Zügspitz on Saksamaal kõrgim Alpide tipp 2968 meetriga. Kõige populaarsemaks turismipiirkonnaks Saksamaal ongi Baieri Alpide süsteem (nii Alpid kui selle eelmäed), seda nii sise- kui rahvusvahelises turismis. Reini jõeorg Alpidest saab alguse Reini jõgi. Mägedest välja jõudres voolab see jõgi laias tasases orus Baselist kuni Frankfurdini. Kõige kaunimad vaated on Köblenzi ja Bingeni vahel. Jõe lõunapoolsed orunõlvad on kaetud viinamarjaistandike ja keskaegsete lossivaremetega. Jõekruiisid Reinil on väga populaarsed. Ala on populaarsem välismaalaste seas. Boppard ja Rudensheim on ala kõige hinnatumad kuurortid, kuna asuvad väga maalilises oru osas. Rein on ka tähtis transporditee tööstuslikust põhjapiirkonnast kuni Alpideni lõunas. Populaarseimad linnad Berliin on vaatamisväärne linn ja Saksamaa süda
Reval-...................................................................................................................... Millised rahvused asusid Tallinnasse elama algusaegadel? V: taanlased LINNAÕIGUS-rreglite kogum mille alusel toimus elu linnas MAAISAND-feodaalist, vaimulikust maavaldaja GENOVA,FIRENZE,VENEETSIA-Itaalia suured kaubalinnad, mis vabanesid senjööri eeskoste alt. Miks on leidnud arheoloogid keskaegsete linnade südame ümbert eripikkusega müüsrid? V: Millised olid turuplatsi funktisoonid? V: Kauplemine, kaubavahetus vahest toimusid hukkamised, peeti ka pidusi Millisel otstarbel kasutati linnaelaniku maja erinevaid korruseid? V: 1 korrus-töökoda 2 korrus-eluruumid 3 korrus-laoruumid Miks läksid linnlased talvel vara magama? V:Kui väljas läks pimedaks siis ei saanudki enam midagi teha kuna kuntslikud valgusandjad olid veel nõrgalt arenenud
eelnevat rikastavalt, mistõttu stiililt küll ebaühtlanse ja mitmepalgelisena on Niguliste kirik ehituskunstiliselt ikka terviklikuna püsinud. Hiljem lisandunu osatähtsust alahindamata tuleb ometigi möönda, et Niguliste kui terviku ehituskunstilise väärtuse hindamisel on ja jääb esmase mõõdupuuna määravaks mitte ainult ta arhitektuurses kogumahus prevaleeriv, vaid ka taotlusi, oskusi ja taset selle paremast küljest kokkuvõttev keskaegsete ehitusmeistrite ning kiviraidurite looming. 7 Kristina Soboleva Niguliste kirik Kasutatud kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Niguliste_kirik Niguliste kirik Mai Lumiste Rasmus Kangropool 1990a. Tallinn Linnaehituslik kujunimenie Dmitri Bruns 1993a. 8
varikatus on lisatud 1993.a. Restaureerimine toimus T. Parmaksoni projekti järgi. Vastkorrastatud kiriku taaspühitsemine leidis aset 22. mail 1994. a. 2008. aasta sügisel süüdati Muhu kiriku abihoone, mille tõttu hävisid paarkümmend kirikupinki ja 17. sajandist pärit kirikuõpetaja riidekapp. Muhu Katariina kiriku välisarhitetuuri iseloomustab stiilirangus ja proportsioonide monumentaalsus ning vaieldamatu on kiriku arhitektuuriline omapära teiste Eesti keskaegsete kirikute seas. Kiriku ühelöövilisele ja kahe kõrge kuplitaolise domikaalvõlviga pikihoonele (koguduse ruum) liitub idas sellest tunduvalt kitsam ja madalam ristvõlviga kooriruum. Kiriku peauks on lääneseinas ja külguks eeskoja ning omapärase väikese raidportaaliga lõunaseinas. Käärkamber puudub. Järgides muidu Saare - Lääne piiskopkonnale omast üldskeemi, on siin omalaadsena lisatud koori idaküljele väiksem eenduv kandiline lõpmik - aedikula, mille eeskujud
8. Saksofon................................................................8 5. Kokkuvõte........................................................................ 9 6. Kasutatud allikad................................................................10 Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud puhkpillidest. Peamiselt leidsin materjali internetist, kasutasin muusikaõpikut ja Laste ja Noorte Entsüklopeediat. Uurisin puhkpillide liike ja ehitust. Puhkpillid on olnud populaarsed juba keskaegsete kuningate õukonnatseremooniatel ja rüütlite turniiridel. Eriti suures aus olid sarved ja pasunad. Puhkpillidest saab moodustada eraldi orkestri mida nimetatakse puhkpilliorkestriks. Lisaks puhkpillidele kasutakse puhkpilliorkestris veel löökpille trumme, taldrikuid jne. Puhkpillid on esindatud ka eesti rahvapillide seas. Ajalooliselt olid puhkpillid tööriistad, mida kasutati vaid kindlal otstarbel ja karja väljasoleku perioodil. Muul ajal oli puhkpillide kasutamine keelatud
Küsimused Niguliste kohta Jana Kamoza 12. klass 1. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele. Kirikul oli 3 funktsiooni: Palvetamiskoht Kindlus Kaupmeeste kaubahoidmise koht Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas...
värvikäsitlust ja tehnilisi võtteid. Märkrättide ilmumine ja levik on kulgenud käsikäes mustriraamatutega ning nendegi paljundamises oli esikohal käsitöötehnika kõrge tasemega Saksamaa. Mustriraamatute üksiklehed, märkrätid ja elukutseliste tikkijate loodud töömustrid ulatusid talupojamiljöösse, kus 16., 17. ja 18.sajandi näidised püsisid põlvest põlve edasikantuna veel 19.sajandil. Kui Lõuna-Eesti keskaegsete, võrdlemisi primitiivse joonise ning vaba motiivipaigutusega taimkirjade puhul saaks rääkida tikkimisest ilma eelneva jooniseta, siis uute eesti lillkirjade kunstipärasus, mustrite keerukus, variatsioonide rohkus ja joonistustehniline meisterlikkus tõestavad, et nende tikkijad on omal ajal kahtlemata kasutanud mustrijooniseid. Seda kinnitavad ka erinevatest piirkondadest pärinevate mustrite sarnasuskui ka tikandite all märgitavad kopeerimisjäljed.
Vaade vanalinnale linnulennult idast. Vasakult: suurtükitorn Kiek in de Kök, Pikk Hermann, Niguliste kiriku torn, Toomkiriku torn ja Raekoja torn Vaade linnamüüri loodepoolsele torniderivile, taamal Toompea paeküngas hoonestusega Vaade Oleviste kirikule kirdest, taustal keskaegsete elamute viilkatused ja linnamüüri tornid. Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Vaade Toompealt all-linnale ja merele 19. sajandil. Stavenhageni gravüür 1850ndatest aastatest. Esiplaanil Pikk jalg, taamal Oleviste kiriku
Ilma ühingu loata ei olnud kellelgi võimalik meistriks saada ega oma töökoda avada. Oma tsunft oli näiteks rätsepail, lihunikel, seppadel, müürseppadel ja paljudel teistel. Tsunfti kuulumine oli käsitöölistele kohustuslik. Käsitööliste tsunftide ühenduseks linnas oli Väikegild. Linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kaubandus. Linnamüüride ees laiusid ülesharitud põllud, puu- ja köögiviljaaiad, karjamaadel käisid ringi kariloomad. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks:
renessansis hakati rohkem rõhutama ülemist häält ning teised hääled omandasid saatetausta tähtsuse. Sageli esitati alumisi hääli vaid instrumendil. Nii tekkis 16. sajandil homofooniline mitmehäälsus milles üks, tavaliselt ülemine, hääl on juhtiv ning teistel häältel iseseisvat tähtsust ei ole. Renessansile olid iseloomulikud katsetused uue helikeele leidmiseks. Katsetati uusi kõlakombinatsioone. Muuhulgas kerkisid keskaegsete, vähese pingega helilaadide hulgast esile pingelise juhttooniga mazoor ja minoor. Palju kasutati kontrapunkti ning imitatsiooni. Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul hakati laulu ja tantsupalu esitama ka ainult pillidel. See viis olemasolevate pillide täiustamisele ning ka uute pillide leiutamisele. Olulisi täiustusi tehti orelile. Keelpillidest loodi 16. sajandil vioola, viiul, tsello ja kontrabass
kodanikkond. Neist tähtsaimad olid gildid ja tsiunfid. Kaubandus. Kaupmeeste ühenduseks oli jõukamatel kaupmeestel Suurgild ja eraldunud vallalistel kaupmeestel Mustpeade vennaskond. Eksport teravili, kala, karusnahk, ehitis- ja hauakive, lina ja hülgerasva Import kalevit, lõuendit, soola, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metalliotooteid, luksusesemeid. Käsitöö. XVI oli Tallinnas ligi 20 tsumfti, mille siseelu kujundas skraa (põhikiri). Linnade välisilme. Keskaegsete linnade ilmes peegeldus otseselt nende jõukus ja tähtsus. Suuremad linnad piirati kivist ringmüüriga. Vaesem elanikkond elas eeslinnades e agulites. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väiksed poed. Selle äärde rajati raekoda tähtsaim ühiskondlik hoone. Rahvastik. Tallinnas ulatus elanikkond XV sajandil u8000ni. Tartus u6000ni. Kodanikkonna hulgas etendasid suuremat rolli sakslased. Katoliku kirik ja usupuhastus Kirikukorraldus Eesti alal
riidetootjateks.Riideid valmistati linast ja villast. Nimeta 7 katoliku kiriku sakramenti. Milline neist ei saanud olla kõigile usklikele kohustuslik? Põhjenda. Ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine Ei saanud olla kohustuslik: armulaud, sest see oli osasaamine Kristuse ihust ja verest ( e.leivast ja veinist ), veini anti ainult vaimulikele, ilmalikud pidid piirduma leivaga. Too neli näidet keskaegsete linnade eriseisundist maa-asulatega võrreldes. 1)linnad- käsitöö-ja kaubanduskeskused 2)paiknemine soodsas kauplemiskohas 3)elanikkonna arv pisut suurem 4)linn moodustas omavalitsusliku kogukonna Millised erinevused kujunesid roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel? Too kaks näidet. Mis aastal ja milleni erinevused viisid? Aastal 1054 ( Suur kirikulõhe ) 1)roomakatolik kirik: katolik usk , kreekakatolik kirik: õigeusk 2) paavst patriarh
Värava kohale paigutati 1876. a. Saare-Lääne piiskopkonna raidvapp, põhielemendiks kotka kujutis. Sellest ka saksakeelne nimetus Arensburg, mis tõlkes tähendab kotka linnust. Värava kaudu satume väravakäiku, kus on eksponeeritud 1803. aastast pärinev suurtükk. Värava kõrval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseõue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sh. õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit
kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Nendest kujunes linna eliit ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega. Mustpead ja dominiiklased Suhted kirikuga olid keskaegsete vennaskondade elus väga tähtsal kohal. Tavaliselt oli igal vennaskonnal ühes või mitmes kirikus oma altar, mille ehtimise kulud ta kanda võttis ning mille juures teeniva vaimuliku elatise eest ta hoolitses. Vennaskonna liikmed osalesid nende poolt rahastatud altari juures peetavatel jumalateenistustel ning lasid seal oma hingede eest palvetada. Mida jõukam oli vennaskond, seda rohkem kulutas ta ka kiriku peale. See kuulus
Aastal hoopiski ära keelati. Neid seati asendama ainupartei, rahvusühtsuse ideel põhinev Isamaaliit. Vaikivast olekust sai terve ajajärk, mida hiljem on hakatud nimetama vaikivaks ajastuks. Kehtestati tsensuur, võeti Tõnissoni käest ära ,,Postimees", moodustati riiklik propagandatalitus, algatati mitmeid rahvustundeid õhutavaid kampaaniaid (nimede eestistamine, kodukaunistamine jm.). Asuti looma üleriigilisi kutsealaseid korporatsioone, nn. Kutsekodasid, millel oli kaugeid ühisjooni keskaegsete gildidega, kuid samuti Itaalia vastavate organisatsioonidega. Paljud Pätsi ja Eenpalu reformid olid kahtlemata demokraatiavastatsed ja autoritaarsed, kuid see ei tähenda, et neid peaks ilma mingite mööndusteta taunima. Sest nagu öeldud: tänaseid arusaamu demokraatiast ei saa peale suruda 1930ndatee aastatele. Tollal ei olnud veel kellelgi ajaloolist kogemust isegi sellest, kuhu viivad
võimaldas vaataja silma ära petta. POMPEII JA HERCULANEUM · 50 a. eKr - 79 a. pKr. nendest kahest Vana-Rooma linnas on leitud natüürmorte freskodena. · Mõlemad linnad hävinesid Vesuuvi purske tagajärjel ja mattusid tuha alla. · Need maalid tõid looduse, väikestesse klaustrofoobilistesse ja akendeta roomlaste tubadesse. KESKAEG · Keskajal ja renessansiajastul ei jõudnud vaikelu veel iseseisva maalizanrini. · Küll aga kaunistati keskaegsete käsikirjade vabu pindu lilledega ning mõnedes 15. sajandi kirikutes võib leida vaikelumotiividega maalinguid seinaorvades. HANS MEMLING. VARARENESSANSS · Seda lillepilti peetakse iseseisvate lillepiltide kõige varasemaks säilinud näiteks, kaunistas see tegelikult ühe portree tagakülge, mis omakorda kuulus tõenäoliselt neitsi Maarjat kujutava pühapildi juurde. · Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti ja üldkeeleteaduse instituut Keeleuurimine ja keeleteooria läbi aegade Referaat Koostaja Juhendaja Kersti Lepajõe Tartu 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................3 2. Keeleuurimise ajalugu........................................................................................................................4 3. Tänapäeva keeleteadus.......................................................................................................................7 3.1. Strukturaallingvistika.....................................................................................
nahkrihmadega kottadega. EHTED Ehetena kanti kuni 20 sõrmust, kaelakeesid, prosse, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Vöö oli rõivastuse kooshoidmiseks ja ka ehteks. Naised riputasid vöö külge kimbukese aromaatseid rohtusid, käsipeegli, väikese kammi, nõelahoidja, käärid, väikese pussi koos tupega ja kullatud kulli küüne Ehisvööd olid väärt tervet varandust, valmistatud kuld- või hõbelülidest ja kaunistatud vääriskividega. Keskaegsete daamide omapäraseimaks rõivaehteks oli vööle kinnitatud lõhnatoos või nahkkotike aromaatsete ürtidega, mida ülikud nimetasid lõhnaõunaks ja lihtrahvas haisupommiks. Majaemandail-isandail rippus vööl nahkne kukkur ja võtmekimp Keskajal enamkantavateks eheteks olid sõrmused, käevõrud ja kaelaehted. Kõrvarõngaste hiilgeaeg saabus alles renessansi perioodil. Ehtematerjaliks oli põhiliselt kuld, hõbe ja vääriskivid, ka vask
nende käsitlemisel suurt põhjalikkust. Nad selgitasid kogu Euroopa kunsti arengu kulgu ja selle ajaloolist seisundit maailmakultuuris. Nad väitsid, et kunstniku individuaalsus avaldub uue aja kunstis tugevamini kui antiikajal. Nad kutsusid üles vaatlema kunstiteoseid keskendatult ja süvenenult. Saksa romantikud hindasid kunstis filosoofilist sügavust ja pidasid muusikat kunsti algpõhjuseks. Neid rõhus kunsti ja kunstnike seisund kaasaegses kodanlikus ühiskonnas, seevastu tundus neile keskaegsete käsitööliskunstnike elukord väga ahvatlev. Romantismiliikumine Saksamaal avaldas soodsat mõju luule, eriti looduslüürikale, aga samuti ka romantilise novelli ja romantilise draama meistritele Tieckile ja Kleistile, Schubertile kui lauludekomponistile, tähtsaimale ooperikomponistile Weberile ja samuti Schumannile. Kujutav kunst oli märksa vähem sobiv pind romantikute ideaalide viljelemiseks. Saksa romantilise maalikunsti tähtsaimad saavutused kuuluvad maastikumaali valdkonda.
Eesti Kunstimuuseumid Eesti Kunstimuuseum asutati 17. novembril 1919, kuid alles 1921. aastal sai ta oma esimese alalise hoone 18. sajandil ehitatud Kadrioru lossi. 1929. aastal loss võõrandati, et ehitada see ümber presidendi residentsiks. Eesti Kunstimuuseum asus mitmetel ajutistel pindadel kuni 1946, mil ta paigutati taas Kadrioru lossi. 1991. aasta augustiks oli loss täielikult amortiseerunud. Sama aasta novembris võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse tagada Eesti Kunstimuuseumi uue hoone ehitamine Kadriorus. Seniks anti muuseumile manööverpinnaks Tallinnas Toompeal asuv Rüütelkonna hoone, kus 1. aprillil 1993 taasavati ekspositsioon. Eesti Kunstimuuseum lõpetas näitusetegevuse selles hoones 2005. aasta oktoobris. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastatel alustasid tööd esimesed Eesti Kunstimuuseumi filiaalid. Alates 1995. aastast toimub kõikides muuseumi filiaalides ka aktiivne haridusalane tegevus er...
Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus)
Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy, kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet ning Maurice de Vlaminck ja Andre Derain. Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Georges Rouault, keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). oli töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel -> töödele iseloomulikud jõulised mustad piirjooned ja otsekui hõõguvad värvid. Lisaks oli Rouault hardalt usklik, tema tööde teemad on sageli pärit Piiblist, teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus)
RENESSANSS Rebessabsiks (prantsuse keeles renaissance ``taassünd``) nim. Keskajal järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vainuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14-16 sajandil. Keskajal sisendas kirik inimestele, et ta on patune olnud ja , et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem. Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustel...
Stockholmist. See 18 sajandist pärit palee on väga kaunis ning osad lossiruumid avatud ka külastajatele. Soovitatakse lossiga tutvumiseks ette võtta giidiga ekskursioon, mida pakutakse seal pea iga täistund (inglise või rootsi keeles). Gotlandi saar ja Visby linn - Gotland on Rootsi suurim saar ja Visby tema pealinn. Visby on on imepärasemaid linnu kogu Rootsis ja Skandinaavias. Kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Visby on eelkõige tuntud oma keskaegsete ehitiste - linnamüür, katedraal ja kiriku varemed - ning augustikuus toimuva "Keskaja päevade" nimelise ürituse tõttu. Juuni keskpaigast kuni augusti keskpaigani on see linnake täiesti ülerahvastatud turistide poolt.Faluni vasekaevandus - lisati UNESCO maailmapärandi nimekirja 2001.a. Vase kaevandamine lõpetati seal 1992.a. ning peale seda avati kaevandus külastajatele. Maa alla pääseb ainult koos giidiga ekskursiooni käigus ning need kestavad umbes 1 tund
Nooruk pidi alustama lihtsate töödega, olles kõigepealt selli ja meistri käsualune. Kui õpipoisi aeg sai otsa algasid rännuaastad. Oskuste omandamiseks käidi õppimas mitme meistri juures. Kui sell oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada sedööver. Tsunftikord, mis oma tekkeajal aitas käsitööoskustel täiustuda, hakkas pikkamööda oma rangete reeglitega selle arengut takistama (Kõiv, Raudkivi 1996: 81-82). Keskaegsete Eesti linnade elu-olu Jüriöö ülestõus ning sellele järgnenud repressioonid ja ,,must surm" vähendasid Eesti elanike arvu 14. sajandi keskpaigaks umbes 100 000 inimeseni. Tänu rahulikumatele aegadele kasvas Eesti rahvaarv 16. sajandi keskpaigaks ligi 300 000 inimeseni. Linnadest olid suuremad Tallinn, mile elanike arv küündis 15. sajandil 7000-8000 inimeseni ja Tartu 5000-6000 elanikuga. Euroopa suurlinnadega võrreldes polnud seda just palju. Näiteks Rootsis ja Soomes
aastal Pärnumaa koolmeistri Berend Gildenmanni poolt tema raamatus „Mailma made öppetuse“ sissejuhatuses. (Rätsep 2007: 8) 4 1.1. Sõna Eesti päritolust Rooma ajaloolasel Publius Cornelius Tacitusel valmis 98. aastal raamat „Germania“, kus kirjeldati Rooma riigi naabruses elavaid germaani hõime, ning raamatu lõpuosas jõuab autor hõimudeni, keda ta nimetab aesti. Aesti sõna võib pidada kaugeks eelkäijaks sõnale Eesti, eestlasi tähistab see sõnatüvi keskaegsete skandinaavlaste keeles ning ka nende saagadest võib leida teateid eestlastest. (Rätsep 2007: 9) Lennart Meri on väitnud, et aestid olid eestlased (läänemeresoomlased) ja maarahvas on lihtsalt oma vana nimetuse unustanud. Autori meelest kasutasid skandinaavlased eest- tüvelisi sõnu esimestena. Järelikult said Läänemere äärde jõudnud põhjasaksa hõimud endale viikingitelt eest-tüve. Katoliku kiriku misjonitegevuse
- psühholoogilised, intellektuaalsed ja emotsionaalsed põhjused - uute piirkondade ihaldamine - kaubavahetus - Palestiina vabastamine - islami pealetung 6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi. - taastati Lääne-Euroopa ja idamaade kaubandussidemed - rüüstati Konstantinopol - õpiti tundma idamaade kultuuri - rüütlite hoiakud muutusid - rüütlikultus - naine tõusis Euroopas au sisse - paber, suhkur, riis, kanep, lina - astronoomia, meditsiin, matemaatika 7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust. - ladina keel - seitse vaba kunsti (triivium- grammatika, dialektika, retoorika ja kvadriivium- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - füüsika, geograafia jm - säilitas ja arendas mõttevabadust - Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega - Skolastika - Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli - Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli 8
nende käsitlemisel suurt põhjalikkust. Nad selgitasid kogu Euroopa kunsti arengu kulgu ja selle ajaloolist seisundit maailmakultuuris. Nad väitsid, et kunstniku individuaalsus avaldub uue aja kunstis tugevamini kui antiikajal. Nad kutsusid üles vaatlema kunstiteoseid keskendatult ja süvenenult. Saksa romantikud hindasid kunstis filosoofilist sügavust ja pidasid muusikat kunsti algpõhjuseks. Neid rõhus kunsti ja kunstnike seisund kaasaegses kodanlikus ühiskonnas, seevastu tundus neile keskaegsete käsitööliskunstnike elukord väga ahvatlev. Romantismiliikumine Saksamaal avaldas soodsat mõju luule, eriti looduslüürikale, aga samuti ka romantilise novelli ja romantilise draama meistritele Tieckile ja Kleistile, Schubertile kui lauludekomponistile, tähtsaimale ooperikomponistile Weberile ja samuti Schumannile. Kujutav kunst oli märksa vähem sobiv pind romantikute ideaalide viljelemiseks. Saksa romantilise maalikunsti tähtsaimad saavutused kuuluvad maastikumaali valdkonda.
· Vaesed aitavad tagada mitte-vaeste kõrgemat mobiilsust ( olles ilma jäetud õppimisvõimalustest või stigmatiseeritud kui õppimisvõimetud ei suuda vaesed võidelda paremate töökohtade pärast); · Vaesed lisavad mitte-majanduslikele gruppidele sotsiaalset vitaalsust (kõikvõimalike filantroopsete tegevuste kaudu); · Vaesed täidavad kultuurilisi funktsioone, nagu nad kunagi olid tööjõuks Egiptuse püramiididele, Kreeka templite ja keskaegsete katedraalide ehitustel; · Vaesed elavad oma subkultuuris, mille (osa) võib omaks võtta dominantne kultuur; · Vaesed esinevad kui sümboolsed valijad ja oponendid erinevate poliitiliste grupeeringute jaoks; · Vaesed neelavad tihti ühiskonna muutumise ning kasvu poliitilise hinna (n.linnakeskuste rekonstrueerimine, industrialiseerimine); · Vaesed mängivad suhteliselt väikest rolli poliitilistes protsessides , võimaldades seeläbi
Saksamaa Põhja - Itaaliani ulatuv kuni 500 km laiune kaarjas vöönd, mis katkeb Alpide kohal. Kõige hõredamalt on asustatud Venemaa põhjaosa, Soome ja Rootsi lapimaa. 32. Millist tüüpi asulaid Eestis leidub ja mis on neile omased tunnused? Millises asulas elad sina? V: Linnad, alevid, alevikud ja külad. Linnad ja alevid on linnalised, alevikud ja külad maa- asulad. 33. Mis on olnud Eesti linnade tekkepõhjused eri ajajärkudel? V: 10.-12. sajandil tekkisid linnad keskaegsete kindluste ja suurte kirikute ümber. 13.-14. saj Hansa Liidu õitseaeg Põhja- ja Läänemere piirkonnas - veekogude ja kaubateede lähedusse. 18.-19. saj kaevandusalade juurde. 20. saj said linnaõigused ka teised linnad st 1993. aastal muudeti 13 alevit linnadeks. Noorim Eesti linn on Tamsalu. 34. Miks on Eesti territoorium jagatud maakondadeks ja valdadeks? V: Et riigi juhtimuskoormus väheneks, Otsused tehakse inimestele lähemal ja nende tasandil. 35
Sissejuhatus: Victor Hugo oli prantsuse kirjanik, õigemini oli ta prantsuse tähtsaim romantik. Romantism on kirjanduse vool, mis tekkis Saksamaal 18. sajandil. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Esiplaanil oli lüürika - ka eepilises ehk jutustavas luules, romantilises romaanis ja draamas on märgatav tugev lüüriline ehk luuleline alge. Romantikud taaselustasid keskaegsete rüütliromaanide imed, maagia, seiklused, üleloomulikkuse, fantastika; nende elukäsitlus oli sügavalt usklik. Elu oli püha, samuti olid pühad vabadus ja armastus, mida pidi iga hinna eest kaitsma. Romantikute suurim avastus oligi keskaeg, eriti selle ajastu eeposed. Romantismis algas ka teadlik rahvaluule kogumine ning säilitamine. Romantikud idealiseerisid inimeste emotsioone ehk tundeid ja eriti õnnetut armastust.
olulise koha Islam. Laiemalt kuulub Afganistan Pärsia kultuuri ruumi. Afganistani varasemat kunsti on algul mõjutanud hellenistlikud ning hiljem budistlikud eeskujud. I aastatuhandest on säilinud Hadda klooster ja Bämiäni budistlik koobasklooster, mille ees seisnud hiiglaslikud Buddha kujud Talibani valitsuse ajal hävitati, kuid nüüd neid taastatakse. Araablaste ja mongolite võimu ajal rajati moseesid, mausoleume ja teisi ehitusi. Afganistani keskaegsete kirjanike seast on oluliseimad Firdausi, kes kirjutas pärsia- tadziki rahvuseepose "Shähnäme", poeet Abul-Majd Sanä'i, kellele kuulub poeem "Hadiqat-ul Haqiqah". Afganistani rahvamuusika on mitmekesine. Levinud on kaksikvärssidest koosnev, tihti improvisatsiooniline olustikuline laul landõi. N-ö klassikaline muusika on nii instrumentaalne kui ka vokaalne. Paljud professionaalsed muusikud on India päritolu.
Tallinna Majanduskool VAATAMISVÄÄRSUSED EESTIS Õpilane: Juhendaja: Piret Valgma-Kirme Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus, töö kirjeldus ..................................................................................................... 3 Anton-Hansen Tammsaare muuseum Vargamäel ................................................................. 4 Rakvere linnus ........................................................................................................................ 5- 6 Vormsi ja Vormsi Talumuuseum .......................................................
2 1 Mägi, M. (2011). Käsmu Meremuuseum. [13.mai 2012] http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F 2 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26. Tollased lääneeurooplased tundsid skandinaavlasi kui põhjast pärit julmi sõdalasi, keda nimetati kas normannideks või viikingiteks. Sageli kasutatakse nimetust viiking üldistavalt kõigi tolleaegsete skandinaavlaste kohta. 3 Väga pikka aega arvasid ajaloolased keskaegsete kroonikatele tuginedes, et viikingaegsed skandinaavlased olid eelkõige röövlid ja sõjamehed ning nende kultuur oli olnud vaene ja vähe arenenud. Praeguseks on selge, et enamik neist elas rahumeelset elu, haris põldu või tegeles kaubandusega ning nende omanäoline kultuur ei jäänud sugugi alla tolleaegsele Lääne-Euroopa kultuurile. Tänapäevaga võrreldes oli see siiski julm aeg, kus tapmised ja vägivald, nälg ja rüüstamised olid sagedased nähtused. 4 Skandinaavia ühiskond
sajand. Portaali kaare all näeme dolomiidist maagilise tähendusega mehepäid, viinapuuoksa ja tammelehti, mille saamatu teostus, võrreldes põhjaportaali dekooriga, kajastab ehitusskulptuuri taseme langust 15. sajandil. Ümberehituste käigus kohandati kirik kaitsekirikuks: käärkambri võlvidele ehitati suure kaminaga varustatud teine korrus, kuhu viib kitsas müüritrepp; peaportaal oli riivpalgiga suletav. Kaarma kiriku ehteks on rohked kunstimälestised. Saaremaa keskaegsete katoliku kirikute värvirikkust tunnistavad mitmel pool säilinud 13. - 15. sajandi seinamaalingute fragmendid. 16. sajandil reformatsiooniga kaasnenud puritaanlus tunnistas muu toreduse kõrval ülearuseks ka seinamaalid ning need kattusid sajandite jooksul paljude lubjakihtidega. Kaarmal näeme sekotehnikas (kuivale krohvile maalitud) ornamentaalseid ja figuraalseid maalifragmente, mis on algkirikuga üheaegsed. Üleminekustiili esindavaina on need tõenäoliselt seotud Vestfaali eeskujudega
paavsti võim hakkas alla käima. 2 Kuigi keskajal oli tähtis roll kirikul ja riigiaparaadil oli kõige olulisem sõjavägi. Sõjaväe tugevust näitas rüütlite ettevalmistus ja relvad, mis pidid olema head ja tugevad. Aegade jooksul arenesid ka relvad. Kui algul kuulus varustusse mõõk, turvis, kilp ja piik, siis hiljem tuli kasutusele kasutusele amb ja rõngasärgist sai raudrüü. Keskaegne relvastus Relvastus oli keskaegsete sõjavägede juures väga tähtis, sellest sõltus väga palju. Üldiselt ei olnud turviste ja korralike relvadeta talupoegade väel lootustki hästivarustatud rüütlisalga vastu saada, ehkki loomulikult oli oma osa ka väljaõppel. XIV sajandi I poole rüütel kasutas kaitse- ja ründerelvi: ründerelvadeks oda, mõõk , pistoda, kirves, nui või sõjahaamer Kaitserelvadest põhilisemad olid kiiver ja kilp. XIV sajandil oli keha kaitsmiseks rüütlil plaatrüü
standardite süstemaatilist järgimist B. Ei ole õige Luteri usk, sest see arvestab inimloomuse nõrkusega C. Ei ole õige Luteri usk ega kalvinism ei mõjutanud kumgki mitte kuidagi kapitalismi vaimu tekkimist. 7. Kalvinistlik askees on A. ÕIGE oma varanduse ratsionaalne kasutamine ning loobumine oma varanduse irratsionaalsest kasutamisest B. Ei ole õige n-ö lihasuretamine, mis ei erinenud keskaegsete munkade askeesist C. Ei ole õige n-ö lihasuretamine, mis erines keskaegsete munkade askeesist vaid selle poolest, et lubas abielluda ning laste saamise eesmärgil suguelu. 8. Max Weberi arvates kehastab see Hollandi laevakapten, kes ,,kasumi nimel kasvõi põrgust läbi sõidaks ja laeval purjed kõrvetaks" A. Õige! inimkonnas kogu ajaloo jooksul esinevat "rahatungi" B. ? kapitalistlikku vaimu 9
kasutama ka hobused. Ratasadra leiutamine 10.sajandil (mis võimaldas künda sügavamalt) ja hobuste kasutamine suurendasid tööviljakust ja põldude saagikust. Karjakasvatus oli kuni varakeskaja lõpuni vähetähtis, kuna sööda vähesuse tõttu ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel. Seetõttu oli ka sõnnikut vähe ning see avaldas negatiivset mõju põldude saagikusele. 3.4. Talupoegade eluolu: Keskaegsete talupoegade elukvaliteet oli madal. Talumajad ehitati kohalikust kõige kättesaadavamast materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopa metsavööndis puidust, Vahemeremaades kivist ning mõningates piirkondades põletamata savist tellistest, mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli talumajades vähe,
hobused. Ratasadra leiutamine 10.sajandil (mis võimaldas künda sügavamalt) ja hobuste kasutamine suurendasid tööviljakust ja põldude saagikust. Karjakasvatus oli kuni varakeskaja lõpuni vähetähtis, kuna sööda vähesuse tõttu ei suudetud loomi ületalve pidada ja tapeti enamasti sügisel. Seetõttu oli ka sõnnikut vähe ning see avaldas negatiivset mõju põldude saagikusele. 3.4. Talupoegade eluolu: Keskaegsete talupoegade elukvaliteet oli madal. Talumajad ehitati kohalikust kõige kättesaadavamast materjalist: Kesk- ja Põhja-Euroopa metsavööndis puidust, Vahemeremaades kivist ning mõningates piirkondades põletamata savist tellistest, mida hoidis koos puidust karkass. Elamud olid tavaliselt üheruumilised, muldpõrandaga ja ilma korstnata (need hakkasid levima alles 11.saj.). Mööblit oli
Torni kõige ülemine korrus on peaaegu kogu ulatuses uus, pärinedes restaureerimise ajast eelmise sajandi algul. Restaureerimisel on müüritud ühe aknalaua sisse kivist tahutud süvend käte pesemiseks, nn. Lavatoorium, mille esialgne asukoht oli kabelis ja määratud preestritele kätepesemiseks usuliste tseremooniate ajal. Torni kõrvale, otse värava kohale oli ehitatud kahekorruseline müüripinnast eenduv puidust väljaehitis nn. Hourd, mis sageli esines keskaegsete kaitseehitiste juures ja võimaldas vaenlast värava juurest paremini eemale tõrjuda, neile keevat vett, tõrva jm. valades või kive loopides. Keldrikorrus: siin asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast
14.saj valitsev korrapärane konvendihoone- nelinurk sisehoov,ümbrits neli hoonetiib- 3korruselised- all majapidamisrum, ülal kaitsekorrus, teisl kirik, rüütelvend koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium) magamissal (dormitoorium) linnusepealiku (komtuuri) elurumid. Hoonetiib ühend nagu kloostris siseõue ümbrit galerii-ristkäik. Konvendihon ehit TLN Toompea linnuse sisse, kasut vana kastelli müüre (1347). Konvend on ka Viljandi ordulinnus ja Kuressaare linnus( oma keskaegsete vormide säilit) Keskaegn sakraalarhitekt Tlinas- kirik on neli- toomkirik,niguliste,oleviste ja pühavaimu. Kloost 3- dominiiklaste Püha Katariina klooster, tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ja Püha Brigitta e Pirita klooster 1)Toomkirk e Püha Maarja peakirk-maini 1233.a I korda, algul madal 1-lööviline hoone. 14saj ehit 3löövilisex ning 15.saj kolmelöv basiilikaks. 1684.a tulekahju, taastat 1686.a jõulupühadex. Länetorn hilisem 1778-1779 2) Pühavaimu
- Entusiasm - Suur konkurents - Hea asukoht - Vähesed juhtimisoskused Võimalused Ohud - Saada tuntud turismiobjektis - Põrumine suure konkurentsi tõttu - Tõusta oma valdkonna tippude hulka - Pankrot 7. Toode/teenus. Kirjelda ettevõtte poolt pakutavaid tooteid ja teenuseid. Meie tooteks on erinevad küpsetised ning kondiitritooted, mis on valmistatud keskaegsete retseptide järgi ja soojad joogid (tee, kohvi jms.) 8. Tootmine/teenindamine. Kirjelda oma ettevõtluse põhitegevusprotsessi tootmise ja/või teenindusega seonduvat. Oma tooteid valmistame me kohvikus kohapeal, kasutades meie Tallinna vanalinna üüripinnal olevat algset küttekollet, mis rajati koos hoonega aastasadu tagasi. 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis.
EESTI MARJANA KUNSTIMUUSEUMI KUUSMAA D KEILA KOOL 10 KLASS Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................................................2 1.Adamson Eric..................................................................................................................................3 2.Kumu...............................................................................................................................................5 3.Kadrioru Kunstimuuseum...............................................................................................................8 4.Nigvlste..........................................................................................................................................11 5.Kristjan Raua majamuuseum........................................................................................................
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
Jahimehed lumes- maal kuulub aastaaegade tsüklisse, mis koosneb 5-st maalist; "Sompus päev", "Heinategu", "Viljalõikus", Karja kojutulek" ja "Jahimehed lumes." Pimedad- vaimse pimeduse kujutamine, inimese loomastumine; ilusa taustana maastik tahaks justkui märkida, et loodus on inimlik, inimesed ise ei ole. 11. Kõrgrenessansi skulptuur. sagedasteks töödeks olid hauamonumendid, mõned neist esindasid keskaegsete traditsioonide jätkumist. Germain Pilon ndis uue lahenduse hauamonumentidele. Tema lõi Henri II ja kuninganna Catherina de' Medici hauamonumendi Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. Pilon kujutas paari lamava marmorist portree kujuna., ta arvas, et lahkunute ilu ja väärikus võis ka peale surma neile alles jääda, mälestust ei pea kustutama, tema teosekski peetakse ka marmorgruppi "Diana hirvega" antiikjumalannat kujutas ta graatsilise kaunitarina. 12. Leonardo da
Prantsuse kunst 16. sajandil 1.Loire`i oru lossid- 16. sajandil ehitati mitmeid losse Pariisist lõuna pool, Loire`i orus. Kuningas ja kõrgaadel vajasid residentse, kus saaks olla eemal lihtrahvast ja mille lähedal leiduk jahipidamiseks sobivat maastikku. Francois oli mitme lossi ehitaja või täiendaja. Blois`lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki tema nime. Uutest lossidest oli kõige tähtsam Chambord, mis esindab 16. saj algupoolele omast segastiili, milles ühinevad keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Fontainebleau loss-selle lossi ehitusel kujunes välja omaette arhitektide, skulptorite, sisekujundajate ja maalijate koolkond. Louvre`i loss Pariisis. Kunst 17. sajandil 1.Absolutism 2.Rubensi teoste temaatiline haare on lai. Teemasid on võetud Piiblist, antiikmütoloogiast, palju on allegoorilisi ja dekoratiivseid teoseid, aga ka portreid ja maastikupilte. Rubens ühendab
ka linn oli pool agraarne Linna elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi Majad olid muldpõrandaga ja puust (samasugused kui maal) Rikkamad linnaelanikud üritasid jäljendada maaülikude eluviisi, ehitades endale kindlustorne kogusid sinna endale hädaolukorraks toiduvarusid Linn oli vahetult sõltuv ümberolevatest küladest 15. sajandini. keskaegsete linnade kujunemisloost võib välja tuua märksõnad: käsitöö kaubandus turvalisus soodne asukoht Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohad jõekoolmetel ja suudmetes sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres
kool REAL MADRID JA CRISTIANO RONALDO Referaat Juhendaja: Koht 2015 Sisukord ..............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Valisin sellise teema, sest mind huvitab väga jalgpall. Umbes 4 aastat tagasi hakkasin tänu oma onule põhjalikumalt vaatama jalgpallimatše. Eriti olen jälginud just Real Madridi mänge ning Cristiano Ronaldo suurepärast mängutehnikat. Teema sissejuhatamiseks räägin ka natukene jalgpalli algusest ja Hispaania jalgpalli ajaloost. Laiemalt räägin Real Madridist ja Cristiano Ronaldost. Selle referaadi koostamisel tuginesin oma 8. klassi lõputööle.............................
Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Suur osa talupoegi kirjaoskamatud, sügavalt usklikud. 10. Keskaegsete linnade planeering. (linnakeskus, äärelinnad, hügieen) Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Linnadest sai käsitöö- ja kaubanduskeskused. Elanikkond oli siiski üpris väike. 11. Linnaelu traditsioonid, erinevad elanikud, meelelahutus, kultuur ja kirjandus Elurütm linnas oli palju kiirem kui linnas. Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
