Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Leo Nirgi: Tuled (käivitussüsteem) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Leo Nirgi : Tuled (käivitussüsteem)

Elektrotehnika
  • Selleks,et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur.
  • Diiselmootori käivitumiseks peab temperatuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistemperatuuri.
  • Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemega. Bensiini aurustamiseks aga vajatakse soojust.
  • Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootoritel vähemalt – 60-120 1/min ja otsepritsediislitel 100 1/min.
  • Käivitite võimsused on 0,3…..10KW.
    Käiviti ehitus :
    • Ankur ja ankurmähis (ankrut kujutatakse joonisel M )
    • Harjad ( kommutaatoril libisevate harjade kaudu juhitakse vool ankurmähisesse. Ühe harja kaudu kulgeb vool akust mähisesse ja teise kaudu mähisest maandusesse)
    • Vabakäigusidru hammasrattaga kantakse ankru pöörlemine mootorilt hoorattale
    • Ankru paneb pöörlema ergutumähis ( ergutusmähises tekkiv magnetväli) (tingmärk nagu takistil ainult roheline)
    • Tõmberelee – viib käiviti hammasratta hambumisse ja ühendab peavoolu kontaktid
    • Aku plussklemm ühendatakse tõmbereleega ja miinusklemm auto kere kaudu käiviti kerega
    • Käiviti tööd juhitakse süütelukust. Süütevõtme käivitusasendisse keeramisel ühendab tõmberelee peavoolukontaktid ja ankur hakkab mootorit ringi ajama.
    Käiviti osad:
    • Ankur
    • ankurvõlli lintkeere
    • Hammasratas
    • Harjad
    • Ergutusmähis
    • Kollektor
    • Peavooluklemmid
    • Klemmipoldid
    • Kontaktketas
    • Tagastusvedru
    • Hoidemähis
    • Kere
    • Tõmberelee
    • Lülitushark
    • Vabakäigusidur
    • Tõmbemähis
    • Tõmbemähise vool kulgeb läbi ankru ja ergutusmähise. Käiviti hakkab aeglaselt pöörlema. Tõmberelee peavoolukontaktid on veel avatud
    • Käivitamise lõpetamisel katkestatakse klemmile 50 toitevoolu andmine. Tõmbemähis, mis hetkel on järjestikku hoidemähisega , saab nüüd voolu peavoolukontaktidelt.
    • Tagastusvedru on tagastatud tõmberelee algasendisse haasrattad hambumisses ei ole . Käiviti seisab ja mootor töötab.

    Käivitussüsteemi pingelangud:
    • Plusspoole pingelangud : mõõtmisel peab käiviti töötama. Kui süütelukk on OFF asendis , siis vool ei kulge ja pingelangu ei teki.

    Tuled :


  • Leo Nirgi-Tuled-käivitussüsteem #1 Leo Nirgi-Tuled-käivitussüsteem #2
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Crp Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Käivitussüsteem

    Käivitussüsteem P=U*I ; I=P/U Pingelang jadaühenduse korral U=I*R I=U/R R=U/I · Selleks, et mootor käivituks peab väntvõlli pöörlemissagedus olema piisavalt suur. · Diiselmootori käivitamiseks peab temepratuur silindris ületama diiselkütuse isesüttimistepiiri. · Bensiinimootorites süüdatakse aurustunud bensiin elektrisädemetega, bensiini aurustumiseks aga vajatakse soojust. · Mootori käivitumiseks peab olema väntvõlli pöörlemissagedus bensiinimootritel vähemalt 60-120 1/min ja otsepritediislitel 100 1/min. Käiviti osad ja ehitus Ankur, ankurvõlli lintkeere, hammasratas, harjad, ergutusmähis, kollektor, peavooluklemmid, klemmipoldid, kontaktketas, tagastusvedru, hoidemähis, kere, tõmberelee, lülitushark, vabakäigusidur, tõmbemähis. · Ankru paneb pöörlema käiviti keres asuvatues mähistes tekkiv magnetväli · Tõmberelee viib käiviti hammasratta ha

    Masinatehnika
    thumbnail
    9
    doc

    Käiviti

    Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Elektriseadised ja mugavussüsteemid Käiviti Juhendaja: Tanel Plovits Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Ehitus lk 4 Tööpõhimõte lk 5 Käivitite rikked lk 6 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Käivitussüsteemi ülesanne on mootor igasuguse ilmaga kiiresti käivitada. Käiviti abil muudetakse akupatarei elektrienergia mehaaniliseks energiaks, mille abil mootorile töö alustamiseks antakse esimesed pöörded. Selleks tuleb pöörata bensiinimootoriga autol väntvõlli sagedusega üks pööre sekundis ja diisli väntvõlli sagedusega kaks pööret sekundis. Aeglasema liikumise korral kulub käivitamiseks rohkem aega, ning külm mootor ei käivituks üldse. 1. Starteri otsa kaaned 2. Vabakäi

    Elektrimasinad
    thumbnail
    44
    odt

    Traktorid ja liikurmasinad

    Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülek

    Traktorid ja liikurmasinad
    thumbnail
    92
    docx

    Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014

    AUTOD-TRAKTORID ­ I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar

    Autod-traktorid i
    thumbnail
    181
    doc

    A.Palu mootorratta raamat

    ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi

    Füüsika



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun