Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eva ja Adele kunstinäituse retsensioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Tallinna Saksa Gümnaasium
Eva & Adele
Kunstiretsensioon
Tallinn 2009
Mina käisin 21.05.2009 Tallinna Kunstihoones näitusel, mille loomingu autoriks olid Eva ja Adele. Eva ja Adele on kunstnikepaar Berliinist, üks neist on austria juurtega skulptor ja teine saksa soost maalikunstnik . Nad on kuulsaimad Saksamaa niinimetatud elavad skulptuurid . Üks mees, teine naine, riietatud ja meigitud alati identselt ning ultranaiselikult teineteise peegelpildiks, ilmusid Eva ja Adele Berliini kunstiellu ootamatult 1989. aastal, tekitades kerge võõristusega segatud furoori.
Kahe identse meigi, aksessuaaride, jalanõude ja ekstravagantsete roosade kostüümidega kiilaspea esimene etendus leidis aset 1991. aastal – just siis ilmuti esimest korda kunstinäituse avamisel publiku sekka, tõmmates elavate skulptuuridena enesele kohe tähelepanu, ja nii on see jäänud siiani.
Eva & Adele eesmärk on just meheliku ja naiseliku alge sünteesimine täiuslikuks tervikuks. Ja seda mitte perversse meelelahutuse , vaid pigem inimsuse kõrgema arengutasandi mõttes. Glamuurne välimus on lihtsalt pilgupüüdmiseks ning rahva kõnetamiseks neile arusaadavate märkide abil.
Eva ja Adele on loonud endi paarisportreest südamekujulise logo , mis kordub erinevatel piltidel koos vabade tõlgendustega oma kehadest.Maali sisse on sulandatud erinevad kujundid või mõtteid. Kõik maalid, mida nägin olid samamoodi ülesehitatud, nende keskpunktiks olles siis Eva & Adele näod, mis ning pildi keskel mingi teine kujund. Pilte oli suhteliselt raske tõlgendada, sest sealt leidus nii palju erinevaid kujundeid.
Esimene pilt, mida tõlgendan on sarjast „Transformer-Performer” ning nimeks oli tal „Fleurs du Mal”, mis prantsuskeelest tõlgituna tähendab Kurjuse lilled. Selle Pildi keskel on nagu alati kujutatud Eva & Adele väga intriigsat naeratavat nägu rohelise värviga. Nende nägu on aga ainult piirjoontega maalitud. Ülejäänud teose põhivärvid on mustas ja punases ning seetõttu paistavad Eva & Adele näod maalis suhteliselt häti välja. Teose keskel Eva ja Adele nägude juures on kujutatud erootilises poosis naist, kes kannab korsetti, mistõttu ta piht väga peenike proprtsioonis tema rindade ning puusadega tundub. Ta on väga hägune ning ka piirjoontega kujutatud. Ta on poosis nagu ta sirutaks end laua peal tahapoole, toetudes kätega laua peale. Ühes käes on tal kübar. Ta tuletab mulle n vähe riietatud kankaanitantsijat või siis 18.-19. sajandi prostituuti meelde. Mingit teist esemet või spetsiifilist kujundidt ei osanud ma sellest maalist välja lugeda. Seal oli küll kujutatud erinava kujuga kujundeid, kuid mindagi ebaabstraktset ei paistnud silma. Minu meelest on see pilt väga seatud inimkeha seksuaalsusega ning teatud emotsioonidega. Eva ja Adele seostuvat seda naist iseendaga kuna kujutavad teda enda nägude keskele haarates sellega enim tähelepanu. Naine maali keskel sümboliseerib pehmust ja naiselikkust saamas on kujundid ta ümber natuke teravamad ning jõulisemad, sümboliseerides siis inimese maskuliinset poolt. Ma arvan, et selleni tahavadki Eva ja Adele välja jõuda- mehelikkuse ning naiselikkuse ühendamisega.
Järgmisena lummas mind teos, mis oli eraldi ruumi paigutatud „Watermusic“ tõlkes veemuusika . See oli midagi teistsugust kui ühte saali paigutatud teosed, millel ilutsesid Eva ja Adele näokujutised. „Watermusic“võimaldas ka Eva ja Adele’i päris nägusid näha. Ruumis valitses rahustav veemuusika,. Seinal oli kolm ekraani, millel oli kujutatud kolme erinevat stseeni. Ühes seis rõõmus roosasseriietatud paar purkkaevu kõrval ning lehvitas vaatajate poole. Teises istusid nad basseiniäärel ning sulistasid jalgadega vees endal vihmavarjud käes. Kolmandal ekraanil loopisid nad seal samas basseiniäärel vett õhku. Eva ja Adele tegid kõiki stseene 42 minutid järjest ning neid filmiti seda tehes. Minu jaoks oli hämmastav vaadata, kuidas nad jaksasid ühte ja sama asja peaaegu tunda aega teha. Seistes täpselt keskel, näoga videopiltide pole, sulgedes silmad, võis tunda tõelist stereo efekti, mida tekitas kõlaritest tulev heli. Ruumist lahkudes valdas mind mingisugune positiivne tunne ning veevulin kohises kõrvus veel pikka aega. Tundus nagu teos oleks justkui tervituseks näitusekülastajale, kes Evat ja Adelet oma silmaga näha pole saanud. Sellest on näha, et kunstnikud soovivad jätta külastajale midagi enamat kui kogus pilte, mille elamus on vaid hetkeline. Võin öelda, et kõige elavamalt jäigi meelde just see teos, sest see erines teistest.
Viimasena iseloomustan teost nimega „Casarsa“, mis oli samuti sarjast „Transformer-Perdormer“. See maal köitis mind väga, kuna esmapilgul seda vaadates võib tunduda, et pilt on väga puhas ning süütu, meenutades väljanägemise poolest suvist laudlina . Seekord paistavad Eva ja Adele näod paremini silma kuna nende näo kontuurjooned on erkpunased. Nende keskel asetseb üks loom, kes on samuti maalitud kontuurjoontega ning, kes mulle äsja õhku lendavat luike meenutab. Eva ja Adele ilmed on sellel korral minu jaoks veidi teistsugused , kui eelneva pildi peal. Nende silmis ja naeratuses on teatud pehmus, mida ma eelmises maalis nii väga ei näinud. Samuti on nende välimus naiselikum ning õrnem. Taustal on ruuduline muster, mis on valget ja rohelist värvi. Iga ruudu sees on erinev kujund. Mulle tundus, et enamus kujunditest oli seksuaalse alatooniga, omades siis suguorganitega teatud sarnasusi . Jällegi tekitavad Eva ja Adele teatud kontrastsust oma maaliga kujutades seda niiviisi, et esmapilgul tundub maal nii süütu ja puhas kuid seda ligemalt vaadates on näha et maalis on peidus hulga alatoone, mis teevad maali vähem ohutuks. Jällegi üritavad minu meelest Eva ja Adele sulanduda enda maali sisse seksuaalsust ning nii naise kui ka mehe seksuaalsust sulanduda ühte maali, mis minu meelest seostub nendega, kuna neil mõlemal on teatud maskuliinsed kui ka feminiinsed omadused.
Üldiselt oli näitus suhteliselt huvitav ning põnev. Maalid olid esmapilgul väga sarnased, kuid ligemalt vaadates või neis kõigist mindagi erinevat ning huvitavat välja lugeda.
Eva ja Adele kunstinäituse retsensioon #1 Eva ja Adele kunstinäituse retsensioon #2 Eva ja Adele kunstinäituse retsensioon #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sambasara Õppematerjali autor
Kunstirentsensioon näitusest Eva ja Adele poolt, mis asus 2009 aastal Tallinnas

Sarnased õppematerjalid

20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Moodsa kunsti voolud 20 saj
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult

Kunstiajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, metall, klaas, puit, nahk, tekstiil jne) 20. saj tekkis tehiskeskkonna tööstusliku tootmise kavandamine ­ disain. Maalikunsti ja skulptuuri on nimetatud kauniteks kunstideks. Selline nimetus levis17. ­ 18. saj klassitsistliku esteetika mõjul, mis pidas kunstniku peaülesandeks ilu loomist. 19. saj levis realistlik esteetika, mille järgi kunst peab taotlema tõde ja selleks jäljendama (kujutama) nähtavat maailma. Nõnda muutus tavaliseks väljend kujutav kunst. 20. saj hakati kasutama nimetust vabad kunstid. 2. Kunsti tekkimine ­ megaliitilised ehitised, koopamaalid, pisiplastika. Arvatakse, et esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, valmistati vanema kiviaja (paleoliitikumi) hilisemas järgus, mis algas umbes 40 000 aastat tagasi. Keel kasutab tingmärke, mis erineb loomade signaalidest

Kunstiajalugu
20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
68
doc

20. SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR

kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt

Kunstiajalugu
Kunstiajalookonspekt
88
docx

Kunstiajalookonspekt

5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-

Ajalugu
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
Holokaust
290
pdf

Holokaust

HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun