etüülvedelikule värvainet, mis annab etüülitud bensiinile punase, kollase, sinise või rohelise värvi. Etüülitud bensiin on mürgine ja seetõttu on tema kasutamine mootorsaagide kütusena keelatud. Pikaajalisel seismisel kaotab bensiin oma esialgsed omadused ja rikneb. Bensiini oktaaniarv on antud bensiinimargi numbrilises osas. Nõukogude mootorsaemootorite kütuses oli ette nähtud kasutada bensiinimarke A-72 või etüülimata bensiini A-76, kaasaegsed Lääne mootorsaed nõuavad kõrge oktaaniarvuga bensiine. Tuleb kasutada valmistajatehase poolt ettenähtud bensiini. Enamikul saagidel peab bensiini oktaaniarv olema 95 või üle, osadel nõutakse bensiini, mille oktaaniarv on 98, kasutamist. Küttesegu koostis Mootori võimsus, ökonoomsus ja häireteta töö sõltub suurel määral küttesegu koostisest. Teoreetiliselt on vaja 1 kg bensiini täielikuks põlemiseks 15 kg õhku. Sellise (1:15) koostisega segu nimetatakse teoreetiliseks ehk normaalseks
KUTSEKESKKOOL OHUTUSTEHNIKA METSAS JA RAIETÖÖDEL Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Üldnõuded 2. Enne tööd alustades 3. Töö ajal 4. Pärast tööd 5. Tegutsemine tulekahju korral 6. Esmaabi 7. Kasutatud kirjandus ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: · Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. · Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . · Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbim
juhtplaati suunaga tahapoole. Sidukiga transportimisel pange saag stabiilsesse asendisse, et vältida selle ümberminekut ja kütuse väljvoolamist paagist. raserfsaerfaesfes- 10 - 10 2011 - 10 - - 10 -- · Ärge kunagi puudutage ketti kui mootor töötab ja olge selles suhtes tähelepanelikud ka siis, kui mootor on seisatud, sest mootorsae hambad vivad tekitada likehaavu. · Hoidke sae käepidemed puhtad ja kuivad. · Ärge kunagi kasutage saagi, mille ketiseiskamise mehhanism (ketipidur) on rikkis. Ärge puudutage ketti, ka siis mitte kui see ei liigu, aga mootor töötab. Veenduge, et nnetuse korral olete kuuldekauguses. Üksildases paigas töötamisel peab käepärast olema esmaabi kastike ja keegi peab teadma teie asukohta.
Selle vältimiseks oleks mõistlik osa õhuvõtuavast sulgeda. Suvel võib aga saag üle kuumeneda, sellel perioodil tuleb vältida saega töötamist. Aegajalt tuleb silindri ribide vahelt puhastada, samuti vajab puhastamist käiviti kaas õhuvõtuavadega. Puhastamiseks on kõige mõistlikum kasutada suruõhku. Talvisel ajal kasutada talvist reziimi st, et kaitsekattes, silindri ja õhufiltri vahelises seinas peab olema luuk avatud. Õlitussüsteem Mootorsae õlitamissüsteem koosneb mootori detailide õlitamisest ja saeketi õlitamisest. Õlitust tahavad raamlaagrid (alumine ja ülemine), silindri sisepind. Mootori õlitus tagatakse küttesegusse lisatud õli abil. Õli lisatakse vahekorras 1:50. Keti õlituse toimimist kontrollitakse töötava sae korral, kui maksimaalsete pööretega kett suunatakse otsaga lumele või värskelt lõigatud kännule. Sinna peab lekkima must õlikestustega triip
mittelikviidset lamapuitu vaaludesse riisuda või hunnikutesse koguda raielankidel kus ei olnud vajalik järelkasvu säilitamine. Töö käigus toimus mittekülmunud pinnase korral koos okstega ka mätaste, osaliselt sambla ja pinnase kokkuriisumine vaaludesse, mis raskendas hilisemat põletamist, küll aga lõi soodsa pinnase loodusliku uuenduse tekkeks. Oksareha kasutamine vähenes laasimismasinate ja nüüd mootorsaagidega skandinaavia meetodi ning harvesteride rakendamisega raietöödel, kus oksad-ladvad töö käigus jäävad vaalu. Keskmiseks reha tootluseks kujunes 2,5...3,0 ha vahetuses. Töö kvaliteet oli vastavalt oludele rahuldav kuni hea. Praegu oksarehade kasutamine Eestis pole soovitatav. Eestis kasutatakse põhiliselt raietööde läbiviimist skandinaavia meetodil. Selle meetodi korral, vaatamata sellele, kas raied teostatakse käsitsi või harvesteridega, oksad töö käigus pannakse oksavalli. Oksavalli pidi sõidab masinraie korral harvester ja hiljem
1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
Kõik kommentaarid