Tuntuimad basskitarrid Fender Precision Bass (P-bass) P-bassil on monoliitne kere (ühes tükis), poldagi kinnitatud vahtrapuust kael ja ühe Humbucker helipeaga ning seetõttu väga lihtsa välimuse ja kõlaga instrument. See on jäänud üheks paremini müüdavaks basskitarriks, mis valmistatud, ja populaarsus ei näita languse märke (joonis18). Fender pakub laia mudelivalikut, alates soodsama hinnaklassi Squierist kuni üsna hinnalise Ameerika Standard- ja Vintage-seeriateni. Squier Affinity P-bass on ideaalne algajale mõeldud mudel ning soodsaim variant
fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi taenia pael funiculus väät tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp
fissura lõhe sutura õmblus frenulum kida sulcus vagu fundus põhi funiculus väät taenia pael tendo kõõlus glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp
Esiklaasist tahapoole erines Impala ehituse poolest tavalistest Chevroletist. Kinnise katusega autode salong tehti lühemaks ja auto tagaosa tehti pikemaks. Ka teljevahe oli pikem kui odavamatel mudelitel, kuid üldine pikkus jäi teiste mudelitega võrreldes samaks. Impala oli pikem, madalam ja laiem kui selle eelkäijad. Impala tunnuseks olid kolme kaupa asetsevad tagatuled. 1958. aasta oli ka kahekaupa asetsevate esitulede esimene aasta. Uue kere all oli ka uus šassiil. Standartne raamistik vahetati välja uue raamiga, mille talad asetsesid pika X-i kujuliselt. Chevrolet väitis, et selline raam lisab kerele jäikust ja lubab madalamat, kuid samas ruumikamat salongi. Selle disainiga hakati ka teed rajama ühes tükis olevale kerele. Kere struktuuri tugevdati mitmest kohast, et luua kere osade vahel paremat ühendust, kuid selline muudatus ei kaitsnud kere sisemisi struktuure kokkupõrke eest nii hästi. kui tavaline raam.
......................................... Kelle see meeldiks.........lk 4.......................................................................... Kokkuvõte..................lk 4.......................................................................... Kasutatud kirjandus......lk 5............................................................... 2 Sissejuhatus Bugatti välimust uutel mudelitel eriti ei muudeta, kuid nende kere tehti kergemaks, uuel bugatti mudelil on tehtud kere rohke süsinikku sisaldusega, et auto veelgi kergemaks teha ja tänu sellele kaalub uus bugatti 50kg vähem, mis annab väga palju juurde auto kiirusele ehk siis uue mudeli kaal on 1840kg, mis on üllatavalt vähe. Auto kiirendus nullist sajani on 2,5 sekundit, nullist kahesajani 7,3 sekundit ja nullist kolmesajani 15 sekundiga, mis on täiesti uskumatu. Bugatti Veyron 16,4 super sporti plaanitakse toota vaid 30
Propelleri läbimõõt 4m Jõuallikas kaks aurumasinat võimsusega 20hj ja 10hj Vene laevastiku kaptenil Aleksandr Mozaiskil sündis lennuaparaadi ehitamise idee juba 1856. aastal, millal ta alustas lindude lennnu uurimist ja mudelllennukite katsetamist. Hiljem, 1876. aastal lendas Mozaiski hobustega veetaval õhulohel. Aurumasina oma tulevasele lennukile tellis ta 1880. aastal Inglismaalt, ehitamist Peterburi lähedal Krasnoje Seloos alustas aga 1882. aastal. Kere sõrestik valmistati männipuust, katteks kasutati õhupalli kummeeritud siidriiet. Mozaiski lennukil olid kõik tänapäevalgi kasutatavad elemendid : kere, tiib, tüürid, juhtimisseadmed, telik, propellerid ja jõuallikas. Kolm propellerit käivitati rihmaajami abil. Katselend võeti ette laudadest valmistatud laskuvalt starditeelt. Hoo sisse saanud lennuk olevat küll korraks õhku tõusnud, kuid vajus siis ühele tiivale ja purunes. Ilmselt oli võimsust lendamiseks liiga napilt
Bugatty veyron super sport 8. Klass Sinu nimi: Juhendaja: Sisu tutvustus Bugatti välimust uutel mudelitel eriti ei muudeta kuid nende kere tehti kergemaks, uuel bugatti mudelil on tehtud kere rohke süsinikku sisaldusega et auto veelgi kergemaks teha ja tänu sellele kaalub uus bugatti 50kg vähem mis annab väga palju juurde auto kiirusele ehk siis uue mudeli kaal on 1840kg, mis on Eesmärk Töö eesmärk on kõiki teavitada ja näidata millilne on praeguse seisuga maailma kiirem seeriaauto, kuigi ma arvan, et see maailma kiirema seeriaauto tiitel läheb peagi kellegile teisele. Ajalugu
M. longus capitis kaelalülid os occipitale -pea ja kaela lülidevaheliigesed rami ventrales vt. ülemist pilti fleksioon nervorum -pea ja kaela lat. cervicalium fleksioon Kere tagumise rühma lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt koht koht toimuvad liigutust liigutused M. latissimus dorsi T7-L5, os sacrum humeruse crista -õlavarre -õlaliiges thoroco-
juurde tuua -> tõuge täistaldadelt ja keppidelt (kepid õhku kaasa) -> pööre, kepid maha Pöörded liikumiselt: 1) Käärpööre aka astepööre– keharaskus pöördevälisele suusale, pöördesisene suusk viiakse väikeste sammukestega käärasendisse pöörde suunas (keharaskus sellele) ja tuuakse teine jalg järele (lk28) 2) Uisusammpööre – Raskus pöördevälisele jalale -> teine jalg viiakse käärasendis libisevalt lumele (raskus sellele üle) -> kere kallutus pöördesiseselt -> pöördeväline suusk tuuakse teise juurde 3) Sahkpööre – nii pöördesse minek kui ka kogu pööre sahkasendis; keharaskus pöördesse minekul pöördevälisele suusale (käsi selle põlveõndlasse) -> keharaskus pöörde lõpus täistaldadele tagasi, pigem kerge tahakallutus, põlved kergelt kõverdatult (lk26) 4) Poolsahkpööre – laskudes „põikilaskumine“ ja pöörates „sahkpööre“.
KASVAMINE ………………………………………………………………………….. VÄLISEHITUS Kehakuju: voolujooneline, külgedelt …………… (avaveekaladel), ………. või ruljas (põhjakaladel) Värvus:……… (avaveekaladel), ………. (taimestikuvööndis elavatel), ……. (troopilistel kaladel) – kaitsevärvus: selg ………., kõht ………… Kehakatted: …………………………………………………….. Kehaosad: pea, kere, saba pea - 1paar silmi, 1 paar ninasõõrmeid, suu, lõpusekaaned kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – ……………
välisjõu mõju lakkab. Vaatleme põikipüstuvust ehk püstuvust külgkalde korral kallet mõõdetakse kreeninurgaga (ring mille sees on täpp) Eristame algpüstuvust ( väikeste kalletega) ja püstuvust suurtel kalletel. Uppumatus Uppumatus on laeva võime säilitada ujuvust ja püsivust ja saada ujuvasse asendisse kui osa ruume on veega täidetud. laeva ruumidesse sattunud vesi on laevale täiendavaks lastiks Veega täitunud laeva kere osa ei võta osa üleslükkejõu teitamisest , mistõttu üleslükkejõud vaheneb puudujääv üleslükkejõud kompenseeritakse laeva kere täiendava vettevajumisega. Laev saab ujuvasse olekusse seni kuni laeva keresse sattunud vee ruumala ei ületa ujumise tagavara. Mida suurem on ujuvuse tagavara , seda suurem on laeva uppumatuse aste. laeva ruumidesse sattuva vee hulga vahendamiseks jagatakse laeva kere veekindlate põik- pikavaheseintega väiksema ruumalaga osadeks.
· Teostatud tööd ja aeg · Kulumaterjalid · Tavaliselt tutvustatakse kliendile tööd vastu võttes esmast arvelehte ja selgitatakse juurde, et arve võib muutuda vastavalt töö iseloomule. GARANTII JA HOOLDUSRAAMAT · Märgitakse hoolduses käik, kinnitatakse templiga · Läbisõit, töökäsu number, järgmine hooldus, allkiri · Garantii tingimused ja asjad mis kuuluvad garantii alla ning mis asjad on loomulik kulumine! · 1 kord aastas olenevalt auto tootjast on nõutud kere kontroll ja tavaliselt teostatakse see koos hooldusega. KERE KONTROLL LEHT · Kahjustuste märkimine garantii jätku tarbeks · Kere garantii kestus olenevalt sõidukist umbes 12 aastat · Kerekontroll leht täidetakse koos garantii ja hooldusraamatus olemasoleva kerekontrolli lahtriga. · Üldlevinud märgid: X; O; V · Kui ilmneb korrosioon mitte märgitud kohast ja nö seestpoolt, siis on tegu keregarantiiga AUTO KASUTUSJUHEND · Info sõiduki parameetrite kohta · Auto hooldusplaan
kasutusotstarbest ningdisainerite soovist muuta lisaks üldiste parameetrite parandamisele ka auto välimus ostjateleatraktiivsemaks.Vaatamata erinevustele välimuse detailides võib auto keresid oma väliskuju järgi liigitada 10 põhigrupiks: sedaan, kupee, universaal, laugpära, mahtuniversaal, kabriolett, maastur, kastiga kaubik, kaubik ja väikebuss. 2.1 SEDAAN Sedaan on enamlevinud keretüüp ja seda iseloomustab kolmemahuline kere, millel on selgelt eristatavad mootori-, reisijate- ja pagasiruum. Kere mahutab 4-6 reisijat ja suhteliselt püstised katuse kandepostid e. piilarid võimaldavad ühtlasi suuremat pea-ja siseruumi. Sedaanid võivad olla nii nelja-kui ka kaheukselised. Pikendatud kerega ja juhiosa ja sõitjateruumi vahel oleva eraldusklaasiga sedaani nimetatakse limusiiniks. Sele 3 Pontiac Grand Am sedan (Netcarshow) 2.2 KUPEE Kupee on sportlikuma kujuga sõiduauto ja algselt kaheukseline
üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt kere). Kere elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. 1
liigutustegevuse ja kehahoiaku teostamisel. 32.LIHASTEGEVUSE JUHTIMISES TAGASISIDE KINDLUSTAVAD STRUKTUURID ON: Eduka juhtimise tagasiside kindlustavad lihaskääv, kõõlusorgan, nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat (tasakaaluaparaat sisekõrvas) ning naha- ja liigeseretseptorid. 33.ÜLENEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Ülenevad ehk aferentsed ehk sensoorsed juhteteed. Moodustuvad: - õrnkimbust (alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa; - talbkimbust (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta), mis pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa;
17. Sajandi jooksul oli kitarrimaailma keskus Itaalia, Hispaania kitarrimeistrite koolkond puhkes õitsele 18. Sajandi lõpus, pärast kuuenda keele lisandumist. 19. Sajandil tekkisid muusikutel tänu kommunikatsiooni ja transpordi arengule võimalused kaugemale reisida ja seetõttu sai kitarr laialt tuntud pilliks. Kitarrimuusika sai eriti populaarseks Hispaanias. Antonio de Torres arendas välja hispaania kitarri selle tänapäevasel kujul, mida iseloomustavad avaram kere, keskosa sügavam sisse sopistumine, ühekordsed keeled topelt keelte asemel ja häälestusmehhanism pilli peas asendamas puust häälestuspulki populaarseks Hispaanias. Antonio de Torres. 3 Kitarri ehitus Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled
Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse) - Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale - Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline) - Tõmberelee viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid - Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega - Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja ankur hakkab mootorit ringi ajama. Käiviti osad: - Ankur - ankurvõlli lintkeere - Hammasratas - Harjad - Ergutusmähis - Kollektor - Peavooluklemmid - Klemmipoldid - Kontaktketas - Tagastusvedru - Hoidemähis - Kere - Tõmberelee - Lülitushark - Vabakäigusidur - Tõmbemähis
Nii liigutuste kui ka keha asendi säilitamisel. Aktiivsed on nii kiired kui ka aeglased motoorsed ühikud. Lihase tooniline pinge- on aluseks kehaasendite säilitamisel. Lihaspinge arenenb aeglaselt, isomeetriline lihastöö reziim, aeglaste motoorsete ühikute aktiivsuse domineerimine. Hoiakurefleks- on suunatud normaalse kehahoiaku säilitamisele, juhtudel kui on oht selle häirumiseks. Nad tekivad pea asendi muutumisel ruumis, samuti pea asendi muutumisel kere suhtes. Saavad alguse kaelalihaste proprioretseptoritest -lihaskäävidest, kaelapiirkonna naha- ja liigeseretseptoritest, vestibulaaraparaadist, silma võrkkesta retseptoritest. Pea tahakallutamisel, kutsub esile selja sirutajate lihaste toonuse tõusu. Pea ette suunamisel, kutsub esile kere painutajate lihaste toonuse tõusu. Rütmiline refleks- ilmnevad tsüklilisel liigutustegevusel. Nende teke on seotud antagonistlihaste innervatsiooniga. Juhtimine toimub mitme kesknärvisüsteemi osa
Rõngussid (Annelida) Rõngusside hulka kuuluvad: · Hulkharjasussid · Väheharjasussid · Kaanid · Kidavaglad · Hõimkonda kuulub 9000 liiki · Mõõtmed · Keha jaguneb kolmeks osaks Pea, lüliline kere, anaalsagar Niisugust keha selgelt liigendumist madalama arengutasemega loomadel ei ole. PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad rõngasussidel on hästi arenenud nägemine, maitsmismeel ja kuulmine. KERE koosneb lülidest ehk segmentidest Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level
aastal sooja õhuga täitetud aerostaadiga Pariisi kohal. Lennuaparaadi leiutajateks ja ka ehitajateks olid prantslased, vennad Montgoliferid. Esimese lennuvõimelise jõuallikaga lennuki ehitasid vennad Wrightid 1903. aastal. Lennuk Lennuk (varem ka aeroplaan) on õhust raskem, inimest kandev lendav seadeldis, mis püsib õhus kandepinna ehk tiiva tekitatud aerodünaamilise tõstejõu toimel ning millel on tõmmet tekitav jõuseade. Lennuki peamised osad on tiib, kere, kiil, stabilisaator, jõuseade ja telik, sõjalennukitel on ka relvastus. Otstarbe järgi liigitatakse lennukeid sõjalennukiteks, transpordilennukiteks, õppe- ja treeningulennukiteks ning eriotstarbelisteks lennukiteks. Viimaste hulka liigituvad näiteks sanitaar-, põllumajandus-, tuletõrje- ja aerofotolennukid Mis on reaktiivliikumine? Reaktiivliikumine on selline liikumine, mida põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Kui eemale lendava
Pearomblihas - ... capitis Kuklatagusehari Abaluu (fe), kaelaromblihas (Car, su) (ca, su) Seljalailihas - m. latissimus dorsi Rindkere-nimme fastsia (eq Õlavarreluu väikeköbruke ja Kere fikseerimisel jäseme ka:) ogajätketeülene side küünarvarrefastsia (car), tahapoole tõmbamine ja õlavarreluu suur õlaliigese painutamine,
sõitmise puhul. Suusasaapad on madalad ja lubavad kanna-pöialiigesel liikuda. Paaristõukeline sammuta sõiduviis Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata, suuremal kiirusel on efektiivsem libiseda madal- või puhkeasendis. Kasutatakse langusel, väga hea libisemise puhul ka tasasel maal pärituult.
hingavad ainult kopsudega sarvestunud kuiv nahk ( sarvestunud soomused) kaitseb: kuivamise eest vaenlaste eest ümbruskonna mõjutuste eest ROOMAJATE SISEEHITUS: sisalik madu Kehakatted soomused vahetavad nahka - kestumine Kehakuju pea, kael, kere, jäsemed pea,( kael), kere Luustik kolju, mitu kaelalüli selgroog lühem selgroog pikem ja painduv roided selgroo esimestel roided kõigil selgroo lülidel lülidel - rinnakorv Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak
Sellel juhul ei venitata mõlemat reit korraga vaid ainult üht. Harjutust sooritada mõlema jalaga. ________________________________________________________________________ 9 Vaagnavöötme ja reie välimised lihased (tuhar) 1. Istuda põrandal, tõsta põlvest kõverdatud jalg üle teise jala. Käe abiga suruda põlve tahapoole. 2. Istes põlvest kõverdatud jalg maas, kallutada kere ette. 3. Selililamangus, põlvedest kõverdatud, tõstke üks jalg teise põlvele, tõmmata maas oleva jala põlve alt enda poole. Venitab keskset tuharalihast. 4. Selililamangus, põlvedest kõverdatud, üks jalg üle teise nii, et põlved kohakuti, tõmmata maas oleva jala põlve alt enda poole. Venitab suurt tuharalihast. ________________________________________________________________________ Reie lähendajad 1
· Kiire, lihtne, puhas eemaldamine ja paigaldamine · Ei saa kasutada õhkpatjadega turvavarustust · Vananenud elastsuse kaotanud kumm hakkab kergesti lekkima · Hoolduseks vajab lisavarustust · Aerodünaamilised näitajad halvad · Ainult hammaskeerme funktsioon ei saa kasutada autokere jäigastumiseks 2)PUR(Polüuretaan) liimitud klaasid PUR liime kasutatakse klaasi kinnitamiseks kerele ja 100%lise ühendusesaavutamiseks. · Oluliselt suurendab kere jäikust · Hoiab ära lekked · Lai valik tooteid ja töövahendeid · Butüülliimiga paigaldatud klaasid saab kinnitada PUR klaasiliimidega · Aerodünaamiliste omaduset parandamine klaasi ja kere ühel tasapinnal · Esteetiliselt mittevõrreldav kummitihendiga · Klaasivahetusega seotud tööetapid · Täiendav krundi või aktivaatori kasutamine PUR liimitud autoklaasid OEM(original equipment manufacturer): PUR klaasiliimide kasutamine autotehastes võimaldab
sageli vähendamiseks tehtud mass Mittemetalsete ja komposiit materjalidest. 1.3 Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. 1.1 Vedrustuste Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüsteemid, mis on võimelised kontrollima kere kõrgust vastavalt massi ja aerodünaamilise koormuse muutumisele. See süsteem suudab reageerida ka vedrustussüsteemi sisemisele koormusele, näiteks õõtsumisele ja on võimeline seda takistama. Passiivne reaktiivvedrustus on näiteks Tenneco Kinetic RSF vedrustussüsteem. Sellel
..........2 Andmed kasutatud seadme kohta...............................................................................2 Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta......................................2 Katse eeltingimused................................................................................................... 2 Katse 1: Protective Earth Continuity (Kaitsejuhi järjepidevus)..................................... 3 Katse 2: Isolatsioonitakistus Toiteosa ja kere vahel....................................................4 Katse 3: Isolatsioonitakistus - Patsiendi kontaktide ja kere vahel..................................4 Katse 4: Maalekkevool: Normaalolukord...................................................................... 5 Katse 5: Maalekke vool rikke olukorras, kus neutraal on katki.....................................6 Katse 6: Puuteosa lekkevool: Normaalolukord..............................................................7
Schütte erialaks oli laevakere veealusele osale optimaalse kuju leidmine ja tõenäoliselt tänu sellele avastaski ta konkurendi õhulaevade suurima puuduse need polnud voolujoonelised. Nagu tolleaegsetes ajalehtedes kirjutati, meenutasid tsepeliinid "lendavaid viinereid", sest suurem osa nende kerest oli silindrikujuline. Niisuguse õhulaeva jaoks oli lihtsam sõrestikku ehitada, kuid õhus tuli selle mugavuse eest juhitavusega tasuda. Schütte pakkus esimesena välja voolujoonelise kujuga kere, mis oli eestpoolt jämedam ja tagant kitsam. Krahv von Zeppelini õhulaevade teiseks silmatorkavaks tunnuseks olid kõrgustüürid nii ninas kui sabas. Teoreetiliselt pidi see juhtimist kergendama, kuid tegelikult suurendasid ribakardinate kombel üksteise kohale asetatud tüürid niigi suurt õhutakistust ja vähendasid stabiilsust. Schütte seevastu soovitas kõik tüürid sabasse koondada, just nii nagu see tänapäeval kombeks on. Ülejäänud täiendused olid rohkem
3.1. TUTVUSTUS Renard Grand Tourer on individuaalsust ja jõudu sümboliseeriv sportlik power cruiser, mis esindab oma klassi tipptaset nii sõiduomadustelt kui koostekvaliteedilt (Foto 4). Renard Grand Toureri DNA on insenertehniline intelligentsus – komposiitmaterjalidest ülikerge kandevkere, pikiasetusega V2 mootor ja mototööstuse tipptaset esindavad koostedetailid. Renard GT vaid veidi üle 11 kilogrammi kaaluv süsinikkangast monokokk on armeeritud kevlariga, et muuta kere vastupidavaks löökidele ja vibratsioonile. Tänu suurele ristlõikepinnale on komposiitkere jäigem kui tavaline toruraam ning sellega on tagatud mootorratta täpne roolitunnetus. Kandevkere kätkeb endas mootorratta raami, gondleid ning bensiini- ja õhupaaki ühes kandvas detailis. Kere on väliselt lakooniline ja annab Renardile kordumatu välimuse. GT vedrustus on kolmesuunaliselt seadistatav ja perfektsuseni häälestatud
3) Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Soovitus: sama mis eelmisegi vea puhul, rõhutades käe hoidmist kõrgemal õlavööst. 4) Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha, asetades parema jala pidurdavalt ette. Soovitus: harjutada korduvalt ainult ristsammu sooritamist, rõhutades pärast korralikku jalgade kääritamist ristsammul parema jala mahaasetamist otse kere alla ja vasaku jala võimalikult suurt möödumist paremast viske-eelsesse asendisse. 5) Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast
Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Saurused: TRITSEERATOPS Tritseeratopsi nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest treis - kolm, keras - sarv, opsis - välimus ehk lühidalt kolmsarv. Ja sarved olid tal tõepoolest võimsad: kaks suuremat kolju lael, silmade kohal ning üks väiksem ninamikul. Muuseas, isegi nina oli tritseeratopsil allapoole kongus justkui papagoi nokk. Ebaharilikult pikk - ligi kahemeetrine pea moodustas peaaegu kolmandiku sisaliku kere pikkusest. Ühelgi maismaaloomal pole eales varem ega meiegi päevil olnud nii vägevat koljut. Tritseeratopsi pikkus oli kümmekond meetrit, kaal üle kahe tonni. Tritseeratopsi kaitsesid mitte ainult sarved, vaid ka tagant laienev luine kuklaplaat, mis kraena kattis sisaliku kaela ülalt ja külgedelt. STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas maadligi hoidvas tillukeses peas peitus üksnes ajukröömes, pisuke kui kreeka pähkel
Klaasplast nemist ühenda- kajakiehitusmaterjalina tuli kasutusse 1950ndatel. takse kaks http://www.360.ee/matkainfo/sustamatkade-kkk.html poolt sama materjaliga, mida kasutati Kajaki valmistamine: kere tegemiseks. http://www.lincolncanoe.com/boat_building.html Kajakeid on võimalik valmistada erinevatest materjalidest ja valitud materjalist sõltuvalt on ka erinevaid tehnoloogiaid. Tänapäevased kajakid on valmistatud kas 5. Lõpuks lisa-
Näiteks küünarvarre liigutamisel toimivad vastandlike paaridena õlavarre tõmbumine ja õlavarre lõtvumine. Lihast sunnib kokku tõmbama lihasrakku saabuv närvierutus. 5.Inimeste luustik Skeletilihased moodustavad ligikaudu 40% inimese kehamassist.Lihastikus on ligikaudu 400 Skeletilihast, mida rühmitame 1)pea- 2)kere- 3) ja jäsemete lihasteks. Pealihasteks on nii alalõuga liigutavad mälumis- kui ka emotsioone väljendavad miimilised lihased. Kere lihastiku moodustavad 1)kaela- 2)rinna- 3)kõhu- 4)ning seljalihased. Kuju järgi eristame pikki, lühikesi ja laiu lihaseid. Kõike pikem lihas on rätsepalihas, kõige suurem tuharalihas. Kõige väiksem lihas inimesel on kuulmeluukest. 6.Lihaste varustamine energiaga Lihased vajavad töötamiseks energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi ja rasvade koostisosade lõhustamisel. Selleks kulutab organism hapnikku. Vajaliku glükoosi ja hapniku kannab lihastesse veri
Piret Raud (sünd. 1971 Tln) on eesti kunstnik ja lastekirjanik. Ta on lastekirjanike Eno Raua ja Aino Perviku tütar. Piret Raual on vennad Rein Raud ja Mihkel Raud. Praeguseks on Piret Raud abiellunud ning tema perekonnanimele on lisandunud mehe perekonnanimi Kalda. Abielust on neil kaks last. Lõpetanud Eesti kunstiakadeemia graafikuna; esinenud kunstnikuna mitmetel isiku- ja grupinäitustel, vabakutseline. On saanud mitmeid illustratsioonipreemiaid. ·· Illustreerinud enda, ema Aino Perviku jt lastekirjanike teoseid (Ellen Niit; Astrid Reinla; Peeter Volkonski) Kuuluvus organisatsioonidesse * 1998 Eesti Kunstnike Liidu liige * 2003 IBBY (International Board on Books for Young People) Eesti osakonna liige * 1998 Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige * 2006 Eesti Kirjanike Liidu liige Preemiad * 1998 G-Galerii ja Tempera OY kunstipreemia Kirjanduspreemiad * 2004 Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse...
Torsioonvedrustuse plussideks on madal raskuskese, lihtne kliirensi reguleerimise võimalus (ei pea vedrusid vahetama, lühendama vms), miinuseks aga fikseeritud jäikus (st ei saa kasutada progresseeruvat jäikust). 1.4 Õhkvedrustus Õhkvedrustust kasutatakse juba 1934. aastast kuid laiem kasutamine terasvedru asemel algas 1950 ndatel aastatel. Õhkvedrustus muudab vedrustuse jäikust sujuvalt, sõltuvalt koormusest ja auto kere asendist. Õhkvedrustusega sõidukil saab vedrustust kasutades muuta kere kõrgust, mis on oluline kauba laadimisel estakaadidel. Õhkvedrustus töötab vaikselt, summutab vibratsiooni ja lööke, on kaalult kerge, samuti vähendab oluliselt rataste dünaamilistest võnkumistest põhjustatud koormusi teekattele. Sellega muudab õhkvedrustus sõiduki kasutamise mugavaks ja kaitseb paremini koormat löökide ja vibratsiooni eest. Õhkvedrustus võib olla ka osaks stabiilsuskontrollist,
kujunenud kindlad metallid. Materjali õigest valikust oleneb suurel määral nii detaili kui ka kogu masina kui service kvaliteet. Metall valitakse lähtudes masina otstarbest, detaili ülesandest, selle valmistamise viisist ning mitmest muust asjaolust. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad. Kaasaegsed materjalid, nagu näiteks plastmassid, annavad autodisaineritele ka vabaduse luua aerodünaamilisemaid sõidukeid, mis on jällegi üks mooduseid kütuse säästmiseks. On veel mitmeid võimalusi, kuidas autod saavad olla keskkonnasõbralikumad. Üheks näiteks on hübriidautod, mis ühendavad traditsionaalse bensiinimootori elektriliakuga. Saksa
Tänapäeval valmistavad kitarritootjad ka krihvideta alternatiive oma tavalistest krihvidega mudelitest, nagu näiteks Fenderi 1990ndal aastal valmistatud Fretless Jazz Bass (joonis 13). Rickenbackeri 4001S, mis lasti välja 1964ndal aastal tõi suurt edu ning kuulsust firmale, kui sellega mängisid Paul McCartney 1960ndatel ning hiljem Chris Squire ansamblist Yes 1970ndatel. Rickenbackeri bassid tunneb ära nende eripärase pea ning kere kuju järgi (joonised 14 ja 15). Joonis 14. Rickenbacker 4001 pea. Joonis 15. Rickenbacker 4001 kere. Kui 1960ndatel aastatel sai rokkmuusika väga populaarseks, hakkasid veel paljud firmad tootma elektrilisi basskitarre. 1960. aastal esmakordselt tutvustatud Fenderi Jazz bassi tunti sel ajal Deluxe bassi nime all ning oli mõeldud mängima koos Fenderi Jazzmaster elektrikitarriga.
loomana saab rohukonn tegutseda ainult soojal ajal ning ta vajab siis palju toitu. Jahedal ajal on rohukonn loid, sööb vähe või ei toitu üldse. Konn saab tegutseda ainult siis kui on soe ja niiske. Töntsakamad, kuivema ja krobelisema nahaga konnad on kärnkonnad. Kärnkonnad liiguvad peamiselt kõndides. Kärnkonna mürk võib panna inimese aevastama ja silmi vesistama. Juttselg-kärnkonn ehk kõre elab vaid Eesti lääneosas. Sabakonnalistel on väike pea ja sale nelja jäsemega kere, mis lõpeb pika mõlaja sabaga. Nad arenevad ka moondega. Kahepaiksetel on oluline koht toiduahelates. Roomajad on sarvsoomustega loomad. Nad on soojalembesed loomad, kes elavad valdavalt maismaal. Mõned neist elutsevad vees. Nad on kõigusoojased nagu kahepaiksedki. Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, krokodillid ja kilpkonnad. Eestis elavatest roomajatest on kõige tavalisem arusisalik. Arusisalikul on väike pea ning pikk ja sale kere. Erinevalt kahepaiksetest on roomajatel kael
NT: 30-60m 60-80m 80-100m U. Bolt 9,58 1,67 1,61 1,66 jooksusamm: 1,41 1,32 jooksusammu sagedus : 4,69 kontaktiaeg: tasemel jooksjal 0,100 sek. Mida väiksem kontaktiaeg, seda suurem sammusagedus. Olulised momendid jooksutehnika analüüsimiseks Toefaas - ● jälgida “laetud” pöia kokkupuudet rajaga, ● hoojala reis on jõudnud toejala kõrvale, ● käed on jõudnud kere joonele, pöid otse enda alla, mitte kõrvale, ● jooksuasend kõrge, nurgad tugijala põlves ja puusas suured (140-145), ● tugijala säär vertikaalne (90 kraadi raja suhtes), ● kere minimaalne ettekalle (alla 10 kraadi vertikaalist), ● hoojala kand kõrgel tuhara all, hoojala pöid on enda poole võetud. 2. Äratõuke tipphetk- ● tõukejalg põlvest optimaalselt sirutatud (165 kraadi), ● hoojala reietõste on alla
Kaarma Põhikool KITARR referaat 2007 Kitarr on tavaliselt 6-keeleline, kromaatilise sõrmlauga keelpill. Kitarri mängitakse tavaliselt ühe käe sõrmedega keeli sõrmlaual alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plehtroniga tõmmates. Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on roop, mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine sadul, millele keeled toetuvad. Kael on tavaliselt astmetraatide ehk krihvide abil jaotatud astmeteks. Kaela astmestatud osa nimetatakse sõrmlauaks. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad keelte pingutid. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul. Akustilistel ja poolakustilistel kitarridel on kereks kõlakast, milles asub kõlaava.
liugurid. Liugureid nihutab käigukang kas vahetult või sidevarraste kaudu. Vedavad sillad. Liigendite arvu järgi jagunevad kardaanülekanded ühekordseteks ja kahekordseteks. Kasutatavad kardaanülekanded jagunevad liigendi tüübi järgi: · Muutkiirusliigendiga · Püsikiirusliigendiga Esimesel juhul kasutatkse kardaaniristidega kardaane, ülekantav nurk ja nurkkiirus muutub. Sellist kardaanülekannet kasutatakse pöörlemise edastamiseks käigukastilt veosillale, mille asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne.
paaristõuge), jalatõugete arvu (1-, 2-sammuline) ja jalatõuke mooduse (uisu-, klassikaline jalatõuge) järgi tsüklis. Sõiduviisi variant - sama sõiduviisi piires erinevalt ajastatud või sooritatud moodus, nt. kiire või aeglane, vasaku või parema jalaga pooluisusamm vm. Tõusuviis – sõiduviisile sarnanev liikumisviis järsu tõusu ületamiseks. Ei esine vabalibisemist. Suusataja põhiasend – suusataja lõdvestunud seisu asend, kus käe-ja jalaliigesed on kergelt kõverdatud, kere veidi ette kallutatud, selg kumer, lõug alla lasted, vaade 3-5m ette. Käed valmis tasakaaluliigutusteks või kepitõukeks. Piirasend - tehnika faasi algus või lõppasend. Suusad lappi – suusatallad lumel lapiti. Suusad kanditud – kallutatud suusa servale e. kandile. Kantida võib üht või mõlemat suuska, sise- või välisküljele, samale või eri külgedele, mäe või oru poole. Suusad rööpi - ehk paralleelselt. Suusad kohakuti - rööbiti ja ninad teineteise kõrval.
Kohe on vaja kujundada ka äratõuke-eelsete sammude õige rütm. Algul kasutada selleks kol-mesammulist hoovõttu, ülesandega teha viimane samm kiiremini. Sammude pikkuse reguleerimiseks võib käsutada maapinnale asetatud orientiire (jooni, linte, rohututte, võimlemisrõngaid jm.). Hoojala sige tegevuse saavutamiseks kasutada vastavat liikumisülesannet. Selleks on hüpped kõrgemaile esemeile (mätas, vall, mattide hunnik jm.). Maandumine esemel toimub hoojalale, kere on vertikaalasendis ja puusavöö ees. Eseme kõrgus ja äratõukekoha kaugemale nihutamine säilitavad selle harjutuse huvitavuse. Ka õhulennuliigutusi on otstarbekas õppida maastikul, hüpates madalamasse liivaauku. Algul olgu eesmargiks rahuliku, pingevaba, sirutatud asendi saavutamine õhulennul. See ei tohiks olla siruhüppe äärmuslik, ülesirutatud variant. Oluline on algul saavutada hea tasakaal ja kindel orienteerumine õhus
ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ühte korpusesse koondatud 2-6 klappi. Sulgurid-On seade, mis tagab vedelikke ühesuunalise voolamise väikese rõhu all mitte vastutusrikastes kohtades.
Transpordimasinad on ettenähtud mitmesuguste veoste (kaubad, ehitusmaterjalid, -konstruktsioonid jne) transportimiseks vähemate või suuremate vahemaade taha. Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomu alusel a) pideva tööprotsessiga b) tsüklilise tööprotsessiga 2. Töökeskkonna alusel a) maismaatransport- (raudteetransport, rööbasteta horisontaal-transpordi masinad, pidevtranspordi vahendid) b) meretransport- c) õhutransportvahendid 2. Autode kasutuala, põhielemendid, jaotus kere tüübi ning läbimisomaduste alusel. Kaasajal levinuimaks transpordivahendite liigiks nii ehitustegevuses kui teistes majandusharudes. Eelisteks suur liikumiskiirus, kõrged läbivusomadused ja manööverdusvõime ning lai kandevõimete diapasoon, mis võimaldavad neid sobitada väga erinevat tüüpi ja kogustes lastide vedamiseks erinevates tingimustes. Auto kolm põhielementi: mootor, kere, šassii. Kere moodustub veoautodel kabiinist ja sellega seotud elementides ja tööseadmetest
tunnusvärv, Elamute elektrijuhistikes ei tohi kaitsejuhti üldiselt neutraaljuhiga ühitada, s.t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass- elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed –katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Sulavkaitsmed, kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N, tunnusvärv helesinine. NSV Liidu
t tuleb kasutada nn TN-S-juhistikku. Kaitseklass- (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass – elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed – seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises
Aksiaalkolbpumbad nagu radiaalkolbpumbadki võivad olla vahelduva toimega . Kui kolbmehhanismile juhtida suure surve all õli arendavad nad suurt jõumomenti ja võivad töötada hüõdromootorina Jõumomendi suurendamiseks kasutatakse mitmekordse tegevusega ja mitmerealisi rootoreid KOLB ROTATSIOON RADIAALPUMP Pumba osad : 1.pumba kere , 2.juhtvõru (rootor ), 3.juhtvardad, 4.silindrid rootori sees, 5.pöörlev rootor, 6.plunzerid koos liuguritega, 7.jaotusvõll
Kui keelte võnkesagedused on erinevad, on kuulda iseloomulikku pulseerivat heli. Keeli tuleks siis omavahel häälestada, kuni pulseeriv efekt on kadunud ja keeli koos mängides kõlab identne heli. Elektroonilised häälestusaparaadid on väga täpsed ja suhteliselt odava hinnaga. Kontaktmikrofoniga häälestusaparaat on äärmiselt tõhus mürarikkas keskkonnas häälestamisel. Kuna keele mängimisel hakkab terve kitarri kere vibreerima, kinnitatakse häälestusaparaat kas kitarri pea või kere külge ning ekraanil kuvatakse keele võnkesagedus, mille järgi tuleb häälestuskruvi keerata nii, et võnkesagedus muutuks suuremaks või väiksemaks. Tänapäeval on olemas ka online-kitarrihäälestid, mille kasutamiseks tuleb võrrelda kitarri keele helikõrgust ja häälestust mängitava heli kõrgust. Mõned häälestid pakuvad ka kitarriga ühendamise meetodit. Sel puhul tuleb basskitarr ühendada arvutiga ning
otsad ja neid me saamegi kogu selle süsteemi abil liigutada ja niiviisi saamegi ratast vastavale suuanle keerata. Zigulil puudub roolivõimendi ja rooli on raskem keerata kui uutel autodel. 3. VEERMIKU VEDRUSTUS Zigulil on mõlemat tüüpi vedrustus. Tagasillal on zigulil sõltuv vedrustus aga esisillal on tal sõltumatu vedrustus. TagaSilla küljest, vedrude kõrvalt kinnituvad ka amordid kere külge umbes 40 kraadise nurga all. Esisild on zigulil lahendatud aga kiigede süsteemiga. Kiigesid on 2 tükki, üleval ja all. Spiraalvedrud toetavad alumise otsaga vastu alumist kiiget ja ülemise otsaga aga vastu auto keret. Amort paikneb verdu keskel ja kinnitub alumise otsaga alumise kiige külge ja ülemise otsaga kere külge. Tagaamordid on umbes 3 korda pikemad kui esiamordid. Tagaamordid lähevad kergesti alla, aga tulevad üles raskelt tagasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
