Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kes tüüri tähele ei pane, seda õpetavad karid (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis jääb inimestel siis teha?
  • Kuid millised oleksid võimalused karide ennetamiseks?
„Kes tüüri tähele ei pane, seda õpetavad karid“
Maailmas on kolme liiki inimtüüpe; on ’hall mass’, kes elavad vaikselt oma tasakest argielu, on varjud , kes kardavad tuulelegi vastu puhuda, ja on eksperimenteerijad, kes katsetavad kõike, mis vähegi pähe tuleb. Neid on vaja, et mitmekesistada ühiskonda – ometigi tuleneb viimasest eelnimetatud äärmusest ka probleeme. Katsetajad on need inimesed, kes viivad edasi arengut. Neile tulevad pähe geniaalsed, sageli ka hullud, ideed, mis võivad kogu saatuse pahupeale pöörata – nii heas kui ka halvas suunas. Sageli kahjuks aga ei mõtle nad oma rutakas käitumises tagajärgedele...
Kui inimesed sünnivad, algab nende pikk ja vaevaline elutee . Mõnel ei kesta see kaua, kuid õnneks jõuavad enamus vähemalt täiseani välja. Loomulikult on mitmeid tegureid, mis on takistuskiviks juba enne sündi, vanematele – näiteks sõjad, näljahädad, rahanappus või noor iga – põhjuseid on palju, ja mida aeg edasi, seda kergemaks tundub olevat neist üleastumine, kuid tegelikkuses probleemide eest põgenetakse, mitte ei lahendata neid.
Sõjad on üks ettekäänetest katsetaja-tüübil elu nautida; hoolimatult arvatakse, et kui saabub rutiinse elu ootamatu lõpp, näiteks sisepoliitiline segadus, võivad nad endale lubada viimsepäeva eesõigusi. Nad muutuvad kui loomadeks, lastes valla kõik varjatud ihad ning sööstes otsejoones kõlbutuse kuristikku. Vahest leevendab ’armastus’, nagu nad kirgede ohjeldamatut käsitlust nimetavad, moraalselt ja füüsiliselt keerulise aja tõesti veidi talutavamaks, kuid nad häirivad oma liiderdamisega teiste inimtüüpide esindajaid. Ka ei mõtle nad tagajärgedele, mida kiiresti tekkinud suhted kaasa võivad tuua. Naised on haprad olevused, kelle õrn loomus ei suuda välja kannatada suurt pinget. Kui näiteks siiski juhtub, et sõja-aegsel perioodil saab naissoo esindaja pisikese lapsukese, ta mure kahekordistub ja psüühika võib lihtsalt ühel hetkel murduda.
Näljahädad on sagedamini esinev nähtus küll Aasias ja Aafrika kontinendil, kuid pole välistatud võimalus, et kunagi võib see elusid niitev katk Eestissegi tulla. Kui inimestel pole midagi süüa, muutuvad nad agressiivseteks ja hakkavad kas või kiusu pärast tegelema soojätkamisega vastu partneri tahtmist. Kahjuks teeb kiirus ja negatiivselt meelestatud hetkeolu vahekorra ohtlikuks, kuna ei pöörata suurt tähelepanu enda kaitsmisele. Suguorganite ja vedeliku kaudu levivad mitmedki tõvestavad haigused; mõned neist jätavad neetud märgi kogu eluks. „Kes tüüri tähele ei pane, seda õpetavad karid“ sobiks öelda kannatatutele, kuid kas mitte siis pole enam liiga hilja? Naiivne on mõelda: minuga see kunagi ei juhtu; ja seda just sellepärast, et nagu looduskatastroofidki, on näljahädasid võimatu ennustada. Ühel vihmasel päeval võib kogu majandus lihtsalt sõna otseses mõttes kokku variseda, ja mis jääb inimestel siis teha? Taga rääkida on loomulikult kerge, öeldes ikka ja jälle, et tuleb ettevaatlik olla, kuid millised oleksid võimalused karide ennetamiseks?
Sajandeid on püütud elu kergemaks teha, kuid mitte kõigis valdkondades pole see õnnestunud. Ometigi on naistel vedanud – nende eest kantakse tänapäeval erilist hoolt. Juba füsioloogiliselt on naissugu õrnem, ning iga vale liigutus võib jätta vea, mida lihtsalt ei saa olematuks teha – näiteks laps. Isegi kui ta noor eluküünal abordiga kustutada, jääb mõrv ikka vanemate südametunnistusele. Selleks, et vigu vältida, peab olematuks tegema nende kolded . Teadlaste abiga on suudetud luua paljusid preparaate, tänu millele on võimalik soovimatut rasedust vältida, isegi kui vahekorda astumist on võimatu vältida. Näideteks võiks tuua rasedusvastased plaastrid , tabletid, pillid – kõik on kättesaadavad kui inimene oma elu tõeliselt võtab ja ka teiste oma väärtustab.
Maailmas on kolme liiki inimtüüpe, kes on kõik omal erilisel moel ainulaadsed ja erandlikud; sageli toimuvad nende vahel konfliktid, kuna nende elustiili eelistused on nii erinevad. Ometigi on just rahva kihistumine viinud edasi arengut ja tööstust, kuna on püütud teine liik summutada ja enda oma edasi viia, uuele tasandile. Konkurents nõuab tähelepanu, ja vahest kui meil oleks seda rohkem, ei satuks nii paljud merehädalised karidele, vaid tüüriksid rahus oma eesmärgi poole.
Kes tüüri tähele ei pane-seda õpetavad karid #1 Kes tüüri tähele ei pane-seda õpetavad karid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alice Edel Õppematerjali autor
Lõik:
Maailmas on kolme liiki inimtüüpe; on ’hall mass’, kes elavad vaikselt oma tasakest argielu, on varjud, kes kardavad tuulelegi vastu puhuda, ja on eksperimenteerijad, kes katsetavad kõike, mis vähegi pähe tuleb. Neid on vaja, et mitmekesistada ühiskonda – ometigi tuleneb viimasest eelnimetatud äärmusest ka probleeme. Katsetajad on need inimesed, kes viivad edasi arengut. Neile tulevad pähe geniaalsed, sageli ka hullud, ideed, mis võivad kogu saatuse pahupeale pöörata – nii heas kui ka halvas suunas. Sageli kahjuks aga ei mõtle nad oma rutakas käitumises tagajärgedele... /---/

Sarnased õppematerjalid

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

sellised kulutused on märkimisväärsed ja pidevalt kasvavad, pole need sellised, mida vanemad kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba

Perepsühholoogia
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

välistest   muutustest.   Kuigi   koduvideod   ja   fotod   aitavad   meil   heita pilku meile endile ei haara nad ometi muutuste protsessi sel määral, et oskaksime tabada nende olemust ja seda ka pärast pikki vaatlusi. Käesolev   materjal   püüab   aidata   tabada   protsessi,   mida   nimetame eluks.   Eelkõige   on   järgnevalt   kirja   pandu   mõeldud   lapsehoolduse ja/või   sotsiaalhoolekande   alal   tööd   tegevatele   või   seda   tegema hakkavatele   inimestele.   Materjali   kokkupanemisel   on   kasutatud mitmete   arengupsühholoogide   koostatud   materjale,   mille   loeteluga saad tutvuda materjali lõpus.  6 Alustuseks otsi vastused järgmistele küsimustele:  Mis kasu on võimalik saada õppides tundma inimese arengut?  Kuidas   just   see   materjal   läheneb arengupsühholoogiale   kui   ainele   võrreldes

Arengupsühholoogia
Inuaki – reptiil minu sees
64
pdf

Inuaki – reptiil minu sees

räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest ­ mis survestas päiksepõimikut ­ ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised silmad, käharad pruunid juuksed, jalas kulunud teksad ja seljas sinine särk kirjaga "Love me". Ma arvan, et oleks lahe, kui me paneksime kõik lapsed riidesse nii, mis ütleb "armastage mind." Nii me ei unustaks kunagi midagi. Ta vaatas mind pika pilguga ja istus seejärel otsustavalt

Geograafia
Psühholoogia eksami materjal
50
doc

Psühholoogia eksami materjal

Tänapäeval ollakse seisukohal, et isiksus siiski on olemas. Põhimõtteliselt on õige, et inimene võib erinevalt käituda, kuid küsimus on statistikas. Kui inimene käitub 100st võimalikust juhtumist 95 korral ühte moodi, siis 101. ja 102. korral käitub ta tõenäoliselt samamoodi. Kui mingid jooned on püsivad, siis inimene ei käitu kõigil kordadel nii nagu talle omane, vaid ta käitub enamasti nii. Üks põhjus, miks isiksusepsühholoogia oli kriisis, oli see, et tihti defineeriti seda valesti. Isiksusepsühholoogia kohta öeldi, et see uurib inimestevahelisi erinevusi. Teadust viivad edasi üldised seadused. Mida rohkem me suudame üldistada, seda tõesemaid seoseid me võime avastada. Kui defineeriti isiksusepsühholoogia ümber (et see uurib pigem sarnasusi, teeb üldistusi), siis hakkas see teadusharu uuesti arenema. Tänapäeval on see üks kiiremini arenevaid psühholoogiaharusid. Neli peamist koolkonda/lähenemist:

Psühholoogia
Käitumine klassiruumis-Bill Rogers
194
pdf

Käitumine klassiruumis, Bill Rogers

Kõik õpetajad tunnevad ära Billi kirjeldatud olukordi. Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja igal õpilasel on vaja, et tema õpetajad oleksid seda lugenud.“ Sue Roffey / Lääne-Sydney Ülikool ja Londoni Ülikool Bill Rogers õpetas palju aastaid, enne kui te- „Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende

Psühholoogia
Mõtteterad
84
odt

Mõtteterad.

Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda

Kirjandus
Andekusest ja andekatest lastest
352
pdf

Andekusest ja andekatest lastest

hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Ande- kad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks asjaolu, et lapsevanematel ning pedagoogidel puuduvad koge- mused ja teadmised nii andekate laste märkamiseks kui ka koolitustööks andekate lastega. Ka Eestis pole olukord erinev. Eesti koolide eespool vii- 6 Eessõna datud uuringu põhjal tunnistavad seda vajakajäämist nii koolijuhid, peda- googid kui ka koolipsühholoogid. Seega on just vanemate ja pedagoogide asjatundlikkus põhiküsimusi andekate laste arendamisel. Kuigi meie kirjastused on välja andnud mitmeid andekale lapsele pü- hendatud tõlkeraamatuid – siinkohal sügav kummardus emeriitprofessor Inge Undile esimese eestikeelse seda ainest süsteemsemalt käsitlenud raa- matu “Andekas laps” (2005) eest –, on teema oma mitmetahulisuses üsna

Psühholoogia
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad ­ Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja

Saksa ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun