Silla seadenurgad (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

19

doc

Veermik ja juhtimisseadmed

tundub,et hakatakse neljaratta pööramist kasutama enam ja enam. RATTA SUUNANG See on ratta erinevate seadenurkade summa. Et muuta auto juhitavus võimalikult mugavaks ja ohutuks. Rattasuunang mõjutab: 1peale pööramist rooliratta tagastumist 2rehvide kulumist 3pöörderaadiust 4roolipööramise raskust 5rehvide haardumist 6rooliseadmete koormust Auto rattad peavad veerema ilma libisemata. Ja võime säilitada otse liikumiseks vajalikku asendit. RATASTE SEADENURGAD Rataste õiged suunad saavutatakse järgmiste seadenurkadega: 1ratta kalle 2pöördtelje pikkikalle 3pöördtelje külgkalle 4kokku-või lahkujooks 5pöördtelje nihe 6pöörderaadius 7roolitrapets Ratta kalle: (Camber) Rattakalle on püsttasapinna ja rattatasapinna vaheline nurk. Rattakalle loetakse posit. kui ratta ülaserv on kaldunud autost eemale, ja negatiivne kui ratta ülaserv on kaldunud auto poole. Üldjuhul on rattakalle reguleeritav. Postiivse rattakalde eelised on:

Auto õpetus

60

ppt

Rataste suunangud

igal hetkel ühes kohas, punktis 0, mida nimetatakse pöördekeskmeks. Kui autot pöörata ümber punkti 0, veerevad kõik rattad mööda ringjooni, paiknedes puutujasihiliselt. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 37  Rataste pöörderaadiused on aga rataste sihtidega risti. Kaugust pöördekeskmest juhtsilla keskkohani nimetatakse auto pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja silla talaga paigaldatud selliselt, et nad moodustaksid trapetsi mida nimetataksegi roolitrapetsiks. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 38 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 39 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 40  Kuna roolitrapetsi määravad ära käändhoobade asendid ja pikkus, siis see ei ole reguleeritav. Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 41 Tartu KHK Kaido Voitra 27.12.12 42

Auto õpetus

20

odt

Autode Ehitus.

jõud pööravad liigendlõtkude arvel rattaid laiali. Kalle on ratastel selline, et nad on ülalt õige vähe laiali. See aitab rattaid telje otsas hoida. Väikese kokkujooksu korral ei hoia auto otsesuunda, suur kokkujooks kulutab rehve. Esisildadel võivad olla kohad, millest saab reguleerida nii kokkujooksu kui ka kaldeid. Tagasilla vetruvad osad on leht-, keerd- või torsioonvedrud. Lehtvedrusid kasutatakse veoautodel ja suurematel sõiduautodel. Need kinnituvad keskelt silla tala külge. Eesmine ots ühendatakse kere kanduriga sõrme abil, tagumise otsa ja kere vahel on kiik, mis laseb painduval vedrul pikeneda ja lüheneda. Keerdvedrude kasutamise korral suunavad silla liikumist reaktiivvardad (pikivardad ja põikvarras). Varraste otstes on kummipuksidega liigendid. Pikivardad kannavad üle veo- ja pidurdusjõudu. Põikvarras (stabilisaatorivarras) on vajalik külgjõudude vastuvõtmiseks kurvides ja kallakutel. Autode amortisaatorid

Traktorid ja liikurmasinad

8

odt

Juhtimisseadmed ja veermik

Seepärast on vajalik, et rataste geomeetrilised teljed ristuksid igal hetkel ühes kohas, punktis 0, mida nimetatakse pöördekeskmeks. Kui autot pöörata ümber punkti 0, veerevad kõik rattad mööda ringjooni, paiknedes puutujasihiliselt. Rataste pöörderaadiused on aga rataste sihtidega risti. Kaugust pöördekeskmest juhtsilla keskkohani nimetatakse auto pöörderaadiuseks. Rataste sellise asendi tagamiseks on käändhoovad koos rööpvarda ja silla talaga paigaldatud selliselt, et nad moodustaksid trapetsi mida nimetataksegi roolitrapetsiks. Sillanurk ehk sama telje silla reguleerimine - antud mõõt näitab erinevust ühe ratta asendis teise suhtes sõiduki pikitelje ristjoonel. Sillanurka mõõdetaksesõiduki esi- ja tagasillal, kuid tagumist sillanurka ei tohi segamini ajada aksiaalsurvenurgaga. Mõõtühikuks on kraad. Aktsiaalsurvenurk on nurk, mis moodustub sõiduki sümmeetriatelje ja tagasilla Iiikumissuuna vahel

Auto õpetus

2

docx

VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM

VEERMIK JA ROOLISÜSTEEM Veermik Auto külge kinnituvad vedrustus ja rattad, moodustades auto Veermiku. Vedrustuse moodustab lülide kogum, mis määravad auto ratta liikumise kandekere e. Raami suhtes. Vedrustuse ülesanded Leevendada ja summutada tee ebatasasusest tingitud löökkoormuseid, saavutades suurima sõidumugavuse sõitjatele ning veetavate kaupade säilumise. Kanda ratastelt kandekerele üle raskus-, veo-, pidurdus- ja külgjõududest tingitud reaktsioonijõude. Tagada ratta ning kandekere vahel sobiv kinemaatiline seos, mis loob kompromissi juhitavuse, teelpüsivuse ja sõidumugavuse vahel. Vedrustuse elemendid Vedrustuse moodustavad elastsed elemendid, amortisaatorid ja vedrustuse hoovad. Sõltuv- ja sõltumatu vedrustus Sõltuv vedrustus Sõltumatu vedrustus Vedrustuse liigitus Keerdvedrustus, lehtvedrustus, väänd- e. Torsioonvedrustus, pneumovedrustus, hüdropneumovedrustus. ROOLISÜSTEEM Roolisüsteemi

Aktiivsed ja passiivsed turvavarustused

16

docx

Juhtimisseadmed ja vedrustus

Põltsamaa Ametikool Juhtimisseadmed & Vedrustus A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009  1.Vedrustus 1.1 Vedrustuste tüübid vastavalt vedrustuse töötamisele Passiivne ehk tavavedrustus - Passiivseks võime nimetada kõiki tavalisi või traditsioonilisi vedrustussüsteeme. Nende süsteemide põhiomaduseks on see, et kui nad on sõidukile paigaldatud, ei saa nende parameetreid (jäikust, kõrgust) enam muuta. Kõiki traditsioonilisi vedrusid ja amortisaatoreid loetakse passiivseks vedrustuseks. Reaktiivvedrustus - Siinsesse gruppi võib paigutada ka reaktiivsed vedrustused. Kui sõiduki rattad veerevad üle muhu või augu, põhjustab ratta asendi muutumine vedrude kokkutõmbumise või pikenemise. Kurvi võtmine, pidurdamine ja kiirendamine põhjustavad samuti vedrustuse liikumist, mis omakorda põhjustab kere õõtsumist, noogutust või esiosa tõusu. Reaktiivvedrustuse gruppi kuuluvad kõik vedrustussüstee

Auto õpetus

15

docx

Juhtimisseadmed ja veermik

Kõige sagedamini variant peatamine keskosas pakett on paigaldatud kere ja auto ja leans seda, ja otsad külge keha abil vallasasja liigestes (rõngad, kummist liigest). On ka teisi mudeleid. Lehtvedru töötab painutamine elastne kiire. Viimasel ajal on kalduvus liikuda multi-leht, mõnikord - valmistatud mittemetall materjalid (komposiidid). peatamisi kaasaegne sõiduautode praktiliselt lehtvedru ei kehti, sest tänu oma paindlikkusele need võimaldavad ettearvamatu pikisuunas on silla juurde suhteliselt väike, kuid piisav, et rikkuda juhitavust suurtel kiirustel. Osaliselt lahendab probleemi, millega lisatakse peatamise jet veojõud, kuid eelistatuimad vedrustuse jäiga antud geomeetria, näiteks kevadel või torsioon. Ainult juhtudel kevadel tänapäeva autod, näiteks auto vedrustus Chevrolet Corvette ja mitu Volvo, on seotud nende kasutamine üksnes elastne element, geomeetriat sama peatamine samal ajal annab hoovad sarnased kasutada kevadel peatamine. Modern vedrud on

Autoõpetus

10

doc

ROOLIMEHHANISMID

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING REFERAAT ROOLIMEHHANISMID Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31 Üliõpilane: Kontrollis: J. Luppin Tallinn 2006  Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................................................2 Sisukord....................................................................................................................................................................3 Roolisüsteemi otstarve.............................................................................................................................................4 Rooliratas..................................................................................................................................................................4

Auto õpetus

Meedia

Kommentaarid (0)