kliimaga aladel võib koorumine toimuda enne varasuve. Noorvähid lahkuvad ema laka alt pärast teist kestumist. [4] Emaste absoluutne viljakus (marjaterade arv) on 200 ringis. Peaasjalikult sõltub see emase vähi suurusest suuremal vähil on rohkem marjateri. Marjateradest koorumise protsent on umbes 6570%[4] Jõevähi kehaehitus Jõevähi keha on sale ja koosneb paljudest lülidest, millest moodustub kaks kehaosa: pearindmik ja tagakeha. Pearindmik ei paista lülilisena, sest selle lülid on seljal kokku kasvanud. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp. Seljakilbi servad kaarduvad alla ja kaitsevad keha külgedel paiknevaid lõpuseid. Peaosas asuvad lühikestel liikuvatel varrekestel liitsilmad, mis koosnevad paljudest väikestest osasilmakestest. [6] Igal jätkete paaril on oma ülesanne. Pea piirkonda kinnituvad jõevähi kompimiselundid tundlad
kindlustamisega. Egiptuse maali- ja reljeefikunst on väga lähedased., reljeef ja maal moodustavad Egiptuses ühtse ala, mida võime nimetada pinnakunstiks. Mis puutub kujutamistiili ja kujutamisviisi, siis võime tähele panna mõningaid iseärasusi. Näiteks see, et valitsejaid kujutatakse ikka suurematena kui ametnikke, ametnikud on omakorda suuremad kui lihtinimesed. Kuningaid ja ametnikke kujutati seejuures ikkagi nn egiptuse poosis: nägu, jalad, alumine kehaosa ja käed profiilis, õlad ja silm otsevaates. See polnud tingitud oskamatusst, vaid hoopis soovist rõhutada kujutatava väärtust. Orje, sõjavange jne kujutati anatoomiliselt õigemini, sest nemad ei pidanud kuuluma igavikku. Perspektiivi ei tunne egiptuse kunst üldse. Egiptuse kunstnikud kujutasid ruumilist illusiooni pinnal teisiti kui uusaegses Euroopas ja neid ei huvitanud looduse terviklik kujutamine.
Näiteks võib küsitleja küsida, kuidas kahtlusalune teatud asja kasutas, eeldusel, et laps on varem maininud,et ta seda tegi. Kui väga olulised detailid on intervjuu lõpus ikka veel puudu, siis või küsitleja küsida piiratud vastusega küsimusi. Piiratud vastusega küsimused on tavaliselt jah/ei küsimused uute detailide kohta, millest laps varem oli ebaõnnestunud rääkida. Küsimused nagu näiteks ,, Kas ta katsus oma mingit kehaosa, kui ta sinuga rääkis?". Viitavad küsimused (,, Sellel ajal puudutas ta su jalga, oli ju nii?") on küsitlemise igas osas rangelt mittesoovitavad 3. UURIMUSE TULEMUSED Uuringu andmete kohaselt on korduvküsitlustel kaks olulist eelist lastelt tunnistuste saamisel. Esiteks see lisas laste tunnistustele suure osa uurimise jaoks asjakohast infot ning teiseks tunnistused, mis saadi teiste küsitluse käigus sisaldasid suuremat protsenti keskseid detaile, kui perifeerseid detaile
peamiselt väikeste peregruppidena . Isasloomad liituvad karjaga siis kui emasloom on suguliselt vastuvõtlik . Muudel aegadel elavad emas ja isasloom üksteisest täiesti eraldi. Noored poisselevandid kogunevad samuti väikesteks gruppideks . Isastel India elevantidel on kord aastas sugulise erutuse periood , mille käigus nad võivad muutuda eriti ohtlikuks ja agressiivseks . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) Elevandi siseehitus : Elevandil on kõige erilisem kehaosa lont , ülamoka ja nina painduv pikendus , mis koosneb tuhandeist lihaspaaridest . See on kasutusel ,, viienda jäsemena ,, rohu kitkumiseks , okste allapainutamiseks et süüa saada , palkide tõstmiseks ning vee või tolmu pritsimiseks putukate või kuuma päikese eest . Teiseks silmapaistvamaks kehaosad on elevandil võhad ( ülemised lõikehambad ) mis on enamikul isaselevantidel suured , paksud ja kõverad . Emastel on väiksemad , peenikesemad ja sirgemad
saastatud keskkonnaga. NB! a) Kui riietus on kleepunud haava külgeära püüa seda eemaldada! b) Kui keskkond on keemiliselt saastatud ära paljasta haava! 2. Aseta side või puhtaim riie otse haavale. Seo sideme otsad kinni nii, et haav on kaetud, umbsõlm aseta sideme servale, mitte haava kohale. 3. Kontrolli kas side on kindlalt ja ei libise maha. 4. Kasuta otsest survet haavale (suru ühtlaselt ja tugevalt) 510 min. 5. Anna kannatanule selline asend, et vigastatud kehaosa oleks südamest kõrgemal. * Pea ja kaelahaavade puhul tõsta pea ja õlad kõrgemale * Jäsemehaavad- tõsta jäse üles Zgutid on ohtlikud! Kasuta neid üksnes äärmisel vajadusel. Võta zgutiks pikk, vähemalt 5 cm laiune riideriba (ära kasuta köit, nilonsukka ega traati) Paiguta zgutt jäseme vigastamata osale, haavast veidi kõrgemale, sellise arvestusega, et see pingutamisel paigast ei nihkuks.
laktaadi lahus kiirusega 1000 ml/tunnis täiskasvanuil ja 20 ml/kg kohta lastel. Intubatsioon teadvuseta haigel + O2 100%. Valuvaigistiks morfiini 1-2 mg/10 kg i/v. Katta soojalt või hoida soojendustekki. Teetanuse profülaktika. Põletushaigele ei tehta õnnetuspaigal keerulisi sidemeid põletuspinna katmiseks. Ükskõik mis astme põletuse puhul ei tohi unustada teetanuseprofülaktikat. 5.2. Esmaabi termiliste põletuste korral (kahjustada saanud konkreetse kehaosa (põletushaava) esmaabi) Kiiresti jahutada ülekuumenenud koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 - 20kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele. Pantenooli kasutamine esmaabis ei ole näidustatud. Põletus haava võib puhastada 0,9% NaCl-ga. Ulatusliku põletuse korral asetada haavale koheselt, ilma Na Cl-ga puhastamata, põletustampoonid esmaabigeeliga.
Kui järglased on saadud sugulise sigimise teel, ei ole tegemist kloonimisega. Enne raku jagunemist toimub kõigi rakus olevate DNA molekulide ehk kromosoomide kahekordistamine ehk replitseerimine. Raku jagunemise käigus jaotatakse kromosoomid tütarrakkude vahel võrdselt. Kromosoomide kahekordistamine ja nende jagamine tütarrakkude vahel toimub ülima täpsusega, mistõttu tütarrakud on geneetiliselt identsed. Kui võtame ühelt organismilt, näiteks taimelt, mingi kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega, millelt võeti paljundusmaterjal. Taimest eraldatud rakud jagunesid, kasvas palju uusi identse genoomiga rakke, mis regenereerisid tervikliku taime. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine jne
(Brahmaniga), siis budismis leitakse, et oma mina individuaalsust, subjektiivsust, erilisust pole mõttekas manifesteerida - individuaalne mina on budismi järgi vaid tähekombinatsioon, meele moodustis, kujutluste vili hajus, püsitu, tinglik. Buddha õpetuse järgi on oma mina (laiemalt üldse oma individuaalsuse) väärkäsitus inimliku nõmeduse ja kannatuse olulisemaid allikaid. Budismi ürikuis on palju juttu sellest, mida mina ei ole. Näiteks pole see ei kogu keha ega mõni kehaosa eraldi, ei tunne, aisting, taju, mõte, meenutus ega kõik need koos võetuna. Tekstid Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele sisaldavad need luulet, filosoofiat, ajalugu, elulugusid, praktilisi harjutusi jpm.Buddha sõnad ja loengud õpiti pähe ja anti edasi suusõnaliselt aastasadu ja kirjutati hiljem üles palmilehtedele. Esmalt pandi kokku tekstide kogu, mis kannab paali keeles nime Tipitaka ('Kolm korvi')
Ühel päeval jäi ta aga haigeks. Ja otse Egaeuse silme all ta muutus täielikult. See puudutas Berenike vaimu , harjumusi ja iseloomu. Ta muutus kõhetuks ja isegi koledaks naiseks. Tõbede seas mida ta põdes oli esmane langetõbi ja teiseks arvati tal olevat sama haigus mis Egaeusel langemine transi, olles oma mõtetes eemal pärismaailmast. Egaeusele muutub aga Berenike kinnisideeks, ta unistab temast ja mõtleb temast pidevalt ja harutab lahti tema pisemagi kehaosa. Nii et ta ka ükskord palus Bereniket naiseks. Talle pakub see vaene, haige Berenike palju suuremat huvi kui terve ja elurõõmus. Kui nende pulmapäev hakkas lähenema siis, ühel õhtul, kui Egaeus istus raamatukogus astus tema ette Berenike. Berenike oli väga kõhnaks muutund ja vägagi kole, kuid kui ta naeratas, siis tema 32 hammast olid ideaalsed (lumivalged, ilma ühegi vea ja täpita). Peale seda lahkus Berenike aga toast. See aga jäi Egaeust kummitama meeletult
toomine, ülesriputatava jõulukrooni valmistamine ja tuleva aasta viljasaagi ennustamiseks peotäie õlgede lakke viskamine. TÄHTPÄEVATOIDUD. · Liha- ja teratoidud on kalendritavandis keskel kohal, need olid ka põlluharija ning karjakasvataja ohvritoidud. · Lõikuseaja ning selle lõpu tähistamise päevadel oli jaagupipäevast mihklipäevani ohvriloomaks lammas või kits (sokk). · Talvepühade tavandile oli tunnuslik sealiha, täpsemalt sea mingi kehaosa söömine. · Õlu on kalendritavandis säilinud oma kohal Saaremaal ja selle lähipiirkonnas, sedagi üksnes jõulude ning jaanipäeva ajal. · 20. sajandi algupoole vahetus jõululeiva küpsetamine välja piparkookide, präänikute ja jõulusaia valmistamise vastu. KALENDRITAVANDI MUUTUMINE. · Meelelahutuslikul, ajaviitelisel tavandil on eeldusi kauemini traditsioonis püsida. Sellesse rühma kuuluvad noorte kooskäimised, simmanid, maskeeritute
sidekude(luuüdi), rasvkude( nahaaluskoes), kohev sidekude(ümbritseb veresooni ja närve), tihe sidekude (Kõõlused,sidemed), kõhrkude(kõhreõõntes), luukude(kolju õmbluste piirkonnas ja kõõluste kinnituskohtades ), sidelihaskude(nahas,vere- jalümfosoonte,õõneselnudite seintes), vöötlihaskude (skeletilihased), südamelihaskude(süda!), närvikude(igalpool kus on närvid:D) 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited: Elundiks nim. kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon( luud, lihased, süda ,maks jt.) Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna ( tugi-liikumiselundkond). 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad: Frontaaltelg (sirutus, painutus) frontaaltasapind, sagitaaltelg(eemaldamine,lähenemine)sagitaaltasapind, vertikaaltelg (pöörlemine)horisontaaltasapind. 6
★ SÜNAPS - koht närviaparaadis, kus erutus kantakse ühelt neuronilt üle teisele neuronile või lõppelundile. ★ GANGLION - närvisõlm/tänk, närvirakkude sõlmjas kogub närvide teedel, ümbritsetud sidekoelise kihnuga. ★ INNERVEERIMA - närvidega varustama. ★ PAREES - motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus. ★ PARALÜÜS - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib. ★ AFERENTNE NÄRV - sensoorne ehk tundenärv, mis toob erutuse retseptorilt ganglionide kaudu KNS-i, toomanärv. ★ EFERENTNE NÄRV - efektoorne, viimanärv, mis viib erutuse KNS-ist elundisse kas
Pea nõu arstiga! Tegutsemisjuhised: • Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. • Kutsu 112 Selgroovigastused Põhjused: • Trepist kukkumine • Sukeldumine madalasse vette • Suvaline avrii • Otsasõit • Kukkumine kõrgusest 6 • Tugev löök selja piirkonda • Tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas Tunnused: • Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus • Surin jäsemetes Tegutsemisjuhend: • Võimalusel aseta kaelalahas • Anna traumaasend “ühe tüki printsiibiil” • Kutsu 112 NB! Ära ava selgrootraumaga kannatanu hingamisteid pea painutamisega kuklasse (traumahaige hingamisteede avamine) Liittraumad Põhjused: • Lennuõnnetused • Autoavariid Tunnused: • Luumurd • Verejooksud • Pea ja kaela traumad 7 • šokk
MAJANDUSTEADUSKOND Ärikorralduse instituut Tööõnnetuse Uurimine TMT-3820 Üliõpilane: Oliver Saare (allkiri) Juhendaja: Sigrid Kalle (allkiri) Tallinn, 2014.a. 1. SISUKORD SISUKORD 2 ÕNNETUSJUHTUMI JA SELLELE EELNENUDASJADEOLUDE ÜLDINE KIRJELDUS 3 ÕNNETUSJUHTUMI TOIMUMISE TÕENÄOSUST SUURENDANUD TEGURID 4 ÕNNETUSE VÄLTIMINE 5 VASTUTUS 6 RAPORT 7 LISA KÜSIMUSTE VASTUSED 9 KOKKUVÕTE ...
Tõukeks võib olla ka teadasaamine toitumishäirete olemasolust . Millised võivad olla inimeste mõtted kes kannatavad toitumishäirete all? Näitena võib tuua järgmised toidu, söömise, kehakaalu ja riietusega seotud mõtted, hirmud ja vajadused. Hirm, et ei suuda söömist lõpetada. Hirm süüa teiste nähes. Hirm olla ülekaaluline, kusjuures kaaluideaal kehtestatakse ise. Hirm süüa tervet taldrikutäit toitu. 6 Pidev muretsemine mingi kehaosa välimuse pärast. Hirm, et teised võivad pidada paksuks. Keeldumine kanda kitsaid riideid isegi siis, kui nad sobivad Vajadus närida igat suutäit kindel arv kordi. Vajadus välja arvutada kõigi toitude kalorisisaldus. Vajadus valmistada toitu teiste jaoks. Vajadus enda kaalumiseks mingil kindlal kellaajal või kindlates tingimustes. Vajadus kehaliste harjutuste sooritamiseks pärast sööki.
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja ...
Kõhrkude liigese kõhrelised pinnad Luukude skelett Lihaskude Silelihas paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele Skeletilihas paneb keha liikuma, allub meie tahtele, ent väsib kiiresti Südamelihas ei allu meie tahtele. Südame lihaseline sein. Närvikude (vt. küs.2 4. Elund kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Koosneb mitmest erinevates kombinatsioonides erinevatest kudedest. Nt süda, maks, neer, hammas Elundkond ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid, mis täidavad sarnast funktsiooni. Nt. seedeelundkond. TUGI LIIKUMISELUNDKOND 5. Teljed: Sagitaal õlgadega rist Frontaal õlgadega paralleelselt Vertikaal ülevalt alla 6
Aretusõp. Ajal. Kuni 1900-Avicenna,kes oli tuntuim araabia õpetlane,oluline araabia hobusetõu kujunemisel,ka lambakasv. Peenvillalammaste aretus.bakewell-võttis osa kolme loomatõu aretamisest. Charles ja Collingud-nende aretatud sorthorni veisetõug.Middendorff-huvi veisekasv. Vastu, siit sai alguse eesti punase tõu aretus.Liskun-uuris kranioloogiat,välimikku ja interjööri.Darwinkõige tähtsam aretusõpetuse teooriale,liikide tekkimine.Lamarck- evolutsiooniteooria.Graaf- ovulatsiooniprotsess.Aristoteles-loode areneb ema verest, millele isa annab skeemi.Leeuwenhoek-avastas ainuraksed mikroskoobiga, ka spermid.Hippokrates-nii ema-kui isaspoolel on tähtsus järglase kujunemisel.Buffon- ristamismeetod.Harvey-elusorganismid arenevad munast,mida elustab isase seeme.leiutati siis ka mikroskoop 17 saj.Wolff-pärastkujunemisõpetus. Mendeli seadusedAretusõp. Areng xx saj.- populatsioonige...
Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõu...
hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus Neuromuskulaarne klassifikatsioon: Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud jäseme(-te) lihased on pinges ja nõrgad, mistõttu ka liigeste liikuvus häirub ja raskematel juhtudel võivad
korteksisse (primaarne haistekorteks). Orbitofrontaalkorteks saadab osa signaale tagasi haistesibulasse Miks haigetsaanud koha ümbrust hõõrudes valu vähemaks läheb? Selgroos olev vaheneuron (interneuron) saab erutava signaali (+) kerge puudutuse ja surve närviteest ja inhibeeriva (-) signaali valu ja temperatuuri närviteest. Interneuroni suhtelisest aktiivsusest sõltub, kas info saadetakse ajju või mitte. Mis on fantoomvalu? Amputeeritud kehaosa tundmine sh valu, aju poolt loodud, ca 50% amputeeritutel, tekib pärast operatsiooni, võib kesta aastaid · aju poolt loodud · ca 50% amputeeritutel · tekib pärast operatsiooni · võib kesta aastaid Mis on agnoosia? Sensoortsete ärritajate tajumise häire (kõrgemad tajuprotsessid häiritud: kuulmis-, visuaalne, taktiilne agnoosia · tundlikkus pole kadunud · pole täielikku kognitiivsete funktsioonide puudulikkust · pole kõnehäiret
pdf). Lokaalanesteesia korral tuimastatakse väike kehapiirkond, süstides ravimit opereeritavasse piirkonda. Tavaliselt teeb seda protseduuri kirurg. Lokaalne anesteesia on kasutatav, kui: kirurgia on väike ja ei nõua üldist või regionaalset anesteesiat, protseduuri saab teha kiiresti, operatsiooni käigus patsient ei pea olema teadvuseta. Anesteesia tüüp ja annus sõltub paljudest teguritest. Nende hulka kuuluvad patsiendi vanus, kaal, kõik allergiad, kehaosa, mida tuleb kasutada, ja kõik olemasolevad terviseseisundid. Valu blokeerimiseks kasutatakse erinevaid ravimeid. Ravimid võib manustada nahale salviga või veeni süstimisega . Ravim töötab teatud närvirakkudega, et vältida närvi signaalide saatmist ajju. 4.1. Riskid ja tüsistused. Kohalikku anesteesiat peetakse üldiselt väga ohutuks. Väiksemate kirurgiliste operatsioonide puhul on see üldisest anesteesiast turvalisem. Ravimi manustamisel võib
kuid vaid juhul, kui seda õigesti kasutada. Oskamatult tuletekki käsitsedes võib see ise rasvaga kokkupuutel põlema süttida. Samuti saab sellega kustutada vaid väikest ja konkreetses anumas lõõmavat põlengut, laialipaiskunud rasva puhul pole tekist enam abi. Tihtipeale ei julgeta aga tulekustutustekiga leegile isegi läheneda Esmaabi põletuse korral 1. Jahuta kiiresti põletuspinda Vabasta kahjustatud kehaosa riietest. Põletada saanud kehaosa tuleb kiiresti panna jaheda (15...20°C) voolava vee alla. Jahuta vähemalt 10-20 minutit (vaata kella!). Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi, külm võib kahjustust isegi süvendada. Kui vett ei ole käepärast, tuleb jää mähkida puhtasse riidesse. Leegipõletuse korral toimeta kannatanu ohutusse kohta, summuta teki või vaiba abil leegid ja alusta jahutamist veega. Jahutamiseks võib kannatanu asetada ka vanni või veekogusse, kuid mitte kauemaks kui 20 minutiks
kool HUVITAVAID KATSEID/FAKTE FÜÜSIKAST Referaat Koostaja: ... Klass: 8a Tallinn 2006 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus füüsikasse...............................................................................................................3 Huvitavaid katseid/ fakte füüsikast.............................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...............................................................
välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Kui organismis on infektsioon olemas (mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb,näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske. Mida vanem on inimene, seda raskem on tal tööd teha arvutiga. Alates 40. eluaastast tekib tavaliselt vajadus lugemisprillide järele. Inimestel, kelle nägemine on alla 100 protsendi, on tunduvalt raskem arvuti taga töötada, kuna nende silmad on suurema pinge all. Peale tavaliste prillide kasutatakse sageli bifokaalklaase, mille ülemine osa on mõeldud kaugele vaatamiseks ja alumine osa näiteks lugemiseks.
ja neil ei pöörata suuremat tähelepanugi. 8. * Võib-olla töökoht on ainult hetkeks ja et rohkem raha teenida_ on ebaüht- vaja haridust, aga nendel, kes kõrgkooli ei läinud_ seda haridust, mida lane nõutakse, pakkuda ei ole. stiil * Minu õde on arst ja kui ta õppis, näitas ta mulle pilte, kuidas (sõna- muudab ja hävitab inimest alkohol, narkootikumid, mõnel võib valik ja kehaosa, näiteks jalg, mädanema minna, mis minu arvates ei ole lahe, näited kuid mõned noored ei taha sellest õppida. on * Hitler ja Stalin, kardetavad diktaatorid, valitsesid massipsühhoosi ja kont- hirmu abil, Claudius, kuningas Shakespeare´i teosest ,,Hamlet", tappis rast- lausa venna, et troonile pääseda. sed) * Ühe Tsehhovi novelli lõpus sureb mees hingepiinadesse, kuna üks tähtis isik, kelle kuuele ta kogemata läkastas, ei pidanud oluliseks
rohkem huvitatud. Märkamaks kui palju me suhtlemisel liigutuste peale loodavad, püüdge rääkida mõni jutt žeste kasutamata. Võimalik, et teil tuleb hoida tallad kõvasti maas ning käed selja taga. Olles rääkinud paar minutit, lubage endal kasutada žeste ning pange tähele erinevust (McKay 1998: 58-59). 8 1.4. NÄOILME Nägu on inimese väljendusrikkam kehaosa. Näoilmest oleneb, kuidas sõnumit mõistetakse. Näoilmega kõnelemiseks on lugematuid võimalusi – põskede pungitamine, lauba kortsutamine, silmade kinnipigistamine. Kõige tähtsam näoilme on naeratus. Neratuse vastu ei saa meist mitte ükski. Kes piisavalt kaua ja veenvalt naeratab, muudab ka kõige karmima bossi leebeks, paneb ebasõbraliku müüja õhetama ja tunneb end ise samas hoopis paremini. Esmamulje jaoks on silmside otsustava tähtsusega
Hox'i geenid Hox'i geenid on kompleks omavahel seotud geene, mis kodeerivad valgus transkriptsiooni faktoreid. Need geenid on tähtsad arengu regulaatorid, mis panevad paika segmendid embrüos. Nad leiduvad tavaiselt koos ühes kromosoomi kompleksis. Iga Hox'i geeni arvatakse kontrollivat mitmete geenide avaldumist. Seega võib ka vaid üks Hox'i geen olla piisav, et tekiks sihtgeenide ,,arengumoodul". Vales kohas avalduv Hox'i geen viib hoopis teistsuguse kehaosa arenguni. Lisaks oma segmentidele suhtlevad Hox'i geenid omavahel, et pidada ülal kohaseid ekspressioonidomeein piire. Üldiselt surub rohkem tagakehapoolsem geen alla rohkem eeskehapoolsema geeni avaldumise. Evolutsioonilised muutused Hox'i geenides ja nende aktiivsuses võivad olla kehade seaduspärasuste muutuste põhjuseks. Traditsioonilisteks Hox'i geenideks on labial, proboscipedia, Deformed, Sex combs reduced, Antennapedia, Ultrabithorax, abdominal-A, and Abdominal-B
raundi). Iga poksija siseneb sõrmusetõmmatud oma nurgas ja pärast iga vooru, siis ta tuleb siia, lõõgastuda, saada nõu ja abi vaja treener arstiga. Kohtunik jälgib võitlus: on ring, ta jälgib käitumist võitlejad loeb knockdowns ja karistused eeskirjade rikkumise. Kuni kolm kohtunikku ei või olla ümber ringi, et anda osalejatele prillid. Liige lahing saab olema võitja, saates oma vastase nokauti . Kui poksija kukub maapinnale ja kick puudutab põrandat iga kehaosa väljaarvatud jalad, kohtunik hakkab lugedes. Kui 10 sekundi jooksul ta tõuseb - võitlus jätkub - kui ei, siis leitakse, koputasin välja ja tema vastane on võitja. Samuti on võimalik tehnilise nokaudiga: ta tunnistab, kohtunik arsti või nurga poksija kui ta on vigastatud või ei saa end kaitsta. Mõnikord õigusriigi kolm knockdowns (pealkiri võitleb egiidi all WBA), kui summa on võrdneTKO . Kui mängus on möödas, ja
Pea nõu arstiga Kaela- ja seljatrauma Kahtlusta selgroovigastust, kui on tekkinud järgmise mehhanismiga trauma: Trepist, redelilt kukkumine Kukkumine kõrgusest : täiskasvanul >2,5m, lastel 1,5 lapse kehapikkust Tugev löök selja või kaela piirkonda, eriti ohtlik kui inimene oli loogi saamise hetkel kummargil Autoavarii Sukeldumine madalasse vette peaga vastu põhja Kindlad selgroovigastuse tunnused: Surin jäsemetes Mõne kehaosa tundetus, nõrkus, liikumatus Kui kannatanul tekkis eelnevalt kirjeldatud mehhanismiga trauma, siis käsitletakse teda alati kui selgrootraumaga kannatanut! ESMAABI Pea kinni selgroo terviklikkuse reeglitest Fikseeri pea kätega nii, et silmavaate ja kaela vaheline nurk on 90 kraadi. Kui oled pea käte vahele võtnud, ära enam lahti lase. Lamaval kannatanul võid pea fikseerida põlvede vahele. Võimalusel aseta kaelalahas
sõnadega: 10 millisiivertise kiiritusdoosi poolt põhjustatava vähi tõenäosus on 0,001. Teaduslikult kindlamalt saab midagi ohtlikkuse kohta väita umbes 200...500 mSv suumsest kogu keha doosist alates. Kasvajariski suurenemist sellise kiiritusdoosi puhul tõestavad näiteks Jaapani aatomipommitamise üle elanute uuringud. Naha- ja kogu keha kiiritusdoos röntgenprotseduurides Nahadoos ehk sisenddoos on see kiiritusdoos, millele allutatakse uuritava kehaosa röntgentorule (või muule väliskiirgurile) lähim nahapind. Kogu keha kiiritusdoos (nn. efektiivdoos) on selline doos, mille saab arvutuste põhjal kogu keha, seega ka siseorganid, kui inimene allutatakse välisele kiiritamisele. Efektiivdoos on see, mis inimesele tegelikult mõjub, kuigi otseselt seda mõöta ei saa. 200.. .500 mSv suurusest efektiivdoosist tingitud kasvajarisk on mõõtemääramatuse foonil
surmaga. Esmaabi andmisel tuleb kannatanu soojalt katta, tähtis on rahu säilitamine. Õnnetusest peab viivitamatult teatama kiirabisse. Kui mürgistus on tekkinud mürktaime söömisest, on kannatanule vaja anda juua sooja vett ja kutsuda esile oksendamine. Samuti on tark koju aktiivsütt varuda, kuna mitmete mürgistusjuhtude puhul seob süsi mürgi maos. Hingamishäirete puhul tuleb teha kunstlikku hingamist. Mürgi kokkupuutel nahaga tuleb vastavat kehaosa hoida vähemalt 15 minutit jaheda voolava vee all. Arstile on vaja selgitada, millisest taimeliigist ja kuidas mürgistus võis tekkida. Patsiendi haiglasse viimisel tuleks kaasa anda mürgine taim või selle osad nii saadakse kõige kindlamalt selgeks mürgistuse põhjus ja osatakse efektiivsemalt vastumürki leida. Mürgised taimed, mida lapsed tunda võiks Harilik hobukastan. "Kastanimune" otsides ja neist meisterdades peab teadma, et
François Delsarte oli laulmise ja draamakunsti õpetaja. Delsarte jaotas keha kolme tsooni: ülemine, keskmine ja alumine, samamoodi jaotas ta ka jäsemed. Ülemine tsoon (pea, kael) viitab vaimsusele ja intellektuaalsusele, keskmine (kere ülemine osa ja käsivarred) emotsionaalsusele ning alumine (kere alumine osa ja jalad) seksuaalsusele ja füüsilisusele. Need tsoonid jagunevad omakorda kolmeks alatsooniks. Lisaks sellele oli Delsarte'il üheksa zhestide põhireeglit, millele toetusid iga kehaosa vabaduse ja lõdvestuse arendamise harjutused. Delsarte'i süsteemiga puutusid kokku kõik moderntantsu rajajad, Duncan näiteks on viidanud Delsarte'i õpetusele 1898. aastal antud intervjuus ajakirjale The Director: "Delsarte, keha paindlikkuse ja kerguse kõikide põhimõtete meister". . Esimene loomeperiood Isadora Duncani avalik debüütesinemine toimus Chicagos 1899. aastal ega olnud kuigi menukas
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
doosikiiruse väärtus 0,1 meetri kauguselligipääsetavast pinnast on väiksem kui 1 mikrosiivert tunnis. Sellised tegevused võib ametlikult kuulutada tegevusluba mitte vajavateks. Doosi piirmäärad kiirgustöötajatele ja elanikkonnale on juba määratud ja selgitused piirangute optimiseerimiseks esitatud. Kiirgusalane töökaitse hõlmab töökohti, kus on võimalus saada ioniseerivat kiirgust üle 1 mSv aastas kogukeha doosina või üksiku kehaosa ekvivalentdoosina. Eristatakse kontrollalasid, kuhu sisenemisel nõutakse eriprotseduure ja kuhu on juurdepääs vaid eriettevalmistusega inimestel. Tähistel sissepääsu juures tuleb näidata, millise allikaga ja millise ohuga on tegemist. Jälgitavatel aladel on samuti võimalik saada doose üle 1 mSv aastas, kuid eriprotseduure ei nõuta. Mõlemal juhul teostavad järelevalvet kasutamise üle kvalifitseeritud eksperdid. Kiirgustöötajad, kelle aastadoos võib ületada 6 mSv,
lõugkobijad lõugtundlad pearindmik neli paari jalgu sugaküünised tagakeha võrgunääre. Ämblikud kuuluvad lülijalgsete hulka. Neil on selgesti eristatavad kaks kehaosa: tagakeha ja pearindmik. Ambliku keha katab kitiinkest, mis on õhem ja elastsem kui jõevähil. Erinevalt jõevähkidest on neil ainult kaheksa jalga. Liitsilmade asemel on neil kaheksa lihtsilma. Võrguniidi tekitamiseks on tagakehal võrgunäsad. Sellest võrgu kudumiseks aga sugaküünised. Ämblikulaadsed Ämblikulaadsed on skorpionid ja lestalised. Ämblikega sarnaseid lülijalgseid nimetatakse ämblikulaadseteks. Koibikud ei koo võrku nagu ristämblikud
................................................lk 13 2 SISSEJUHATUS Kehakeel on viipekeele osa ja suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Sõnade abil anname edasi vaid 7% teabest, hääle abil 38 %, mittesõnaliste vahendite kaudu (kehakeel) 55%. Sõnade abil väljendame teavet, keha abil aga isikutevahelisi suhteid. Nägu on kõige rohkem väljendav kehaosa. Inimesel on väga palju erinevaid näoilmeid. Kortsus kulmud näitavad viha, ülespoole suunatud nurkadega suu näitab head tuju, kahvatu nägu ehmatust, punastamine tähelepanu keskpunktis olemist. KEHAKEEL ·Silmside ·Kehahoiak ·Käeliigutused ·Näoilme ·Hääle valitsemine ·Riietus soeng · Distantsioonid 3 SUHTLEMISZESTID JA NENDE PÄRITOLU Paljud zestid on maailmas sarnased
Biomehaanika ja ergonoomika esimene KT. Kolmas rühm. 1. Keha raskuskese: On punkt kehas mida läbib keha kõikidele osadele mõjuvate raskusjõudude resultant. 2. Luukangide liigid: Esimest liiki kang tasakaalukang, teistliiki kang jõukang, kolmandatliiki kang kiiruskang. Neid eristatakse pöörlemistelje, toime- ja takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised paarid: On kahe kehaosa ühendus liigese abil. Eristatakse kolme liiki: transaltsioonipaarid (võimaldavad kulgliikumist piki ühte tasapinda ja on organismis haruldased n: alalõualuu) rotatsioonipaarid ( võimaldavad pöörlemist ümber liigesetelgede ja neid on liikumisaparaadis kõige rohkem) kruvipaarid ( võimaldavad kruviliikumist üheliigesetelje suhtes n: põlveliiges) 4. Biomehaanilse analüüsi liigid: Eristatakse kahte liiki kvalitatiivne biomehaanilina
jmt.). Tüüpiline pikk luu koosneb torujast keskosast ning kummaski otsas asuvast luu peast. Keskosasse jääv tühimik on täidetud luuüdiga. Esineb kahte liiki luuüdi: vähestes luudes leidub punast vereloomes osalevat luuüdi ning enamikus luudes leidub peamiselt rasvast koosnevat toitaineterikast kollast luuüdi. Vereloomevõimelist punast luuüdi leidub selgroolülide kehades, roietes, puusaluudes ja mõnedes ajukolju luudes. Laste toruluude otste ja luu kehaosa vahel asub kõhreline kasvutsoon. Kasvutsooni laius on muutumatu, aga selle koosseisu lisandub pidevalt uusi kihte. Pikisuunas kasvades lisatakse kasvutsooni uusi kõhrelisi kihte ja samal ajal paigutatakse vanematesse luustumistsoonidesse mineraalaineid. Erinevas tempos kasvavad luud pikkuses umbes kahekümnenda eluaastani. Seejärel kasvutsoonid luustuvad ja keha pikkus fikseerub. Tugevad löögid võivad kahjustada laste luude kasvutsoone
Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS Aferentsete ehk tundenärvide kahjustumisel tekivad ebameeldivad aistingud (paresteesia) või tundetus (anesteesia). Kestva surve puhul vastavad kehaosad "surevad" ära. Valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (näiteks närvipõletike puhul). Anesteetilised ained halvavad ajutiselt tundenärvide lõpmeid, mistõttu kaob vastava kehaosa tundlikkus või valulikkus. Motoorsete närvide kahjustumisel tekib lihaste nõrkus (parees) või halvatus (paralüüs) - vastav kehaosa jääb liikumatuks. Sekretoorsete närvide või nende lõpmete väljalülitamisel lakkab vastava näärme talitlus (näiteks atropiini toimel lakkab süljeeritus). G a n g l i o n i d on närvide (välja arvatud motoorsed närvide) teedel asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi). Närvikoe osaks loetakse ka neurogliia: jätkelised ja hargnenud rakud neuronite ümber, millel on toite- ja kaitsefunktsioon. Membraanipotentsiaal Elusa raku membraani iseloomustab potentsiaalide vahe. Rakumembraanide välispind on ka puhkeolekus positiivse-, sisepind aga negatiivse elektrilaenguga. Selline polarisatsioon rakumembraani välis- ja sisepinna vahel ongi puhkepotentsiaal. Selle pôhjustab ioonide er...
maalidega, näiteks Madonna grotis oma püramiidse struktuuriga või Püha Õhtusöömaaeg oma range jagamine kolme. Nagu Longhi ütles Kuningate kummardamise kohta, on sellel ,,mitmesuunaline ja kiire ringlus" kujudest, mis ümbritsevad Püha Pere, millest tuleneb üleloomulik valgus, mis peegeldab pealtvaatajatele mitme nurga alt ja erineva tugevusega. ,, Kompositsiooni väljatöötamine peab olema täielik, kehaosa visand peab jääme mittetäielikuks; Kunstnik peab jääme rahule nende osade läbijoonistamisega ja hiljem, kui tunneb selles naudingut ja suudab seda vabalt, võib ta töö lõpetada." See lause aitab meil aru saada tööst näiteks Kummardamises: ,,Kompositsiooni väljatöötamine" antud teemast usaldati tema eksimatu käe hoolde, nagu erakordses ratsanike võitluse osas maali taamal, mis on animeeritud pliivalge esiletõstmisega. See pidi olema rohkem rahuldav Leonardole,
valmistamisprotsessi. Seejuures on see hind olnud samal tasemel juba paarkümmend viimast aastat hoolimata kogu muu elu kallinemisest. Lk 5 Sulgpallis loetakse vigadeks Üldised vead - põhjustavad pallinguõiguse ja punkti kaotuse: - pall langeb väljapoole väljakupiire, ei ületa võrku, või puudutab lage, seinu jms.; - lüüakse vastaspoolel asuvat palli, seejuures ei loeta veaks reketi inertsist üle võrguliikumist; - mängija riivab mängu ajal võrku; - mängija puudutab mistahes kehaosa või reketiga vastase väljakupoolt ja segab sellega vastast; - pall jääb reketile peatuma, hüpleb reketil või teda visatakse. Sulgpallimänguga tegelenud Eesti tuntud inimesi Robert Antropov - Politseiameti juhtivtöötaja, politseinike MM-i medalivõitja sulgpallis; Igor Gräzin - professor, endine riigikogulane; Hans H. Luik - meediamagnaat, mängis noorteklassis; Joel Tammeka - hilisem rallisõitja, nüüd Muuga sadama ülem; Mikk Targo - helilooja ja produtsent;
Eriti oluline on, et pesitsusajal pildistaksid linde üksnes nende pesitsuskäitumist hästi tundvad fotograafid. On palju muidu kompetentseid fotograafe (ja linnuvaatlejaid), kes pesitsuskäitumist siiski piisavalt ei tunne. *On tungiv soovitus, et haruldasi liike pildistataks üksnes seal, kus nad on suhteliselt arvukamad. *Alati tuleb kasutada varjendeid, kui on alust arvata, et teisel moel pildistamine võib mõjutada lindude pesitsemist. Mitte ükski varjendis viibiva asuka kehaosa (näiteks objektiivi seadvat kätt või ebasobivast materjalist läbi paistev siluett) ei tohi olla väljastpoolt nähtav. *Pesa juurde ja sealt ära minemise jäljed peavad olema hajusad ja märkamatud. Niipea kui võimalik, tuleb pildistamise vaheaegadel "rohimise" jäljed kaotada. *Kuigi üldiselt on vähe teateid pesahülgamistest pildistamise tõttu, siis nendel juhtudel kui pesa pildistamise tõttu hüljatakse, on põhjuseks liigne kiirustamine. Tuleb jälgida, et
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlus...
Keha, vaimu probleem on: Vastasmõju probleem e. interaktsionism- millises seoses on omavahel keha ja vaim? (Descartes) keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist Kuidas nad saavad vastastikku mõjuda? Descartes ei seleta, kuidas on omavahel seotud animaalsed vaimud ja vaimne substants (vaimne objekt). Isegi kui animaalsed vaimud on peenmateeria, on tegu ikka mateeriaga. Vastuväited Pierre Gassendi (1592-1655): 1. keha-vaimu interaktsioon (vastasmõju) eeldab, et mingi kehaosa on ühenduses vaimuosaga ja vastupidi. 2. keha-vaimu ühenduseks on vajalik kokkupuutepunkt. Kuna vaim ei jagune osadeks ning on ulatuseta, mõõtmeteta, siis ei saa interaktsioon toimuda. Parallelism ja okasionalism Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt tänu Jumalale. Põhjuslikku interaktsiooni (vastasmõju) nende vahel ei ole, ehkki näib olevat. Malebranche’i (1638-1715) okasionalism: füüsilised
teiste kehaosade vigastamine "Vigastuste liikideks on lõikamine, torkamine teravate esemetega (nõelad, kudumisvardad, kirjaklambrid jne); põletamine sigareti, tulemasina või tikuga; terava esemega sõnade või muude märkide kritseldamine kehale; kriimustamine/kratsimine nii, et selle tagajärjeks on olnud armid või verejooks; oma haavade paranemise takistamine; enda hammustamine viisil, mille tagajärjeks on verejooks; oma pea või muu kehaosa löömine millegi vastu nii, et see on verevalumeid tekitanud." Üldiselt kategoriseeritakse autoagressiivseks käitumiseks kõike seda, mida sooritatakse tahtlikult ning eneseteadlikult enda vigastamise või füüsiliselt haiget tegemise tulemuse saavutamiseks. (Värnik jt, 2015). Enesevigastuste tagamaad Enesevigastamiste juhtumid on viimaste aastatega aina suurenenud, kuid tagamaad taolisele käitumisele on segased või vähetuntud
Sünnituse induktsioon - PGF2 ja PGE2 Palavik - PGE2 Leukotrieenid (leukotsüüdid, nuumrakud, alveolaarsed makrofaagid) Anafülaksia: bronhospasm, näärmete sekretsiooni , soonte permeaabluse Tromboksaanid (trombotsüüdid, aju, kops) Trombotsüütide agregatsioon, vasokonstriktsioon Põletiku tunnused · Piirdunud põletikku iseloomustavad · Valu · Punetus · Turse · Temperatuuri tõus · Kahjustunud kehaosa funktsiooni häire · Põletikule viitavad üldised tunnused on · Nõrkus, väsimus · Isutus · Peavalu · Lihas- ja liigesvalud NSAIDide põletikuvastane toime NSAIDid seonduvad pöörduvalt COX-1 ja COX-2 aktiivtsentrisse ja pärsivad neid väheneb prostaglandiinide ja tromboksaani süntees Kõrgemates doosides on võimalikud ka teised toimed Vabade radikaalide tekke pärssimine Adhesioonimolekulide ekspressiooni pärssimine
Kõhrkude Kõrvalestades, häbemeliiduses Luukude Kõõluste kinnituskohtades, kolju piirkonnas Lihaskoe liigid: Silelihaskude Nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Vöötlihaskude Moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Südamelihaskude Ainult südames Närvikude Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni. Närvikoes. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited. Elundiks ehk organiks nimetatakse kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Nt: Süda, maks, lihased, luud jt. Elundkond Ehituselt, talitluselt ja arengu poolest sarnased elundid moodustavad elundkonna. Nt: Tugi- ja liikumiselundkond. Tugi- ja liikumiselundkond 1. Tugi- ja liikumiselundkonna jagunemine: Passiivne osa Luustik Aktiivne osa Lihastik (skeletilihastik) 2. Skeleti funktsioonid Mehaaniline-ülesanne: Toestada, kaitsta, liikuda
genereeritakse närviimpulss või vastupidi, aktiivses rakus pidurdab mediaator erutuse. Bioloogia kontrolltöö Villu Oluline osa närvikoe talitluses on neurogliial rakkudel, mis ümbritsevad neuroneid. Need toetavad närvirakku ja kaitsevad neid ebasoovitavate ainete eest. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismi mõnd kindlat funtsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Elundkonna moodustavad ühistalitlusega elundid. · K a t t e e l u n d k o n d kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituset vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Inimese väliskatteks on nahk. · T u g i e l u n d k o n d võimaldab liikuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
