäi vedelaks ja pisut kollakaks, ülalt aga massistus (valge) ning keskelt oli pisut punakas. Zelatiini lahus, olles soojas ~4 min muutus roosakasläbipaistvaks. Järeldus Milloni reaktiiviga (elavhõbe(II)nitraadi lahus lämmastikhappes) reageerides andsid nii munavalk kui ka zelatiin positiivse Milloni reaktsiooni, mis puhul munavalgu denatureerunud vorm sademena ja zelatiini lahus muutsid värvi. Milloni reaktiiv tõestas türosiini radikaalide
Arsti abiline, mitte eraldiseisev ametimees Ämmaemand ja amm olid aktsepteeritud ametid Ristiusu läbimurre Kristliku maailma sünd Usk jumalasse- asketism ja altruism, väetite eest hoolitsemine oli jumalale meelepärane tegevus Kristluse ja kirikute arengu tugev mõju hooldustegevusele Haigete hooldamine kodus- piisas halastusest, armastusest ja ohvrimeelsusest, teadmised ja oskused teisejärgulised Haigete eest hoolitsemist ei õpetatud Tugev sotsiaalne kihistumine, abivajajate hulk väga suur Kirikute juures hooldusasutused ööpäevase valvega Kloostrite rajamine(300-400 a m.a.j), hooldusega hakkasid tegelema diakonissid Haigete hooldus eraldus lihtsalt vaestehoolekandest Algkiriku haiglainstitutsioon Xenodokheion- omaette linn, kus hooldati haigeid, vigaseid, lapsi, eakaid Pidalitõbised oma ette hoones Diakon Efraim lõi haigla 300 haige jaoks, millest hiljem kujunes suur arstiteaduse keskus II Keskaeg a 500-
TÜ taasavamine 4. Talurahva omavalitsuse kujunemine(vallaseadus 1866) 5. Kooliharidus (lugemis-ja kirjutamisoskus). 6. Seltsitegevus 7. Passiseadus (1863) 8. Majanduslik olukord paranes, oli tekkinud kihistumine. 9. Eestikeelse kirjasõna levimine. 10. Maaharitlaskonna olemasolu e. õpetajad. MIKS LÄKSID ÄRKAMISAJA TEGELASED OMAVAHEL TÜLLI? · Erinevad vaated. · Erionevad teemad: poliitika ja kirikuelu. VENESTAMINE TEGURID, MIS MÕJUT. VENESTAMISE ALGUST: · Slalofiilide liikumine -> Eesmärgiks oli Balti erikorra kaotamine.
Grenzstein oli varem rahvusliku liikumise toetaja, ent 1880.ndate lõpul asus andma välja ajalehte `Olevik', milles mõtestas eelkõige Venemaale lähenemise kasutegureid Hugo Treffneri gümnaasium 1884, kui `kahe otsaga asi' Majandusest 19.sajandi lõpul Põllumajanduse märksõnad: mõisamajanduse aga/ja talude päriseksostmise jätk, piimakarjakasvatuse tõus, põlluharimise intensiivistumine, maapuudus ja sotsiaalne kihistumine. Venemaa majanduselu militariseerimine. Eesti kui Vene alade arenenuim tööstuslik piirkond Sisse- ja väljaveosadamad kui kaubanduslikud keskused Venestusaja algus 1881 tapeti keiser Aleksander II Aleksander III põhiline poliitiline suund oli ühtlustada oma impeerium Uued vene rahvuslastest kubernerid Mihhail Zinovjev ja Sergei Sahhovskoi Kubermangu asutustesse pandi ametisse vene ametnikud Mindi ametikeelena üle vene keelele
Sõdades tuli baltisakslaste mõjukus esile Vene armees 18. Sajandi teise poole sõdades ning veelgi enam Napoleoni sõdade ajastul. Enamik valitsejaid toetas baltisakslasi, kuna nad olid isevalitsusele lojaalsed. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa sisekubermangudega ning Läti alaga. See kiirendas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Kiiresti arenes ka sisekaubandus. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 19. Sajandi esimesel poolel domineerisid linnaelanike seas sakslased, kelle käes olid juhtpositsioonid käsitööliste tsunftides ja kaupmeeste gildides. Sajandi teisel poolel olukord muutus. Tasapisi kasvas ka eestlastest haritlaste ning ametnike arv. Õiguslikult olid aga eestlased teisejärgulised kodanikud. Linnades valitses saksa keel, kombed ja meelsus. 1802. aastal taasavati ülikool Tartus
· Raudteede olemasolu soodustas uute asulate rajamist raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber. · Tihenes Eesti erinevate piirkondade omavahelised suhted. Põllumajandus · Eestis ligi 2/3 elanikkonnast elas maal ja oli seotud põllumajandusega · Põhiliseks turule tootjaks olid mõisad · Jätkus talude pärisostmise protsess. · Teraviljakasvatuse asemel hakkasid esile kerkima piimakasvatus ja loomakasvatus. · Kasvas talupoegade sotsiaalne kihistumine. Juhtivad tööstusharud · Tekstiilitööstus · Masina ja metallitööstus · Paberitööstus · Laevaehitustehased Tallinnas, mis rajati seoses Venemaa valmistumisega sõjaks. · Tööstus ei arvestanud Eesti vajadusi. Eesti ühiskonna seisuslik ja poliitiline jagunemine · Sajandi vahetusel toimus poliitilise elu diferentseerumine: kujunesid välja grupeeringud ja kerkisid uued juhid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
