Rõngussid
(Annelida)
Rõngusside hulka kuuluvad:
·
Hulkharjasussid
Väheharjasussid
Kaanid
Kidavaglad
Hõimkonda kuulub 9000 liiki
Mõõtmed
Keha jaguneb kolmeks osaks
Pea, lüliline kere, anaalsagar
Niisugust keha selgelt liigendumist madalama
arengutasemega loomadel ei ole.
PEA meeleelunditega nagu nt. Silmad
rõngasussidel on hästi arenenud nägemine,
maitsmismeel ja kuulmine.
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
17 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
... jürgenson
Õppematerjali autor
kõhukelme). Kehapind pehme, limanahaga. Vastne, kui olemas (ainult merelistel) pärgvastne ehk trohhofoor. 27. Pärgvastne (trohhofoor): kuidas välja näeb, kus ja millistel rühmadel esineb. Ehitus: Kaks ripsmepärga, lisaks üks ripsmetutt kiirul ja teine tagaotsas. Suu on kohe esimese ripsmepärja (prototrohhi) taga, pärak tagaotsas. Rühmad, kus esineb: keraskärssussid, konuvaglad, kidavaglad. 28. Rõngussid (Annelida): ehituse põhijooned, tähtsamad rühmad Ehitus: Iseloomulik lülistus ehk segmentatsioon ehk metameeria. Igas lülis korduvad harjased, närvitängud, nefriidid, ringveresooned, lihased. Lülisid ehk segmente eraldavad seespool septid ehk dissepimendid. Igas lülis tsöloomi vasem ja parem kamber, mida vooderdab tsöloteel; nende (piki)vahesein on mesenteer. Lisaks kerelülidele on rõng- ussidel harjasteta peasagar (prostoomium) ja pärakulüli (pügiidium)
Zooloogia vastused 1. Ainuraksete hulka kuuluvad mitmesuguse kehaehitusega üherakulised loomad. Nagu kõigil rakkudel on ka ainuraksetel loomadel olemas rakutuum, milles sisaldub pärilikkusaine nende paljunemiseks.. Ainuraksete põhiliseks tunnuseks on see, et nad koosnevad 1-st rakust, milles toimub kogu nende elutegevus. Ainuraksed on seega iseseisvad organismid, kellel on olemas kõik elusorganismidele iseloomulikud omadused - ainevahetus, ärritatavus, liikumine ja sigimine. Ainuraksed on levinud üle kogu maailma. neid elab kõikjal: meredes, mageveekogudes, pinnases. Ainuraksetest moodustub näiteks rohelise kile puutüvede varjupoolsele niiskele küljele. Paljud ainuraksed on ka parasiidid, elades teiste elusolendite sees ja nende arvelt. Ainuraksetel on väga mitmesuguseid kehakujusid. Amööbidel pole kindlat kehakuju ja nende poolvedel tsütoplasma moodustab välja sopistades jätkeid, mille abil loomad liigu
7.4. Klass: Lasnjalgsed (Scaphopoda) 7.5. Klass: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) 7.6. Klass: Peajalgsed (Cephalopoda) 7.6.1. Alamklass: Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts: Laevukeselised (Nautilida) 7.6.2. Alamklass: (Coleoidea) 7.6.2.1. Ülemselts: Kümnehaarmelised (Decapodiformes) 7.6.2.2. Ülemselts: Kaheksahaarmelised (Octopodiformes) 8. Hõimkond: Rõngussid ehk anneliidid (Annelida) 8.1. Klass: Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) 8.2. Klass: Väheharjasussid ehk oligoheedid (Oligochaeta) 8.3. Klass: Kaanid ehk hirudiniidid (Hirudinea) 8.4. Klass: kidavaglad (Echiuroidea) 9. Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) 9.1. Klass: Ämblikulaadsed (Arachnida) Selts: Skorpionilised (Scorpiones) Selts: Nugilestalised (Parasitiformes)
Ussideks nimetatakse ainult mingi kindla kehaehitusega selgrootuid loomi, nagu lame-, ümar- ja rõngussid. Ussid paljunevad suguliselt . Nad on nii vabad, kui ka parasiitsed loomad. Parasiitussidel on looduses oluline osa, sest nad mõjutavad peremeesloomade elutegevust. Enamasti ei mõju nad kohe surmavalt, vaid nõrgestavad teda. Kõikidel ussidel on pikk kitsjas jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa. 29. Rõngussid Rõngusside keha koosneb lülidest ning üks kõige tuntuimaid rõngusse on vihmauss. Vihmaussi keha koosneb eesosast, tagaosast ning vööst. Nende naha, mida nimetatakse epiteeliks, all paikneb ringlihaskiht ning pikilihaskiht. Epiteel koos lihaskihtidega moodustab kehaseina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeks. Selle alla jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, kus paiknevad siseelundid. Nahk on limanäärmeterikas ning sellel pole selgelt
muutu; koed osaliselt süntsütiaalsed Kehas eristub pea, kere ja jalg Keha katab sageli paks kitiinjas kest e pantser. Keha eesmises otsas asub keriaparaat. Esineb keerulise ehitusega seedesüsteem, mille keskne osa on mälumik e mastaks. Ringe- ja hingamiselundkond puuduvad. Lahksugulised, esineb suguline dimorfism. Sigivad valdavalt partenogeneetiliselt. Oluline lüli veeökosüsteemis. Liikide arv: 209 Kirjandus: ? Praegu uurib neid bioloogiadoktor Taavi Virro Hõimkond: Rõngussid Annelida Keha koosneb lülidest, lülistus väliselt mõnikord mittenähtav. Esineb prostoomium ja pügiidium. Kehaõõnsus täidetud vedelikuga ning on vaheseintega suuremal või vähemal määral jaotunud kambriteks. Keha on enamasti varustatud suurema või vähema hulga harjastega. Nahklihasmõik väga hästi arenenud. Närvisüsteem on nöörredel tüüpi. Meeleelunditest esinevad silmad ja kompimisjätked. Ringesüsteem suletud, veri voolab kindlas suunas
- Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33 o Putukad SELGROOGSED Kalad Kahepaiksed kõigusoojased Roomajad Linnud püsisoojased Imetajad Üldtunnused: 1. luuline toes, selgroog 2. tugev lihaskond, mis kinnitub luudele 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid