10klass - keskaja kirjandus (4)

Q: Kes on kelle järeltulija?

Vastus leiad õppematerjalist: 10klass - keskaja kirjandus

4 HEA

Esitatud küsimused

Kes on kelle järeltulija?

EESTI KEELE ARVESTUS – KESKAJA KIRJANDUS
Sain teada, et keskaeg algas umbes 5.sajandil. Piiritlusteks võib pidada Kolumbuse jõudmist Ameerikasse 1492. aastal, Martin Lutheri teese 1517. aastal ja Leonardo Da Vinci surma 1519.aastal.
Keskaja kirjandus jaguneb kaheks perioodiks :

Periood - 5-10. sajand (varajane keskaeg ). Feodaalsuhete arenemise ajajärk. Eestimaal keelas seadus maksta talupoegadele kullas. Kuldmünte on leitud kõige rohkem linnadest (eelkõige maksti palgasõduritele, siis aadelkonnale). BOND oli Taanimaa vaba talupoeg , kes kandis ja kasutas relva/mõõka.

FAEHLMANN – „ Koit ja Hämarik“. visandas eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald .

Kui keelati ära tänaval piibuga käimine, ehitas ta oma piibule korstna peale.

Periood – 10-15. sajand. Meie esivanemaid kutsuti džuudideks. Nad elasid Peipsi ümber. Džuudid tulid sõnast võõrad.

6.sajandi žanrid –

Vana-Roomast Britisse – süllaabiline süsteem (rõhuga mängimine – lõppriim)
KIRJANDUSE 3 KOMPONENTI:

Antiikkirjanduse järelmõjud

Klerikaalne kirjandus – kiriklik, religioossed laulud, vaimuliku sisuga luuletused, pühad tekstid, pühakute elulood

Folkloorne ehk rahvaloominguline osa – levinud barbarite hulgas.
Kõige rohkem keskendusime me erinevate maade ja rahvaste eepostele ja muistenditele. Tutvusime erinevate kangelaslugudega ja saime ülevaate keskaegsest rüütlikirjandusest.
IIRI SAAGAD :
Mitmed varakeskaja kirjanduslikud mälestusmärgid võib määrata eepika valdkonda. Iirimaad asustanud keltide ühiskonnas olid laulikud , kes kandsid ette saagasid. Saagad olid vanad pärimused. Filid olid laulikud-jutuvestjad, kes hõimupealike (kuningate) lähedaste nõuandjate ja ennustajatena jäädvustasid sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumisi. Filid talletasid mitmeid lugusid sõjakäikudest.
Teist rühma laulikuid kutsuti bardideks. Nemad esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Nemad tegelesid ka armastusluulega.
Iiri saagad olid loodud proosa vormis, kuid neil oli rõhutatud lüüriline kujundlikkus ja poeetiline rütm. Sageli oli jutustuste vahele põimitud värsse.
Iiri saagade kõige kuulsam kangelane oli Ulsteri sajast Ulaadide kuninga Conchobari õepoeg Cuchulinn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug.
Noore Cuchulinni sangariteod ilmnesid tema võitluses Lääne-Iiri Connaughti maakonna kuninganna Mebdi vägede vastu, kes olid ulaadide maale tunginud, et röövida neilt ilus härg.
Kui ulaade tabas maagiline unehaigus, võitles 17-aastane Cuchulinn kolm kuud üksinda kõikide vaenlaste vastu ja sai neist kõigist jagu. Siin kohal tasuks välja tuua Cuchulinni võitluse oma kasuvennaga. Nad võitlesid omavahel mitu päeva kuni neljandal päeval Cuchulinn paisus võlujõu abil enneolematult suureks ja surmas oma kasuvenna sarvikpiigiga.
SKANDINAAVIA KIRJANDUS:
ISLANDI EEPIKA:
Islandi kirjanduse kuulsaim kogumik on „Vanem Edda “ (sõna EDDA all mõeldi ilmselt luuleõpetust), mis on arvatavasti kirja pandud 11.-12.sajandil.
„Vanem Edda ei ole terviklik eepos, mis oleks ühendatud kindla süžeega. Selles kogumikus on laulud, mis pärinevad eri aegadest , mõnes kohas räägivad nad üksteisele isegi ka vastu.
„Vanema Edda laulud on mütoloogilised ja räägivad maailma tekkest. Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid . Räägitakse aaside ja vannide tülist ja leppimisest, palju on juttu alfidest – maa-alustest kääbustest, saatusemäärajannadest – nornidest ja mitmetest teistest müütilistest olevustest. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu valküürid – jumalikud neitsid sangareid kannavad, et neid seal õlle ja mõduga kostitada.
Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende. Samuti on leitud neis ühiseid jooni kogu indoeuroopa keelkonna ja soome-ugri rahvaste muistse müüdistikuga.
!!! Lisaks mütoloogilistele lauludele sisaldab „Vanem Edda“ ka selliseid laule, mille kesksel kohal on hoopis inimestest kangelased, mitte jumalad. Kuigi mõningatel kangelaslauludel võis olla küll ajalooline alus, on sangarite saatus siiski tihedalt seotud müütidega. Inimestel on võime muutuda loomadeks või aru saada loomade-lindude keelest – see kõik rõhutab inimeste maailma otsest kokkupuudet ürgloodusega.
„Edda“ lauludega samal ajal, võib-olla isegi veidi varem, levis Islandil skaldide luule.
Skaldid olid sarnaselt keldi ühiskonna filide ja bardidega elukutselised laulikud, kes kuulusid kuninga ja ülikute kaaskinda ning ülistasid oma luules nende kangelastelugusid. Nad olevat tundnud 136 värsiliiki. Skaldide laulud olid kui ülistusluule – ülistati mehe vaprust.
(Palju leiutasid nad kenningeid – vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund – nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga).

Kuulsaim skald oli Egill Skallagrimson  Egilli saaga .

PALJUPALJU RÄÄKISIME VIIKINGITEST ! (see oli põnev ja mulle meeldis)
PROOSA SAAGAD JAGUNEVAD KOLMEKS:

Sugukonna saagad – kirjeldatakse ühe sugukonna elu ja perekondlikke suhteid ja põlvnemist. Tähtis on pärinevus  kes on kelle järeltulija?!

Ajaloolised saagad – kirjeldatakse viikingite retki

Müütilis- romantilised saagad – pool-müütilised, pool-reaalsed, fantastilised
Tuntud saaga – „Erik punapea saaga“
!! Viikingitel on 3 värvi: valge, punane ja must!!
Valge – noorus, puhtus – Jahrl (üliku värv)
Punane – elurõõm, elunauding, elutuli – Karl (tavaline)
Must – vananemine, surmajuurde minek, rahu – Träll (orjapidamine)
VIIKINGI KIRJANDUSE 3 KOMPONENTI:

Antiikkirjanduse järelmõjud

Klerikaalne osa (kiriklik) – ilmuvad esimesed vaimuliku sisuga luuletused. Katoliku kiriku abil tuleb kaks reaalsust – dualistlik maailmapilt.

Rahvalooming – põlvest põlve edasi antud. Kõige vanemaks laululiigiks oli töölaulu liik.
Tarandilaulud – jõulud ja jaanipäev.
VIIKINGITE MAAILMALOOMINE :
Kõigepealt oli tühjus, siis tekkis 2 poolust: soe naba ja külm naba, kes sünnitasid hea ja paha. Hea ja paha läksid omavahel võitlema. Algul võitsid kolm paha, kuid siis jäi hea peale ja paha hakkas sulama. Sulanud tilgast sündis esimene elusolend – Ymir (saksapäraselt Omir). Ymiril sündis 2 last – suvi ja talv. suvi ja talv olid hiiglased, keda toitis ülisuur lehm nimega Audumbla. Kui lehm kaljut lakkus, sündis esimene inimene –MEES. Tema nimi oli Bjorn. Ta võttis hiiglasliku naise ja sai temaga 3 last – ODINI (ühe silmaga), VILI( tahe ) ja VEE(valu).
Inimesed said maailma valitsejaks ja tapsid Omiri, tegid tema nahast maa (tapsid ka tema soost hiiglased). Suve ja talve järglasteks oli ÖÖ ja pimeduse järglaseks oli päev. Päeval oli 2 last: SOL (päike), MAN (kuu). Esimene päev lõppes kui hundid ajasid päikest taga, nad sõid ära päikese ja kuu.
( TARAPITA – Jumal Aita!) – Tapa Rita – Tapa lahingus
ZEUZ HUEI – Vihma sajab!
Raisk – väheke
Metsatöll – hunt.
Toost – tjooste – kahevõitlus
Toost – vastase austamine
KANGELASLAULUD ehk KANGELASEEPOSED :
Kangelaslauludes hakkad avalduma rahvusteadus. Kuulsaimad Euroopa kangelaseeposed on prantslaste „ Rolandi laul“, hispaanlaste „Laul minu Cidist “ ja sakslaste „Nibelungide laul“.
Kangelaslaulude nimetus pärineb Prantsusmaalt – seal levisid need kõige varem. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud, keda Prantsusmaal nimetati žonglöörideks – mis tõlkes tähendab mängumeest. Nende esinemised olid rahvalikud etendused. Žonglöörid rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna-ja külaplatsidel. Edasi arenedes jõuti välja rüütlilossidesse. Lugusid esitati poollauldes, kasutati algelisi muusikainstrumente (neid on säilinud kuskil 100 ringis ). Paljud lood olid pühendatud Karl Suurele , (kes krooniti 800 a).
Rolandi laul!
See räägib vaenust Kari õepoja krahv Rolandi ja tema võõrasisa Ganeloni vahel. Roland soovitab mauride juurde saadikuks saata Ganeloni ja nii tolle elu ohtu seab, sepitseb Ganeon omalt poolt kättemaksu sobingu Marsiliusega. Selle kohaselt annab Marsilius Karlile lubaduse ristiusku astuda, Karl usub seda ja taandub Prantsusmaale, jättes maha väikese järelväe, mida Marilius seejärel ründab. Kangelasliku võitluse järel saab ebavõrdses lahingus surma Karli armastatuim rüütel Roland, hukkuvad ka teised frangi sangarid (rolandi sõber Olivier, peapiiskop Turpin). Liiga hilja saabub karl ei saa neid enam päästa, kuid maksab kätte, purustades Marsiliust abistava emiiri tohutu väe ja raiudes oma käega surnuks emiiri. Teos lõpeb kohtuga reetur Ganeloni üle ja tolle hukkamisega (ta rebitakse lõhki nelja traavli vahel).
RÜÜTLIKIRJANDUS:
Rüütlikirjandus kujunes välja ristisõdade käigus. Alates XII sajandi keskpaigast sai Lääne-Euroopas mõjukaks juhtiva ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuur. Selleks ajaks olid kujunenud võimsad feodaalvaldused ja ehitatud lääniisandate uhked lossid. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal oma lahingulise vaprusega vaid üha rohkem oodati talt õukonnainimestelt laitmatut käitumist ja seltskondlikkust. Rüütel pidi oskama ümber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja = sellepärast nimetatakse tollast rüütlikirjandust KURTUAASSEKS kirjanduseks.
Kogu rüütlikultuuri läbib keskse motiivina daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid nüüd teenib rüütel hoopiski daami - talle truudust kinnitades.
Kõige enim oli rüütlikirjandus levinud Prantsusmaal. Põhja-Prantsusmaal kutsuti rüütlilaulikuid truväärideks, Lõuna-Prantsusmaal trubaduurideks.
NB! Põhja-Prantsusmaa truvääride loomingus kasutati esmakordselt sõna roman (’romaan’) – mahukate jutususlike värssteoste žanrinimetusena. Hiljem võeti see sõna kasutusele ka igal pool mujal, kuid küll rohkem proosateoste tähistuseks.
Rüütlikirjandusest kujunes palju väga palju uusi žanre:

ALBA – rüütlite hommikune äratuslaul

SEREENA – õhtulaul

SIRVENTEES – laul, mida esitati sõjakäigule minnes

TENSIIN – esitati rahvakogunemistel, vaidluslaul

BALLAAD – algselt tantsulaul

ROMANSS – algselt neiu kaebelaul

PASTORAAL – (eelkäija-idüll) karjaselaul
Kõige kuulsam luuletaja Adam de La Halle (1285)  „Robini ja Marioni mäng“
Vogelwiede (pajulind) – parim minnesingerite kirjutaja
Richard Lõvisüda – Inglismaa
13.SAJAND - KÕIGE TUNTUM RÜÜTLIROMAAN 

„AUCASSIN ja NICOLETTE“
„TRISTAN ja ISOLDE“

LINNALÜÜRIKA:
Vagandid – rändlaulikud, vaesed üliõpilased, viisid ka maarahvani värvikaid lugusid
VANA-VENE KIRJANDUS:
Vana-vene kirjandus on üle 1000 aasta vana (alates umbes 10.sajandist).
10.sajandil osati Novgorodis juba kirjutada, riigis olid ülimad demokraatlikud jooned. 988.aastal võtab Venemaa vastu ristiusu. Kyrill toob kirillitsa.
Kõik (kirjandus) oli seotud KIRIKUGA ( mungad , vaimulikud – kirjandus).
Raamat oli tarkus, see oli käsitsi kirjutatud ja väga väärtuslik. Raamatud käisid lukus.
Kogu looming vana-venes oli Jumalik (inimene ei ole looja).

Esimene mees, kes kirjutas ennast autorina raamtule (esimene Vene kirjanik)  IVAN JULM

Oli kaks žanrit:

Teaduslik vana-vene kirjandus
Pühakute elulood

Pühakud olid alati meessoost.
LETOPISS –. algab alati maailmalõpu kujutamisega. Esimese leetopissi kirjutas sakslane Scholtzen. Leetopissist saame teada Kiievi loomise.
KROONIKA – ei lähtu legendist, täpsed ajaloolised faktid. Kõige võimsam kroonikakirjutaja Nestor .
PEETER I: „Ainult leetopissidest ja kroonikatest saab kätte tõelise vanavene kirjanduse tunnetuse!“
VANA-VENE KROONIKA:

Vürstinna Olga kättemaks – (Mees Igor – Kiievi vürst)

TREVJAANID – maksid korralikult makse
IGOR läheb ahneks nõuab juurde- tapetakse
Vürstinna tahab kätte maksta (pole jõudu)
Vürstinnat kavaldatakse üle (palutakse naiseks )
Vürstinna kutsub mehi kevadel tagasi
Pooled mehed upuvad
Teised mehed põlevad sauna sisse
Vürstinna elab 80 aastaseks

MA EI SAA SITTAGI ARU SELLEST :D

Vürst Oleg läheb ennustaja juurde (ennustatakse hobuse läbi surma)
Läheb 10ks aastaks kodust ära
Tuleb tagasi (hobune olevat steppides)
Läheb hobuse puude juurde (puude varjust tuli madu ) --- OLEG SURI.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 124 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

124 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ahhoi Õppematerjali autor

iiri saagad skandinaavia kirjandus viikingid kangelaseeposed rüütlikirjandus vana-vene kirjandus

Sarnased õppematerjalid

docx

Kirjanduse KT

kole, vana, krimpsus. Lancelot nõustub nõiaga abielluda, nõid ütleb „Naised tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale. Lanceloti ja nõia pulmad- öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m

Kirjandus

docx

Keskaja kirjandus(põhjalik)

Keskaja kirjanduse kokkuvõte. Keskaeg (5 15 sajand). -varakeskaeg (476.a. 10.s.) suhtluskeel ladina -klassikaline keskaeg (11.-15. Saj. ) arenesid rüütli-ja rahvakirjandus · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood:

Kirjandus

docx

Emakeele arvestus

EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan

Kirjandus

doc

Keskaja kirjandus

on osvad sepad. Ja saatuse valdjataridest nornidest. Puuduvad läbinisti head ja halvad tegelased..Surmavaen ja kättemaks on tavaline,milles puudub halastus. Samas ei puudu kõlbelised väärtused-tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus. "Vanema Edda"kangelaslaulude aines on suures osaspärit Lõuna Saksa aladelt.,sarnane 13.saj.loodud "Nibelungide lauluga." Edda lauludes puudub riim, rütm saavutati tänu rõhkudele ja alliteratsioonile. 1.3.Anglosaksi eepos "Beowulf" keskaja üks vanemaid käsikirju (10.saj.alguspool) ja rajaneb iidsetele lugulauludele.Käsikiri pärineb Inglismaalt, kuid sündmused hoopis Taanis ja Lõuna Rootsis.Kangelane Beowulf on Lõuna Rootsi vägilane ja hilisem kuningas, kuid ei ole ajalooline isik.Teos on tunduvalt leebem kui islandi eepika.Rohkem kui 3000 värssi sellest, kuidas kanglane võitleb lohedega. Erinevalt teistest tuntumais eepostest ei ole siin tegu jumalate ja kangelastega vaid

Eesti keel

doc

Keskaja kirjandus

saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ?

Kirjandus

doc

Keskaja kirjandus

peab, või keda takistama peab · Rüütlikultuur · Peategelane on peaaegu alati positiivne ja hea, igal kangelasel on üks nõrk külg · Palju tegemist vaprusega · Üks põhikangelane · Üldjuhul kangelane hukub lõpus · Vastandatakse positiivset ja negatiivset · Autor on anonüümne Rüütlikirjandus e kurtuaasne kirjandus Rüütlikirjandus ehk kurtuaasne kirjandus Courtous peen, viisakas, seltskondlik elu, käis ainult õukonnas Hakkas arenema Lääne-Euroopas rüütlite õukondades 11.saj., eriti mõjukas oli 12.saj. Hakati sel ajal rüütliks lööma. Aristokraatia. Rüütlikirjandus on õukonnakirjandus: õukonna normid, peened kombed, ideaalid. Teemad olid üsna piiratud Ainestik ja teemad: · Armastus · Avantüürid seiklused, ise ronitakse jama sissse vms · Naudingud · Eemaldumine kirikudogmadest, maine tunnetus

Kirjandus

odt

Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss

Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma

Kirjandus

rtf

Antiik-renessanss

Üheks juhtmotiiviks on vasallitruudus valitsejannale, aga ka tervikuna daamide tahte ja võimu olulises rollis. Lugu käib islandi kuningatütre vöö ümber, sest see on tõestusesks et ori võttis talt tema mehe asemel neitsilikkuse ning kõrguse kättemaksus. Beowulf - (X saj alguspool) pajatab sündmustest Taanis ja Lõuna-Rootsis. Rootsi kuningas tõttab appi Taani kuningale kelle maad veealune kolets Grendel oma rüüsteretkede hirmus hoiab. Lugu on keskaja iidseimast käsikirjast, mis on pärit Inglismaalt. Rolandi laul - temaatilised lähedused on hispaania kangelaslauluga. Käsitleb rüütliau, ustavuse ja perekonnaelu. Selle tagamaadeks on hispaania võitlus mauride vastu. Räägib veanust, mis on Ganelonil Karli õepoja Rolandi vastu sepitseb vastasvägedega lepingu mille tagajärjel saab surma Karli sõber Roland. K maksab kätte. Laul minu Cidist - (XII saj keskpaik) hispaanlaste

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (4)

GreeteT: hah väga hea.. Iiri saaga värgendusest oli väga palju kasu :D eriti meeldisid need vahemärkused :P sittagi ei saa aru lol :D Aga muidu väga sisukas ÄITÄHH ! :D

16:19 22-11-2009