Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga (0)

LABORATOORNE TÖÖ № 11
Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga MMИ
Väikese mõõtemikroskoobi mõõtepiirkond pikisuunas on 0…75 mm ja ristsuunas 0…25 mm. Kruvikute jaotise väärtus on 0,01 mm, mikroskoobi suurendus 10, 20 või 50 korda. Nurgamõõtmete mõõ-tepiirkond on 0°…360°, nurgaskaala jaotise väärtus 1’. Töölaua pöör-denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm.
1 – alus 7 – nõjase hammaslattmehanism
2 – ristnihkekruvik 8 – nõjase pidur
3 – töölaud 9 – sammas
4 – tsenter 10 – samba kalde seadmise käsiratas
5 – nõjas 11 - valgusti
6 – optiline pea 12 – pikinihkekruvik
13 – töölaua pööramise kruvi

Mikroskoobi optikaskeem

1 – hõõglamp 8 – objektiiv
2 – kondensaatori lääts 9 – prismade süsteem
3 – valgusfilter 10 –limbiga okulaarvõrk
4 – diafragma 11 – okulaar
5 – pööratav peegel 12 – lugemismikroskoop
6 – lääts 13 – minutiskaala
7 – töölaud 14 – okulaar
Hõõglambi 1 valguskiired läbivad kondensaatori läätse 2, valgusfiltri 3, diafragma 4, peegelduvad peeglilt 5, läbivad läätse 6 ja valgustavad klaasist töölauale 7 tsentrite vahele kinnitatud mõõdetavat keeret.
Objektiiv 8 projekteerib keerme kujutise okulaari 11, kus asub okulaarvõrk 10 niitristi kujutisega.
Klaasplaadile 10 on kantud nurgaskaala 0…360°. See pöörleb koos niitristi pööramisega. Nurgamõõte minutiskaala on kantud klaasile 13 ja see projekteerub nurgaskaala peale.

Järgnevalt on kujutatud okulaarmõõtepea, millel on okulaar 24, mis näitab niitristi kujutist ja nurgamikroskoop 25, mis näitab, kui palju niitristi pööratakse. Peegel 26 suunab valgusvihu läbi kitsa pilu mõõtepeasse. Peeglit reguleeritakse nii, et valgusvihk oleks maksimaalne.

Okulaarmõõtepea Niitrist Nurgaskaala

Mõõdetav detail asetatakse kas mikroskoobi töölauale või selle kohale, tsentrite vahele.

Mikroskoop tuleb mõõdetavale kontuurile teravustada. Selleks tuleb piki- ja ristliikumise kruvikute abil viia mõõdetav koht optilise pea alla, sellega kohakuti, vabastada pidur 8, reguleerida kruvist 7 nõjase kõrgus selliseks, et keerme profiil oleks selgelt nähtav. seejärel nõjas fikseerida.

b
c
a
Mikroskoobi teravustamine Nõjase fikseerimine

Mikroskoobi töölauda koos sellele kinnitatud detailiga saab nihuta-da rist - ja pikikruvikuga. Nihutuse suuruse määramiseks tuleb seada niitristi üks niit ühtivaks detaili ühe servaga ja võtta kruvikult lugem , siis nihutada detaili niitristi all kuni seesama niit ühtib kontuuri vastasservaga ja võtta jälle lugem. Lugemite vahe ongi nende kahe serva vaheline kaugus.
M
ikmmmm
Töölaua nihutamine ristisihis Töölaua nihutamine pikisihis
Enne keerme mõõtmist tuleb selle telg seada ühtivaks niitristiga. Selleks tuleb niitristi üks niit (punktiirjoonega) viia ühtivusse keerme välisläbi-mõõduga kogu keerme pikkusel . Selleks tuleb keerata nii kruvikuid, kui ka okulaarmõõtepea kruvi 27 ja töölaua ülemise plaadi pööramise kruvi.
Nüüd lükatakse käega töölaua pikikelk äärmisse parempoolsesse asendisse, lastakse lahti (see hakkab sirisedes aeglaselt vasakule tagasi liikuma), okulaarist aga jälgida samal ajal, kas niit on täpselt ja kogu aeg keerme välisläbimõõdul.
Töölaua kiire liigutamine Töölaua ülemise plaadi
pikisihis pööramine

Keerme keskläbimõõdu mõõtmine
a) Ühitada okulaarvõrgu kriipsjoon keermeprofiili vasakpoolse külgpin-
naga nii, et teine kriipsjoon jaotaks profiili vaadeldava külje pooleks.
b) Teha ristiliikumise kruvikult lugem L1 .
c) Viia ristliikumise kruvikuga keere niitristi selle asendi alt läbi (üles) ja
seada niitrist sama keermeniidi alumise poole keskele (asend II).
d) Teha ristliikumise kruvikult lugem L2 .
e) Arvutada keerme vasakpoolne keskläbimõõt d2V = L1 – L2
f) Korrata samad mõõtevõtted parempoolsel profiilil (asendites III ja IV).
g) Saadud mõõtetulemuste järgi arvutada keerme parempoolne samm d2P
d2P = L3 – L4
h) Arvutada keskmine keerme keskläbimõõt
2) Keerme sammu mõõtmine

Pöörates kruvikuid ja okulaarmõõtepea kruvi 27 kaudu niitristi, seada üks punktiirjoon keerme vasakpoolse profiiliga ühtivaks nii, et teine punktiirjoon oleks profiili keskel ja võtta lugem pikikruvikult L1V .

Lükata pikikruvikuga keeret mõõdetud punkti alt läbi (hea, kui) 10 sammu võrra ja seada niitrist täpselt ettetulnud keermeniidile. Võtta pikikruvikult lugem L2V.

Arvutada keerme vasakpoolne samm PV = (L2V – L1V)/ 10.

Analoogselt mõõta keerme parempoolne samm PP.

Keskmine samm on .

Määrata või hinnata keermekammiga teoreetiline samm Pteor .

Sammu viga ΔP = ׀ Pmõõd – Pteor ׀

Keerme profiili poolnurga mõõtmine
a) Seada okulaarvõrgu üks kriipsjoon risti keerme teljega . Nurgaskaala peab seejuures näitama kas 0°, 90°, 180° või 270°.
b) Ühitada keerme teljega risti olev kriipsjoon keermeprofiili kujutise parempoolse külgpinnaga ja võttes aluseks ühe eelnimetatud näitudest, teha lugem .
c) Viia okulaarvõrgu sama kriipsjoon ristikruvikuga keerme alumise kujutise samale keermeniidile ja teha lugem .
d) Arvutada profiili poolnurk parempoolse külje järgi
e) Analoogselt mõõta profiili vasakpoolse külje poolnurgad
ja .
f) Profiili poolnurk vasakpoolse külje järgi

Profiili mõõdetud poolnurk

Teoreetiline profiili poolnurk

Profiili poolnurga viga
4. Mõõtetulemuste analüüs

Tuletatud keskläbimõõt:
d2 tul = d2 mõõd + 1,732· ΔP· 10-3 + 0,36 Δα/2· P· 10-3
b) Keskläbimõõdu hälving Δd2 = d2 tul – d2 teor
c) Määrata keermele tolerantsitsoon nii, et keere oleks kõlbulik
Td2 > Δd2
d2
P
d2
tul
d2
teor
Δd2
T.
kl.
Td2
d2V
d2P
d2
PV
PP
Pmõõd
ΔP