tajub. Hobuse käitumise muutuste põhjal võime siiski teha tähelepanekuid selle kohta, kas hobune suhtub sarnastes olukordades inimesse samuti nagu teise hobusesse. Varsana normaalselt teiste hobuste hulka asunud hobune üldiselt ei näi suhtuvat inimesesse kui teise hobusesse. Hobune võib erutuda või ahistust tunda, kui mõni tema karjakaaslastest ära viiakse. Nii võib juhtuda isegi siis, kui ülejäänud kari püsib tema ümber. Inimese lahkumisele reageerib hobune harva sama tugevalt. Kui hobused on isekeskis karjamaal, võivad inimesed tulla ja minna, ilma, et see näiks hobuseid segavat. Inimese juuresolek võib küll rahustada üksi jäänud hobust, kuid tõelist eraldusahistust tunneb hobune vaid liigikaaslase suhtes. Uue võõra hobuse ilmumist juba moodustunud karja nägemisulatusse märkavad hobused kohe ja traavivad uustulnukat vaatama. Talli vahel tekitab uustulnuk
Enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja haigusi ravida. Karjalaskepäev - 1. aprill Lugunädalate järgi loendades langes karjalaskepäev aprill algusesse, kuid juba 19. sajandi lõpul oli jüripäev sellest tükk maad olulisem. Kuna karjalaskmise juures oli eriti oluline soodsa päeva valimine, siis võidi karja väljalaskmist nihutada halvalt nädalapäevalt paremale. Paiguti on väidetud, et kui see ei olnud reede või esmaspäev, lasti kari korrakski välja, isegi siis, kui polnud sobiv karjatamisilm. 3 MAI. Volbripäev-1.mai Eesti rahvakalendri tähtpäev, kui kõikide nõidade ja tarkade päev. Volbripäeva saabumine tähistas kevade lõplikku võitu talve üle, kus eesti kombestikus oli levinumaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes tuletegemine (maituli), kellade helistamine, lärmitsemine ja muud rituaalid
Idunn jumalanna, keda seostatakse õunte ja noorusega Nörr öö isa Nanna Baldri naine, Forseti ema. Vidrir=Odin Loptr =Loki Bragi skaldijumal (skaldid-luuletajad) Hliidskjaalf Odini troon, mis võimaldas tal näha kõiki maailmu Elivaagar tõlkes Jää Lained on jõed, mis eksisteerisid maailma alguses. Herjan=Odin Naal Loki ema Grimnir =Odin Vidarr kättemaksujumal Vingoolf jumalate ehitis, jumalannade saal Fornjootr hiid, Kari (tuule), Logi (tule)ja Hleri (meri) isa. Yggr=Odin Hangatüür= Odin Yggjungr=Odin Bölverkr =Odin Säährimnir müütiline kult, keda aasid tapsid ja sõid igal õhtul. Skögul valküür Hniikarr=Odin Oomi =Odin Rindr hiid, inimene või jumalanna, kelle Odin rasestas Hriimfax hobune, nimi tähendab tõlkes härmas lakka Dellingr jumal, Päeva isa, Öö kolmas mees. Isiksustatud koidik. Dvalinn päkapikk Uulfruun üks Heimdallri üheksast kasvatajast.
hall- ja merikajakas).Seetõttu on läänemeres väljasuremisohus loomi. Üks neist on näiteks viigerhüljes. Viimase sajandiga on Läänemere mitmesaja tuhande pealine viigrikari hääbunud mõne tuhande loomani. Õnneks märgati asurkonna kahanemist ja küttimise lõpetamine ning loomade kaitse alla võtmine kõigis Läänemeremaades päästis hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud
Ellen Niit Ma tundsin leppa. Lepp oli lihtne puu, hall karjamaa-asukas, koore all ruske veri. Marjakorvile põhja lepaleht. Haigele varbale lepaleht - häda ja rohi, mõlemad eht. Lepavõsa mu kodumäe all nagu hallikas meri. Lepamähast punane lapse suu. Ma tundsin leppa. Lepp on harilik puu suvel päikesevari, soe raiesmaa maasikamari ning sügiseigavas lepakäbidest kari ja talve hakul pliidi all hagu ja kevadeurb keset lumelangu. Kokkuvõte Ma sain teada ,et enamus rahvast arvab ,et lepp ei ole tähtis.Mina isiklikult arvan ,et lepp on tähtis ,sest lepp on hea küttepuu, puit on kerge ,pehme, kasutatakse mööbli -,vineeri-ja taaratööstuses,kala ja liha suitsetamiseks.Sain ka teada ,et rästik ei kannata lepa lõhna ning muutub lõhna peale uimaseks.Lepapuu juurtel elutsevad
Holland. Hollandi madalmaad ja ajalugu. Holland ehk Madalmaa asub Nederland Lääne-Euroopas.Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Riigipiiri kogupikkus 1027 km.Läänest Põhjamerega ja rannajoone kogupikkus 451 km.Nimi Nederland (madal maa) viitab sellele, et pool Hollandist asub merepinnast madalamal. Nimi " Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi,praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints nimest.Hollandi pealinn on Amsterdam, kuid valitsuse residents on Haag, mis on suuruselt kolmas linn. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Tähtis liiklussõlm on Utrecht. Suuruselt viies linn on Eindhoven.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Kui Madalmaade Kuningriik 1815 moodustati, koosnes ta praegusest Hollandist, Belgiast ja...
Arvati, et kui ema toidab last rinnapiimaga kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, siis saab sellest lapsest nõid. Vaiksel laupäeval oldi vagusi, pidutsemiseks läks rõõmsal pühapäeval. Kõige levinumaks kombeks oli eestlastel sel päeval kiikumine. Alates 18. Sajandist levis munade värvimine ja kinkimine. Neiud võtsid kiigele minnes kaasa värvitud mune, et neid noormeestele kiigutamise eest kinkida. JÜRIPÄEV, 23. APRILL Põllumehe tähtpäev. Kari lasti välja ja alustati künnitöid, teenistusse astusid suveks palgatud abilised. Tegemist oli uue tööaasta algusega. Jüripäeva nimi tuleb rüütlite kaitsepühaku, lohetapja Püha Georgiose ehk Jüri nimest. Püha Jüri oli ka karja ja hobuste kaitsja. Mõnel pool usuti, et jüri käsutab hunte, ning seetõttu nimetati hunte Püha Jüri kutsikateks. Usuti, et enne jüripäeva suplemine tagab hea tervise, kuid maas veel istuda ei tohtinud - võib
Loksa Gümnaasium Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis III. kooliastme loovtöö ...
jpg aga Demeter – kõige püha kaitsja, kes maksis Erysichton´ile rängalt kätte. Alati ei tasu uskuda, mida silmad näevad. Väike jumal Hermes oli kaval ning talle meeldis pahandust teha. Ükskord varastas ta Apollonilt 50 lehma ja tehes ohverduse ära, viis ta ülejäänud koopasse. Ta võttis lehmadelt sõrad ära ja pani need teistpidi külge. Samuti valmistas ta endale laia nina ja teravatipulise kannaga jalanõud. Kõik arvasid, et kari läks ühele poole, tegelikult läks see aga hoopis teisele poole. Samuti on imelik ka see, et Heremes oli veel väike ,kuid saatis korda seliseid vingerpusse. Alati ei tasu uskuda, mida silmad näevad! http://www.freewebs.com/classicmyth/apollo.jpg Heategu tuleb alati tagasi. Kui Hera oli Hephaistose minema visanud (sest, et ta sündis kõverate jalgadega), siis merejumalannadel Thetisel ja Eurynomelil hakkas väiksest
Nörr – öö isa Nanna – Baldri naine, Forseti ema. Vidrir=Odin Loptr =Loki Bragi – skaldijumal (skaldid-luuletajad) Hliidskjaalf – Odini troon, mis võimaldas tal näha kõiki maailmu Elivaagar – tõlkes Jää Lained on jõed, mis eksisteerisid maailma alguses. Herjan=Odin Naal – Loki ema Grimnir =Odin Vidarr – kättemaksujumal Vingoolf – jumalate ehitis, jumalannade saal Fornjootr – hiid, Kari (tuule), Logi (tule)ja Hleri (meri) isa. Yggr=Odin Hangatüür= Odin Yggjungr=Odin Bölverkr =Odin Säährimnir – müütiline kult, keda aasid tapsid ja sõid igal õhtul. Skögul – valküür Hniikarr=Odin Oomi =Odin Rindr – hiid, inimene või jumalanna, kelle Odin rasestas Hriimfax – hobune, nimi tähendab tõlkes härmas lakka Dellingr – jumal, Päeva isa, Öö kolmas mees. Isiksustatud koidik. Dvalinn – päkapikk
alla jda ja surma saada. Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta mbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli kll veel pssirohtu, mille abil ta endale sa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui pssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara mber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati sa, kui tal oli vaja. Kari kasvas judsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta kis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. Lpuks sai ta head rosinad. Ta valmistas endale kik triistad, mida ta vajas ja mida ta oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis saarel nii kaua aega, siis judis ta ka ra ppida leiva tegemise. Ta tegi endale ka paadi ja lks sellega mber saare sitma.
TALLINNA ÜLIKOOL Humanitaarteaduste instituut Taivo Bart Vana hea Rootsi aeg Individuaalne töö Tallinn 2017 Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on Eesti ajaloos tuntud perioodi, mida nimetatakse, kui „head Rootsi aega“ mis kehtis Eesti ja Liivimaa aladel 1629-1699a. loodud mõttepildi ehk kuvani analüüs. Antud töös proovin leida vastused küsimustele: Kas „vana hea Rootsi aegˮ on folkloorne mälestus või ajaloolaste jt konstrueeritud meem? Millised on sündmused, institutsioonid, protsessid jne Rootsi aja pärandist, mis võimaldavad seda perioodi positiivselt esile tõsta? Kas ja kuivõrd võib Rootsi valitsusaega vaadelda kui kolonialismi? Milline oli baltisakslaste suhe Rootsi aega? Millele viitab väljend „Labie zviedru laikiˮ? Miks ei ole „vana head Rootsi aegaˮ eestirootslaste ajaloolises mälus, kuigi nad elasid sel ajal „omaˮ kuninga võimu all? Kuidas on „vana hea Rootsi aegˮ kujundanud eestlaste identiteeti? ...
Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, Seal eemal mäe peal! Su üle särab päikene, Puud haljendavad seal. Siin pilved, tuuled, päikene Kõik vanad tutvad on, Siin olgu suur või väikene Kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, Siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, Kask varjab ojavee. Siin väljad nõnda seljakad, Ja armas päikse läik; Siin väljad nõnda viljakad Hea kraavi kaldal käik! Siin kari tuleb karjamaalt, Mets laulust kõliseb Ja igalt, ihalt raal Mu noorus heliseb! Siit koduõhk mind tervitab Kui siidikäega, Tuul teele tervist vastu toob, Nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma Ja nõnda rikas ka: Mu tutvad kõik on minuga Ja mina nendega. * Sügis Igav liiv ja tühi väli Taevas pilvin: Jõuan tulles metsa äärde, Tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, Üksik metsatee:
EESTI SUURIMAD SADAMAD JA LAHED Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.Suurimad sadamad...................................................................................................................4 1.1Vanasadam.........................................................................................................................4 1.2Muuga sadam.....................................................................................................................6 1.3 Paljassaare sadam..............................................................................................................9 2.Eesti suurimad lahed............................................
eikellegimaal sõbralikult jalgpalli. Selles avaldus väga humanistlik moraal - nad olid eelkõige inimesed, liiati ühesuguse kultuurilise taustaga. Ometi - pärast seda venis sõda veel kolm ja pool aastat, tuues miljoneid ohvreid. Uuemal ajal on jalgpalli lahutamatu kaaslane huligaansus, seda niihästi riigisiseste kui rahvusvaheliste mängude ajal. Mis eriti oluline: pea kõikides klubides lööb kaasa nn «võõrleegionäre». Kas see tähendab, et oma klubile kaasa lõugav kari on ületanud rahvusliku piiratuse? Kas nemad on juba tuleviku-eurooplased? Kahtlen selles. Inimteadvus on suuteline igasugusteks ratsionaliseeringuteks. Teadvus hoiab vastuolulised faktid kenasti eri lahtrites, kus nad ei puutu kokku, ja enamiku inimeste teadvus ei moodusta loogilist koherentset süsteemi. (Näiteks Vene ajal oli igal eestlasel ka mõni «hea» kommunist või venelane, kellele üldine negatiivne suhtumine ei laienenud.) Tundub, et jalgpallurid-võõrleegionärid on oma klubi
Ott Arder referaat 2011 Sisukord : · Ott Arderist............................................................................... 1. 1.1 Ott Arderi elust..................................................................... 1. 1.2 Ott Arderi loomingust.......................................................... 3. · Ott Arderi luuletusi.................................................................. 4. 2.1 Millimallikas........................................................................ 4. 2.2 Maasikad.............................................................................. 5. 2.3 Pisike puu............................................................................. 6. 2.4 Laul punktist ja komast........................................................ 7. 2.5 Hea muusika......................................................................... 8. 2.6 Kes hiilib aias otsatus.......................................
võhad mida aegajalt kasutatakse tööriistadena mineraaliderikka pinnase peenestamiseks , et seda süüa . Isas Aafrika elevantidel on suuremad võhad kui emastel . Isastel võivad võhad ulatuda kuni kolme meetri pikkuseks . Ellujäämiseks peavad nad sööma kuni 300 kg toitu ning rohkem kui 100 l vett päevas ( Õpilase looma entsüklopeedia , lk 282 , David Burnei ) . Kuna aafrika elevandid vajavad suures koguses süüa ning suurt ala toidu otsimiseks , siis võib juba üks kari põhjustada dramaatilisi muudatusi , eriti veel pikemate põuaperioodide jooksul . ( Metsaelevant ) : Aafrika metsaelevant on tuntud kui alamliik , tal on tumedam nahk ja ta on väiksemat kasvu , ümarad kõrvad ja karvasem lont . Kollased või pruunikad võhad asetsevad paralleelselt ja on suunatud allapoole . Selline kohastumus võimaldab aafrika metsas vabal läbi tiheda taimkatte liikuda . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) India elevant :
Et seda ei juhtuks, otsis ta endale uue elupaiga jaoks kohta. Ta leidis selle koha ja ehitas sinna teise onni. Ta ümbritses ka selle taraga ja hakkas seda suvemajaks kutsuma. Crusoel oli küll veel püssirohtu, mille abil ta endale süüa hankis, aga ta muretses, et mis saab siis, kui püssirohi otsa saab. Selle jaoks otsis piisavalt suure maalapi ja ehitas sinna tara ümber. Ta hakkas seal kitsekarja pidama ja sai sealt alati süüa, kui tal oli vaja. Kari kasvas jõudsasti ja tal ei olnudki enam vaja metsas kitse taga ajada. Kord, kui ta käis saart uurimas, leidis ta suure viinamarjasalu. Sealt korjas ta viinamarju ja pani need kuivama. Lõpuks sai ta head rosinad. Ta valmistas endale kõik tööriistad, mida ta vajas ja mida ta oskas teha. Ta leidis ka veidi vilja oma varude hulgast ja hakkas ka seda kasvatama. Kuna ta veetis saarel nii kaua aega, siis jõudis ta ka ära õppida leiva tegemise. Ta
… KAGU-EESTI PAEKIVI REFERAAT Õppeaines: PAEKURSUS Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 31/41 Juhendaja: …. Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2015 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. PAEKIVI OMADUSED ..................................................................................................................... 4 2. KAGU-EESTI PAEKIVI .................................................................................................................... 7 3. PAEKIVI DEVONI KIHTIDES ......................................................................................................... 9 4. EESTI PAETEKE NING KASUTUS ............................................................................................... 10 5. PAEKIVI TÜ...
Ilmastikunähtused - Päev - liiga kauaks jäid magama, siis sa koperdad nagu päevast petetud lind - Kuu Linnud - väga liikuvad, häälekad Kägu - kuningas · Ei tee pesa · Tal on oma sulane - Käosulane (lind) · Suve teisel poolel muutub kulliks · Sajatav hääl o Kari kuivab o Sured ära o Söögiisu kaob o Kõhnud o Tekib käokuiv o Unustad o Täid ja puugid tulevad o Jääd jõuetuks o Ei lasta jänest lasta o Ei lasta karu lasta o ÜKS AGA ON: Käo poolt petetule saab osaks erakordne SEAÕNN! Kured lähevad - söögikord 2. korrale Jüripäev - Mihklipäev - 3 söögikorda Pasknäär - kõhulahtisus
Talvel kannavad sarvi emased ja noored. Sarved määravad koha karja hierarhias ja nende olukord peegeldab looma tervist ja seksuaalseid võimeid. Soovahekord pullile on 18 põdralehma. Kandeaeg on 192-242 päeva võimaldab hilise kevade korral poegimist edasi lükata. (Randla 1990, Lk 126- 127 ) Poegitakse mais , 1. Kuu toitub vasikas emapiimast, juunis sööb samblikke. Juba nädalaselt suudab poeg ujuda üle jääkülmade Siberi jõgede. Karja juhtide heledale sabajupile järgneb kogu kari. Juht on kõige ettevaatlikum loom ja neid peidab kari nagu haaremijuhtegi karja keskele. Muskusveis elab karjas ja nende hingeaur moodustab soojust hoidva pilve .Nõrgemaid kaitstakse karja keskel Paksu pealiskarva all on pehme villakiht. (Colvin, Speare 1996, Lk 76 ) Lemmingud on rotist pisut väiksemad närilised , keda on 12 liiki. Järglasi saavad juba 2 – nädalaselt ning 10-12 poega. Iga 3-5 aasta tagant sigib
Talupoja majapidamises ei domineerinud niivõrd veised, kuivõrd lambad, sead ja kitsed. Mägikarjused veetsid suve (maist septembrini) äbarates mägionnides, laskudes sügisel enne külmade tulekut, kogu elamine hobuse selga vinnatud, koos oma karjaga mahedama kliimaga tasandikele. Karjuse elu kulges põhiliselt juustu valmistades, lambaste (eriti tallede) eest hoolitsedes, villa pügades ja karja huntide eest kaitstes. Karjused pidid ka hoolt kandma selle eest, et kari ei läheks viljapõllule. Talupojamaailamas ei tegeldud kunagi ainult põllutööga. Külmematel talvekuudel tegeldi ka väiksema käsitööga nagu korvide punumine ning tööriistade parandamine. Naised ketrasid lõnga ja kudusid oma pere vajaduste rahuldamiseks (mõnikord ka linna villavabriku tarbeks). Tegutsemine toiduaineturul näib üldiselt tagasihoidlik. Talupojad müüsid küla- ja linnalaatadel linnuliha, mune, koduseid lihasaadusi, värsket ja kuivatatud puuvilja, juustu,
Karud ei sigi igal aastal: pojad võõrduvad emapiimast alles 1,5 aastaselt ning jäävad ema hoole alla keskmiselt 3 aastaks. Koerlased: Hunt meenutab välimuselt saksa lambakoera, kuid on ,,massiivsem" laiema pea ja kaela ning madalama rinnaga. Hundi jälgi võib olla väga raske koera jälgedest eristada, kuid reeglina on hundi jäljerida nöörsirge ning käpajäljed on piklikumad kui koeral. Hundid on karjaloomad, milles on oma kindel hierarhia. Kari koosneb domineerivast paarist (alfa emane ja isane) ning nende järglastest; karjasisene positsioon pannakse paika juba kutsikaeas poegade omavaheliste mängudega ning täiskasvanuna kakeldes. Üksikud hundid on karjast mingil põhjusel välja heidetud või siis ise lahkunud, ka vanad või vigastada saanud loomad. Kuna üksikud hundid on karjale tõsised toidukonkurendid, tapetakse nad võimalusel karjade poolt. Mõnikord rünnatakse ja tapetakse (ning süüakse) ka karjakaaslasi
ja ei osanud eriti hästi inglise keelt. Sel ööl oli Ethanil kohutav unenägu. Ta jooksis kott pimedas metsas ja tema taga oli kaks hunti. Hundid olid kohutava suusrusega. Nende kihvad olid 10 sentimeetrit pikkad. Silmad olid neil erk punased. Poiss jooksis nii kiiresti kui sai, kuid ta polnud ikkagi nendest huntidest kiirem. Järsult tuli noormehe tee ette sein , tal polnud enam kuhugi liikuda... Ethan ärkas mingi karje peale, see kari kostus metsast. Alguses oli karje allikaks ainult üks inimene, mõne minuti pärast sellele lisandus ka teine. Karjed olid kohutavad, tunne oli, nagu lõigataks nende häälte omanikke tükkideks või siis nendega tehakse midagi veelgi hullemat. Sellel ööl poiss enam ei maganud, tegelikult ei maganud pool linna, kuna nemadki kuulsid karjeid. Järgmisel päeval nägid kõik lihtsalt kohutavad välja. Mitte kellelgil ei õnnestunud välja magada- kellelgil peale Helena.
Pearu: Pearu oli salakaval ja manipuleeriv inimene. Kui ta midagi head tegi siis ka ainult sellepärast, et kirikus oma patud andeks saada. Ta tahtis alati nädaiata kui hea ta on ja kui palju parem on ta teistest. Enamuse ajast noris ta tühja ja oli hästi üle olev teiste suhtes Maade poolest oli Pearul loomulikult vedanud rohkem kui Andresel ja seega tundis ka, et oli parem peremees. Kuigi see kõik oli talle ette tehtud vaemate poolt. Tal oli alati suur vilja saak ja suur kari. Andres aga oli Pearust alati parem sest tema rajas selle kõik ise oma kätega. ta hoolis sellest maast ja ei kartnud ühtegi tööd aitas alati sama Pearus oma sulastega tööd ei teinud. Pearu käitus vägagi halvasti oma sulastega vahepeal. Ta peksis ka oma naist ja lapsi vahepeal olid tal tülid ka oma sulastega. Samuti üritas ta ka teisi koguaeg petta. Näiteks: Kraavi kaevamisel lasi ta kogu mulla enda maale panna et hiljem Andrese maad üle ujutada.
mõjutasid kogu euroopa rahvastiku elu. Algas rahutu aeg ja rahvad lähevad liikuma. Balti hõimud levivad põhja poole. Kerkivad linnused ja tekkivad külad. Võib arvata, et üheaegselt küladega arenes välja ka külasaras oma ühise külapõlluga, kus igal talul oli oma osa; mets ja karjamaad olid endiselt ühised. Kaheväljasüsteemis põlde hariti pidevalt samal kohal, kuid vahepeal lasti mullal mõnda aega puhata sel ajal kasutati neid karjamaana ja neid väetas kesale lastud kari. Keskmisel rauaajal jätkus mitmel pool matmine tarandkalmetesse. Juba rooma rauaaja lõpus hakati ehitama uut moodi kalmeid ebakorrapäraseid kivivaresid, mille vahele puistati põlenud luud ja hauapanused, üksikjuhtudel maeti ka põletamata surnuid. Ebakorrapäraseid kivivaresid rajati ka tarandkalmete kõrvale. Selline laiendus on näiteks Kadrina Ojaveski tarandkalme ja Tallinna lähedal Proosa üksiktarandi kõrval. Hauapanustega pandi kaasa ka relvi
kriitikud teda ei armastanu 80ndad postmodernismi • persoonalliset kirjailijat • postmodernismin tapaan eri tyylilajien sekoittaminen • ironian ja huumorin käyttö • ahdistavan maailman kuvaukset • liikkuminen todellisen ja harhamaailman rajamailla • naiskirjailijat naisen ihmissuhteiden ja kehitystarinoiden kuvaajina • maaseudun kuvaukset • dekkarikirjallisuus. • Kari Hotakainen (s. 1957) • Rosa Liksom (s. 1958)-laplasest maailmakirjandusse • Anja Kauranen, myöh. Snellman (s. 1954) • Antti Tuuri (s. 1944) • Jari Tervo (s. 1959) • Leena Krohn - Pelikanimees, ei sobitunud ühtegi suunda
Hingede ajal oodati kadunud omaste hingi kodu külastama ja pandi neile toitu sauna või toapealsele. · Mardi- ja kadripäevakommetes avaldub hingede kostitamise ja viljakuskostitamise tähendus hoopis rõhutatumalt. Maskeeritud mardi- ja kadrisantide peressetulekut saadab tavandilaul, milles marti kujutatakse enam viljaõnne, kadrit karjaõnne toojana. Marte ja kadrisid kostitatakse ning neile antakse andeid ,et põld hästi vilja kannaks ja kari kosuks. Mardipäev on igal aastal 10. novembril tänini elav Eesti rahvakalendri tähtpäev. Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi. · Seitsmevennapäeva (10. juuli) kohta on üksainus uskumus ja just nimelt ilmaenne. ,, Kui sajab seitsmevennapäeva, sajab veel seitse nädalat, aga kui nii palju päikest paistab, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis jõuab ka heina
Töötaja ei tahtnud kohta kaotada ja võttis haiguslehe. Seejärel läks ta kaheks kuuks puhkusele. Kui puhkus lõppes, oli olukord muutunud: tööd oli palju ja töötajaid vähe. Seetõttu loobus direktor oma plaanidest. 2. Emotsionaalne jutustus Boss tahtis ühele torujürile kinga anda. See ei tahtnud vallandamisest kuuldagi ja nihverdas endale sinise lehe. Pärast sokutas ennast veel mingiks ajaks puhkusele. Ja kas te kujutate ette tal läkski õnneks! Sügiseks oli kari töölisi jalga lasknud ja polnud enam kedagi, kes tööd teeks. Boss pidi hambad kokku suruma ja selli tööle jätma. No oli see alles stoori! 4 3. Ametlik raport Ehitusalal tegutseva ettevõtte juhttöötaja tegi talle alluvale spetsialistile ettepaneku töösuhte lõpetamiseks, põhjuseks tööga mittetoimetulemine. Nimetatud spetsialist ei olnud eespool mainitud lahendusega nõus,
Rästas:Aitasin küll. Rebane:Antsid mulle süüa? Rästas:Antsin. Rebane:Antsid mulle juua? Rästas:Antsin. Rebane:Ajasid mu naerma? Rästas:Ajasin. Rebane:Nüüd ehmata mind ,aga kui sa seda ei suuda ,siis söön ma su pojad ära. Rästas muutus kurvaks ,jäi mõttesse ,kuidas saaks Rebast ehmatada ,seejärel ütles: Rästas:Mida küll teha?Tüle mulle järele ,ma ehmatan sind. Rästas viis Rebase metsservale karjamaa äärde.Seal sõi suur kari lambaid.Karjusid istusid onnis ,koerad jooksid karja läheduses ,valvasid lambaid.Rebane peatus eemal metsa serval ,nägi koeri ega tahtnud edasi minna. Rästas:Kuidas on vennas ,kas kardad? Rebane:Ei ma ei karda ,ainult ma väsisin ära ja sellepärast ei taha ma edasi minna. Rästas:Kuidas ma sind siis ehmatada saan ,kui sa ei taha edasi minna? Rebane:See on juba sinu asi ,ainult tea ,et kui sa mind ei ehmata ,siis pistan ma su pojad koos kontidega kinni.
SIBERY HUSKY Referaat Tartu 2015 SISSEJUHATUS............................................................................................... AJALOO KOHTA............................................................................................. ISELOOM........................................................................................................ ENERGILISUS................................................................................................. SOTSIAALNE LOOMUS................................................................................... LÄRMAKUS.................................................................................................... JAHIINSTINKT................................................................................................. TERVIS....................................................................................................
........... 10 2 Sissejuhatus Piimaloomi kasvatades on loomakasvatajale äärmiselt oluline see, et nad toodaks suurtes kogustes kvaliteetset piima. Tootlikkuse suurenedes on nõrgemaks jäänud loomade tervis ning tihti avaldub see selles, et tipp toodangut andvad loomad jäävad raskelt või ei jää üldse tiineks. Selleks, et piimakarja pidamine oleks majanduslikult kasulik peavad loomad saama järglasi sellepärast, et kari oleks jätkusuutlik ning seepärast, et lehmadel algaks uus laktatsioon, mille käigus tootlikkus tõuseb. Loomad kes ei jää tiineks ja kelle toodang langeb praagitakse karjast välja. Käesolevas töös tuuakse välja sigimise mõju piimalehmade piimajõudlusele. 3 1. Piima lühiiseloomustus 1.1. Piima koostis Piim on toitev vedelik, mis moodustub imetajate udaras ja mida toodavad emaste
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luulet...
kiiremini linnast välja sõita. Seal on ohutum. «Õhuhäire» signaali korral te võite olla ka tööl. Täitke täpselt tootmisjuhtide korraldusi ja minge kiiresti varem valmistatud kaitseehitisse. Kes ei saa töökohast lahkuda, asugu spetsiaalsesse individuaalvarjesse. Kui te olete põllul, katsuge leida mõni org või auk. Loomafarmide töötajad lähevad varjule samadesse hoonetesse või varjuvad nende vahetus läheduses. Karjamaal asuv kari tuleb orgudesse, madalamatesse maakohtadesse või metsa ajada. Võib ka nii juhtuda, et tuumaplahvatuse momendil te olete siiski korteris. Siis heitke kohe välisseina äärde, akende vaheseina kohtadesse põrandale pikali või minge kapi taha, laua või muu mööblieseme alla. See kaitseb teid valguskiirguse ja varisevate rusude eest. Kui te olete tuumaplahvatuse ajal väljas, ärge kaotage aega: iga sekund on kallis! Kasutage varjumiseks: kiviaedu, kraave,
vähesuse), liigutati viljaseemet, kiiguti rehe all viljaõnne Maarjapäev 5 19. sajandil ja varem lubati tüdrukud maarjapäevast välja (aita) magama ja lisandus keskhommikune söögikord. Maarjapäeva kui 'naiste väe' püha on 1990. aastatel pühitsetud asutustes ja kõrgkoolides lauludega päikest tervitades, saunas käies ja puna maitstes. (Jüripäevast 23 aprill Mihklipäevani 29 sept oli suvine aeg mil tehti põllutöid ja kari käis väljas) 15. Nimetage olulisemad liikuvad pühad rahvakalendris ja kirjeldage neid lühidalt. Kuidas käib nende arvutuskäik? Lihavõtted 22 märts ...26 aprill-värvitakse mune,see tähistab uut elu ja kestvust. Algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-lihavotted.php Vastlapäev 8veebr...7märts-lastakse liugu Noorkuu teisipäev seitse nädalat enne lihavõtteid http://www.folklore
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Online Lotto versus Elboonia Memorandum Õppeaine: EL Siseturuõigus Õppejõud: Kari Käsper Tallinn 2013 Memorandum Koostas: ..... Kuupäev: 24.05.2013 Teema: Õiguslik analüüs kaasuses ,,Online Lotto versus Elboonia" Kaasus: Online Lotto on EL liikmesriigis Tutoopias registreeritud ettevõte, mis pakub interneti teel loto mängimise võimalust veebilehel onlinelotto.eu. Ettevõtte tegevus on igati kooskõlas Tutoopia seadustega, need ei keela ega piira hasartmänguteenuste osutamist kuidagi.
Rahvakalendri vanim kihistus • Põhines peamiselt kuukalendril ja aega arvestati kuu loomisest järgmise kuu loomiseni ( noorkuust kuni järgmise kuuni). • Võib eristada kahte suuremat rühma: • Suurte tööde tegemise algus ja lõpp. • Suuremate looduseülemineku pühitsemine. • Nii jagunes aasta suviseks ajaks (5 kuud), oli aeg, mil tehti põllutööd ja kari oli väljas, ja talveaeg(7kuud), millal loomad olid laudas ja põld lume all. • Suve aega arvestati jüripäev (23.aprill) kuni mihkli päevani (29.september). • Peresiseselt arvestati söömiskordade vaheline aeg (töö pidi saama kolmandaks söögikorraks valmis) ja erinevus oli selles veel, et suvel söödi 3x ja talvel söödi 2x. Rahvakalendri uuem kihistus • Seotud kirikukalendri tulekuga 13. sajandil.
mis tõlkes tähendab mängumeest. Nende esinemised olid rahvalikud etendused. Zonglöörid rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna-ja külaplatsidel. Edasi arenedes jõuti välja rüütlilossidesse. Lugusid esitati poollauldes, kasutati algelisi muusikainstrumente (neid on säilinud kuskil 100 ringis). Paljud lood olid pühendatud Karl Suurele, (kes krooniti 800 a). Rolandi laul! See räägib vaenust Kari õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, sepitseb Ganeon omalt poolt kättemaksu sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses
Artur Alliksaar Elulugu: · Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja. · Artur Alliksaar õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. · Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbraga Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. · Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Temale said osaks uued katsumused elu poolt. Maja, kus poeet elas põles maha ja ta oli sunnitud elama muldpõrandaga kuuris koos oma kaasa ja väikese poja Jürgeniga. Raskel ajal olid toeks talle sõbrad, vähesed ja truud kaaslased poeedile tol raskel ajajärgul. · Talle said osaks tolleaegsete võimukliki poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. · Raske haigus- vähk oli see, mis võttis ja viis parimas loomeeas poe...
SIDEKRIIPS muud käänded päevast päeva aastast aastasse aasta aasta järel maast madalast nädalast nädalasse NB! Jää-äärne; plekk-katus, kuu-uurija paarissõnad kordussõnad sobib lisada JA maast-ilmast õed-vennad aprill-mai tahes-tahtmata musta-valgekirju kari sinna-tänna ühe-kahe sõnaga LIITSÕNA KORDUV OSA sünniaasta või -koht linna- või maaelu kuu-uurija KOKKU VÕI LAHKU NIMISÕNA ARVSÕNA KELLE OMA? MISSUGUNE? MIS LIIKI / LAADI? isa auto ilus auto sõiduauto
Tapa Gümnaasium Annika Kari 9.c klass DIEET uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann Tapa 2011 Sisukord : 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Dieet 4. Dieet 5. Kiviaja dieet 6. Kiviaja dieet 7. Atkinsi dieet 8. Atkinsi dieet 9. Pildid Dieet on toitumiskord, eriti teatud piirangutega toitumisreziim, mille järgimise eesmärgiks on tervise parandamine, haiguste ennetamine, kehakaalu vähendamine või suurendamine. On haigusi ja seisundeid, mis nõuavad teatud toiduaine tarbimise piiramist. Tsöliaakiahaiged peavad pidama gluteenivaba dieeti, suhkurtõbised vähese suhkru- ja tärklisesisaldusegadieeti, neeruhaiged madala soolasisaldusega dieeti, südamehaigetele soovitatakse madala soola- ja kolesteroolisisaldusega dieeti jne. Usundilistest või eetilistest põhimõtetest tingitud toiduvaliku piiramist ei nimetata tavaliselt dieedi pidamiseks.Enamiku dieetide eesmärgiks on aga kehak...
edaspidiselt puuduvad võimalused võetud kohustuste muutmiseks; Eesti leppis WTOga kokku madalamad tollitariifid kui kehtivad WTO ja ELi vahel; Eesti ei tohi toetada edaspidi põllumajandussaaduste eksporti; Eesti toetused on piiritletud viie protsendiga põllumajandustoodangu koguväärtusest. Agraarstruktuuri tootmistegurid maa (mida tootmiseks kasutatakse, kas tootja omad või rendimaa); töö (kas alaline või ajutine tööjõud); kapital (varad, hooned, masinad, kari, söödad jne); juhtimine. Agraarstruktuur sõltub iga riigi või riikide liidu ajaloolistest traditsioonidest tulenevatest iseärasustest, mis sõltuvad nii looduslikest, kultuurilistest, sotsiaalsetest kui majanduslikest iseärasustest. Põllumajandus rahvamajanduse osana madala arengutasemega riigid (põllumajanduse osatähtsus SKPst üle 28%), keskmise tasemega riigid (alla 14%), üle keskmise taseme riigid (8%), kõrge tasemega riigid (2- 3%).
Kuressaare Gümnaasium Leonardo Da Vince Referaat Koostaja: Sanna Sadam 11.B klass Juhendaja: Anne Mets Kuressaare 2010 Sissejuhatus Kõrgrenessansis hakkas tõusma kunstniku isiku tähtsus. Nii kunstnikud ise kui ka neid ümbritsev ühiskond hakkasid rõhutama kunstnike erinemist tavalistest inimestest. 16. sajandil hakati toonitama erinevust loomise ja lihtsalt millegi tegemise vahel. Kui varem oli peetud ainult Jumalat loojaks, siis nüüd hakati kasutama sama mõistet ka seoses geniaalsete kunstnikega ning viidati sellega kunstniku inspiratsiooni jumalikule päritolule või koguni tema enda jumalasarnasusele. Selline mõtteviis soosis kunstnike individualismi, auahnust ja eneseteostuse otsinguid. Mõnel juhul võis eelkirjeldatud mõtteviis õigustada igasuguste loovate ideede tähtsamaks pidamist nende teosta...
Th. Pool oli teadlane- praktik, kelle tegevus nii Piistaoja taime- ja veisekasvatuses kui ka talutööde mehhaniseerimisel põhines tootmiskatsetel. Ta on trükis avaldanud ca 300 tööd, millest eriti suure teadusväärtusega on 44 ajakirjas "Agronoomia" ilmunud tööd. Th. Pool oli ka mitme põllumajandusraamatu autor ja kaasautor. Th. Pool nägi tihedat seost veiste aretuses jõudlusvõime suurendamise ja nende söötmise parandamise vahel. Nii kirjutas ta: "Meie kari võib oma tootmisvõimelt hoopis rohkem pakkuda, kui ta seda teinud on... Meie senine karjakasvatuslik suund on olnud lihtsalt pii-makarja külgepookimine senisele teravilja-linakasvatusele... Taimetoodang ei vasta aga ei kontsentratsioonilt ega valgusisalduselt veiste kui piimatootjate nõuetele... Nüüd ollakse sunnitud talundite loomasöödabaasi reorganiseerima"("Agronoomia", 1933, nr.3). Thedor Pooli uurimustööd Uurimistöös "Masinlüps" kirjutas Th
Omanik Maris Pihlapuu 3. ÄRIIDEE Tootmine 4 Tootmine toimub Küllamäe külas, Veriora vallas, Põlvamaal kus kasvatatakse lambaid. Praegu on kasvatatavaks tõuks Eesti valgepealine lambatõug. Loomade arv on väike, põhikarja uttesid on 30 ning karjas on ka üks sugujäär. Plaanis on tegeleda edasi Valgepealiste lammaste aretamisega ning osta juurde Teksli tõugu jäär. Kuna hetkel on kari väike siis on lähitulevikus plaanis suurendada loomade arv 70 põhikarja uteni. Maad on talu ümbruses kokku 25 ha, kus toimub karjatamine ja kogutakse vajalik sööt loomadele. Plaanis on maad juurde osta või rentida. Kuna maad on piisavalt, siis suvisel aja on lambad karjamaal, kus neil on ka varjumise võimalus. Talvel on loomad laudas, kuid neil on võimalus minna ka lauda lähedal asuvale karjamaale. Loomi söödetakse oma maalt kogutud söödaga, milleks on hein ja kuivsilo.
5. Õhu transport 6. Toru transport Tänapäevased põllumajanduslikud tootmisvormid 1. Ekstensiivsed teraviljatalud- kasvatatakse nisu, iseloomulik palju ja odav maa. Levinud kuivakliimaga hõredasti asustatud aladel Põhja- Ameerikas ja Kaug- Lõunas. 2. Rantsod- Suur loomakasvatus majand, kasvatatakse lihaveiseid ja lambaid. Levinud USA kõrbelises lääneosas, Kaug- Lõunas ja Ladina- Ameerikas. Iseloomulik mitme tuhande pealine kari, loomad aastaringselt väljas, mis tõttu sööda tagavara pole vaja. 3. Istandused- suur taimekasvatus majand. Levinud USA-s, Vahemere maades ja teistes rikastes riikides. Uusistandused, kus toimub lisaks tootmisele ka töötlemine. 4. Loomavabrikud- Levinud rikastes riikides(USA, Jaapan), asuvad suurlinnade läheduses(tarbija). Tootmine hiigellautades. Sööt ostetakse sisse 5. Mahepõllundus e. Ökoloogiline põllumajandus- kasutatakse looduslike väetisi ja
Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson ja Hendrik Visnapuu. Nende lööklause oli ''Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud''. Ise nad kahjuks selle loosungi jägi ei talitanud. August Gailit rikkus rühma distsipliini sellega, et kritiseeris teravalt armastusluulet (ma ei saa aru, mis selles nii vale on), peale mida lahkusid rühmitusest mitmed liikmed. 8. August Gailit tundub olevat ainuke normaalne inimene seal. Ülejäänud nagu kari väikeseid tüdrukuid, kes solvuvad kui armastusluulet kritiseeritakse. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Tarapita. 9. Tegutses aastatel 1921 1922. Võitlesid kirjanduse ja kultuuri parema koha eest Eesti ühiskonnas. 10. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid kohe analüüsima ja üldistama
aastal moodustasid 017 aastased asumi elanikkonnast 1217%, üle 68aastased moodustasid 1019%. Eestlaste osakaal asumi elanikkonnas oli 1849% Pelguranna asumi tänavad. Asumi mitme tänava nimi on inspireeritud lähedal asunud Balti Puuvillavabrikust, nagu Kangru tänav, Ketraja tänav ja Lõime tänav. 1990ndatel asendati mitmed nõukogudeaegsed tänavanimed eestipäraste nimedega. Uued tänavanimed olid seotud tuulte ja rannaalade temaatikaga, mis avalduvad sellistes nimedes nagu Kari tänav, Madala tänav, Tuulemaa tänav jm. Pelguranna ajalugu 19. sajandi alguse linna vaadetelt on näha, et praeguse Pelguranna asumi alad olid tollal kasutusel peamiselt karjamaana. Praegusest asumist ehitati 1914. aastal läbi kitsarööpmeline raudtee Peeter Suure Merekindluse jaoks. 1917. aastal ehitati praeguse Pelguranna alale Peeter Suure Sadama 10 suurt kütusemahutit. Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad.
elanike silmade lbi.Samm samm-sammult haarab riigis vimu profasistliku Rahvafondi juhtkond,kes slmib vastastikuse abistamise lepingu Teutooniga.Pakti alusel saabuvad neile lubadud baasidesse Teutoonia veksused.Vikeriik on nd praktiliselt Teutoonia valduses,kuigi silitab vormilise iseseisvuse.See vikeriik,nii kutsub autor seda maad,sjaeelne Eesti Vabariik,kus mned olulised asjad on linud ja lhevad teisiti,kui sndis ajaloos.Raamatu alguses kolib hte katusekambrisse Viigandi epoeg Paul Kari 21-22-aastane vaikne.talvise kaitsesja lbi teinud noormees,kellest koorub romaani mitmeski mttes thtsaim tegelane.Teda viks kutsuda autori esindajaks lumises majas.Kari,kes peab pevikut,eelistab olla krvalvaataja,ta jlgib,aga ei taha sekkuda.Seejuures ei ole ta kskikselt erapooletu. Lk 383-384 Kirjanik asetab lumise maja elanikud valiku ette,kuidas hvardavatele sndmustele reageerida.Selline situatsioon kirjandusteoses ei pruugi lhtuda
siiras - aus trendikas - moekas silmama - märkama trepimade - trepi vaheplatvorm simss - eraldus- või ehisliist (aknal, kaminal) tsensuur - teose kontrolliv läbivaatus skeem - millegi abstraktne või lihtsustatud tsitaat - sõnasõnaline väljavõte kujutis tekstist tsiteerima - tsitaati esitama skäär - rannalähedane madal kaljusaar või kari tüssama - petma sonaat - muusikateos ühele või mitmele pillile traditsioon - pärimus, põlvest põlve spiiker - parlamendi juhataja edasiantu; pärandatud komme, tava; (ajaline sponsima - toetama, raha andma pidevus) stjuardess - naisteenindaja reisilaeval või tragöödia - kurbmäng, traagiline sündmus -lennukis transs - teadvuse häire, hämarolek
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
