valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat, minstrid kandsis oma tegevuse eest vastutust parlamendi ees, kehtestati trükivabadus, riigiteenistusse võeti ainult anglikaani kirku liikmed, kehtestati parlamentaarne monarhia mis püsib tänini. Generaalstaadid seisuste esinduskogu Pikk parlament parlament mis püsis koos 12 aastat 16401652. 16101643 Louis XII valitsemisaeg, eriti valistemisasjadest ei hoolinud ja jättis need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. 16431715 Louis XIV valitsemisaeg, päris trooni 5aastaselt, võimule sai 23aastaselt ning otsustas erinevalt oma isast ise asju ajama ja riiki juhtima hakata, uskus et sai oma võimu Jumalalt, võis oma seadusi igal ajal muuta või tühistada, kuulus ütlus '' Riiksee olen mina'', omas arvukat salapolitseid, valitsemiaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas, tuntud Versailles'e lossid kus elas kuninga
kogunemistel, millest võtsid osa mitmed prantsuse geomeetrid Roberval, Mydorge, Gerard Desargues Desargues ja millest hiljem kasvas välja Prantsuse Teaduste Akadeemia. 16-aastasena pani Pascal Desargues'ist lähtudes kirja 53-realise töö pealkirjaga "Essee koonuslõikelistest tasapindadest", tõestades Pascali teoreemina tuntuks saanud väite, mis on projektiivne geomeetria|projektiivse geomeetria üks põhiteoreem. See saavutus tegi Pascali teadlaste hulgas tuntuks. 1639 sundis kardinal Richelieu rantjeede vastuhakus osalenud Pascali isa armuandmise järel Roueni generaliteedi intendandi kõrgele ametikohale. Äsja oli generaliteedis veriselt maha surutud vaeste ülestõus, Roueni tulud ja varad olid konfiskeeritud, linnale oli määratud lisaks veel miljoniliivrine kontributsioon. Blaise Pascalil oli olnud kavas kirjutada uurimus matemaatikast, kuid isa vajas abi pikkade arvutulpade kokkulöömisel. Blaise otsis abi arvutuste automatiseerimisest ja leiutas 1642
Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), eesmärgiga luua tsentraliseeritud riik, tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Tema tegutsemisviis oli makjavellistlik: kõik tuli allutada riigi edule. Mõiste raison d'État - riigi huvides on Richelieu looming, millega pandi
Kuningas andis ainuisikuliselt välja seadusi, otsustas sõja alustamise ja rahu sõlmimise üle, nimetas ametisse ministreid ja teisi kõrgemaid riigiametnikke. Kuningavõim oli piiratud vaid maksude kehtestamisel vaja oli seisuste esinduskogu ehk generaalstaatide nõusolekut. 1614. aastal saatis Louis XIII generalstaadid lahku (neid ei kutsutud enam kokku järgneva 175 aasta jooksul). Kuningas jättis valitsemisasjad esimese ministri kardinal Armand Jean Richelieu hooleks, kuna ta ise neist ei huvitunud. *Richelieu Generaalstaadide kõrvaldamisega Prantsusmaa riiklikust elust loodi alus absolutismile. Richelieu (Prantsusmaa tegelik valitseja 1624-1642), eesmärgiga luua tsentraliseeritud riik, tegi Prantsusmaast Euroopa võimsaima riigi. Tema tegutsemisviis oli makjavellistlik: kõik tuli allutada riigi edule. Mõiste raison d'État - riigi huvides on Richelieu looming, millega pandi
Klassitsistlik tragöödia Erinevalt barokkist klassitsism püüdis lahutada vastandid. Antiikse ehk klassikalise esteetika põhimõtted saavutasid suure mõju veel renessansis. Juba Ariosto ja Tasso järgisid oma näidendites kolme ühtsuse printsiibi. Laialdaselt kommenteerisid Aristotelese esteetilisi vaateid renessansi õpetlased. Klassitsistliku teatri algus langes Prantsusmaal koku ajaga, kui võimu tipul oli väga väljapaistev ajalooline isiksus Armand Jean du Plessis, kardinal Richelieu, Prantsuse absolutismi ja laiemas võttes riikliku mõtlemise kaasaegsete põhimõttete rajaja. Alates 1624. aastast juhtis ta Louis XIII nõukogu ja avaldas kuningale olulist mõju. Richelieu eesmärgiks oli luua tugev ja absoluutne monarhia. Mis tahes opositsiooni surus ta maha, igasugust omavolitsemist, alates kahevõitlustest ja lõpetades mässudega, karistati rangelt. Samasugune tsentraliseerimine leidis aset ka kultuuri valdkonnas. Aastal 1635
1494.aastal nimetati Henry VIII Yorki hertsogiks. Olles Henry VII teine poeg, nähti talle ette vaimulikukarjääri. Kuid kuna tema vanem vend, Walesi prints Arthur, suri ootamatult 1502.aastal sai Henryst tulevane troonipärija. Pärast Arthuri surma keskenduti Henry VIII valitsejaks kasvatamisele, nõnda ei saa teda troonile tõusmise ajal riigiasjades kogenematuks pidada. Henry peamiseks õpetajaks, hiljem abiliseks valitsusasjades oli kardinal Thomas Wolsey. Henry VIII armastas oma vanema venna leske Katariinat, kuid nende abiellumine osutus problemaatiliseks, sest toona vaadati venna lesega abiellumisele kui verepilastusele. Siiski õnnestus Henry VII-l hankida paavsti tõend, et Arthur ja Katariina polnud abielus olles seksuaalvahekorras ja nii osutus Katariina ja Henry abielu võimalikuks. 1505.aasta järel ei pidanud Henry VII aga noorte enam abielu mõttekaks ning hoidis Katariinat pantvangis.
Osariigiks saamise aeg: 25. juuni 1788 (10.osariik). Lipp: Lehvival sinisel lipukangal osariigi vapp. Pitsat (vapp): Aversil: tupes mõõga ja odaga rooma jumalanna Voorus seisab mahapaisatud türanni kehal, sümboliseerides sellega ahelaist vabanemist ja priiust, paremal türanni peast äravõetud kroon. All osariigi moto, üleval sõna VIRGINIA, kõike ümbritseb viinapuuokstest pärg. Reversil: rooma jumalannad Vabaddus, Igavik ja Viljakus ning sõna PERSEVERANDO 'püsivalt'. Lind: kardinal (Cardinals cardinalis; 1950). Lill: kontpuu valge õis (1918). Koer: ameerika rebasekoer (1966) Puu: ameerika õiskontpuu (Cornus florida; 1956). Jook: piim (1982) Karp: austrikarp (Crassoostraea virginica 1974 ). Pindala: 105 586 km2 (36. Koht). Pinnamood: Rannikut liigestavad lahed ja jõed lehtersuudmed, paigutati soostunud rannikumadalikele järgnevad sisemaal astanguna kerkiv Piedmonti lava ja pikiorgudega (sh.
Aadlikud, kes keelust hoolimata duelli pidasid lasi ta tappa Oluline samm kuningavõimu tugevdamisel oli hugenottid vastupanu mahasurumine Kohalikuks valitsemiseks seati ametisse piiramatu võimuga intendandid , kes allusid vahetult kuningale Mazarin ja fronde Pärast Louis XIII surma sai troonile alles 4-aastane Louis XIV Regendiks sai tema ema Austria Anna, riigi tegelikuks valitsejaks aga Anna armuke, Itaalia päritolu kardinal Jules Mazarin Tekkis fronde mille all mõeldi võimude vastu tegutsemist Absolutism Louis XIV ja Louis XV valitsusajal 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks Alles pärast Mazarini surma ( 1661) hakkas ta valitsema absolutistlikult Kuningavõim omandan enneolematu ulatuse Kõik pidi keerlema valitseja ümber Ta võttis endale lisanimeks Päikesekuningas Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga heal arvamusel
Alguses ei söandanud Galilei mõningaid oma avastusi avaldada, kuna ta kartis, et need võidakse välja naerda. Suutmata aga hoida enda teada neid vaimustavaid tõsiasju, mis talle teleskoobi abil ilmsiks olid saanud, tegi ta viimaks oma avastused avalikuks. Mõnede teadlaste meelest olid Galilei väited provokatsioonilised ning vaimulikud hakkasid peagi oma kantslitest tema suhtes umbusaldust külvama. Aastal 1616 teavitas kardinal Bellarmino, selle aja juhtiv teoloog, Galileid Koperniku ideede vastasest dekreedist, mille katoliku kirik oli äsja välja andnud. Ta soovitas Galileil tungivalt sellest dekreedist kinni pidada ning Galilei ei väitnudki mitu aastat pärast seda kuskil avalikult, et Maa liigub ümber Päikese. Aastal 1623 tuli võimule paavst Urbanus VIII, kes oli Galilei sõber. Seepärast palus Galilei aastal 1624, et paavst 1616. aasta dekreedi tühistaks
Mille poolest on Prantsusmaal oluline Louis XIII valitsemisaeg? Louis XIII asemel valitses Richelieu. Prantsusmaast tehti euroopa võimsaim riik. Taheti luua tsentraliseeritud riik. 1629. a. Armuediktiga hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused tühistati. Valitsemine maal läks riigiametnikest intendantide kätte, alamaadel seoti riigiteenistusega, keelati duellid. Ametlik kultuuriideoloogia klassitsism. ajaleht Gazette de France. Iseloomusta Louis XIV valitsusaega?Valitses 1643-1715. Jules Mazarin. Absolutism elas üle kriisi, aegajalt aadelkond mässas, Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648 rahvaülestõus, Mazarin surus maha. 1661 M suri, L14 sai võimule. Pidas end jumala poolt troonile panduks ja seetõttu arvas, et võib teha, mida tahab. Ihkas kuulsust, selle nimel pidas mitmeid laastavaid, aga tulutuid sõdu. Provintsides seati sisse intendandi ametikoht pol. politsei, kes ei vajanud karistamiseks kohut....
Louis XIV kasutas Bastille' vanglana Prantsuse ühiskonna kõrgema klassi liikmetele, kes olid tema vastu või vihastasid teda. Louis X ja Louis XVI valitsemisajal kasutati Bastille' rohkem erineva taustaga inimeste kinnivõtmiseks ja Pariisi politsei tegevuse toetamiseks. Kuigi kinnipeetavatel olid suhteliselt head elamistingimused, kasvas Bastille' kriitika 18. sajandil. Aga kuna seda oli varem kasutatud poliitvangide hoidmiseks, oli see juba ammu olnud kuningliku türannia sümbol. Kardinal Richelieu, kes tegutses kuningas Louis XIII eest oli vangistanud kunigna vaenlaseid. Vangid arreteeriti salastatud vahistamismäärusega, mille andis välja kuningas. Neile ei antud kohtuistungit, samuti ei antud neile teada milles nad süüdistatud on, vaid hoiti lihtsalt saladuses. Kui nad vabastati kästi neil mitte avaldada midagi mida nad olid näinud või kogenud vanglas. See oli ammu enne Louis XVI valitsemisaega, kuid müstika ja terrori tõttu oli Pariisi elanike viha fookus.
Puritanism 17.saj Inglismaal: Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest. *puritanism on kalvinismi erikuju. Majanduslik areng ja muutused: kapitalistlike manufaktuuride teke, palgatöö ja sellega seotud muutused, väliskaubandus. Õpetus: ettemääratuse õpetus, ilmaliku kutsumuse õpetus. Inimtüüp: töökas, kitsi, usklik, vaikiv, sünge, mustas, meestel lühikesed juuksed Voltaire: 12-aastaselt oli särav luuletaja. Ei teeninud kunagi tööga leiba. Elas tuttavate juures. "Filosoofilised kirjad" filosoofide patriarh- oli kirjanik, poeet, dramaturg, jurist, ajaloolane, metsanduses ja ökoloogias asjalik. Pidas katoliku kirikut põhivaenlaseks. Rousseau: Prantsuse filosoof, kirjanik. "Arutlus teadustest ja kunstidest" Rahva suveräniteet- võim lähtub rahvast (vabariik). Ta pidas ühiskondliku korra aluseks eraomandit. Tema õpetusest sai jakobiinide ametlik ideoloogia. Montesquieau: "Pärsia kirj...
õukonnakultuurile valitsusaja isel. jooned: *absolutismi kõrgaeg *merkantelistlik maj poliitika *sõdade ajastu *Pr diplomaatia õitseaeg *Pr-Euroopa mandri juhtuv riik Louis XV (1715-1774) tegelik võim Philippe käes *maksude tõus*kasvavad õukonnakulud isel jooned:*naistesajand* pärast meid tulgu v veeuputus*finantspankrotid LouisXVI (1774- 1792) tegelik võim J.Turgoti käes *maksude tõstmine *teravilja kaubandus lastakse vabaks, see toob kaasa leivapuuduse *absolutismi lõpp kardinal Richelieu- kõrvaldas generaalstaadid, seejärel valitses üksi, andis välja seadusi ning määras makse-alus absolutismile oli loodud. Rajas pr akadeemia kardinal Mazarin- Oli pr esimene minister tema ajal lõpetati 30 a sõda.Kuninga ja kardinale vastase võimu purustaja. J.-B. Colbert- Oli rahandusminister. Tema juhtimisel tõusis pr lühikese ajaga maailma juhtuvaks luksus ja moekaupu tootvaks riigiks. Suurenes kodumaine tarbimine, teedevõrgu areng, kolonisatsioon
2. prantsuse ajalugu Louis XIII, XIV, XV ja XVI ajal Louis XIII - (27. september 1601 14. mai 1643 ) oli Prantsusmaa kuningas 1610. aastast kuni surmani, Henri IV ja tema teise abikaasa Maria de' Medici poeg, Austria Anna abikaasa, Louis XIV isa. Aastani 1614 valitses regendina tema ema, seejärel mõjutas Louis'd tema soosik Charles d´Albert, hertsog de Luynes. Aadli separatismi tagajärjel nõrgenenud kuningavõim tugevnes uuesti, kui riigi tegelik valitseja oli esimene minister kardinal Richelieu Louis XIV-Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas
Louis Le Vau Louis Le Vau (1612 11. oktoober 1670) oli Prantsusmaa arhitekt, kes kavandas Louis XIV soovil Versailles' lossi. Louis XIV Louis XIV (5. september 1638 1. september 1715) oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas 16431715, Louis XIII poeg. Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 4aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani. See kunstiteos meeldib mulle sest see on väga ilus ja hästi kujundatud
RAAMATUKOGUDE JA INFORMATSIOO- NINDUSE AJALUGU LOENGUD II BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Bütsantsi ühiskonna eripära. Kultuuri järjepidevus, erilaadsus, tolerantsus. Keisrite raamatukogu. Theodosios II 401-450 Patriarhi raamatukogu. Photios. Myriobiblion 280 kreeka proosateost BÜTSANTSI RAAMATUKOGD Kardinal Bessarion. Lev Matemaatik Bütsantsi mõjud itta ja läände. Bütsantsi-kreeka kultuuriruum. Kyrillos, Methodios. Moraavia. Makedoonia murre ATHOSE SAARE KLOOSTRIRIIK PÕHJA-KREEKAS Asutati 963, keskajal elas Athosel 40 000 munka. Kloostririik liitus Kreekaga 1912. aastal. Tänapäeval tegutseb 20 kloostrit, 2000 munka. 17 kloostrit kuulub kreeklastele, üks venelastele, bulgaarlastele, serblastele. Külastuseks vaja viisat, kvoot, lühiajalise
Uusaja põhijooned 1) Absolutism ja parlamentarism (lk 196-201) Prantsuse absolutism: Absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse. Ta lasi vallutada hugenottide tähtsama keskuse La Rochelle´i. Peale teda jätkas Louis XIV, kes võttis oma riigifilosoofia kokku kuulsasse lausesse: „Riik – see olen mina.“ Oli võimekas valitseja, Prantsusmaa oli tol perioodil tõhusalt valitsetud riik, sest valitseja ainuvõim oli kiirem ja efektiivsem kui kollektiivne võim. Prantsusmaa laienes. Prantsusmaa oli EU suurim riik ja liider
kujulise põhiplaani. Peetri kiriku peamised arhitektid olid Michelangelo, Giacomo della Porta, Carlo Peetri kirik Roomas Mederna, Bramante ja Raffael. http://www.youtube.com/watch? v=IUCX4Uw2Pvs Lorenzo Bernini 17. sajandi barokiajastu kõige silmapaistvam itaalia skulptor ja arhitekt. Bernini sai kuulsaks 1625. aastal kardinal Scipione Borghese ülesandel loodud skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne" Roomas Villa Borgheses. Üks Bernini suuremaid meistriteoseid on Peetri kiriku kolonnaad Roomas, mis on teostatud aastatel 16571667. Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Arhitektuur Saksamaal 17. sajandil oli Saksamaa kunstielu tagasihoidlik peamiselt Kolmekümneaastase sõja tõttu.
Tähtsad isikud uusajal. Louis XIII- Prantsusmaa kuningas aastatel 1610-1643. Louis XIV- Prantsusmaa kuningas aastatel 1643-1715. Tema käsul ehitati Vesaille´s loss. on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani 1661 kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei vali kuningas uut peaministrit, vaid valitseb absoluutse monarhina kuni oma surmani.Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne. Richelieu- oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Charles I - oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas 16251649
pole. Pärast seda läks Vivaldi tagasi oma kodulinna Veneetsiasse . 17331735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitmed Vivaldi uued ooperid, sealhulgas ka "L'Olimpiade", mille esietendus toimus 1734. aastal Veneetsias. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. Vivaldi pidi tooma 1737. aasta lõpuks ühe oma ooperi lavale, kuid ootamatult sai takistuseks tema kunagine preestriamet. Nimelt oli Ferrara peapiiskop, kardinal Tommaso Ruffo alustanud kampaaniat, võitlemaks vaimulike moraalituse vastu. Vivaldi oli aga peaaegu kohe pärast preestriks saamist loobunud missade andmisest. Lisaks sellele oli ta väidetavalt suhtes lauljanna Anna Giraud'ga. Algselt planeeritud ajal jäigi ooper lavale toomata, kuid sidemed Ferrara linna ja Vivaldi vahel ei katkenud ning kaks uut ooperit, "Siroe" ja "Farnace", kanti Ferraras ette 1739. aastal. See sai toimuda asjaolul, et kardinali ei olnud sel ajal Ferraras
Usume keskaega Mõisted Paavst Roomakatoliku kiriku pea Apostel Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra tool, piiskopi jutlustamistool. Visitatsioon Piiskopi külaskäik kohalikesse kirikutesse ja kloostritesse, et kontrollida vaimulike tegevust. Eremiit erak, osad mungad ja nunnad elasid üksi eremiitidena. Misjon ristiusu ulatuslik levitamine paganlikes maades (ld missio saatmine, lähetus). Karolingide renessanss Karl Suure ja tema poegade ajal. Karl ei tahtnud mitte ainult Rooma keisririiki taastada, vaid ka muistset Rooma kultuuri. Poliitiline ja kultuuriline taassünd kuulusid tema silmis ühte. Ta kutsus oma õukonda õpetlasi ja arutles nendega Rooma kultuurist ja p...
kätte ka rea teisi tähtsaid ametikohti, sisserändajat sealhulgas rahanduse peakontrolöri oma ja Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kuni oma surmani 1642 oli Pr tegelik valitseja. kohtusüsteemi Pärast Louis XIII surma 1643.a. tõusis Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada troonile lapseeas Louis XIV. Tegelikke hulga uusi koolimaju. valitsusasju juhtis Prantsusmaal kardinal Jules Ikka sõdadesAustria pärilussõda. Friedrich II Mazarin kui Louis XIV oli veel alaealine. Pariisi keeldus tunnustamast Maria Theresia parlament püüdis võtta endale esindusorgani pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele. ülesandeid. Vallutati Sileesia. Seitsmeaastane sõda (1756- 1651.a. tunnistati 14-aastaseks saanud Louis 1763).Vastu tuli sesita Euroopa riikide
tegelik valitseja. Richelieu pani aluse ka Prantsuse absolutismile, kes tegi kõik endast oleneva kuningavõimu tugevdamiseks riigis. See saavutati läbi peetud võitluste aadlike ja hugenottide vastu, kõrgaadli koondamisega kuninga õukonda ning n-ö karistuskirjade sisseseadmisega. Pärast Louis XIII surma tõusis troonile 4-aastane Louis XIV, kelle regendiks sai tema ema Austria Anna, kuid riigi tegelikuks valitsejaks hakkas Anna armuke, kardinal Jules Mazarin. Viimase tee- neks riigi ees oli parlamendi aadlike vastuhaku mahasurumine. Absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaal oli kardinalide roll niisiis vägagi suur. Tugevdamaks veelgi keskvõimuaparaati andis Richelieu 1626. aastal kuninga nimel välja edikti, mis nägi ette kõigi aadlike kindluste maha lõhkumist, välja arvatud piirikindluste. Sellega kaotas kõrgaadel oma sõltumatuse tagatise, mis tekitas rahutusi. Surudes mässukatsed maha,
Uusaeg 10.R Absolutism ja parlamentarism • 17.-18. sajand valitses absolutism või parlamentism. • Absolutismi eestvedajaks oli Prantsusmaa koos kardinal Richelieuga ja parlamentismi eestvedajaks oli Inglismaa. • 17. sajandil oli Prantsusmaa Euroopa liider, samuti määras Prantsusmaa nii moe- kui ka käitumiskombeid. • Inglismaal arvestasid kõik parlamendiga, see kes vastu hakkas suruti maha. • Enamasti oli kaks parteid prantsusmaal toorid ja viigid. Ameerika ühendriikide sünd � Puritaane täis laev randus 1620. aastal Massachussetsis.
· Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jesuiitide ordu 1540aasta · Ignatius Loyola poolt loodud · Eesmärgiks katoliku usu levitamine läbi hariduse · Eesmärk pühitseb abinõu · Trento kirikukogu 1545-63 Prantsusmaa · Kõige parem näide absolutismist · Nii positiivses kui negatiivses mõttes · Hakkas välja kujunema pärast ususõdu · Henri IV 1589-1610 · Peetakse esimeseks absolutistlikuks monarhiks · Louis XIII 1610-1643 · Kardinal Richelieu valitsemisaeg I mininstrina Louis XIII ja absolutismi välja kujunemine · Oli komplitseeritud iseloomuga valitseja · Ei huvitanud riigiasjad, pigem kultuuriline tegevus · Jättis riigi oma nõuandjate hooleks · Tema ajal musketäride ajastu · Saatis 1614 generaalstaadid laiali Kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu · Prantsuse kardinal ja I minister 1624-42 · Valitses kuninga nimel ning kuninga jaoks
suurfeodaalid olid kohati oma valdustes ikka veel iseteadvad ja mõjukad ning Pariisi parlament ja generaalstaadid omasid veel suhteliselt olulisi õiguseid, näiteks maksude kehtestamise oma. Henri ajal nende probleemidega kuigivõrd tegeleda ei jõutud, kuna ta tapeti fanaatilise katoliiklase poolt ning tema alaealise poja Louis XIII valitsusaja esimestel aastatel hakkas keskvõim hoopis nõrgenema. Kuid asjaolud muutusid, kui riigi tegelikuks juhiks sai kardinal Armand Jean du Plessis de Richelieu (pildil), kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli ka edukas: hugenottidelt võeti enamik nende privileegidest ja kuigi see põhjustas kodusõja, siis suudeti see suuremate probleemideta võita (selle ilmselt tuntuim sündmus oli hugenottide kindluse La Rochelle'i piiramine ja vallutamine) ning neile jäi vaid usuvabadus koos väga piiratud omavalitsusega; suurfeodaalid pidid oma kindlused lammutama (välja
1689 võttis parlament vastu Õiguste Billi(Bill of the Rights) 1) Parlament käib pidevalt koos ja määrab maksud. 2) Kuningas ei ole seadusest kõrgemal. 3) Kehtestati ususallivus. 18. saj toimus kuningavõimu nõrgenemine. Troonipärijate puudumise tõttu läks võim saksa päritolu Hannoveri dünastiale. Prantsusmaa 1610 Henri IV mõrvati. Kuningaks sai tema poeg Luis XIII(8a) Regendina valitses tema ema Maria de Medici, Reaalseks riigivalitsejaks sai kardinal A. Richelieu. Võttis endale ka esimese ministri ameti ja rahanduse peakontrolöri ameti. 1) Võttis ära hugenottide õigused 2) ei kutsunud kokku parlamenti(generaalstaadid) 3) piiras aadlike õigusi, keelas duelli 4) määras kohtadele valitsema intendaadid. Rahvas hakkas nõudma generaalstaatide kokkukutsumist, et nõrgendada kuninga ema võimu. Tekkis terav vastasseis aadli ja kolmanda sisuse vahel. Lihtrahvas soovis:
FEODAALKORD a)maasuhted 1)vasall kohustas senjööri ustavalt teenima,eelkõige tema kutsel sõjateenistusse ilmuma 2)vasallil oli õigus ja kohustus senjöörile nõu andma 3) vasall pidi lunaraha maksma,kui senjöör vangi sattus ja kingitusi tegema, kui senjööri vanim tütar abiellus 4)vasall andis end senjööri kaitse alla,senjöör aga andis vasallile kasutada maatüki koos seal elavate talupoegadega b)rüütliks saamine 1)alustas 7 aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas,kus talle õpetati häid kombeid 2)15a. Sai paazist kannupoiss,kes õppis ka ise võitlus võtteid 3) 20a. Löödi noormees pidulikult rüütliks 4)rüütliks löömise traditsioonis kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned c) relvastus 1)piik-püüti vastast sadulast piasata 2)mõõk -kasutati lühivõitluses 3)kiiver-kaitses nägu 4)kilp- kaitses,kandisperekonna vappi TALUPOEGADE ÕIGUSLIK JA ...
3. Millistele ühiskonnakihtidele tugines absolutistlik valitsemisviis? Millised ühiskonnakihid võisid olla selle valitsemisviisi vastu? Absolutistlik valitsemisviis tugines I-se (nagu näiteks aadlikud ja vaimulikud) seisuse peale ja selle valitsemise vastu oli lihtrahvas, nagu näiteks talupojad. 4. Mille poolest erineb parlamentaarne monarhia absolutismist? Parlamentaarne monarhia erineb absolutismist selle poolest, et Parlamentaarses monarhias piirab kuninga võimu parlament. 5. Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos. Põhjenda oma hinnangut. Tal oli oluline roll, sest kuningas Louis XIII andis kõik oma kohustused Richelieule. Louis XIII ei huvitunud valitsemisasjadest ja sellepärast pidi Richelieu tegema peaaegu kõike ja ma arvan, et tal oli väga oluline roll Prantsusmaa ajaloos, kuigi ta ka kuritarvitas oma õigusi, et kuningat kukutada ja saada endale ainuvõimu. 6. Kuidas seletab Louis XIV-le omistatav ütlus: ,,Riik, see olen mina!" tema tegevust valitsejana?
Sajand; vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone; maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon; inimene on seesmiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud; kujundirohkus, allegoorilisus; mängulisus, mitmetähenduslikkus Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse kõikvõimsusesse; ratsionalistlik filosoofia- Rene Decartes, inimmõistuse kultus, ,,Cogito, ergo sum" Klassitsismi tunnused- eeskujuks antiikkultuur; kujunemist mõjutasid 1
"absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kuninga toetajad? Linnakodanikud ja lihtrahvas 6) Kes oli absolutismi rajaja Prantsusmaal ja kuidas ta suutis riigi keskvõimu tugevdada? - Kardinal Richelieu absolutsismi rajaja Prantsusmaal, ta usus. Et kuningas on Jumalast määratud rahvaesindaja ja et kuningal on seetõttu ka ülim võim ilmalike asjade korraldamisel. Alastes 1624.aastast asus ta kehtestama poliitilist süsteemi. Mille tulemusel kujunes välja poliitiselt ja administratiivselt ühtne Prantsusmaa. Tema tegevust võib käsitleda kui Jumala käsu täitmisena. Richelieu loodud tervet Prantsusmaad hõlmavat absoluutset
· Rokokkoo Louis XV. Germain Boffrand(1667-1754)- hatell Soubise'i sisekujundus. Iseloomulikuks tunnuseks oli horvandi motiiv. Mingi kese, mille ümber on kaunistused. · Skulptuur: Tehti hästi palju skulptuure, aga kuulsaid nimesid ei olnud üldse palju. Skulptuur muutub dünaamilisemaks, tunnete väljendamine. Sünnimaaks Itaalia. Ainuke silmapaistev nimi on Bernini- kuulsaks sai ta kardinal Borgese ülesandel tehtud Apollonit ja Daphnet kujutav grupp. Püha Teresa ekstaas, maalilisel käsitlusel on äärmuslik töö. Portreebüstid. Tarbekunstilise iseloomuga oli tema Peetri tool Peetri kirikusse tehtud. · Hispaanias tehti värvitud puuskulptuuri. · Belgias oli omapäraseimaks meistriks Quellinus Amsterdami raekoda kaunistavad skulptuurid. · Prantsuse skulptuur oli väga silmapaistval kohal. Oli puht prantsaslik skulptuur. Alguses oli tegemist
selle ülesandeks on kaunistada peamiselt kuningalosse. Seetõttu saab rääkida Versailles’ koolkonnast, kelle plastika on sümmeetriline, tasakaalukas ja idealiseeritud – klassitsistliku mõjuga. ● Francois Girardon (1628-1715) Hulk tema töid kaunistab Versailles` parki ja lossi. Populaarseim on marmoris teostatud elusuurune grupp, mis kujutab Apollonit, keda teenivad nümfid (1664-1671). Asetseb grotis. Francois Girardon. Apolloni grupp Francois Girardon. Kardinal Richelieu hauamonument Sorbonne`i kirikus pariisis. Ebasümmeetriline kompositsioon. ● Antoine Coysevox (1640-1720) Antoine Coysevox. Louis XIV Antoine Coysevox. Neptune 1699-1705 (Louvre) Antoine Coysevox. Kardinal Mazarini hauamonument Antoine Coysevox. Suure Conde büst Isiku suurejooneline käsitlus ja teostuse viimase üksikasjani viidud markantne laad. ● Pierre Puget (1622-1694) Silmapaistvaim meister, kes seisis väljaspool õukonnakunsti. Ta
1588 – Hispaania Võitmatu Armaada ebaõnnestunud sõjaretk Inglismaa vastu. 1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini.
annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi teatud piirkonna elanikele bolsevik enamlane, kommunist Venemaal desarmeerimine relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine; relvistustamine dominioon Briti impeeriumi koosseisu kuuluv omavalitsusega asumaa eksport kaupade väljavedu feenid Iirima iseseisvust taotlenud poliitilise salaühingu liikmed 19. sajandil imperialism suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata impressionism kunstivool, mis püüdis jäädvustada põgusaid, looja eripärast, vaatenurgast ja hetkemeeleolust sõltuvaid muljeid ja meeleolusid industrialiseerimine suurtööstuse arendamine industriaalühiskond tööstu...
Mõisted ISLAMI TEKE Kalifaat – Araabia nimetus,m is tuleneb profeti asemikust valitseja kaliifi järgi Kaaba – tempel Mekas, mille seina on müüritud must meteoriit. Moslemid paletavad Kaaba templi poole Allah – Islami ainujumal Islam – Muhamedi kuulutatud usk, kus austatakse ainult ühte jumalat, Allahit, ja mille pühakiri on koraan. Moslem – Islami pooldaja, tõlkes tähendab „see, kes allub“ Koraan – Islami püharaamat, mis on kirja pandud Muhamedi sõnade järgi valdavalt peale tema surma. Prohvet – Isik, kes on jumalalt saanud ilmutuse ning seda kuulutab. Meka - Islami püha linn, kus asub Kaaba tempel ja islami prohveti Mohamedi sünnilinn. Medina – Linn, kuhu Mohamed põgenes, sai seetõttu „prohveti linna“ nime Kaliif – prohveti asemik, kes valitseb kaliifi Jihad – moslemi pingutus usu nimel, mõistetakse eeskätt püha sõjanaislami eest ja muu- usuliste vastu Vesiir – praktilisi riigi...
Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles tänapäeval on hakatud nendest mõnede autorlust kahtluse alla panema. Tema barokiajastu alguseni kestnud ja 20. sajandil uuesti tõusnud suurest kuulsusest hoolimata on Josquini elust ja isiksusest väga vähe teada. Kümnete väiksemate renessanssheliloojate eludest on rohkem andmeid kui Josquini omast. Josquin kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusik...
korrastatud riigi ja võimu ülevuse ideega. Väärtustati ainult antiigist tuntud zanreid. Oluline oli täpsus, korrastatus. · Autorid: 1) Moliere 2) Cornielle 3) Racine · Inimkarakter ei olnud enam tervik, vaatluse alla võeti üksikud iseloomujooned. Seetõttu muutusid tegelaskujud ühekülgseteks, skemaatilisteks. · Boileau ,,Luulekunst" Prantsuse klassitsismi põhimõtted. · Klassitsistliku teater algas, kui Prantsusmaal oli võimu tipul kardinal Richelieu, tegutsema hakkas Prantsuse Akadeemia. Mõlemad sekkusid pidevalt teatriellu ja kontrollisid, et teater vastaks absolutistliku riigi huvidele. Tragöödias olid väga ranged reeglid- ,,kolme ühtsuse" nõudest ei tohtinud kõrvale kalduda, tragöödia võis olla üksnes värssteos, keelatud olid ,,madalad" seigad, füüsiline vägivald, labaste väljendite kasutamine. Tegelased pidid olema suursugused. Näidendi tõepärasus pidi suurendama,
kõik katoliiklaste vastu suunatud ettekirjutused. Keset ettevalmistusi pulmadeks aga podagrahaige suri James I (27.03.1625). Võimule tuleb Charles I, kuid tegelikuks riigijuhiks saab nüüd George Villiers, kes on aja jooksul muutunud rangeks ja tõsiseks. Richelieu suutis aga kriitilisel hetkel valla päästa sõja nii riigi sees kui ka selle piiridest väljas. George kohtus Austria Annaga, kellega tal esimesest pilgust peale sümpaatia tekkis, kuid see tekitas pahameelt nii kardinal Richelieus kui ka kuningas Louis XIIIs. George Villiers oli teinud neist kahest oma isiku ja eelkõige oma maa veendunud vastased. George tahtis jällegi parlamendilt sõja jaoks raha küsida, tal oli vaja üle miljoni naelsterlingi, kuid talle anti vaid 140 000 naela suurune krediit. Samal ajal küsis Sir John Coke laevastiku jaoks 293 000 naela ja Taani kuninga jaoks 273 000. Et ühtki häält ei saadud, kuulutati välja parlamendi prorogatsioon (11. juuli), kuid uuesti koguneti juba 1
Kuninga ja kõrgaadli võimu suhted. Välispoliitilised probleemid Habsburgide ja Hispaaniaga. b) Generaalstaadid (seisuste esinduskogud) (1614) · Kõrgaadlikud nõudsid regendivõimu piiramist. · 1. seisus vaimulikud · 2. seisus aadlikud · 3. seisud linnakodanlud · Seisuste vahelised suured lahkhelid. · Keelati ametikohtade müük. · 1789 Suur Prantsuse revolutsioon. c) Kardinal Richelieu kuninga usaldusisik ja riigi tegelik valitseja · Pani alguse absolutismile. · Ta oli esimene minister (nagu tänapäeva peaminister) ja koondas endale ka teisi ameteid. · Murdis kõrgaadlike võimu, lõhuti kindluseid, keelati duellid. · Kõrgaadlikud koondusid õukonda. · Usuelus surus maha hugenotid (ehk Nantesi edikt tühistati). · Asutati lütseume (aadlike erakoole) Sorbonne'i ülikool reorganiseeriti ja
Oli ususõdade oht(hugenotid + katoliiklased), välispoliitilised probleemid ja probleemid tõusva kodanluse + vana aristokraaria vahel. Generaalstaadid=seisuste esindajad. Nad kutsuti kokku sooviga nõrgestada asevalitseja võimu. Taodeldi aadlike kui sõalise seisuse kasutamist välissõdades. Nõuti ka aadlikindluste lammutamist ja kuninga sõltumatust aadlikest ja vaimulikest. Tegelikult kaotati aga ainsa üksmeelse otsusena ametikohtade müük. Richelieu ja kuningavõim Temast sai kardinal ja 1624.a esimeseks ministriks. Ta koondas enda kätte palju tähtsaid ametikohti ning oli kuni surmani Prantsusmaa tegelik valitseja. Ta tegi kõik endast tuleneva, et kuningavõimu tugevndada. Ta andis välja edikti, millega käskis maha lõhkuda kõik aadlike kindlused v.a piirikindlused. Keelati ka duellid, nüüdsest olid need kapitaalroimad ja kõik duellipidajad alates seaduse kehtestamisest lasti hukata. Kõrgaadel koondus nüüd õukonda.
kabeli uksele (sel samal päeval tähistavad luterlased usupuhastuspüha). Kuigi ta oli kavatsenud, et need oleksid arutelu punktid, ’’95 teesi’’ kuulutasid välja patukustutuste laastava kriitika, laostades inimeste usku. Luther saatis ka koopia peapiiskop Albertile, et too lõpetaks patukustutuste sedelite müügi. Koopiad 95 teesist levisid üle Saksamaa kahe nädalaga ja üle Euroopa kahe kuuga. Kirik oli lõpuks nõus lõpetama väljakutsete akti. 1518. aasta oktoobris, kardinal Thomas Cajetani kohtumisel Augsburgis, käsiti Martin Lutheril lahti ütlema tema 95 teesist paavsti asustuse poolt. Luther ütles, et ta ei ole nõus sellest enne lahti ütlema, kui pühakiri arvab teisiti. Kohtumine lõppes valjude vaidlustega ja algatas Lutheri kogudusest väljaviskamise. Terve 1519. aasta jätkas Martin Luther loengute läbiviimiste ja kirjutamisega Wittenbergis. 1519. aasta juunis ja juulis kuulutas Luther avalikult, et piibel ei andnud paavstile õigust
Kurja Juuda kujul, kes otsustab söömaaja järel oma sõbra ära anda. Kunstnik jättis töö pooleli, kuni tal õnnestub leida täiuslikud modellid. Kord käis ta kuulamas ühe koori esinemist ning nägi seal poissi, kes sobis täpselt Kristuse kehastajaks. Ta kutsus poisi oma ateljeesse ning tegi tema näojoontest kavandeid ja visandeid. Möödus kolm aastat. "Püha õhtusöömaaeg" oli peaaegu valmis, ent da Vinci polnud ikka veel leidnud täiuslikku modelli Juuda jaoks. Kiriku eest vastutav kardinal hakkas kunstnikule peale käima, nõudes, et ta seinamaalingu kiiresti ära lõpetaks.palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis. Mõningate raskustega veenis ta oma abilisi meest kirikusse tassima, kuna visandite tegemiseks polnud enam aega. Kerjus viidigi sinna, ilma et ta oleks aru saanud, mis toimub; abilised hoidsid teda püsti, kuni da Vinci joonistas üless tema näkku selgesti talletanud
puruks, kui nad üritasid Viini ja tähtsat Doonau kaubateed hõivata, millega ka Türgi edasitund oli peatatud · Peeter I 17-18saj, Venemaa valitseja, vallutas Põhjasõjas Rootsilt Eesti- j Liivimaa, omandades tüki endisest Ladina-Euroopast; otsustavaks kujunes võit rootslaste üle poltaava lahingus; Venemaa oli taas suurjõud · Richelieu 17saj, Prantsuse peaminister kui ka kardinal, oli ka absolutism üks alustala rajajaid hävitades suurfeodaalide keskaegse iseseisvuse riismed, andis ka otsustava löögi hugenottidele · Louis XIV 17-18saj, Prantsusmaa kuningas, riigifilosoofia ühes lauses `' riik see olen mina'', tugev valitseja ainuvõim ja laiendas riiki Euroopa suurimaks · Louis XV 18saj, Prantsuse kuningas, kuningriigi kokkuvarisemine · Louis XVI 18saj, Prantsuse kuningas, kutsus 175 aasta järel taas kokku generaalstaadid,
(Piirimäe2014:73). 12 Pilt 5: Austria hertsoginna Maria Theresia. 4. Louis XIV ehk „Päikesekuningas“, Prantsusmaa kuningas (1638 - 1715) Louis XIV on kõige kauem Prantsusmaal ja Euroopas valitsenud monarh (72 aastat), ühtlasi on ta kõige nooremalt Prantsusmaa troonile saanud kuningas. Ta päris trooni 5aastase lapsena. Tegelikult valitses kuni oma surmani kardinal Jules Mazarin. Pärast Mazarini surma ei valinud kuningas uut peaministrit, vaid valitses absoluutse monarhina kuni oma surmani. Louis XIV suurendas arvestatavalt Prantsusmaa territooriumi, riigi tähtsust ja mõju Euroopas. Ta on tuntud kaunite kunstide toetaja ja kaitsjana ning on teada, et ta proovis ka ise luua luulet ja kirjandust, õppis tantsima balletti jne (et.wikipedia.org). 4.1 Dünastia.
abieluvoodist eemale, aga Prantsusmaal oli vaja troonipärijat. Hilja sündinud järeltulijat kasvatati lapsest saadik kuningaks, sellega aga ka piiritult iseteadvaks, auahneks ja kuulsusejanuliseks. Juba 7- aastaselt sai ta oma õukonna. Sel ajal oli ta ametlikult juba kuningas, sest ta isa Louis XIII oli surnud 1643. aastal. 4-aastane kuningas jäi siiski eestkoste alla, regendiks sai ta ema Austria Anna, kelle armukeseks oli Itaalia päritolu kardinal Mazarin (Mazarini). Viimane oligi riigi tegelik valitseja. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV (1643-1715). Kuninga täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Louis XIV alaealisuse ajal elas absolutism üle kriisi. 1651. aastal tunnistati 14-aastaseks saanud Louis XIV täisealiseks. Ta võis osaleda avali kel ballidel ja tal lubati raha peale kaarte mängida, kuid riigivõimust hoiti teda veel eemal. Alles 1661. a
Henry VIII süüdistas Anne Boleyni Moruse tapmises ja abielurikkumises, kuid see oli vaid ettekääne temast lahti saamiseks. Anne Boleyn tapeti, koos temaga ka 6 "armukest". 3. Jane Seymour. 1509 sündis (oletatavasti), 1536 abiellus, 1537 suri Edward VI ristimisel saadud viirusesse. On maetud Henry VIII ühte hauda Windsorisse. Jane Seymour krooniti surnuna. Poeg Edward VI 1547 1553. 15271529 alates elati Hampton Court Palaces. Selle kinkis Henry VIII 1517. a. kardinal Wolsey, et saada lepitust. Wolsey ei tahtnud lahutada Henry VIII ja Catherinet Aragooniast. 4. Cleve/Kleve Anne 1515 sündis, 1540 abiellus, lahutas. Formaalselt kestis abielu 6 kuud. Suri 1557. Poliitiline abielu: 1538 Hispaania ja Prantsusmaa näikse liitu moodustavat. Inglismaa tahab ka liitu Kleve. Abielluda Kleve valitseja õega. 1540 liitu ei tule, Hispaania ja Prantsusmaa läksid tülli. Henry VIII ka ei ole liitu tarvis. Järelikult, ka naist pole tarvis inetu
et inimene peab alati toimima headuse ja õigluse Jumala nimel. Kasutades rohkesti sümboleid, vastandab Calderón võimu armastusele. Ta usub, et tõelise vabaduse saavutab inimene üksnes iseendas ja Jumalas. Klassitsism Klassitsismi tunnused : Renessansis taassündinud antiikesteetika edasiarendus . Klassitsism sai valitsevaks kultuuriideoloogiaks Prantsusmaal seoses absolutistliku monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII. Tema mõjuvõimas kardinal Richelieu asutas 1635.a 40 liikmest koosneva Prantsuse Akadeemia (PA) . PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism . Ratsionalism avaldus ka tollase filosoofia arengus René Descartes ,,Cogito, ergo sum" mõtlen, järelikult olen. .
lõunaosa vallutamiseks.Naftat tootvate maade kartell OPEC tõstab järsult toornafta hinda 1974 Grenada saab iseseisvaks riigiks.President Nixon astub Watergate'i skandaali tõttu ametist tagasi 1975 Angolas ja Mosambiigis seatakse NL-i toetusel ametisse marksistlikud valitsused, algab kodusõda.Helsingis toimub Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamine 1976 Argentinas tulevad võimule sõjaväelased 1977 Jimmy Carter astub ametisse USA 39. presidendina 1978 Krakowi peapiiskopi kardinal Karol Wojtyla valitakse paavst Johannes Paulus II-ks Afganistanis tuleb võimule Moskva-meelne Nur Muhammad Taraki 1979 Kukutamaks Hiina toetatud punaste khmeeride reziimi, tungib Vietnam Kambodzasse. Hiina ründab Vietnami, kuid ei suuda edu saavutada NL invasioon Afganistani. Algab 10 aastat kestnud Afganistani sõda ja lõpeb pingelõdvenduse periood Iraani revolutsionäärid hõivavad Teheranis USA saatkonna ja võtavad rohkem kui sada ameeriklast pantvangi
" Ta ei teadustanud endale, mida peab tegelikult sellisel positsioonil olles tegema. Kahtlastes rinkkondades liikumine, võlad ning hasartmängud viisid ta lõpuks ka ühe kõige alatuma pettuse keerisesse kaelakeeafäär. Pettur krahvinna La Motte ajas kardinalil pea kärpseid täis ning osavalt sai enda valdusse palju raha ning hinnalise kaelakee, mille meelitas välija kasutades kuninganna dublandina prostituuti. Pimedas pargis ei saanud kardinal isegi aru, et tegu ei olnud õige kuningannaga ning otsekui pimedusega löödult uskus veel kindlamalt, et kogu tema raha ning kõik kirjad olid vahetatu just nimelt Marie Antoinette'iga. Sellest sai ajaloo üks kõige nahaalsemaid pettusi, mille tingis kahtelmata kuninganna ise. Olks viimasel olnud piisavalt oidu peas, poleks ta endast kunagi nõnda halba mainet loonud, et teda sellise kahtlase seltskonna ja tehingutega seostama hakataks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
