Nii Goethe ,,Faust" kui ka Shakespeare ,,Hamlet" on mõlemad klassikalised kirjandusteosed ja mõttelise sisuga. Nii Johann Wolfgang Goethe "Fausti" kui ka William Shakespeare "Hamleti" võtmetegelased on mõlemad keeruka hingeeluga persoonid. Nende elus ei lähe kõik päris plaanipäraselt ja ideaalselt ning nad satuvad ebameeldivatesse intsidentidesse. Samas on karakterid teineteisest suhteliselt erinevad. Kelle tee valiksin, kas Fausti või Hamleti? Tõeliselt keerukas otsus. Kas sõlmida saatanaga leping, või lasta kättemaksul oma hinge mürgitada? Kahe tegelase elutee on keerukas ja probleemiderohke. Mõlemad variandid on kehvapoolsed, kuid eelistan Hamletit, sest tema tegelaskuju on palju realistlikum ja ta on rohkem kahe jalaga maa peal. Miks Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on märksa realistlikum ja elulähedasem kui seda on Faust. Hamletil olid head uskumused ja veendumused maailmast ja inimeste eksistentsist
"Kas valida Fausti või Hamleti tee?" Johann Wolfgang Goethe kirjutas raamatu nimega "Faust" ning William Shakespeare "Hamleti". Mõlemad on maailmakuulsad kirjanikud, kelle teoseid loetakse veel pikka aega.Raamatute peategelased on intelligendid, kes tahavad midagi ja eriti tahavad nad tegutseda.Nii Faust kui ka Hamlet otsivad oma elu mõtet. Elu mõtet otsida oma raske, sest elu on nagu tee märgistatud ja kahelt poolt kraavidega piiratud ala. Tee valimine toimub ristteel, mingis punktis, kust väljub mitu teed ja tavaliselt ei teata, kuhu need viivad. Mõni tee on siisgi mõne arvates parem. Kuid kas Hamleti ja Fausti teed on siis nii erinevad? Halmet on hakkamist ja tegutsemist täis mees. Kuid teose alguses Hamlet justkui ei taha tegutseda, sest isa vaim ajab ta segadusse. Ilmselt on isa vaim suure
Kas valida Fausti või Hamleti tee? Hamlet ja Faust olid mõlemad intelligentsed isiksused. Nad olid leidnud eesmärgi, mille nimel elada ja tegutseda. Kuna mulle ei meeldi pikad otsimised ja teadmatus, kas üldse kunagi õnn mu uksele koputab, valin ma Hamleti tee, kel oli selge siht ees, aga see-eest lühike elu. Nii Faust kui Hamlet olid mõlemad mõjutajate all, Faust kuradi ja Hamlet oma isa vaimu all, kes võis ka väga vabalt kurat olla. Vahe on selles, et Hamletile anti ka eesmärk, Faust pidi aga ise oma elule mõtte leidma. Faust teadis, et ta tahab inimkonnale kasulik olla, neid suunata, aga ei teadnud kuidas seda teha. Mefistofeles üritas Faustil õnne leida, aga kuna ta oli kurat, siis ta alahindas Fausti loomust, arvates, et Faust rahuldub ka sellega, millega üks tavaline inimene rahuldub. Mefistofeles ei kiirendanud otsimisprotsessi, vaid segas seda, juhatades Fausti eksiteedele. Ega Hamleti mõjutaja tegelikult paremgi olnud. Üks õige isa ei peaks
Kas valida Hamleti või Fausti tee? William Shakespeare'i ,,Hamlet" ja Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" mõlemad on kirjanduse suurkujud ning nendest räägitakse palju ning võrreldaks üksteisega, et kumb väis parema tee. Nii Faust kui ka Hamlet otsisid elu mõtet. Hamlet leidis elu mõtte enesest kiiremini ülesse kui Faust- Faustil läks natuke kauem aega. Kui mina saaksin valida kas olla Hamlet või Faust, siis ma valiksin Fausti. Öeldakse, et nad on väga sarnased, kuid neil on ka erinevusi päris palju. Fausti tee valiksin ma sellepärast, et Faust kandis alati vastutust oma tegude eest, ei varjanud oma möödalaskmisi, Hamlet seetõttu püüdis alati leida oma tegudele õigustust peites enda siis hullumaski taha. Faustil oli eesmärgiks leida inimese elumõte, kuid Hamlet see vastu lähtus ainult endast ja enda kättemaksust. Kuid kui nüüd mõelda selle peale, et Hamlet oli noorem
käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.
,,Faust" Johann Wolfgang Goethe Issanda ja Mefistofelese vaheline leping seisnes selles, et esmalt Moosese raamatu järgi lõi jumal inimese endanäolisena valitsema kõige elusa ja elutu üle. Mefistofeles on seisukohal, et inimene on mannetu, igavesi nurjuv. Ta võrdleb teda tirtsuga, kel puudub lennuvõime. Jumal annab Mefistofelesele vabad käed Fausti hinnata ja sõnastab väga olulise arenguprintsiibi: ka kurjast kasvab hea. Probleem ei ole niivõrd Fausti erakordses isikus, vaid inimese olemuses üldse. Issand tunnistab, et kuigi pime tung veab inimlast, ta siiski aimab, ihkab õiget rada. Fausti ja Mefistofelese vaheline kokkuleppe tuum seisnes selles, et teose algul on Faust depressioonis. Ta on rahulolematu iseenda teadmistega (s. o inimkonna teadmistega üldse).
Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli
„HAMLET“ – SHAKESPEARE 1)Tegevusaeg ja –koht: kujutatakse Taanimaa õukonna sündmusi 13. sajandil 2) Sisukokkuvõte: Taanimaa prints Hamlet kohtab oma kadunud isa vaimu, kes pajatab talle oma mõrvast, mille sooritas Claudius. Et viimase süüs veenduda, laseb Hamlet korraldada näidendi, kus etendab need sündmused läbi. Lõpus rapiiriduellil mürgitab Claudius kogemata Hamleti ema Gertrudi, Laertes tapab Hamleti ja vastupidi, kuid nad lepivad siiski ära, Horatio määrati tema loo edasirääkijaks ja Fortinbras tema pärijaks. 3) Probleemid: 1) Hingerahu võib leida kättemaksu teel – Kui Hamleti isa vaim rääkis Hamletile, kuidas Claudius mürgitas ta ja käskis Hamletil kätte maksta, et leidnud Hamlet enne südamerahu, kui ta selle oli ka saavutanud. Enne pidi ta siiski näidendi abil kindlaks tegema, kas Claudius on ikkagi mõrvar. Kui see
Kõik kommentaarid