Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Basskitarri ehitus ja kasutamine osa 2 (0)

1 Hindamata
Punktid

Kitarrikeelte vahetus

Kitarri keeli tuleks umbes iga aasta tagant vahetada kuna, keeled venivad välja või saavad muul moel kahjustada ning nende helikvaliteet langeb. Et keelte maha- ja pealekeeramine liialt kaua aega ei võtaks, kasutatakse abivahendina vänta (joonis 5), mis kinnitatakse häälestuskruvi külge. Peale vanade keelte mahavõtmist tuleks korralikult puhastada sõrmlaud. Selleks võib kasutada ükskõik millist rasva lõhustavat ainet, kasvõi nõudepesuvahendit. Pillipoodides müüakse ka spetsiaalseid hooldus - ja puhastusvahendeid, mis ei kahjusta pilli nii suurel määral, kui suvaline pesuvahend seda teeks . Joonis 5. Keelte vahetamisel kasutatav vänt.
Keelte eluea pikendamiseks tuleks neid aeg-ajalt puhastada. Kuigi paljud mängijad seda teha ei viitsi, vaid vahetavad lihtsalt keeled ära, on selle mõtteks see, et keeled võimalikult kaua oma värsket kõla säilitaksid. Kitarrikeelte puhastamiseks on olemas ka spetsiaalseid vahendeid.

Häälestus


Erinevalt kitarrist on basskitarril tavaliselt neli keelt, mis on põhihäälestuses häälestatud sarnaselt kontrabassiga (E - 4, A - 3, D - 2, G - 1). Seega vastavad nad kitarri neljale madalamale keelele, kuid kõlavad oktavi võrra madalamalt. Basskitarr on kvarthäälestusega pill, mis tähendab, et kahe keele vahel olev intervall on kvart . See omakorda tähendab, et naaberkeelte helikõrguste vahe on neli sammu. [2, lk 5] Basskitarri keelte sagedused normaalhäälestuses on:
  • E-keel – 41,2 Hz,
  • A-keel – 55 Hz,
  • D-keel – 73,42 Hz,
  • G-keel – 98 Hz.

Tabel 1. Nootide asetus 4-keelelisel basskitarril XII astmeni
Tänapäeval on viiekeeleliste häälestus tavaliselt normaalhäälestuses järgmine:
  • 5 – B,
  • 4 – E,
  • 3 – A,
  • 2 – D,
  • 1 – G.

Kuuekeeleliste häälestus:
  • 6 – B,
  • 5 – E,
  • 4 – A,
  • 3 – D,
  • 2 – G,
  • 1 – C.
Suhteline häälestus tähendab keelte häälesolekut teineteise suhtes. Seda meetodit kasutatakse eelkõige siis, kui ei ole häälestusaparaati või mingit muud pilli, mille järgi häälestada. Kõige lihtsam on seda kontrollida normaalhäälestuses järgmiselt:
  • E-keele V aste = A-keele 0 aste,
  • A-keele V aste = D-keele 0 aste
  • D-keele V aste = G-keele 0 aste.

Kahte keelt tuleks tõmmata samal ajal või üksi, kordamööda. Kui keelte võnkesagedused on erinevad, on kuulda iseloomulikku pulseerivat heli. Keeli tuleks siis omavahel häälestada, kuni pulseeriv efekt on kadunud ja keeli koos mängides kõlab identne heli.
Elektroonilised häälestusaparaadid on väga täpsed ja suhteliselt odava hinnaga. Kontaktmikrofoniga häälestusaparaat on äärmiselt tõhus mürarikkas keskkonnas häälestamisel. Kuna keele mängimisel hakkab terve kitarri kere vibreerima, kinnitatakse häälestusaparaat kas kitarri pea või kere külge ning ekraanil kuvatakse keele võnkesagedus, mille järgi tuleb häälestuskruvi keerata nii, et võnkesagedus muutuks suuremaks või väiksemaks. Tänapäeval on olemas ka online-kitarrihäälestid, mille kasutamiseks tuleb võrrelda kitarri keele helikõrgust ja häälestust mängitava heli kõrgust. Mõned häälestid pakuvad ka kitarriga ühendamise meetodit. Sel puhul tuleb basskitarr ühendada arvutiga ning ekraanil kuvatakse helikõrguste erinevus, mille järgi mängija häälestab keeled. Sel juhul oleks aga tarvis kasutada kvaliteetset helikaarti ( sound card), mis on aga tavaliselt kallimad kui häälestusaparaadid.
Basskitarri ehitus ja kasutamine osa 2 #1 Basskitarri ehitus ja kasutamine osa 2 #2 Basskitarri ehitus ja kasutamine osa 2 #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ghillie Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kitarri areng
12
docx

"Kitarri areng"

KAAGEVERE KOOL 8.c Tõnu Tõukemõnu KITARRI ARENG Referaat Juhendaja: H.Kapsas Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE 1.1 Esimeste keelpillide teke 1.2 Kitarride teke 1.3 Näppepillide võidukäik 1.4 Näppepillide taganemine 1.5 Kitarri-reformid 1.6 Elektri- ja basskitarri tulek 2. KITARR TÄNAPÄEVAL 2.1 Ehitus 2.2 Häälestus 2.3 Mängimine 2.4 Mänguvõtted KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU SISSEJUHATUS Kitarr on klaveri kõrval ainus sooloinstrument, mis toob täis ka kõige suuremad kontserdisaalid. Veel kaks aastakümmet tagasi oleks see tundunud uskumatuna, sest kitarri repertuaar oli piiratud ning kõla pole kuigi tugev. Viimaste aastakümnete jooksul on kitarrist saanud üks tähtsamaid kontserinstrumente. Kitarri nimi tuleb vanakreeka

Eesti keel
Kitarri referaat
5
docx

Kitarri referaat

Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 3 Kitarri ehitus........................................................................................................... 4 Keelte arv............................................................................................................... 4 Mängimine.............................................................................................................. 5 Liigid....................................................................................................................... 5

Kitarri õpetus
Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil
40
pdf

Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil

Muusikateaduse osakond GRETE KELLAMÄE Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil I Proseminaritöö Juhendaja: Vanemteadur Allan Vurma Tallinn 2015 Sisukord ABSTRAKT................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.1 Helikõrgus........................................................................................................................3 1.2 Helirida.............................................................................................................................4 1.3 Intonatsioon.....................................................................................................

Muusika
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II

Psühholoogia alused
Arvutite riistvara
142
doc

Arvutite riistvara

automaatselt kasutusele võtta uue riistvara, ilma et oleks vaja käsitsi muuta kiiplülitite seadistusi ja katkestuste tasemeid. Windows 95 toetas juba PnP-d. Praeguseks on tulnud uus standard PC Express. AGP (Accelerated Graphics Port)- siin. Kasutatakse ühendamisel graafikakaardiga. Vaadeldud liidestest annab ülevaate järgmine tabel (1998 aasta seisuga) Maks. Nimetus Kasutusala kiirus Kasutamine tulevikus (MB/s) ISA Helikaardid, modemid 2 - 8,33 Uutes arvutites ei kasutata Graafikakaardid, SCSI PCI adapterid, uued 266 Standardne laiendussiin kaasajal helikaardid Standardne kõigis arvutites alates AGP Graafikakaardid 528

Arvutid
A Palu mootorratta raamat
181
doc

A.Palu mootorratta raamat

M902(16j--76 59--76 raamatu kolmandas osas. Seal antakse ka juhiseid moto- matkade korraldamiseks ja mootorratta valimiseks. «Valgus» 1976 Autor ·1. MOOTORRATASTE EHITUS 9 ÜLDTEATMEID Mootorrataste liigitus. Mootorrattad on rataste ühejäljelise paigutusega mootorsõidukid. Neid käsutatakse peamiselt isikliku liiklusvahendina, kuid võimsa mootori ja vastava haagise (külg-, ees- või tagahaagis) korral ka inimeste ja kauba veoks. Sõltuvalt koaastrüktsioom iseärasustest liigitatakse moo- torrattad kolme rühma (vt. joon. 1): a) põlve- ja jäikade jalatoenditega mootorrattad,

Füüsika
Nimetu
575
docx

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

Informaatika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun