Klassikalise suusatehnika sõiduviisid Klassikaline sõiduviisid: 1. Paaristõukeline sammuta 2. Paaristõukeline ühesammuline 3. Vahelduvtõukeline kahesammuline 4. Paaristõukeline kahesammuline 1.Paaristõukeline sammuta Paaristõukelist sammuta sõiduviisi kasutatakse, kui suuskade liugekiirus või pidamistingimused ei võimalda resultatiivselt suusaga tõugata. Sõiduviisi eesmärk on saavutada suuskade liugekiirus, mis vastab suusataja kehalisele seisundile ja taktikalisele kaalutlusetele. Paaristõukelise sõiduviisi õpetamisel on tähtsam võimsa, kogu kere jõudu rakendava paaristõuke arendamine. Tsükkel koosneb käta paaristõukest ja vabalibisemisest kahel suusal. Hoogsal kepitõuke sooritamisel võib üks jalg kere tasakaalustamiseks veidi ette liikuda, kuid jalaga ei tõugata. Sõiduviisi kasutatakse kiirusel 8..10m/sek. Väiksemal kiirusel tasub veel jalaga tõugata, suuremal kiirusel on efektiivsem libiseda madal- või puhkeasendis. Ka
Kuressaare Gümnaasium Suusatamine Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Suusatamine on parim vastupidavusala talvisel ajal. Suusatamine tugevdab meie südant ja vereringet, hingamist, ainevahetust. Vähe on spordialasid, kus üheaegselt koormatud ligi 90 % lihaseid. Kuigi liikumine on sarnane käimisele ja jooksmisele, on koormus liigestele, kõõlustele ja sidemetele märksa väiksem. Seetõttu on suusatamine sobiv spordiala ka ülekaalulistele. Suusatamine parandab koordinatsiooni, tugevdab rinna- ja õlavöötme lihaseid, parandab jalgade jõuvastupidavust ja suurendab organismi põhivastupidavust. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu h
Klassikalise suusatamise stiilid Referaat SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Vahelduvtõukeline kahesammuline sõiduviis.............................................................................3 Paaristõukeline sammuta sõiduviis............................................................................................. 3 VAHELDUVTÕUKELINE KAHESAMMULINE SÕIDUVIIS Sõiduviis, mida kasutatakse tavaliselt lauskmaal, kui libisemine on keskmine või halb, liikumiseks vastu tuult ning laugetel tõusudel. Sõidustiili liigutuste tsükkel koosneb kahest libistavast sammust ja kahest vahelduvast kepitõukest. Üldjuhul peaks suusatamise õpetamist alustama just vahelduvtõukelisest kahesammulisest sõidustiilist, mitte selle lihtsuse pärast, vaid just seetõttu, et ta arendab dünaamilist tasakaalu ning aitab kujundada suusatamiseks vajalikke harjumusi.
Klassikaline suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala.Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukelin
Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamine on hea lisaspordiala ka teiste alade harrastajatele. Suusatamine on spordiala, kus üheaegselt on koormatud 90% lihastest. Suusad on arenenud lumeräätsadest, laiadest punutud taldadest, millega käidid lumes. Sõidustiilid 1. Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõukeline sõiduviis). Klassikaline sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud raja puhul. Klassikalise sammu sõitmise puhul
Suusatamine, suusatamise stiilid Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Vanematest regioonidest on leitud suusatamisest jälgi juba koopamaalingutelt. Vanim suusk on pärit Rootsist ning see oli lai ja lühike. Suusatamist harrastatakse paljudes regioonides, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. See on kõige populaarsem Taliolümpiamängude spordiala. Suusatamise Stiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise puhul ainsaks stiiliks kuni 1980-ndate aastateni. Klassikalise sõidustiili puhul eristatakse diagonaal- või vahelduvsammu, käär- või mäkketõususammu (vahelduvtõukeline sõiduviis), paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid (paaristõuke
Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lume või mõne muu libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud lamedapõhjalisi abivahendeid, mida nimetatakse suuskadeks. Liikumise hõlbustamiseks ja tasakaalu hoidmiseks kasutatakse suusakeppe. Suusatamine on harrastus- ja võistlusspordi ala. Varustus Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusakepid on klassikalise sammu sõitmisel lühemad kui uisusammu sõitmisel, mida sõidetakse peamiselt paaristõugetega ja seetõttu kasutatakse ka märksa pikemaid keppe. Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalama
tasandil. Uue õppimiseks vajalik info (piltlik ja sõnaline) saadakse nägemise ja kuulmise teel. Teadvustatud juhtimine on võimalik teatud liigutuste kiiruse piirini. Õpitu täiustamisel ja oskuse tekkel läheb liigutuste juhtimine kiiremale moodusele – lihastest ja liigestest saabuvale tunnetusele. See toimub otse, ilma teadvuse osavõtuta (alateadvuse tasemel e. automaatselt) ja oluliselt kiiremini. Kui liigutuse kestus väheneb veelgi (näit. klassikaline jajatõuge alla 0,1 sek), läheb liigutuse juhtimine üle veelgi kiremale moodusele – motoorsele mälule. See iseloomustab vilumuse ja võistlusspordi taset. Õpetamise raskemaid moment on üleminek liigutuse teadvustatud juhtmiselt alateadvuse tasandile. Selle hõlbustamiseks soovitatakse, et õpilane oma sooritust sõnaliselt saadaks, seejärel rürmi loeks. Õpetamise algetappidel ei ole soovitav sooritada tehnikaharjutusi
Kõik kommentaarid