Antonio Lucio Vivaldi (0)

Antonio Lucio Vivaldi
Antonio Vivaldi (Antonio Lucio Vivaldi) ,elas aastatel 1686 – 1741 , oli itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija .
Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, mil Veneetsiat tabas maavärin, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik . Pärast sündi jäi Vivaldi kohe haigeks ning tema elu oli nädalaid ohus. Seepärast ristiti ta alles 4. mail – enam kui kaks kuud peale oma sündi. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit . Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693, millega kaasnes ka pea kiilaksajamine. Kõik Vivaldi seisusetõstmised on tänaseks teada kuupäeva täpsusega, preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Vivaldi kaebas aga vähem kui aasta pärast preestriks saamist rõhuva rinna üle ning ta vabastati ametist. On arvatud, et Vivaldi, kes õppis vaimulikuks vastu tahtmist, teeskles oma haigust. Samal aastal sai temast viiuliõpetaja lastekodus Ospedale della Pietà, kus kasvasid leidlapsed, orvud ja vallaslapsed, aga ainult tüdrukud . Lastekodus töötades tegeles Vivaldi aktiivselt ka heliloominguga.
1718. aastas sagenesid Vivaldi reisid teistesse Itaalia linnadesse veelgi. Ta käis seal, kus parajasti kanti Vivaldi teoseid ette. Tihti ta dirigeeris neid või oli viiulisolistiks . 1725. aastal anti Amsterdamis välja kogumik "Il cimento dell ’ Armonia e dell' Invenzione" kaheteistkümne kontserdiga, millest seitse olid programmilised: "Neli aastaaega " ("Kevad", "Suvi", "Sügis", "Talv"), " Torm merel", "Rõõm" ja "Jaht" . Need kontserdid osutusid väga menukaks, eriti "Kevad" . Louis XV-le meeldis "Kevad" eriti ning ta lasi seda uuesti ja uuesti esitada, teinekord ka ootamatutel hetkedel.
1730 . aastal läks Vivaldi Prahasse, mis oli tol ajal muusikat, eriti aga ooperit armastav linn. Seal kanti esmakordselt ette kaks äsjakirjutatud ooperit, mille noodid tänaseks säilinud pole. Pärast seda läks Vivaldi tagasi oma kodulinna Veneetsiasse .
1733 –1735 kanti Veneetsias ja Veronas ette mitmed Vivaldi uued ooperid , sealhulgas ka "L’Olimpiade", mille esietendus toimus 1734 . aastal Veneetsias. 1736. aastal sai Vivaldist ooperiteatri impressaario ja kunstiline juht Ferraras. Vivaldi pidi tooma 1737 . aasta lõpuks ühe oma ooperi lavale, kuid ootamatult sai takistuseks tema kunagine preestriamet. Nimelt oli Ferrara peapiiskop, kardinal Tommaso Ruffo alustanud kampaaniat, võitlemaks vaimulike moraalituse vastu. Vivaldi oli aga peaaegu kohe pärast preestriks saamist loobunud missade andmisest. Lisaks sellele oli ta väidetavalt suhtes lauljanna Anna Giraud’ga. Algselt planeeritud ajal jäigi ooper lavale toomata, kuid sidemed Ferrara linna ja Vivaldi vahel ei katkenud ning kaks uut ooperit, "Siroe" ja "Farnace", kanti Ferraras ette 1739. aastal. See sai toimuda asjaolul, et kardinali ei olnud sel ajal Ferraras. Sellegipoolest ei saanud Vivaldi teose esitamisel abiks olla, mille kaudse tulemusena sattus retsitatiividele saateks mängima väga halb klavessiinist.
Vivaldi suri 28. juulil 1741 Viinis , Stephani kiriku registri järgi "sisemise tule" tagajärjel. "Sisemine tuli" oli ilmselt astma , mis vaevas Vivaldit sünnist saati. Tema ärasaatmine toimus Viini Püha Stephani Katedraalis, mille poistekooris laulis ka tollal 9-aastane Joseph Haydn . On teada, et Vivaldi matustel laulis kuus Stefani kiriku laulupoissi, kuid pole teada, kas nende seas oli ka Haydn.
Pillava elustiili tõttu suri ta vaesena, kuigi tal tavaliselt rahalisi probleeme polnud. Vivaldi matused läksid maksma 19 floriini ja 45 kroitserit, samal ajal kui aadlike matused maksid vähemalt 100 floriini. Vivaldi haua kohal asub praegu Viini Tehnikaülikooli hoone .
Pärast Vivaldi surma tema looming, mille menukus oli selleks ajaks niigi madal, unustati. Ka "Neli aastaaega", mille 18. sajandi lõpust pärit arranžeeringuid tunti, oli algse teosena unustatud. Esimesteks Vivaldi-järgseteks muusikateadlasteks, kes tema loominguga tutvusid, olid 19. sajandi J. S. Bachi uurijad . Bach oli teinud seadeid paarikümnest Vivaldi kontserdist . Kuid laiemale publikule see avastus Vivaldi muusikat ei tutvustanud .
1926. aastal soovis üks Piemonte klooster maha müüa ühe muusikakollektsiooni ning võttis ühendust Itaalia Rahvusraamatukoguga, et teada saada, kui palju see väärt on. Kui üks muusikateadlane palus need endale saata, et kollektsiooniga tutvuda, saabus talle mitu kasti Vivaldi muusika käsikirjadega. Kollektsioon koosneb 478 kontserdist, millest 110 on viiuli- ja 39 fagotikontserdid, 80 sonaadist, 15 ooperist. Praegu asuvad need noodid Torino raamatukogus ning moodustavad 90 protsenti kõikidest säilinud Vivaldi käsikirjadest.
1939. aasta septembris toimus kuue päeva jooksul festival, kus esitati vaid Vivaldi muusikat. Kontsertidel oli suur ja korraldajate jaoks ootamatu menu . Sellest ajast peale tunneb Vivaldi instrumentaalmuusikat ka laiem avalikkus , ooperid ja oratooriumid püsisid aga ikka varjusurmas.
Vivaldi teoseid avastatakse ka tänapäeval: ooperi "Argippo" manuskript avastati näiteks aastal 2006 ja ühe flöödikontserdi trükitud noot aastal 2010.