Kas valiksin Fausti või Hamleti tee? (9)

11 klass
Kas valiksin Fausti või Hamleti tee?
Nii Goethe „ Faust “ kui ka Shakespeare „ Hamlet “ on kindlasti mõlemad maailma klassiga, hea kunstilise ja mõttelise sisuga teosed. Nii Johann Wolfgang Goethe "Fausti" kui ka William Shakespeare "Hamleti" peategelased on mõlemad suhteliselt keerulised isiksused sügava hingelise eluga. Nende elus ei laabu kõik mitte kaugeltki ideaalselt ning neid ümbritsevad pidevalt ebameeldivad sündmused. Samas on nende karakterid ükstisest suhteliselt erinevad.
Kumma tee mina valiksin, kas Fausti või Hamleti? Valik ei ole kindlasti lihtne, kuna valida on kahe halva varjandi vahel. Kergem oleks ju surra kohe kui seda läbi ebaõnnestumiste ja kannatuste oodata, seega hea meelega ei tahaks olla kummagi nende tegelase nahas. Kuna sellest valikust aga sõltub mu kirjanduse hinne ja olen kohustatud seda tegema, arvan, et reaalsem valik oleks Hamlet. Analüüsime siis tegelasi.
Miks Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on märksa realistlikum ja elulähedasem kui seda on Faust . Hamletil olid maailmast head arusaamad, ta oli tarkuses ja intelligentsis oma aja inimestest ees. Tema lahendused olukordadele meeldisid mulle ka. Näiteks kus ta mängib meelega lolli, et hoida madalamat profiili ja kus jätab ise tapja ellu kannatama nähes teda palvetamas. Minuarust väga hästi lahendatud . Tema elu on ka paljuski teguderohkem ja põnevam võrreldes Faustiga, samas on see ka palju traagilisem. Ta eesmärk on kätte maksta oma isa surma eest ja paljastada isa mõrvar, ta isa oma lihane vend ja Hamleti onu. Asi läheb aga palju traagilisemaks kui algul arvata võiks, sest surma saavad ju kõik põhitegelased. Hamletit võiks iseloomustada ka nii - ta oli aus, tõsine ja üllameelne, aga sõpru tal polnd. Tal oli ainult üks inimene, keda ta võis lugeda oma mõttekaaslaseks, ka see ei teind tema elu tibagi kergemaks. Kes siis suudab elada ilma sõprade ja mõttekaaslasteta, ilma tundeta et keegi on sind omaks võtnud? Ta oli suhteliselt oma mõttemaailma ja ideedesse sulgunud noor nooruk. Ootamatult aga satub ta sündmuste keskele , mis panevad tõsiselt proovile tema võimed ning tõekspidamised ja mis lõpuks ta ka tapavad. Lihtsam oleks ju olnud kõigele käega lüüa, alistuda ühiskonnale ja karmile maailmale. Hamlet aga poleks suutnud seda taluda ja teadmine, et ta ei käitunud oma sisemiste veendumuste kohaselt, oleks vaevanud teda kogu ülejäänud elu. Ta tegutses oma südame järgi. Selline tegutsemine, käitumine ja maailmapilt tõstis minu silmis just Hamleti karakteri ausisse .
Aga Faust? Goethe kangelane Faust on palju sügavam tegelasena kui seda on Hamlet. Kuna juba raamat ise räägib kihlveost, mille sõlmisid omavahel Issand ning Kurat, on ka Faust ise ja kogu sündmustik palju müstilisem kui seda oli Shakespeari „Hamlet“ ja selle nimitegelane. Kuid ei puudu ju sealtki müstika, kui Hamletile ilmutab end isa vaim. Ta juurdleb pidevalt maailma üle ning omaenda olemuse ja vajalikkuse üle maailmas. Ta ei leia endale elus kohta ning arvab , et ta pole austust ja lugupidamist, mis teda tihti saadavad , sugugi ära teeninud . Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kuid kui Faust teise ilma jõuab, täidab Faust Mefistofelese soovid. Ta allkirjastas lepingu oma veretilgaga. Kuigi Faust on väga haritud mees, saanud magistri - ja doktorikraadi, arvab ta et ei ole midagi elus saavutanud, ning alahindab ennast. Ta veedabki suurema osa ajast filosofeerides ja iseennast haletsedes, kuigi tegelikult ei ole tema elus midagi nii korrast ära, võimalus mis talle läbi Mefistofelese avaneb on ju tegelt suurepärane, kui oled inimene kes elab hetkes. Aga kas Faust seda oli? Kas keegi üldse on selline? Raske valik minuarust kindlasti. Aga kui elus pole enam suurt midagi kaotada, siis miks mitte see natukenegi huvitavaks teha. Faustiga juhtus palju, kuid enamasti läks tal siiski ju kõik hästi. Kõige traagilisemad tema jaoks olid aga tema õnnetud armumised ja südamevalud. Tema ainukesed kaotused - naised - on kaotanud ta ka iseenda süü läbi.
Kokkuvõtteks võin õelda, et raske on end panna teise inimese rolli. Igaühel on ju teatavasti omad maailmavaated ja erinev ettekujutus heast ja õigest elust. Kui aga peaksin valima kas valida Fausti või Hamleti tee, valiksin ma pigem Hamleti elu. Vaatamata sellele, et see oli väga masendav , traagiline ning isegi julm, arvan ma, et ma ei suudaks elada sellist elu nagu Faust. Mulle meeldib pigem tegusid teha kui pidevalt elu mõtte üle juurelda. Kokkuvõttes oli Hamleti elu ka kergem. Kui ta poleks ise ajanud asja nii raskeks nagu ta ajas oleks ta võinud ellu jääda ja kogu draama olemata jätta. Valikuid oli elus mõlemal, ka vaadete ja valikute pärast valiksin omale Hamleti tee, kuna kuradiga lepingu sõlmimine ei ole minujaoks apsekteeritav. Peale selle Fausti elus oli tegemist paljuski õnnetu armastusega, seda ei saa inimene ise muuta. Hamletil polnud ju selles osas nii palju ebaõnne, minuarust oli tal rohkem potensjaali. Kuid ta ise tegi mõnes mõttes ka halva valiku. Viha ja kättemaks saavad viia ainult vihkamise ja surmani. Kas inimene peaks otsutama teiste inimeste saatuste ja elu üle, kui nad Fausti ühe teooria järgi ei suuda isegi õigel teel püsida. Kuid mõlemas pooles on oma plusse ja miinuseid. Valik sõltub kindlalt ka minu enda tujust ja kuidas parajasti elus läheb. Kui tahad elus asju korda saada ükskõik millise hinnaga, siis peaks ju Fausti varjant ja müstika aidata suutma.