5. Soovitatavad istud. Istude rahvuslikud süsteemid 2 6. Istude kujundamise põhimõtted 2 Istude analüüs ja süntees 7. Liistliidete tolerantsid. 2 Üldtolerantsid 8. Geomeetrilised hälbed. Kujuhälbed. 2 Suunahälbed 9. Viskumise hälbed. Asetsemise hälbed. Lähted 2 Nurkade ja koonuste hälbed ja tolerantsid 10. Pinnahälbed. Pinnakaredus, lainelisus, mõõtmine 2 11. Valutoodete ja keevitatud toodete tolerantsid 2 Keermete ja hammasrataste hälbed 12. Laagrite istude tolereerimise põhimõtted 2 Kaliibrite tolereerimise põhimõtted 13. Mõõtahel. Analüüs. Min-max meetod. 2 Tõenäosusmeetod 14. Mõõtmete ja tolereerimise vektorkäsitlus 2 Hälvete statistiline käsitlus. Hajuvus. 15. Hälvete kontroll. 2 Arvutite kasutamine
15 2.2.2. Mittepurustavad katsed Metalltoodete mittepurustava kontrolli meetodite ülesandeks on - defektide avastamine toodete pinnal või nende sisemuses (poorid, praod, räbulisandid jms); - materjalide keemilise koostise ja struktuuri määramine; - füüsikaliste ja mehaaniliste omaduste mõõtmine (soojus- ja elektrijuhtivus, kõvadus jt); - tehnoloogiliste protsesside pidev kontroll (toote pikkus, paksus, pinnakvaliteet jt). Mittepurustavad kontrollmeetodid võib jagada mitmesse rühma, millest põhilised on - kõvaduse määramise meetodid; - radiograafiameetodid; - ultrahelimeetodid; - magnetmeetodid; - kapillaarmeetodid; - elektrilised meetodid.
Kui sulgemisvead on lubatavast veast suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, on see jäme viga. See võib olla põhjustatud tähelepandamatusest või eksimustest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate vigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ja tulemusi võrrelda. Nende suurel erinevusel tehakse kolmas mõõtmine. Süstemaatilised vead on väiksed vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas või ka perioodiliselt muutuvas suunas. Võivad olla põhjustatud mõõtmisvahendi ebatäpsest justeerimisest või kompareerimisel saadud parandite mittearvestamisest, aga ka mõõtja loomupärasest erinevusest (inimesed hindavad erinevalt kümnendikke) ja väliskeskkonna mõjudest. Süstemaatiliste vigade parandamisteks tuleb mõõteriistu perioodiliselt kontrollida ja justeerida
tahhümeetrilisel mõõdistamisel. Polaarkoordinaatides mõõdistamisel kasutatakse kaugusmõõturiga teodoliite või tahhümeetrit. Lõigete meetod: Lõigete viisis aluseks on mõõdistus käigu küld ja mõlemad tema otspunktid. Kaks võimalust- nurgaline ja joone pikkuse järgi. Nurgaline on kasutusel siis kui ei saa joone pikkust mõõta .nurgaline otselõige, kasutatakse ringmalli. Suundade lõikepunkt annabki õige kontuuripunkti. Mõõtmine tülikas, kuid lihtne, kasutada mugav. Sobib kasutada seal, kus kauguse mõõtmine objektini on takistatud. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused- Meie tehtud mõõtmised sisaldavad paratamatult vigu. Need sõltuvad mõõteriistadest, meist enesest, mõõtmiskeskkonnast aga ka mõõdetava objekti seisukorrast ja mõõtmiste meetodist. Ehk kõik mõõtmistingimusei määravad tegurid on ka mõõtmisvigade allikad
mootorrattaid jne.* Motorolleritel on mootor, jõuülekandeseadmed ja ben- siinipaak mahutatud istme alla ning käetud voolujoonelise kattega. Juhiistme ees on avara porikaitsega eest ja alt pii - ratud vaba jalaruum, mis märksa paremini kaitseb juhti teelt pritsiva pori või vee eest. * Söe- ja jääraja-, kiirusrekordirattad jms. isepärased konstruktsioo- nid eraldatakse mõnedes liigitustes omaette rühmaks -- erimootorratas- teks. Toim. Mopeed on ülikerge mootorratas, millel on väikese võim- susega mootor ja sõtkajam. Viimast käsutatakse mootori käivitamisel ja veojõu suurendamiseks vajaduse korral. Üksikuil juhtudel võidakse mopeede varustada ka mootor- ratta-tüüpi käivitusajamiga. Sel puhul nimetatakse neid mokikkideks. Mopeedi ei tule ara segada mootorjalgrat- taga. Viimasel puudub käigukast ja ta mootorit saab pai- galdada igale tavalisele jalgrattale. ! Mootorratta üldehitus. Sõltumata mootorratta liigist võib
Kõik kommentaarid