Islami kunst (0)

ISLAMI KUNST
7. saj. alguses kujuneb Araabia ps.
religioon, mille ainujumalaks on Allah ja
prohvetiks islamiusuliste pühas linnas
Mekas sündinud Muhamed.
Piltidel Meka mosee ja Kaaba tempel.
Vähem kui saj. jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia
Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel
teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas
Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning
läänes Atlandi ookeanini.
Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida
araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis,
Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias.
Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu
aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida
riikides. Muhameedlaste arv üle 700 milj. inimese.
Islamiusuliste levik tänapäeval Mustas Aafrikas, Indo-
Hiinas ja Indoneesias ning isegi Põhja-Ameerikas.
Ehituskunstis on olnud kõige olulisem ehitis pühakoda ­
mosee. Vasakul Damaskuse Suure mosee plaan.
Mosee koosneb enamasti
müüriga ümbritsetud
nelinurksest õuest, mida igast
küljest piiravad
sammaskäigud.
Ühel küljel on tavaliselt suurem,
üsna madal ja lameda laega
saal, mille jagavad löövideks
sammaste read.
Meka poolses seinas (nn.
kilbamüüris) on poolümar
palveniss (nn. mihrab).
Mosee õues asub kaev.
Tavaliselt kuuluvad mosee juurde
ka 1 või mitu saledat torni ­
minaretti.
Damaskuse Suure mosee üldvaade. Ristlöövi kroonib 36m
kõrgune Nisri ehk Kotka kuppel, mille praegune kuju pärineb 1893.a.
Vaated Suurele moseele Damaskuses (Süüria, 8. saj).
Damaskuse Suure
mosee interjöör.
Vasakul mihrab
(palveniss kilbaseinas).
Bütsantsi arhitektuuri mõjudega kullatud kupliga Kaljumosee
Jeruusalemmas (valminud
691.a., kuppel 1022.a.) al-Aksa mosee (halli kupliga paremal, 705.a.).
Pühamu on ehitatud kaljule,
millelt Muhamed olevat
taevasse tõusnud ja Allahiga
rääkinud. Samas paiknes
kunagine Saalomoni tempel.
Saalomoni templi läänemüür.
Jeruusalemm on püha linn nii juutidele, muhameedlastele kui kristlastele.
Kaljumosee Jeruusalemmas.
Kaheksanurkne põhiplaan sisaldab
kaht ühise tsentriga
kooriümbriskäiku, mis olid
mõeldud rituaalsete
protsessioonide jaoks.
Kiriku interjööris
on kasutatud
marmorit, sinise
glasuuriga telliseid
ja keraamilisi
plaate.
Muhameedlaste Kaljumosee.
Suure kuldse kupli ümbermõõt on 20m ning see kerkib
rohkem kui 35 m kõrgusele Prohveti kalju kohale.
Samarra Suur mosee
oli islamimaailma
suurim, mahutas
80000-100000
palvetajat, rajatud
umbes 850.a (Iraagis).
Siseõue
mõõtmed
155x240
m.ning sinna
pääses 23
värava kaudu.
Samarra suure mosee kõige silmatorkavam säilinud
element ­ spiraalminarett al-Malwiya.
55m kõrgune
minarett
paikneb
nelinurksel
alusel, mille
kõrgus on 3m.
Cordoba Suure mosee ehitamist
alustati Süüria printsi Abd ar-Rahmani
käsul 8.saj. (Hispaania).
Ehitust on jätkatud ning muudetud järgneva
200 a. jooksul.
16. saj.
ehitati
kompleksi
keskele
hiiglaslik
katedraal.
Cordoba Suure mosee palvesaal.
Koopataolises palvesaalis on 850 graniit-, jaspis- ja
marmorsammast, mis toetavad punavalgeid tellistest ja kividest
triipudega kaari, need omakorda tunduvad jätkuvat igas suunas.
Cordoba mosee kullast ja marmorist mihrab, mida
kaunistavad mosaiigid.
Cordoba mosee
Muhameedlikud valitsejad ehitasid ka losse. Eriti kuulus on
Alhambra kindlusloss Granada lähedal Hispaanias (1238-1358).
Loss koosnes kolmest eraldi osast, mida ühendasid koridorid:
1) Mexuaris (1-6) tegeles emiir avalike asjadega;
2) Mürtide õues (7-10) asus Saadikute saal ning seal asus ka troon;
3) Emiiri ja tema perekonna privaatsed eluruumid (15-21).
Alhambra, muqarnas´ed.
Nendest kividest koosnevad
keerulise geomeetriaga
stalaktiitvõlvid ja kärgkuplid.
Alhambra Lõvide õu, mis on
oma nime saanud 12 vett
purskava lõvikuju järgi
ümber keskse purskkaevu.
Lõvide hoov.
Alhambra.
Seinte ja kaarte
raidkaunistused on
käharduvad ja keerdus
ning näitavad
kõrgeimat
kunstimeisterlikkust.
Eredavärvilised
geomeetriliste mustritega
plaadid koos
dekoratiivkrohviga
katavad hoovis iga pinda.
Alhambra.
Lõvide õue fantaasiarikkad kaunistused.
Alhambra. Basseiniga Mürtide õue põhja- ja
lõunapoolne kaaristu.
Alhambra. Vasakul kärgkuppel,
paremal seinakaunistused.
Sultan Selimi mosee Edirnes (Türgi, ehit. 1570-74). Osmani
arhitektuuri suurim saavutus, arhitekt Sinani meistriteos.
Kuubikujulist moseesaali katab
32m läbimõõduga keskkuppel.
Rakette meenutavad minaretid
on 83m kõrgused.
Sultan Ahmedi marmorist mosee (ehit. 1609-1616.a.)
Istanbulis. Mosee keskkupli, mida ümbritsevad 4
poolkuplit, läbimõõt on 23,5m ja kõrgus 43m.
Sultan Ahmedi mosee on
tuntud ka Sinine moseena
(keraamilised plaadid tekitavad
sisemuses müstilise sinise kuma)
Sultan Ahmeti moseed valgustavad 260 akent, milles algselt
paiknesid vitraazid, valgust lisavad sajad puhutud klaasist
õlilambid.
Tadz Mahal ("ühe valitseja elavasse kivisse raiutud tuline kirg"
sir E. Arnold) asub Põhja-Indias Agra lähedal (1632-1653).
Hoonet ehitas 20000 töölist 22 aastat.
Taj Mahali kohta on öeldud, et selle kavandasid hiiglased ja lõpetasid juveliirid.
Kuulus mausoleum on ruudukujulise põhiplaaniga (94,5x94,5m)
kuppelehitis, mille kuppel ulatub 74m kõrgusele. Hoone seisab
6m kõrgusel platvormil (küljepikkusega 103m). Selle igas nurgas
on 40m kõrgune minarett.
Tadz Mahal on kaetud valgest marmorist plaatidega ja
inkrustreeritud vääriskividega (paremal osa minaretist). Hoone
platvormi ees on ruudukujuline aed, mille külje pikkus on
305m (kupli kõrgus 25m ja läbimõõt 18m)
Tadz Mahali
inkrustreeritud
seinakaunistu-
sed koos
Koraani
tekstidega.
Djenne Suur mosee Lääne-Aafrikas, Malis.
Ehit.1905-1909 päikese käes kuivatatud saviplonnidest. Hoone
koonilised tornikesed kujutavad viljakuse ja puhtuse sümbolina
jaanalinnu mune.
Djenne Suurt moseed peetakse maailma suurimaks
savitellistest ehitiseks
Palmitüvedest sõrestikuga tellisseinad on kaetud jõemudast ja
riisiõlgedest krohviga. Ilmastiku ja eriti paduvihmadest tingitud
kahjustuste tõttu tuleb hoonete välisseinu pidevalt uuendada ja
nii on moseekatmine uue banco kihiga kujunenud
igakevadiseks rituaaliks ja pidupäevaks.
Timuri haud
Samarkandis
(Usbekistan, 11. saj.).