Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mootorsaag?
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
PÕLLUMAJANDUS
MOOTORSAED JA OHUTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL
Referaat
Sander Aria
Juhendaja : Andres Kapp
Vana-antsla 2012
Sisukord
Sissejuhatus
Mootorsaed
Mootorsaag Stihl
Mootorsaag Husqvarna
Mootorsaag Jonsered
Ohutustehnika raietöödel
Sissejuhatus
Selles referaadis räägin ma mootorsaagedest ja ohutustehnikast raietöödel.Lisaks räägin veel lähemalt mootorsaagetest ja nende tehnilistest andmetest.
Ohutustehnika poole pealt räägin ma nõuetest ja kuidas peab toimima ohutustehnika raietöödel.
MOOTORSAED
Mis on mootorsaag?
Mootorsaag on tööriist puude langetamiseks , laasimiseks, järkamiseks ja puidu töötlemisaks puusepatöödel. Mootorsaage valmistatakse kahetaktilise bensiinimootoriga (töömaht 30-120 cm3, 1-10 hj võimsusega) või elektrimootoriga mille tööpinge on üldjuhul 230V. Elektrimootoriga kettsaagi nimetatakse sageli lihtsalt kettsaeks.
Mootorsae tööorganiks on juhtplaadil, mida mõõdetakse tollides või sentimeetrites (pikkusega 30-150 cm pikkune ), liikuv lõikehammastega saekett sammuga 0,325, 0,375 või 0,404 tolli. Keti lõikehammaste profiil on erinevate kasutusvaldkondade jaoks erinev, samuti juhtplaadi, mis võib olla pöörleva otsatähikuga või ilma.
Kõige tuntumad mootorsaagede tootjad on:
  • Stihl
  • Husqvarna
  • Jonsered
  • Partner
    MOOTORSAED STIHL
    Teerajaja juba 80 aastat.
    Algusest peale on STIHL alati turule tulnud uute revolutsiooniliste ideede ja protsessidega. 80 aasta jooksul on STIHL'i nimi tõusnud esmaklassilise tehnoloogia sünonüümiks ja seda mitte ainult Euroopas, vaid ka Venemaal ning USA-s. Tänasel päeval teevad STIHL'i tooted töötavate inimeste elu kergemaks rohkem kui 160-s riigis üle maailma ning STIHL on saavutanud Nr 1 mootorsae tootja staatuse maailmas, omades 29-t importööri erinevates riikides üle maailma.
    Kõige väiksem mootorsaag Stihl MS 170 sobib hästi krundi hooldamiseks, küttepuude lõikamiseks,ehitustöödeks ja väiksemate puude langetamiseks.
    Tehnilised andmed:
    Mootori töömaht 30,1cm3
    võimsus 1,3kW
    2- takt . bensiini mootor
    kaal 4,2kg
    juhtplaat 30cm, kett 1,3mm 3/8PM
    Stihl MS 201 on Madala vibratsioonitasemega ja kõrge lõikevõimsusega kerge kompaktsaag keeruliste puude langetamiseks ja nikerdustöödeks.
    Tehnilised andmed:
    Kubatuud: 35,2cm³
    Võimsus: 1,8kW/2,4hj
    Kaal: 3,9 kg
    juhtplaat 35cm, kett 1,3mm, 3/8PM, 50hm
    Stihl MS231 on Väga hea võimsuse ja kaalu suhe. Ideaalne küttepuude saagimiseks ja puidu kasutamisel ehitustöödel. Sobib hästi puude hooldamiseks ja kuni 30cm läbimõõduga puude langetamiseks.
    Tehnilised andmed:
    Kubatuud: 40,6 cm³
    Võimsus: 2,0kW/2,7hj
    Kaal: 4,9 kg
    juhtplaat 35cm, kett 1,6mm 325RMC 56hm
    Stihl MS251 on Väga hea võimsuse ja kaalu suhe. Ideaalne küttepuude saagimiseks ja puidu kasutamisel ehitustöödel. Sobib hästi puude hooldamiseks ja kuni 35cm läbimõõduga puude langetamiseks.
    Tehnilised andmed:
    Kubatuud: 45,6 cm³
    Võimsus: 2,2kW/3,0 hj
    Kaal: 4,9 kg
    juhtplaat 35cm, kett 1,6mm 325RMC 56hm
    Stihl MS291 on Loodud raskemate ülesannete jaoks nagu langetamine, küttepuude tegemine või tormikahjude likvideerimine. Küttekulu on vähendatud 20%, ketti on võimalik küljelt kergesti pingutada ja sael on korralik antivibratsioonisüsteem. Kütusepaagi seisu on võimalik läbipaistva akna abil kergelt jälgida. Lisaks eelõhufiltrisüsteem ja kerge summuti.
    Tehnilised andmed:
    Kubatuud: 55,5 cm³
    Võimsus: 2,8kW/3,8 hj
    Kaal: 5,6 kg
    Stihl MS261 on Väga mugav, kerge ja võimas profisaag uue HD2 õhufiltrisüsteemiga. Palju uuendusi alates roostevabast terasest summuti kuni uue ehitusega ketikaane mutriteni.
    Lisad:
    - .325 1,6mm 37cm juhtplaat koos RMC 62-hambalise ketiga
    - Stihl patenteeritud antivibratsioonisüsteem
    - Dekompressiooniklapp kergemaks käivitamiseks
    - ElastoStart starter tagasilöökide vähendamiseks käivitamisel
    - Kompensaator, mis tagab mootori ühtlase ja probleemivaba käimise ka mustema õhufiltriga
    -Tööriistavaba avamisega paagikorgid
    - HD2 keeratav õhufilter koos õhufiltri eluiga pikendava süsteemiga
    Tehnilised andmed:
    50,2cm³ 2,8kw 2-MIX mootor,
    kaal 5,2kg, juhtplaat 37cm,
    kett 1,6mm ,325RMC 62hm
    Stihl MS 660 on Võimas ning vastupidav profitööriist ka kõige nõudlikumale kliendile,ideaalne tööks ka saeraamidel.
    Tehnilised andmed:
    2- taktiline bensiinimootor
    Mootori võimsus 91,6cm3/5,2kW
    Kaal 7,3kg
    Stihl MS 170 Stihl MS 201
    Stihl MS 231 Stihl MS 251
    Stihl MS 291 Stihl MS 261
    Stihl MS 660
    MOOTORSAED HUSQVARNA
    Husqvarna 135 on Uus kerge ja tõhus saag neile koduomanikele, kes soovivad erakordselt lihtsalt käivitatavat ja kasutatavat mootorsaagi. X-Torq® mootor tagab väiksema kütusekulu ning tekitab vähem heitmeid. Kütusepump ja automaattagastusega stopplüliti teevad sae käivitamise lihtsaks.
    Tehnilised andmed:
    Silindri kubatuur 40,9 cm³
    Võimsus 1,4 kW
    Pöörete arv tühikäigul 2900 p/min
    Maksimaalsed mootori tööpöörded 9000 p/min
    Maksimaalsed lubatud mootoripöörded 12000 p/min
    Silindri siseläbimõõt 41 mm
    Kolvi käik 31 mm
    Ketisamm 3/8" LP
    Soovituslik plaadi pikkus, min-maks. 35-40 cm
    Kaal (ilma lõikevarustuseta) 4,4 kg
    Husqvarna 240 e Trio Brake on Sobiv saag okste lõikamiseks ja kergemateks saagimistöödeks. Kerge käivitada ja lihtne kasutada, tänu Husqvarna iseloomulikele omadustele nagu ergonoomiline disain , uusimad tehnilised lahendused ja vähe heitmeid tekitav X-Torq® mootor. Sael on ka Smart Start® käivitus ning keti pingutamine ja vahetamine toimub ilma tööriistade abita. Varustatud TrioBrake™ süsteemiga.
    Tehnilised andmed:
    Silindri kubatuur 38,2 cm³
    Võimsus 1,5 kW
    Hobujõud 2 hp(M)
    Pöörete arv tühikäigul 3000 p/min
    Maksimaalsed mootori tööpöörded 9000 p/min
    Silindri siseläbimõõt 40 mm
    Kolvi käik ` 32 mm
    Ketisamm .325" / 3/8"
    Soovituslik plaadi pikkus, min-maks. 33-40 cm
    Keti kiirus maks. võimsusel 16,3 m/s
    Kaal (ilma lõikevarustuseta) 5 kg
    Husqvarna 346XP on meie uue põlvkonna professionaalne kettsaag , mille välja töötamisel on kasutatud uusimaid tehnoloogilisi saavutusi. Nad on suure võimsusega ja hea kiirendusega , kuid kaalult kerged, mistõttu nad on suurepärased okste laasimiseks. Saed on saleda korpusega ja kõrgel paikneva raskuskeskmega, et nad oleksid käepärased kasutada. Ketipingsuse seadistamine on viidud külje peale. Mõlemal mudelil on keskkonnasäästlik õlipump, mille õlivoolu saab seadistada .
    Tehnilised andmed:
    Silindri töömaht 45.0 cm³
    Väljundvõimsus 2.5 kW / 3.4 hj
    Kaal (ilma lõikeosata) 4.8 kg
    Müra rõhk 100.5 dBA
    Müra võimsus 114 dBA
    Vibratsioone esi/tagakäepidemes 3.3 m/s² / 3.4 m/s²
    Kütusepaak 0.50 l
    Ketiõli paak 0.28 l
    Ketisamm .325 tolli
    Soovituslik saelehe pikkus 33-50 cm / 13-20 tolli
    Husqvarna 560 XP® on mõeldud professionaalsetele metsatöölistele ning kogenud erametsaomanikele. Murranguline disain ning mitmed uuenduslikud tehnilised lahendused teevad töötamise tõhusaks ning mugavaks. Ainulaadne X-Torq mootor tagab vajaliku võimsuse, on kuni 20% kütusesäästlikum ja tekitab 75% vähem kahjulikke heitmeid. RevBoost(tm) tagab laasimisel vajamineva suurema ketikiiruse.
    Tehnilised andmed:
    Silindri kubatuur 59,8 cm³
    Võimsus 3,5 kW
    Pöörete arv tühikäigul 2800 p/min
    Maksimaalsed mootori tööpöörded 9600 p/min
    Silindri siseläbimõõt 46 mm
    Kolvi käik 36 mm
    Ketisamm .325" / 3/8"
    Soovituslik plaadi pikkus, min-maks. 33-61 cm
    Keti kiirus maks. võimsusel 21,3 m/s
    Kaal (ilma lõikevarustuseta) 5,6 kg
    Husqvarna 135 Husqvarna 240 e Trio Brake
    Husqvarna 346 XP Husqvarna 560 XP®
    MOOTORSAED JONSERED
    Jonsered CS 2234 S on sobilik kasutamiseks ehitustöödel, kamina- ja küttepuude saagimiseks ning kergemate langetustööde tegemiseks. Seda on lihtne kasutada ning sellel on keskkonnasõbralikum " Clean Power " mootor. Tänu "Spin Start" süsteemile ( kombineeritud käivitus/seiskamisjuhik ning kütusepump) on saagi kerge käivitada.
    Jonsered CS 2240 on Kerge universaalsaag, mida on lihtne käsitseda, hooldada ja käivitada. Saag on varustatud Clean Power mootoriga, mis tekitab vähem heitgaase, säästab kütust ning pakub rohkem jõudu madalamatel ja keskmistel pööretel. Kombineertiud sart - ja stopplüliti. Sael on kiirkinnitusega silindrikate ja küljele paigutatud keti pinguti lihtsaks keti pingutamiseks.
    Jonsered CS 2245 on Uus universaalsaag Clean Power mootoriga, mis tekitab vähem heitgaase, säästab kütust ning pakub rohkem jõudu madalamatel ja keskmistel pööretel. Kombineertiud sart- ja stopplüliti. Sael on kiirkinnitusega silindrikate, läbipaistva aknaga kütusepaak ja küljele paigutatud keti pinguti lihtsaks keti pingutamiseks.
    Jonsered CS 2250 S on Uus universaalsaag Clean Power mootoriga, mis tekitab vähem heitgaase, säästab kütust ning pakub rohkem jõudu madalamatel ja keskmistel pööretel. Spin Start ja kombineeritud start/stoppnupp lihtsaks käivitamiseks. Sael on tööriistavaba ketipingutus keti ja plaadi kiireks vahetamiseks ning läbipaistev aken kütusetaseme jälgimiseks.
    Jonsered CS 2234 S Jonsered CS 2240
    OHUTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL
    ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS
    Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse.
    Selleks, vajalikud üldnõuded:
    Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud.
    Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud.
    Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad .
    Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbima vastavad kaitsepookimised.
    Kontrollida tööriistade olemasolu ja korrasolekut.
    Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju.
    Töötaja kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid.
    Töötaja peab tegema ainult seda tööd, mis talle on ülesandeks tehtud ja mille ohutuid töövõtteid ta tunneb. Kahtluse korral tuleb pöörduda töölõigu juhataja poole selgituse saamiseks.
    Töökohale kõrvalisi isikuid lubada ei tohi.
    Märgates ohutuseeskirjade rikkumist teiste töötajate poolt või ohtu lähedalolijaile, peab töötaja viivitamatult võtma tarvitusele abinõud ohutuse kindlustamiseks ning juhtunust teatama töölõigu juhatajale .
    Kui töötajal tuleb töötada tõsteseadmetega, peab tal olema vastav kvalifikatsioon ja teda tuleb juhendada vastava ohutusjuhendi järgi.
    Töötajal peavad kaasas olema esmaabivahendid.
    Enne tööd alustades:
    Igale lageraidele määratud raielangile tuleb enne raietööde algust koostada tehnoloogiline kaart, kus on näidatud tööliste ohutud raie- ja kokkuveoviisid.
    Enne raide algust tuleb lageraidelank ette valmistada, koristada ohtlikud puud, raiuda sisse kokkuveoteed ja laoplatsid.
    Metsahooldus- ja vahekasutusraietel, põlendike ja tuulemurru ülestöötamisel teostatakse ettevalmistustööd raide käigus.
    Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsa-langetaja.
    Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada.
    Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist.
    Töötaja peab raielangil kandma kaitsekiivrit ja vastavat eririietust. Eririietus peab omama demaskeerivat värvingut.
    Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitsed ning töökindad peavad olema vibratsiooni vastased.
    Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud.
    Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetus- labidas , langetushark, pööramishaak, käsivints jm
    Töö ajal:
    Langetuslabida või hüdrokiilu kasutamisel on lubatud langetada saega üksinda kuni 40 cm jämedusi puid. Puude langetamisel üksinda, ilma abiliseta on keelatud üle 40 cm jämeduste puude korral.
    Keelatud on ilma abiliseta metsalangetus tuulemurdude ja põlendike ülestöötamisel, samuti 3 pallilise vastutuule korral.
    6 pallilise ja tugevama tuulega , äikese ja paduvihma ajal ning tihedas udus (nähtavus alla 50 m st., kui sellelt vahemaalt ei ole näha inimese siluetti) on kõik tööd raielangil keelatud.
    Enne puu langetamist tuleb töökoht ette valmistada, selleks eemaldada võsa ja lamapuit jm., teha 4...5 m pikkused rajad 45 all taganemiseks.
    Langetatavale puule tehakse esmalt langetussuunas langetussälk. Sälgu sügavus peab olema sirgel puul mitte alla 1/4 tüüka jämedusest, kaldu kasvanud ja pehastanud puudel mitte alla 1/3 tüüka jämedusest. Pehkinud ja jalalkuivanud puude sälkamine peab toimuma ainult saega, eelnevalt kontrollides puu seismiskindlust ja vajaduse korral hargi või ridvaga eemaldama murdunud ladvad või oksad .
    Langetussälgu alumine tasapind peab olema risti puu teljega , ülemine pind peab moodustama alumise suhtes 25...35.
    Kahe paralleelse saelõikega tehtud täisnurkse langetussälgu puhul peab sälgu kõrgus olema 1/10 tüüka läbimõõdust mahasaagimise kohal. Nn. " Skandinaavia " langetussälgu korral peab nii alumine kui ka ülemine kaldlõige olema 45 all puu ristteljega.
    Langetamise läbilõige peab olema risti tüvele ja suunduma sälgu keskele (skandinaavia sälgu korral ülemise sälgu keskele). Õige langetus suuna tagamiseks peab jätma läbisaagimata nn. pideriba, mille laius on kuni 40 cm jämeduste puude korral 2 cm, 40-60 cm jämedusega puudel 3 cm, jämedamatel 4cm. Keelatud on langetatavad puud täielikult läbi saagida.
    Kännust kokkukasvanud puid või üle 5 kaldega puid langetatakse loomuliku kalde suunas. Murdunud puud langetatakse murdele ristisuunas, kusjuures peab kontrollima eelnevalt murde tugevust.
    Keelatud on puude grupiviisiline langetamine, lõpuni läbisaagimata või rippesse jäänud puude lõpuni langetamata jätmine.
    Rippesse jäänud puid peab langetama traktori või vintsi abil, kusjuures tõmbetrossi pikkus peab olema vähemalt 35 m. Erandjuhtudel on lubatud rippesse jäänud puid langetada pöördehaagi, köie või hoobade abil.
    Keelatud on mahasaagida seda puud, millele toetub rippesse jäänud puu, saagida notte rippuva puu tüükast, maha paisata rippuvat puud teise puu pealelangetamisega.
    Keelatud on rippesse jäänud puu ohtlikus läheduses teostada ükskõik milliseid töid vaatamata rippe püsivusele.
    Okstelaasimine on lubatud langetajast mitte lähemal kui 50 m. Laasimine sae või kirvega toimub suunaga tüükast ladvani. Ei ole lubatud laasida seistes ise laasitaval tüvel, raiuda või saagida oksi milledele tüvi kindlalt toetub, laasida oksi kokkutõmmatud tüvede pakis või oksi, mis asuvad teiste tüvede või kändude vahel pinge all. Laasijate omavaheline kaugus peab olema vähemalt 5 m.
    Töötajad, kes järkavad metsa otseselt raielangil, peavad olema varustatud korralike abivahenditega (hoovad, pöördehaagid, kiilud jm.). Üle 35 nõlvadel on järkamine keelatud. Juurtega heidetud puude järkamine ilma eelneva juurekamaka toestamiseta on keelatud. Tuuleheitepuude väljapööratud juure-süsteem tuleb peale järkamist traktori või vintsi abil tagasi tõmmata.
    Võsasaagidega võib langetada ainult kuni 8 cm jämedusi puid. Langetajad peavad töötama teineteisest vähemalt 30 m kaugusel. Keelatud on töötada võsasaagidel mittekorras või kinnitamata rihmkinnistega.
    Raielangi ülestöötamisel langetusmasinatega peab olemas olema ohutus-juhend vastavalt masina tüübile ja teostatavale tehnoloogiale.
    Pärast tööd:
    Korrastada töökoht, kasutusel olnud tööriistad ja panna need neile ettenähtud kohtadesse .
    Tööriided ja isikukaitsevahendid jätta selleks ettenähtud kohtadesse .
    Kõigist töö ajal esinenud puudustest teatada töölõigu juhile.
    Kasutatud kirjandus
    http://saemeister.ee/stihl-mootorsaed.html
    http://www.saestuudio.ee/tootekataloog/husqvarna-mootorsaag
    http://www.jonsered.com/ee/chainsaws/compare-chainsaws
    http://et.wikipedia.org/wiki/Mootorsaag
    http://www.google.ee
  • Vasakule Paremale
    MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #1 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #2 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #3 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #4 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #5 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #6 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #7 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #8 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #9 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #10 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #11 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #12 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #13 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #14 MOOTORSAED JA OHTUSTEHNIKA RAIETÖÖDEL #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Traktorist123 Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Saeõpetus
    70
    pdf

    Saeõpetus

    etüülvedelikule värvainet, mis annab etüülitud bensiinile punase, kollase, sinise või rohelise värvi. Etüülitud bensiin on mürgine ja seetõttu on tema kasutamine mootorsaagide kütusena keelatud. Pikaajalisel seismisel kaotab bensiin oma esialgsed omadused ja rikneb. Bensiini oktaaniarv on antud bensiinimargi numbrilises osas. Nõukogude mootorsaemootorite kütuses oli ette nähtud kasutada bensiinimarke A-72 või etüülimata bensiini A-76, kaasaegsed Lääne mootorsaed nõuavad kõrge oktaaniarvuga bensiine. Tuleb kasutada valmistajatehase poolt ettenähtud bensiini. Enamikul saagidel peab bensiini oktaaniarv olema 95 või üle, osadel nõutakse bensiini, mille oktaaniarv on 98, kasutamist. Küttesegu koostis Mootori võimsus, ökonoomsus ja häireteta töö sõltub suurel määral küttesegu koostisest. Teoreetiliselt on vaja 1 kg bensiini täielikuks põlemiseks 15 kg õhku. Sellise (1:15) koostisega segu nimetatakse teoreetiliseks ehk normaalseks

    Seadmete õpetus
    Ohutustehnika metsa- ja raietöödel
    5
    docx

    Ohutustehnika metsa- ja raietöödel

    KUTSEKESKKOOL OHUTUSTEHNIKA METSAS JA RAIETÖÖDEL Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Üldnõuded 2. Enne tööd alustades 3. Töö ajal 4. Pärast tööd 5. Tegutsemine tulekahju korral 6. Esmaabi 7. Kasutatud kirjandus ÜLDNÕUDED METSA JA RAIETÖÖDE OHUTUSEKS Metsa töid võib alustada alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted. Ohutusnõuete rikkumine võib põhjustada õnnetuse. Selleks, vajalikud üldnõuded: · Mitte kasutada tööriistu ega seadmeid, mille käsitlemist ei ole teile õpetatud. · Ilma kutsealase ja töökeskkonnaalase väljaõppeta on töötajal iseseisvalt töötada keelatud. · Metsa- ja võsaraie töödele lubatakse tööle ainult meessoost isikuid, kes on vähemalt 18 aastat vanad . · Puukentsefaliidi ohtlikes piirkondades peab metsalangetaja läbim

    Metsandus
    Referaat Aiatöömasinad
    12
    pdf

    Referaat Aiatöömasinad

    juhtplaati suunaga tahapoole. Sidukiga transportimisel pange saag stabiilsesse asendisse, et vältida selle ümberminekut ja kütuse väljvoolamist paagist. raserfsaerfaesfes- 10 - 10 2011 - 10 - - 10 -- · Ärge kunagi puudutage ketti kui mootor töötab ja olge selles suhtes tähelepanelikud ka siis, kui mootor on seisatud, sest mootorsae hambad vivad tekitada likehaavu. · Hoidke sae käepidemed puhtad ja kuivad. · Ärge kunagi kasutage saagi, mille ketiseiskamise mehhanism (ketipidur) on rikkis. Ärge puudutage ketti, ka siis mitte kui see ei liigu, aga mootor töötab. Veenduge, et nnetuse korral olete kuuldekauguses. Üksildases paigas töötamisel peab käepärast olema esmaabi kastike ja keegi peab teadma teie asukohta.

    Aiandus
    Mootorsaed - referaat
    17
    doc

    Mootorsaed - referaat

    Selle vältimiseks oleks mõistlik osa õhuvõtuavast sulgeda. Suvel võib aga saag üle kuumeneda, sellel perioodil tuleb vältida saega töötamist. Aegajalt tuleb silindri ribide vahelt puhastada, samuti vajab puhastamist käiviti kaas õhuvõtuavadega. Puhastamiseks on kõige mõistlikum kasutada suruõhku. Talvisel ajal kasutada talvist reziimi ­ st, et kaitsekattes, silindri ja õhufiltri vahelises seinas peab olema luuk avatud. Õlitussüsteem Mootorsae õlitamissüsteem koosneb mootori detailide õlitamisest ja saeketi õlitamisest. Õlitust tahavad raamlaagrid (alumine ja ülemine), silindri sisepind. Mootori õlitus tagatakse küttesegusse lisatud õli abil. Õli lisatakse vahekorras 1:50. Keti õlituse toimimist kontrollitakse töötava sae korral, kui maksimaalsete pööretega kett suunatakse otsaga lumele või värskelt lõigatud kännule. Sinna peab lekkima must õlikestustega triip

    Mootorsaed
    Saetööstus
    30
    doc

    Saetööstus

    mittelikviidset lamapuitu vaaludesse riisuda või hunnikutesse koguda raielankidel kus ei olnud vajalik järelkasvu säilitamine. Töö käigus toimus mittekülmunud pinnase korral koos okstega ka mätaste, osaliselt sambla ja pinnase kokkuriisumine vaaludesse, mis raskendas hilisemat põletamist, küll aga lõi soodsa pinnase loodusliku uuenduse tekkeks. Oksareha kasutamine vähenes laasimismasinate ja nüüd mootorsaagidega skandinaavia meetodi ning harvesteride rakendamisega raietöödel, kus oksad-ladvad töö käigus jäävad vaalu. Keskmiseks reha tootluseks kujunes 2,5...3,0 ha vahetuses. Töö kvaliteet oli vastavalt oludele rahuldav kuni hea. Praegu oksarehade kasutamine Eestis pole soovitatav. Eestis kasutatakse põhiliselt raietööde läbiviimist skandinaavia meetodil. Selle meetodi korral, vaatamata sellele, kas raied teostatakse käsitsi või harvesteridega, oksad töö käigus pannakse oksavalli. Oksavalli pidi sõidab masinraie korral harvester ja hiljem

    Puiduteadus
    Eksami konspekt
    91
    doc

    Eksami konspekt

    1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

    Ehitusmasinad
    A Palu mootorratta raamat
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika
    Eksami kordamisküsimuste vastused
    82
    doc

    Eksami kordamisküsimuste vastused

    1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

    Eesti metsad




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun