Lehe- külgede numbrid trükitakse alates sissejuhatuse teisest leheküljest (tiitelleht, tema pöördeleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll arvestatud, aga leheküljenumbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuhatuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page). 2. TIITELLEHT Tiitellehe kõik elemendid paigutatakse eraldi ridadele ja joondatakse keskele, välja arvatud andmed töö juhendaja kohta: - ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) - teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond) - instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - õppetooli nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse - autori ees- ja perekonnanimi - töö pealkiri suurtähtedega
5) sisu peatükkidena; 6) kokkuvõte; 7) kasutatud allikmaterjalid; 8) lisad. Paide Täiskasvanute Keskkoolis esitatakse uurimistöö A4 formaadis paberkandjal kiirköitjasse köidetuna. 3.1.1. Tiitelleht ja sisukord Tiitellehele tuleb märkida 1) kooli nimi; 2) autori ees- ja perekonnanimi; 3) töö pealkiri; 4) juhendaja, nimi ja akadeemiline kraad(kui on); 5) töö esitamise koht ja aasta. Kõik tiitellehe elemendid, v.a juhendaja andmed, paigutatakse lehel keskele ja vormindatakse kirjasuurusega 12 punkti, reavahega 1,5. Töö pealkiri vormistatakse paksus kirjas (Bold) suurtähtedega, kirjasuurusega 14 punkti. Juhendaja andmed paigutatakse paremjoondusega ja sobiva vahega pealkirja ja töö liigi alla. Tiitelehe näidis on toodud lisas 2. Lõplikult valminud töö trükiversioonis kinnitab õpilane tiitellehe pöördel asuva autorideklaratsiooni (näidis on toodud lisas 3) oma allkirjaga.
hunnikust. Viimase lihvina võib hunniku katta umbes 10 cm paksuse heina- või õlekihiga, mis hoiab komposti kauem soojana. Kompostihunnikusse umbrohtu visates tuleb meeles pidada, et umbrohu seemned ja juured kaotavad idanemisvõime siis, kui hoida neid paar päeva vähemalt 55-kraadises kompostis. Soojusisolatsioonita kompostihunnikus on sellist temperatuuri võimalik saavutada ainult hunniku keskel. Seepärast tuleb mata umbrohi alati hunniku keskele, kõige kuumemasse kohta. Kompostihunniku hooldamine tähendab eelkõige niiskustaseme jälgimist. Suvise põuaga võib kompostihunnik vajada lausa iganädalast kastmist. Kompostihunniku valmimist kiirendab selle ümberpööramine kord või kaks aastas. Kõige lihtsam on kuhjata uus hunnik vana kõrvale. Ühtlase kõdunemise tagamiseks tuleb paigutada kõdunemata servad hunniku keskele. Kui kompost tundub liiga kuiv, tuleb seda kasta. Hunnikus valmib kompost 1-3 aastaga.
f: tõstab õlavöödet Musculus rhomboideus major o: T1 – T4 processus spinosi i: margo medialis scapulae Musculus levator scapulae o: C1 – C4 processus transversus i: angulus superior scapulae f: tõstab õlavöödet Musculus latissimus dorsi o: T8 – T12 processus spinosi + fascia thoracolumbalis + crista iliaca + costa 10-12 i: crista tuberkuli minoris f: õlaliigese retroflexio-abductio-pronatio- -> tõmbab ülajäseme taha keskele ja pöörab peopesa tahapoole; langetab suure jõuga ülestõstetud kätt Musculus trapezius o: os occipitale + ligamentum nuchae + T1-T12 processus spinosi i: clavicula lateraalne pool + acromion + spina scapulae f: tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa); taha-keskele (keskmine osa); taha-alla (alumine osa); fikseerib õlavöötme KÕHULIHASED Tagumine rühm Musculus quadtratus lamborum
võimalikkusest ja valguse kiiruse määramiseks kodustes tingimustes. Katse 2. Mikrolainete intensiivsus küpsetuskambri eri piirkondades. Katsed viidi läbi CD-plaatidega, mille üks külg on kaetud õhukese alumiiniumi kihiga (metallide käitumisest täpsemalt peatükis 4.2). Üks CD-plaat kinnitati seinale, teine lakke, kolamas asetati põhja nii, et CD-plaadi metallkiht jäi aluse poole. Neljas plaat pandi küpsetusahju keskele mittepöörlevale alusele topsi sisse seisma (vt Pilt 3). Eesmärk oli kontrollida, kas laine intensiivsus neis punktides on minimaalne ning maksimaalne ahju keskmes. Tulemuseks saadi, et seintel ja laes on laine intensiivsus võrdne nulliga, põhjas aga mitte, millele andsid tunnistust mõningased praod CD-plaadil. Siiski oli põhjas intensiivsus ahju keskmes olevast intensiivsusest väiksem: pragusid tekkis vähem kui topsis olevale CD- plaadile (vt Pilt 4)
1) Hakkame! 2) Hakkame nukku jooksma jah! Mis meil ilmaga asja! Tulge! 3) Epp, astu sina etteotsa! EPP {edvistades). Mina nüüd veel! POISID {läbisegi). 1) Epp jah, Epp jah! 2) Epp, Epp! 3) Epul on hea lauluhääl! 4) Epp seda asja oskab! EPP- Noh, kui Epp, siis Epp! Hakkame peale! Lähme nukku ehtimaie, kuldakägu kängitsema!... Vanemad inimesed hoiavad kahele poole kõrvale, tüdrukud löövad ringi, kaks neiut lükatakse keskele ja laotatakse neile valge linik peale, kuna teised nende ümber keerdu käivad ja laulavad. Poisteparmas hoiab paremale poole ja valib nukupüüdjat. Pahemale poole kogunevad torupillimees, vanemad mehed ja naised, kõik heas tujus. Nukumäng peab kiiresti minema. Kuni nukku joostakse, süütavad vanemad poisid vibalikuga üles tuld; sealt hakkab punakat valgust alla paistma NUKUMÄNG I. Lähme nukku ehtimaie, kuldakägu kängitsema!
Surve olgu suunatud sisse- ja ülespoole. Liikumine toimugu ninast eemale nahka venitamata. Kõrvade läheduses anna survet järele. 2. samm. Aseta pöidlad sarnaluu piirkonda ja tõmba põidlapadjanditega üle põskede kõrvade poole. Surve olgu väga täpne. Seejärel tule tagasi nina juurde ja alusta liikumist veidi kõrgemalt. Nii tööta väikeste sammudega läbi kogu põskede piirkond 4. Lõua näpistamine. Aseta käed partneri lõua keskele nii, et pöidlad oleksid veidi lõuast kõrgemal, ülejäänud sõrmed aga lõua all. Nüüd libista sõrmi lihaseid ja pehmeid kudesid kergelt pigistades piki lõualuu kulgi teineteisest eemale. Pigistamine peaks toimuma teatud kindla vahemaa tagant, järgides lõaluu alumist serva. Jätka liikumist kuni alalõualuu nurgani. 5. Lõua tõmbamine. Mine tagasi lõua keskele. Aseta käed kausikujuliselt umber lõua nii, et sõrmeotsad keskel kokku puutuksid
Seda tehakse järgnevalt. Lahtise survekruvi 9 korral pööratakse pikksilma koos alusega, temast kinni võttes nii, et niitrist jääks pilu 5 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL, FÜÜSIKAINSTITUUT kujutise lähedale. Seejärel kinnitatakse survekruvi 9 ja pööratakse alust ning seega ka pikksilma edasi peene kruvinihutiga 8, kuni niitrist jääb pilu kujutise keskele. Pikksilma asendile vastava nurknäidu leidmine toimub järgmiselt. Esiteks tuleb ketast 11 (joon. 19.3,b) liigset jõudu kasutamata alati ühes ja samas suunas ettevaatlikult pöörata nii, et limbi skaala alumised ja ülemised vertikaalsed jaotuskriipsud satuksid täpselt kohakuti. Alles seejärel loetakse näit kahelt skaalalt – horisontaalselt ja vertikaalselt. Näidu võtmist selgitame joonisel 19.4 toodud näite varal. Joonis 19.4
või oksad. Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega, ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35. Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. "Skandinaavia" langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45 all puu ristteljega. Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele (skandinaavia sälgu korral ülemise sälgu keskele). Õige langetus suuna tagamiseks peab jätma läbisaagimata nn. pideriba, mille laius on kuni 40 cm jämeduste puude korral 2 cm, 40-60 cm jämedusega puudel 3 cm, jämedamatel 4cm. Keelatud on langetatavad puud täielikult läbi saagida. Kännust kokkukasvanud puid või üle 5 kaldega puid langetatakse loomuliku kalde suunas. Murdunud puud langetatakse murdele ristisuunas, kusjuures peab kontrollima eelnevalt murde tugevust.
põhitegelased. Hamletit võiks iseloomustada ka nii - ta oli aus, tõsine ja üllameelne, aga sõpru tal polnd. Tal oli ainult üks inimene, keda ta võis lugeda oma mõttekaaslaseks, ka see ei teind tema elu tibagi kergemaks. Kes siis suudab elada ilma sõprade ja mõttekaaslasteta, ilma tundeta et keegi on sind omaks võtnud? Ta oli suhteliselt oma mõttemaailma ja ideedesse sulgunud noor nooruk. Ootamatult aga satub ta sündmuste keskele, mis panevad tõsiselt proovile tema võimed ning tõekspidamised ja mis lõpuks ta ka tapavad. Lihtsam oleks ju olnud kõigele käega lüüa, alistuda ühiskonnale ja karmile maailmale. Hamlet aga poleks suutnud seda taluda ja teadmine, et ta ei käitunud oma sisemiste veendumuste kohaselt, oleks vaevanud teda kogu ülejäänud elu. Ta tegutses oma südame järgi. Selline tegutsemine, käitumine ja maailmapilt tõstis minu silmis just Hamleti karakteri ausisse. Aga Faust
ESIMENE sõiduauto selle firma poolt anti välja juba samal aastal kuu aega hiljem firma enda loomisest, 1903 aasta juulis. Mudelit kutsuti Ford A- ks ning kokku on neid toodetud ainult 1750. Sellel autol võis olla 2-4 istet ning tippkiiruseks saavutati 45miili tunnis ehk 72km/h. Järgmised Fordi mudelid nimetati tootmise järjekorras vastavalt b, c, d jne. Meie mõistes auto kuju hakkavad need mudelid võtma kuskil 1910 kuni 1920ndate aastatega, mil ilmuvad autodele katused, keskele uks ja ette esiklaas. Mudeli A ja Mudeli B tootmine lõpetati küll 1905 aastal, kuid nende mõlemate tootmist alusati u 20aasta pärast uuesti. Need hilisemad masinad olid juba märkimisväärselt edasi arenenud tänapäevaste kasutusel olevate autode suunas. Kui lõpetati Mudeli B tootmine, hakati järgmisi mudeleid nimetama numbritega, näiteks Ford 18, Ford 74, Ford Mudel 78 jne. Need autod ei erinenud
ja alaserva 3 cm vaba ruumi. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parem serv jääks sirge. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kui lehekülg algab struktuuriühikuga (sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse ülaserva 5 6 cm vaba ruumi. Leheküljele paigutatakse 28 - 35 rida. Kõik leheküljed nummerdatakse. Lehekülje number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole tekstiosa keskele. Välistatud pole ka numbrite paigutamine lehekülje allaäärde. Kui lehekülje numbrid pannakse ülaäärde, siis numbrit ei trükita tiitellehele, sisukorra esimesele leheküljele ja neile lehekülgedele, mida alustatakse pealkirjaga (kuid lehekülgede arvestusse need loomulikult kuuluvad). Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele. TIITELLEHT Õppeasutus, kus töö valminud Töö pealkiri ja liik Autori nimi Juhendaja nimi
Leib Referaat Enda Nimi ?. klass Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Leivad & leib kui püha 4. Leiva valmistamine & erinevad leivad 5. Lavash 6. Leiva vajalikus & kiudained 7. Vitamiinid & faktid 8-10. Retseptid 11. Kasutatud kirjandus 2. Leivad Leib on olnud inimeste toidulaual juba aegade algusest peale ning on kujunenud igapäevaseks peatoiduks. Esimesed leivad küpsetati aastal 5000 e.Kr. Sellel ajal tehti leibu taimede maapealsetest osadest. Eestisse jõudis leib 1800.a. paiku, mil hakati valmistama aganaleiba, mis oli rabe ja murenev. Tänapäeval valmistatakse põhiliselt klassikalisi leibu rukki- ja nisujahust. Veel paarkümmend aastat tagasi valmistati põhiliselt ise leiba, kuid ka tänapäeval valmistavad mõned inimesed ise kodus leiba. Populaarsed kodus valmistatavad leiva-saia tooted on põhiliselt pirukaid, koogid ja teised saiatoot...
Hakkasid levima ka õlivärvid. Itaalia · Firenze. . Filippo Brunelleschi(1377-1446) võttis kasutusele tsentraalperspektiivi, mis näis tähistavat mõistusliku korra võitu. Firenze toomkirik (kaheksatahuline kuppel: kõrgus 102 m, läbimõõt 42 m) Leon Battista Alberti(1404 -1472) tegi Palazzo. Palazzod olid 3 korrusega paleed, nelja tiivaga ning keskele jäi siseõu. Palazzo Rucellai Lorenzo Ghiberti(1378-1455) Paarikümne aasta jooksul tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kujutatud sündmusi. Inimeste figuurid realistlikumad kui gootikas. ,,Paradiisi värav" Donatello(1386-1466) Kasutas kontraposti ehk nõjajalga. 1430. valmis pronksist "Taavet", mis tähistab firenzelaste võitu Milano üle. Esimene vabaltseisev aktifiguur pärast antiiki
55m kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar-Rahmani käsul 8.saj. (Hispaania). Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 a. jooksul. 16. saj. ehitati kompleksi keskele hiiglaslik katedraal. Cordoba Suure mosee palvesaal. Koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Cordoba mosee kullast ja marmorist mihrab, mida kaunistavad mosaiigid. Cordoba mosee Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on
· Leheküljed nummerdatakse ühtsesse Insert Æ Page Numbers... Æ numeratsiooni (kaasa arvatud tiitelleht, Position: Æ Bottom of page (Footer) Æ sisukord ja lisad). Tiitellehele numbrit ei Alignment: Æ Center Æ trükita. Show number on first page Æ linnuke ära Æ · Leheküljenumbrid paigutatakse lehe alumisse serva keskele Æ OK 3 Lisa 1: Tiitelleht Jõhvi Gümnaasium Kirjalike õpilastööde vormistamise reeglid Referaat Jaana Lind 7. d klass Õpetaja Heli Kopter Jõhvi 2003 Lisa 2: Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................
Ühes käes on tal kübar. Ta tuletab mulle n vähe riietatud kankaanitantsijat või siis 18.-19. sajandi prostituuti meelde. Mingit teist esemet või spetsiifilist kujundidt ei osanud ma sellest maalist välja lugeda. Seal oli küll kujutatud erinava kujuga kujundeid, kuid mindagi ebaabstraktset ei paistnud silma. Minu meelest on see pilt väga seatud inimkeha seksuaalsusega ning teatud emotsioonidega. Eva ja Adele seostuvat seda naist iseendaga kuna kujutavad teda enda nägude keskele haarates sellega enim tähelepanu. Naine maali keskel sümboliseerib pehmust ja naiselikkust saamas on kujundid ta ümber natuke teravamad ning jõulisemad, sümboliseerides siis inimese maskuliinset poolt. Ma arvan, et selleni tahavadki Eva ja Adele välja jõuda- mehelikkuse ning naiselikkuse ühendamisega. Järgmisena lummas mind teos, mis oli eraldi ruumi paigutatud ,,Watermusic" tõlkes veemuusika. See oli midagi teistsugust kui ühte saali paigutatud teosed, millel ilutsesid
plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda, ja mitte millegi erilisega (näiteks tähtede peaaegu-kokkupõrge), nagu kunagi usuti. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimus päikeseudukoguks nimetatava tähtedevahelise gaasi- ja tolmupilve gravitatsiooniline kollaps, mille tulemusena tekkis tiheneva ja pöörlemise tõttu lapikuks muutuva gaasipilve keskele prototäht. Kui prototäht tõmbus niivõrd kokku, et tema keskmes tõusid temperatuur ja tihedus termotuumareaktsioonide algamiseks piisavalt kõrgeks, süttis prototäht tähena Päikesena. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega
omapärasteks tangideks, mis on mugavad peenikestest okstest kinnihaaramisel. Alusel jäme ja sujuvalt tipu suunas ahenev saba võib allapoole spiraali keerduda ja umber okste põimuda. Nahk on kaetud tihedalt üksteise kõrval asetsevate väikeste sarvsõmeratega, mille vahel paiknevad mõnikord lamedad plaatjad soomused. Nägemiselundid on hoopis ebatavalise ehitusega. Nende ümarad silmad on üleni ümbritsetud soomustega kaetud ringlauga, mille keskele on jäänud väike ava pupilli jaoks. Kui loom on täiesti liikumatu, saavad ta soomuselistel kühmudel asetsevad silmad pöörelda üksteisest sõltumatult toiduobjektide – putukate otsinguil. Silmad võivad vabalt pöörduda 180 ulatuses horisontaaltasandis ja 90 võrra vertikaaltasandil. Ei ole teada, kas ta tajub samaaegselt kahte pilti või suudab ta aju registreerida vaid ühte kujundit, kui silmad eri suunas vaatavad. Silmi katavad poolkerajad laud, milles on vaid väike ava
Maiste kangelaste hulka loeb Raffael näiteks renessansiaegse kirjaniku Dante, itaalia usutegelase Savonarola, arhitekt Bramante, paavst Julius II. Taevalikus maailmas troonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes, nende kõrval istuvad 12 apostlit. Fresko - "Ateena kool" - ülistab filosoofiat. Avarasse, suurejoonelise stiiliga ruumi on kogunenud antiikmaailma vaimukangelased Sokrates, Pythagoras, Ptolemaios jt. Filosoofid ja matemaatikud vestlevad ning diskuteerivad elavalt omavahel. Keskele on kunstnik paigutanud Platoni ja tema õpilase Aristotelese, kes jätkavad vaidlust ideaalse ja materialistliku maailmakäsitluse üle - Platon näitab sõrmega üles, taeva poole, Aristoteles alla, maa poole. Freskol on kaks võimast skulptuuri. Vasakul orvas seisab päikesejumal Apollon, käes lüüra. Apolloni kohalolek sümboliseerib harmooniat, filosoofilise mõtte selgust, mõistuse väge. Valgusejumala Apolloni poos põhineb Michelangelo skulptuuri "Surev ori" jäljendamisel.
RENESSANSS Renessanss tuleneb prantsuse keelest, tähendusega tagasipöördumine arhitektuuri ideaalide juurde. Kultuur Maalikunstis oli rohkem loodusest. Üksikvormid olid realistlikud . Arhitektuuris kehtis kuldlõike reegel, ehitised olid proportsionaalsed. Skulptuurid- Donatello, Michelangelo. Kujud olid paigutatud ruumide keskele. Kirjandus- loodi trükikunst, sonetid, novellid, paroodiad, draamazanrid. Taassünni ajal kerkisid esile humanistid (tõestamine looduslike katsetega, pole jumalast lähtumist). Da Vinci uurib inimese olemust (embrüast lapseni) Renessanss sündis Itaalias. Päritolu peetakse pigem hoopis Madalmaadesse (hiljem ka muusikakoolkonnad). Muutused: Vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine, näiteks Madalmaade IV põlvkonna muusik A. Willeart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale.
elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Aatomi mõõtmeid pole võimalik täpselt määrata. Mitmeelektroniliste aatomite elektronkate on kihiline. 3. Isikud: I. Newton aatom koosneb mingitest osakestest M. Faraday aatomi koostisesse kuuluvad laetud osakesed I. Thomson elektroni mõiste E. Rutherford ta järeldas, et aatomis on positiivne laen, mis on koondunud aatomi keskele ja moodustab enamuse aatomi massist; planetaarse aatomi idee; määras ära aatomi piirid N. Bohr formuleeris postulaadid aatomi olekute kohta L. de Broglie tõestas, et elektronil on laine omadused W. Heisenberg ebatäpsusrelatsioon W. Paul - keeluprintsiip 4. Rutherfordi katse tõestamaks planetaarset aatomimudelit- Pliikonteineris asub radioaktiivne aine, millest väljub alfaosakeste voog. See langeb õhukesele kullast lehele
lasknud ning neid sinna jätnud. See osutus tõeks. Harry Morgan, kes oli täiesti inimkaubanduse vastu oli nüüd nõus seda raha nimel tegema. Ta tegi diili Härra Singiga, kes andis talle 1000 dollarit, et too viiks 12 pilusilma üle vee. Nii kui mehed pardal ja Harryl raha käes, tappis ta rüseluse käigus Hr. Singi. Tosin pilusilma viidi sihtpunkti ning jätkati teekonda koos joodikust Eddy'ga. Mehed jõudsid koju pere keskele.. Harry kellel, oli armastav naine ja kolm tütart ootasid teda väga. Kui Harry jällegi merele pidi minema ning naise juurest lahkuma, ei maganud naine kordagi vaid vaatas oma meest öö läbi.. Järmisel retkel, kui nad jällegi salakaubandust tegid ehk vedasid viina üle piiri teenides sellega suhteliselt vähe raha, saadi nende tegevusele jälile ning laev konfiskeeriti tolli poolt. Vahepeal oli vaikne elu.. Harry leidis uue töö, mis tõi elatamiseks vaevalt raha sisse ning tulevik
Sandro Botticelli "Venuse sünd" "Primavera" Renessanss-skulptuuri ajalugu alustatakse aastaga 1402, mil nooruke kullassepp Lorenzo Ghiberti võitis Firenzes kujurite võistluse. Ta elutööks, millele kulus 50 aastat, sai ristimiskirikule kahe reljeefidega pronksukse valamine. Eriti teine uks tuli nii kaunis, et Michelangelo nimetas seda hiljem "paradiisi väravaks". Renessansiajastul vabanes skulptuur ehituskunsti teenistusest; kujusid paigutati ruumide keskele, õuedesse ja väljakutele, kus neid sai igast küljest vaadata. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. Selline oli näiteks Püha Georg (Püha Jüri), kes võitis lohe. Ka pühakute kujutamisel lähtuti nüüd tavalistest inimestest. Nii muutusidki piiblitegelased järjest rohkem kaupmeeste, sõdalaste ja seiklejate moodi ning pikapeale võis ainult töö
Igaüks meist suudaks arvatavasti nimetada midagi, mis muudaks ta elu paremaks, aga see ju ei tähenda, et me teame kuidas saada õnnelikuks. Kas te olete kuulnud ainest nagu metamfetamiin, mida kutsutakse ka vindiks, kristalliks, metiks, jääks ja ka pervitiiniks? 26 miljonit inimest arvavad, et suudavad seda tarvitades ennast õnnelikumaks teha. Kohutavalt palju, aga see on nii. Tegelikult ma isegi ei imesta. kui metamfetamiin satub verre, liigub ta meie aju keskele, naudingu keskusesse. Selles toodetakse dapomiini , mis vastutab nii öelda mõnu tunde eest. Dapomiin on naturaalne aine, mis annab inimestele õnne taju. Mida rohkem seda meis, seda rohkem naudingut. Sellisel moel autasustab meid meie aju käitumise eest,, mis aitab meil eilus olla. Söök ja seks on inimolendi põhilised mõnufaktorid. Metamfetamiin petab meie aju ja soodustab dapomiini tootmist. Pervitiin aitab seda toota kuus korda rohkem kui seda teeb inimese organism normaalses olekus.
korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin peaaegu igal aastal. Üleujutus Soomaa piirkond vabanes mandrijääst umbes 13 000 aastat tagasi ja siinsed sood hakkasid kujunema pärast seda. Praegu on siinsed sood jõudnud oma arengus raba arengujärku. Kõige olulisemaks rabataimeks on turbasammal, mis turbaks lagunedes rabapinda kergitab, millimeeter või paar aastas, tuhandeid aastaid järjepanu
Külatüdruk Epp aga arvab, et see on tühi lori ja kutsub tüdrukud nukku jooksma. Mängivad ära ja kuulevad Marguse lehepilli-lugu. Tammaru tahvas tuleb platsile ning algab sosistamine ja peade kokkupistmine. Nukku pannakse jooksma Mari ja Tiina ning Margus ja Märt püüdma. Mari ei lase ennast Märdil tabada, jookseb paaril korral Margusele risti vastu, et sellele võimalust anda ennast tabada. Aga Margus näeb ainult Tiinat ja tormab selle järele. Mari on maruvihane ja kui paarid tagasi keskele jõuavad, kus teised on sisitab Mari Tiinale ,,Libahunt!". Varsti hakkab kõikjal seda sõna kostuma ja pilkesõnad Tiina pihta lendama.Tiina nutab ja kaitseb end ning jookseb ära metsa. Kõik hakkavad koju minema, aga Margus ei kavatsegi liikuda. Tema vanemad lähevad teda ümber veenma, et ongi parem, kui Tiina minema läks. Mari astub ka ligi ja üritab lohutada, kuid Margus ütleb talle, et ta ei saa ealeski nii kalliks talle kui Tiina on
Sandra Silver 22.05.10 Pildianalüüs Raffaeli ,,Ateena kool" ,,Ateena kooli", mis on maalitud aastatel 1510-1511, peetakse Raffaeli üheks kuulsaimaks freskoks. Suurejooneline seinamaal on peaaegu 8 meetri laiune ja 5 meetri kõrgune ning asub Vatikani palees, mis on Rooma paavsti ametlik residents. Ruum, kus kunstiteos asub, oli esialgu kasutusel raamatukoguna, hiljem hakati seal tähtsaid lepinguid allkirjastama. Oma pisut eksitava nimetuse sai fresko 18. sajandil : maali põhiteemaks on tegelikult filosoofia (mõningatel andmetel on teos tuntud ka selle nime all) ja seda peetakse tolleaegsete olulisemate ilmalike tõekspidamiste kajastuseks. Tähtsaimal kohal - maali keskpunktis- seisavad kaks ...
aastal Iraagis. Siseõue mõõtmed 155x240 meetrit ning sinna pääses 23 värava kaudu. Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud element on spiraalminarett al-Malwiya. 55.meetri kõrgune minarett paikneb nelinurksel alusel, mille kõrgus on 3m. Cordoba Suure mosee ehitamist alustati Süüria printsi Abd ar- Rahmani käsul 8.sajandil Hispaanias. Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva 200 aasta jooksul. 16.sajandil ehitati kompleksi keskele hiiglaslik katedraal. Cordoba Suure mosee koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas. Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias. Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid: Mexuaris tegeleti avalike asjadega; Mürtide õues asus Saadikute saal ja troon; perekonna
jäljendab ja teisendab, nii et põhisisu säilib. Üksiknähtus võib küll aja jooksul eri inimeste loomingus näida erinev, kuid asja tegelik tähendus, kuju ja mõte jäävad samaks (nt eesti keel). Kollektiivse alateadvuse püsistruktuur, mis avaldub teadvuses universaalsete kujutelmadena (nt Kalevipoeg romantilise kangelasena). Loomismüüt Eesti loomismüüt, vt ,,Kalevipoeg" ,,Suure tamme laul" Lennart Meri film ,,Veelinnurahvas" soomeugrilased kui vee keskele tekkinud maad asustav rahvas. Piibel Mo 1-3 Vanakreeka müüdid maailma loomisest kaose ja kosmose, titaanide, jumalate ja inimese tekkimisest. (Vt ajalooõpik) Vanakreeka mütoloogia Küklos müüdiring, seotud ühe konreetse suguvõsa, tegevuskoha ja sageli ka konflikti arenguga. Müüdid kui küklose osad olid rahvajuttudena ja -lauludena nii aoidide kuulajatele kui ka teatrietenduste
AJALUGU 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12) Lüüra – kilpkonna kilbist valmistatud kõlakastiga keelpill 13) Lüürika – luule, esitati lüüra taustal
paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Õpimappi võib lisada täiendavaid materjale valdkonna kohta (artiklid, juhendid, pildimaterjal jms) Lisana tekstitöötluse tekst
Tabeli sisu osa esimesse viide tulpa sisestada oma matrikli viis viimast numbrit (ilma esimese numbrita), järgnevatesse tulpadesse sisestage samad numbrid vastupidises järjekorras. c) Koostage valemid tulpade summade leidmiseks (SUM-funktsioon) ja rivide aritmeetiliste keskmiste (AVERAGE-funktsioon) leidmiseks. d) Vormindage tabel. Tulbad tehke kitsamaks nii, et väärtused mahuks parasjagu ära. Väärtused paigutage keskele. Võib kasutada ka muid vormindamise elemente: värvid, rasvane kiri jmt. e) Pange lehele nimeks oma eesnimi. Leht 2 a) Tehke eelmisest lehest koopia ja pange selle nimeks oma perenimi. b) Lisage tabeli sisuosa lõppu kaks tulpa. Sisestage nende- sse valemid juhuslike täisar- vude genereerimiseks vahe- mikus 0 kuni 9. c) Kui valemid on valmis ja juhuslikud täisarvud genereeritud, asendage valemid nende poolt
alt ära (pilt 9)ja ka abivahend ebatasasuste ületamiseks, tool asetada kõrvale, tõsta voodit kõrgemale ja minna teisele poole voodit. Pilt 8 Pilt 9 5. Asetada padi patsiendi ülakeha ja pea taha. 6. Lasta patsient voodisse selili. Tööergonoomika konspekt 8 Maie Timm 7. Nihutada patsient voodi keskele kätel tõmmates/lükates. 8. Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. 9. Tõsta patsienti pead ja asetada padi ülespoole. 10. Asetada patsiendi käed kõrvale. 11. Vajadusel patsiendi asend toestada. 10.3. Patsiendi abistamine selili asendist voodisse istuma, seejärel külg- eesvõttega toolile istuma, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada tool ja abivahend: libilaud või rull voodi lähedale (pilt 1, 2).
üleval 1,9 vasakul 3,0 paremal 2,1 (topeltkõps joonlaua tumedal osal > lehekülje häälestus) 3. Muuda normaallaadi järgnevalt: · Font - verdana15 · Reasamm 2 · Lõikude vahed enne 6p ja pärast 12p · Anna tekstile rööpjoondus (Parema hiire klahviga klõps normaallaadi ekraaninupul > muuda...) 4. Kontrolli kas kogu kopeeritud tekstil on normaallaad 5. Anna pealkirjadele Pealkiri 1 laad 6. Muuda Pealkiri laadi järgnevalt: · Font - Verdana14 paks kiri · Joondus keskele (Parema hiire klahviga klõps Pealkiri 1 ekraaninupul > muuda...) 7. Iga uudis algab uuelt lehelt, lisa leheküljepiirid. (Ctrl+Enter) 8. Lisa leheküljenumbrid. Tee nii, et esimesel kolmel lehel numbreid ei näidata. (Lisa > leheküljenumber > Erinev Esilehekülg > kursor esimese lehe lõppu > Küljendus > Piirid > järgmine leht) 9. Loo automaatne sisukord juhendi järele (Kursor paika > Viited > sisukord)
Töölaua kiire liigutamine Töölaua ülemise plaadi pikisihis pööramine 1. Keerme keskläbimõõdu mõõtmine a) Ühitada okulaarvõrgu kriipsjoon keermeprofiili vasakpoolse külgpin- naga nii, et teine kriipsjoon jaotaks profiili vaadeldava külje pooleks. b) Teha ristiliikumise kruvikult lugem L1 . c) Viia ristliikumise kruvikuga keere niitristi selle asendi alt läbi (üles) ja seada niitrist sama keermeniidi alumise poole keskele (asend II). d) Teha ristliikumise kruvikult lugem L2 . e) Arvutada keerme vasakpoolne keskläbimõõt d2V = L1 L2 f) Korrata samad mõõtevõtted parempoolsel profiilil (asendites III ja IV). g) Saadud mõõtetulemuste järgi arvutada keerme parempoolne samm d2P d2P = L3 L4 d 2V + d 2 P h) Arvutada keskmine keerme keskläbimõõt d2 =
tütarrakkudesse jääks ühesugune kromosoomistik. Selle lõpus on kromosoomid kahekromatiidilised. Nende koostisse kuulub kaks DNA molekuli, mille nukleotiidsed järjestused on üldjuhul identsed ja sisaldavad samu geene. Profaas: kromosoomid keerduvad kokku, tuumakesed kaovad üks suur tuum, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub, kääviniidid, lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale. Kromosoomid maksimaalselt keerdunud, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele. Anafaas: kääviniidid lühenevad ja kromosoomide kromatiidid eralduvad üksteisest. Telofaas: kääviniidid kaovad ja sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti ja tekivad tuumakesed. Meioos I Interfaas: mitoosiga sama algus, kuid 1 erinevus: liibuvad homoloogilised kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi
SISUKORD REFERAADI KOOSTAMINE............................................................................................................................... 1 Paberi äärised...........................................................................................................................................................2 Päis ja jalus.............................................................................................................................................................. 2 Leheküljepiiri lisamine e lehe katkestus..................................................................................................................2 Allmärkuse lisamine................................................................................................................................................3 Sisukorra automaatne koostamine (koosneb 2st osast)............................................................................
õieosad kinnituvad sigimikust allpool Moodustub paljasvili, nt mari. KARTUL, VIINAMARI, luuviljalised, kõrrelised II keskmine sigimik - õiepõhi kausjalt nõgus, sigimik kinnitub selle keskele, teised õieosad kinnituvad õiepõhja servale, sigimik pole õiepõhjaga kokku kasvanud III alumine sigimik - laienenud õiepõhi ja sellega kokku kasvanud sigimik, teised õieosad kinnituvad sigimikust kõrgemale
aastaks. Aastal 1997. sündis Mehhikos 2,9 last naise kohta, peale seda on aga laste arv naise kohta pidevalt langenud. 2007. aastaks oli see arv langenud 0,4 võrra, ehk 2,5 last iga naise kohta. 2017. sündis Mehhikos 2,2 last naise kohta ja 2027. aastaks on laste arv iga naise kohta langenud veelgi 10. aasta taguse ajaga, ehk siis 2,1 lapsele naise kohta.3 Võrreldes Mehhikot teiste Kesk- Ameerika riikidega, siis jääb Mehhiko oma 2,2 lapsega naisega tabelis suhteliselt keskele. Kesk- Ameerika üldine keskmine laste näitaja naise kohta on 2,3.2 Viimase 20 aasta jooksul on Mehhiko suremuse üldkordaja olnud 5, ja prognoosi järgi suureneb see arv alles 2025. aastal tõustes ühe võrra. Imikute suremus on õnneks peamiselt meditsiini arengule järjepidevalt vähenenud, olles aastal 1997. 28 surnud imikut iga tuhande sünni kohta, 2007. aastaks on see arv langenud juba 17. surmani ja veel kümme aastat hiljem on see arv 12
Kalibreerimisel tuleb läbi viia alljärgnevad operatsioonid. 2.1 Koormatud mõõtevahendi näidu kontrollimine Kalibreerimisel tuleb etalonvihid asetada või ära võtta koormuse vastuvõtjale/lt ning võtta vastavad näidud kaalult. Koormamine tuleb läbi viia vähemalt 5 erinevas mõõtepunktis alates Min kuni Max väärtuseni etalonvihtide (G1 kuni G5) lisamisega 2.2 Korduvkoormamine Mõõtmisel tuleb etalonviht GK asetada nõutud arv kordi koormuse vastuvõtja keskele ja võtta vastav mõõtevahendi näit PK. Mõõtmise kordamise vahel peab mõõtevahend olema koormamata olekus. Nulli erinevus vahepeal tuleb elimineerida. Mõõtmine tuleb läbi viia vähemalt nelja korduvkaalumisega kahes mõõtepunktis 25 % ja 100 % max-st 2.3 Ektsentriline koormamine Mõõtmisel tuleb etalonviht GEK asetada koormuse vastuvõtjale: - kui kaalul on toetuspunkte (andureid) neli või vähem , esmalt keskele, siis neljale kohale otste lähedal ja uuesti keskele;
polnud vaid pelgupaigad, neis elati püsivalt. Kaevamistel on leitud jälgi nelinurkse põhiplaaniga palkelamutest ja rohkesti mitmesuguseid esemeid. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksiajal arvatavasti siiski avaasulates, aga neid pole arheoloogiliselt veel uuritud. Matmiskommetes leidis aset suur muutus, sest nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Kalme konstruktsiooniks olid suurematest kividest 58- meetrise läbimõõdu-ga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Tavaliselt maeti kesksesse kirstu mees, ilmselt perekonnapea, aga sageli sängitati tema kõrvale ka naine või laps. Lisaks esineb kalmeid, kuhu on surnuid maetud veel keskse kivikirstu ja ringi vahele. Kivikirstkalmed polnud ainsad matmispaigad. Ilmselt Ojamaalt lähtunud eeskujudel ehitati Eestis ka mõned laevkalmed, mille äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt
(mostly pronksist esemed, loomakari) tekkega. Teine kinnismuistend, mis pronksiajast pärineb, on vanimad põlispõldude jäänused (leitud Tallinna lähedalt Saha-Loost). Põllud olid 20x20m lapid, mida piiras kolme kuni nelja meetri laiune paekivist peenar. Hariti neid põlde adraga, tegemist oli künnipõllundusega. Kasvatati eeskätt otra ja nisu. Kolmandad kinnismuistised on kivikirstkalmed. Tegemist on maapealsete laipmatustega. Laoti kividest ring ja selle keskele asetati kirst, kuhu oli maetud üks laip. Ringi sisse peakirstu kõrvale maeti veel laipu. Ringi peale laoti kividest kiht. Arvatakse, et keskele oli maetud pere tähtsaim isik, tema kõrvale teised pereliikmed. Oletatakse, et sellist matmisviisi kasutati ühiskonna väljapaistvamate isikute puhul, sest selliseid kalmeid pole palju leitud. Neljandat tüüpi kinnismuistendid on lohukivid, mida on leitud Eesti aladelt umbes 1800. Enamasti oli kivis lohke 1-2, kuid vahel ka enam
Kui käsitleda lihtsamat teemat, minna üle sealt edasi seotud teemale, hoides endiselt laste huvi ning haarates näiteks lõpetuseks kolmanda seotud teema, võib sellest jääda õpilastele arvestatavalt terviklikum arusaam asjast võrreldes sellega, kui neid teemasid täiesti eraldiseisvalt käsitleda. Konspekti "Lõimimine_looduses_mangud" ülesanded Mõtle paar salajast ülesannet. Too paarisarv männikäbisid ja tee nendest ring. Aseta kümme käbi ringi ja pane nende keskele kivi. Koostage üks looduslooline arvutamise muinasjutt. Ennemuistsel ajal elasid kolm männikäbi. Nendele männikäbidele meeldisid kangesti pääsukesed, kes lendasid kõrgel taevas ja elasid mäe serval. Pääsukeste koduks olev mägi oli nii kõrge, et isegi kõige suurem männipuu ei ulatunud selle tipuni. Ühel sügishommikul otsustasid männikäbid koos, et tahavad elada seal, kus pääsukesed. Nende õnneks kuulis mööduv pääsuke männikäbide juttu ja lendas nende juurde
kujutletava keskjoone otstesse ning need on paigutatud 1 kuni 1,5 m väljaspool väljakuala. Lipuposti kõrgus peab olema vähemalt 1,5 m. Mängijate vahetusala Vahetusala piirkond asub küljejoonel, kust mängijad sisenevad ja väljuvad mänguväljakult. See ala asub ajavõtulaua ees kokku täispikkusega 5 meetrit, kujutletavast keskjoonest 2,5 meetrit mõlemale poole. Vahetusmängijad asetsevad küljejoone taga nii, et vahetusala oleks vaba. Väravad Väravad on paigutatud väravajoone keskele. Väravad koosnevad kahest vertikaalsest, nurgalippudest võrdsel kaugusel asuvast postist, mis on omavahel ühendatud horisontaalse põikpuuga. Postide vahe on seest poolt mõõdetuna 5,5 meetrit ja värava kõrgus maast põikpuu alumise servani on 2,2 meetrit. Mõlemad väravapostid ja põikpuu peavad olema ühesuguse paksusega vähemalt 10 cm kuid mitte rohkem kui 20 cm ning on liiva värvi tooniga. Võrk on kinnitatud postide ja põikpuu tagumisele küljele.
Teema pälvib aktuaalsust, kuna Lõuna-Korea on üks maailma juhtivaid tehnoloogia-ja tööstusriike ning ihaladatud partner rahvusvahelistes majandussuhetes. 1 ÜLDINE TAUSTINFO 1.1 Pealinn Lõuna-Korea pealinn on Soul, mille kaugus Tallinnast linnulennul on 7129 km. Soulis elab umbes 10 miljonit inimest. Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. Ehitustöödega alustati 2007. aastal ja plaanitakse lõpetada 2030. aastal. Ehitus läheb maksma 45 miljardit USA dollarit. Osade riigivõimuasutuste üleviimine algas juba 2012. aastal. 2014 aastaks viiakse uude linna üle 16 ministeeriumi ja keskaegntuuri, nende seas ka peaministri kontor. Parlament ja presidendi residents jäävad siiski Souli. 1.2 Rahavastik ja religioon Lõuna-Korea rahvaarv ületas 2012. Aasta juunil 50 miljoni piiri
NB! Valentselektronide asetsemist s-ja p-orbitaalidel enamasti ei arvestata. Praktiline tegevusjuhend Lewise struktuurivalemite joonistamiseks Mõisted: Tsentraalne aatom -aatom, millega on seotud vähemalt kaks aatomit. Terminaalne aatom -aatom, millega on seotud parasjagu üks aatom. Juhend: 1. Loetakse kokku valentselektronide üldarv molekulis; 2. Joonistatakse molekuli "skelett", paigutades vesinikud sidemete otstesse (terminaalsetele asukohtadele), muud aatomid keskele (tsentraalsetele asukohtadele); 3. Molekulides, kus pole vesinikke, pannakse keskele tavaliselt aatomid, millel on võrreldes teiste aatomitega vähem elektrone väliselektronkihil; 4. Joonistatakse välja elektronid, mis moodustaksid elektronipaari; 5. Ülejäänud elektronid paigutatakse esmajärjekorras terminaalsete aatomite ümber, seejärel, niipalju kui võimalik, tsentraalsete aatomite ümber; 6. Tavaliselt on aatomitel Lewise struktuuris okteti nõue väliselektronkihil peab olema 8
Ei tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. Kui kirjale on lisatud lisaleht siis see märgitakse ära kohe peale kirja sisu. Järgmisena kirjutatakse tervitusvormel. Kiri lõpeb lugupidamisavaldusega või komplimendiga. Peale viisakusavaldust on koostaja allkiri, millele järgneb koostaja nimi. Nimi võib olla täisnimi või viisakustiitel koos perekonnanimega. Juhul kui kirjale on lisaleht lisatud, siis kirja lõpetab teade lisade asukoha kohta. Valmis kiri tuleb paigutada lehe keskele, üla- ja alaserva peaks jääma võrdselt ruumi. Kogu kirja sisu, välja arvatud kuupäev, reastatakse vasakule, kuupäev reastatakse paremale. Avalduse kirjutamise reeglid: Avaldus paigutatakse lehe keskele. Kogu avalduse sisu, peale saatja rekvisiitide ja kuupäeva, reastatakse vasakule, saatja rekvisiidid ja kuupäev reastatakse paremale. Saatja rekvisiitideks märgitakse üksteise alla saatja nimi, asutus/asutuse struktuuriüksus,
Tõde ja õigus A. H. Tammsaare Võitlus maaga 1. Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, millede sisemus turvas keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid
ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster A Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude (läbimõõt keskmiselt 0,6...3 meetrit) liitumisest A üksteisega. Kiilude vahele jääv pinnas moodustab hulknurkse mustri. Aktiivselt kasvavate jääkiilude korral on polügoonide servaalad kõrgemal kui keskkohad. T Polügooni keskele võib sellisel juhul tekkida väike lomp või tiik. E A D U S krüogeensed M Termokarst - ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
