Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Marie Antoinette (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas Teie tervis on?
Marie Antoinette
Stefan Zweig
Elulooraamat Marie Antoinette’st on ühe väga mahuka ja kirju elu lühike kokkuvõte. Nagu ütleb ka raamatu esimene lause, „ Kirjutada kuninganna Marie Antoinette’i elulugu on raskem kui alustada saja-aastast protsessi, milles süüdistaja ning kostja vaidlevad kõige ägedama kombel teineteisele vastu”, on äärmiselt raske sellest raamatust teha veel lühem kokkuvõtlik kirjutis. Seega keskendun tema elus minu jaoks põnevatele punktidele.
Alustama peab ikka algusest ning nõnda esmalt arutleksin kõigi probleemide tuuma üle. Kogu Marie Antoinette’i elu pöörati pea peale, kui neiu oli alles 14 aastane ning pidi abielluma endale tundmatu noormehega, Louis XVI, Prantsusmaal, et võtta enda õlule ränkraske kohustus hakkata dofiiniks, hiljem kuningannaks. Pärast kuninga surma olles alles 19 aastane, sai talle osaks tohutu vastutus olla Prantsusmaa kuninganna ja valitseda oma mehe, uue kuninga Louis XVI kõrval. Marie Antoinette aga ei suutnud säilitada kainet mõistust ning hakkas pillavalt suhtuma kõigesse. Ta ehtis end kleitide , kalliskivid ja metsikult kõrgete soengutega luues üha uusi moetrende. Tohutud varandused kulusid Marie Antoinetti lõbustustele.Tema ainus nõuanne oma kitsale ringile oli:„ Meelelahutused, meelelahutused, meelelahutused.” Ta ei teadustanud endale, mida peab tegelikult sellisel positsioonil olles tegema. Kahtlastes rinkkondades liikumine, võlad ning hasartmängud viisid ta lõpuks ka ühe kõige alatuma pettuse keerisesse – kaelakeeafäär. Pettur krahvinna La Motte ajas kardinalil pea kärpseid täis ning osavalt sai enda valdusse palju raha ning hinnalise kaelakee , mille meelitas välija kasutades kuninganna dublandina prostituuti. Pimedas pargis ei saanud kardinal isegi aru, et tegu ei olnud õige kuningannaga ning otsekui pimedusega löödult uskus veel kindlamalt, et kogu tema raha ning kõik kirjad olid vahetatu just nimelt Marie Antoinette’iga. Sellest sai ajaloo üks kõige nahaalsemaid pettusi, mille tingis kahtelmata kuninganna ise. Olks viimasel olnud piisavalt oidu peas, poleks ta endast kunagi nõnda halba mainet loonud, et teda sellise kahtlase seltskonna ja tehingutega seostama hakataks.
Samas ei saa kõigis probleemides süüdistada Marie Antoinette’i, vaid kohati lasub süü ka tema saamatul ja iseloomutul mehel Louis XVI’l. Seksuaalselt probleemidega kimpus olnud mees lasi M. Antoinette’l oodata 7 aastat enne, kui täitis lõpuks suure hädaga oma abielukohustusi. (Esiklapseks sündis tütar) Marie Antoinette proovis abielu alguses igati oma meest võrgutada, kuid samas ei saanud talle ju peale käia. Nõnda noor naine tüdines ning hakkas elama oma elu. Tema magas terve päeva ja pidutses terve öö erinevalt tema mehest, kes läks juba varavalges jahile ning uinus siis, kui Marie Antoinette virgus ning peole suundus . Nõnda üksteisest mööda joostes ei olegi võimalik lapsi teha. Lihtne ja loogline, kuid samas olles Marie Antoinette’i asemel, hakkaks ka mina pigem elama oma elu reeglite järgi, kui ootaksin ühe tossikese mehe jäerle, keda ma isegi ei armastaks. Antoinette’i ja Louis XVI suhe oligi rohkem hea läbisaamine, kui armastus. Kuid siinkohal ei saa ka mainimata jätta, et Lousis XVI saamatus kandus abieluvoodist ka tavaellu, nimelt oli mees ka seal üpris hädine. Ta ei suutnud oma naisele mitte midagi keelata, kuigi mõistis, et see kõik ei saa hästi lõppeta, kui raha riigikassast kulub ainult Marie Antoinette’i ehtimisele. Arglikult tehtud etteheidete peale „.. kuninganna ainult naerab, ning selle naeruga lõpebi kõik.” Marie Antoinette’i teavad ajaloost ju kõik, kuid tema mees Louis XVI’st pole jäänud maha mingit märki, mille alusel teda mäletada või meenutada. Ta oli väike inimene oma iseloomult ning komplekside käes vaevelde ei suutnud valitseda ka õigalselt riiki.
Nõnda pühendas Marie Antoinette oma elust ühe seiga oma mehe asemel hoopis ühele neiule, kelleks oli madame de Lamballe. Ringi hakkasid liikuma kõlakad Antoinette’i lesbilistest suhetest seltsidaamiga ning dofiin andis nendeks juttudeks aina kõneainet juurde. Ta pühendas palju aega ja raha suhtesse naistega põhejendades seda sellega, et tal on nõnda lõbus. Peale madame de Lamballe köitis tema tähelepanu ka krahvinna Jules de Polignac, kes ei olnud pooltiki nii tasakaalukas ning hea valik. Kuid nende vahel oli n.ö armastus esimesest silmapilgust’ coup de foudre’, mille järgselt sai Diane de Polignacisest õukonna audaam tuues sellega kaasa tohutuid kulutusi riigikassale.
Lõbusalt veetis Marie Antoinette kõik oma päevad. Ta ei lahkunud kordagi oma kuninglikest valdustest, ega külastanud lihtrahvast. Dofiin ei hoolinud sellest, et Prantsusmaal valitses häda ja viletsus, mida tema külvas. Teda huvitas ainult lõbutseine ja pidutsemine. Päevapoliitika ning kõik muu, mis vähegi nõudis temalt mõttetööd või puudutas tõsiseid probleeme, ei huvitanud Marie Antoinette’id. Alguses armastas ja ülistas rahvas graatsilist ning elegantset Marie Antoinette’i, kes oli kui ilu ja õndsuse kehastus. Peagi mõistis rhavas, et tegemist on omakasupüüdiku ilueediga, kes hoolis ainult enda heaolust. Rahva armastus kadus ning Marie Antoinette’i ümber tõmbud usaldusväärsete inimeste ring üha koomale.
Lõpuks seisis Marie Antoinette koos Louis XVI’ga kuristiku äärel ning saatuslikul 10. augustil algas massirahutus, revolutsioon, kus taaskord saamatu kuningas ei suutnud mitte midagi teha. Võitlus lõppes enne kui alatagi sai. „ Raskelt hingledades , pilk segane, istub ta oma tugitoolis ja ootab ja ootab, ta ei tea, mida , peaasi et saaks veel edasi lükata, mitte mingil juhul otsustada.” Selline oli kuninga käitumine – hale , ning nõnda langes kroon. Isegi siis, kui kõik juba läbi oli, hoolitses mees vangistatult rohkem selle eest, et kõht täis oleks, kui oma au eest. Marie Antoinette tundis suurt häbi ja alandust. Kuid Louis XVI avaldas oma hukkamise eel äärmist mehelikkust ning käitus väga väljapeetult ning rahulikult . Ta läks sirge seljaga tapalava poole, kui tema oma naine ja laste ema jäi maha, saades endale uue nime – lesk Capet .
Kuid ega ka Marie Antoinette’i üksildus kaua kesta. Üsna peagi pidi ka tema võtma ette tee giljotiini alla. Täielikus haudvaikuses läbib tema pead ainult üks mõte: „Ainult veel viis minutit suremiseni ja siis surematus” Nõnda tegi Marie Antoinette oma viimased uhkelt lennukad sammud ilma igasuguse kõrvalise abita õhtukingades trepiastmetest üles. Ja nüüd ongi ta surematu. Ta kandub igavesti edasi ajaloos ja temast vändatakse filme ning kirjutatakse üha uusi ja uusi raamatuid. Marie Antoiniette on surematu.
Raamatus rikastasid paljud prantsuse keelsed väljendid, mis andsid juurde tegevuskoha ja ajastu hõngu. Järgnevalt tooksin mõned tabavamad väljendid.
  • Trop d’empressement gaterait le tout. – Liigne tormakus rikuks kõik.


  • Sotte et impertinente ereature’ist – rumal ja häbematu olevus

  • Apres moi le deluge – pärast mind (tulgu) veeuputus

  • Sotte creature – loll inimene

  • Le monstre – Milline elajas!

  • Detenu – vang

  • Vivre libre ou mourir. – Elada vabalt või surra.

  • Femme entre deux ages – Naine ebamäärases eas


  • Elle pleure souvent avec moi, jugez, si je dois l’ aimer – ta nutab sageli minuga koos, mis Te arvate , kas ma peaksin teda armastama .

  • Coeur de feu – tuline süda

  • Sauve-quipeut – päästku end, kes saab

  • Vive la Reine ! – Elagu kuninganna!

  • La vie sandaleuse de Marie-Antoinette – Marie Antoinette’i skandaalne elu

  • Coup de foure – armastus esimesest pilgust

  • Les Adieux de la Reine a ses mignons et mignonnes - Kuninganna hüvastijätt oma mees- ja naisarmukestega.
Marie Antoinette #1 Marie Antoinette #2 Marie Antoinette #3 Marie Antoinette #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor johnny0 Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

Marie-Antoinette
17
doc

Marie-Antoinette

madalamale, hoidis see teda surmani väärikana. Kui Marie-Antoinette ei tundnud end riigiasjades koduselt, siis väärikus tegi Marie-Antoinette'ist kuninganna, ta isiksus istus alati kõikumatult kõrgel troonil ega kavatsenud sealt alla tulla isegi siis, kui kuninganna oma pea giljotiinile asetas. Stefan Zweig Marie-Antoinette Laps pannakse mehele · 1769.a ­ Louis XV saadab Maria Theresiale kirja, kus palub pidulikult Marie Antoinette'i oma tütrepoja naiseks. · Aasta pärast, 21.aprillil toimub pidulik hüvastijätt. · Ema annab tütrele kaasa kirja Louis'le milles palub tütre lapsikusse mittetõsidusse heatahtlikult suhtuda. · Marie-Antoinette'i üleandmisel ei tohi keegi tema kodusest saatjaskonnast teda üle ``piiri'' saata ning ta ei tohi kanda midagi kodumaal toodetust. · Tundepuhangud pole poliitilises pulmas lubatud.

Kunstiajalugu
Miks-öeldakse-nii
34
docx

Miks-öeldakse-nii?

Miks öeldakse nii? Prelüüd (ehk eelmäng) Ettevaatust hääldusega järgmistel juhtudel: Ütle üksnes: DÉJÀ VU [vü] ­ juba nähtud (mitte DÉJÀ VOUS [vu] ­ juba jälle teie!) Ütle üksnes: BUFFET [büfee] ­ Rootsi laud (mitte BOUFFER [bufee] ­ õgima, aplalt sööma ­ LA BOUFFE ­ vulgaarselt: toidukraam) Ütle eesti keeles: SAMPANJA (mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.............................................................................5 3. TÜLIÕUN............................................................................................................. 7 4. KA SINA, (MU) BRUTUS!...................................................................................... 9 5. POTJOMKINI KÜLA............................................................................................. 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! [se´rse la fam] ?

Ütlus-teadus
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789
21
doc

SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789

kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] ­ peopesa, le jeu de paume ­ teatav pallimäng, tennise eelkäia 7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) ­ kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatide; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes'i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes tõllas), et loobus senistest poliitilistest veendumustest; liitus konstitutsioonile monarhia pooldajatega; giljotineeriti Terrori ajal 8

Ajalugu
Suur Prantsuse Revolutsioon
16
doc

Suur Prantsuse Revolutsioon

tulemusena mõistetigi kuningas 1793. aastal kui türann ja riigireetur surma. 21. jaanuaril ta hukati ning nüüdsest oli kogu monarhistlik Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Riigil säilisid diplomaatilised suhted vaid kolme riigi: USA, Taani ja Sveitsiga. Monarhistide jaoks sai uueks Prantsusmaa kuningaks aga Louis XVI poeg, keda hakati nimetama Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka tema, juba 1793. aasta oktoobris oli diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie Antoinette. Prantsusmaa 1793. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini Kuninga tapmine oli niivõrd ekstremistlik ja vapustav tegu, et põhjustas väga tõsiseid poliitilisi muudatusi Prantsusmaal. Revolutsionäärid muutusid seinisest veelgi ekstremistlikemaks, sest teadsid, et enam neil tagasiteed ei ole, nad peavad revolutsiooni jätkama või vastasel juhul ootab neid rojalistide kättemaks, seetõttu suurenes tunduvalt ka vasakpoolsete toetus. Samas aga põhjustas see mõõdukamate jõudude pettumise

20. sajandi euroopa ajalugu
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

kuningas põgenema; oli esimene, kes maeti Panthéoni; kui tuli ilmseks, et ta oli kirjavahetuses kuningaga, kirst eemaldati Panthéonist; targemaid poliitikuid Suure rev-i päevilt; pidas konstitutsiooni valmimist revolutsiooni lõpuks. 6 la paume [poom] – peopesa, le jeu de paume – teatav pallimäng, tennise eelkäia 7 Pallimängu vande teksti autor oli Barnave [bar´naav], Antoine Pierre Joseph Marie (1761-1793) – kolmanda seisuse esindaja Generaalstaatides; peale kuninga ebaõnnestunud põgenemiskatset saatis parlament ta koos Pétioniga Varennes’i kuningat Pariisi tagasi toimetama; heldis kuninga pereliikmete kannatustest sedavõrd (ta veetis nendega neli päeva ühes tõllas), et loobus senistest poliitilistest veendumustest; liitus konstitutsioonile monarhia pooldajatega; giljotineeriti Terrori ajal 8

Prantsuse Revolutsioon
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

lahutati kirjanike organisatsioonist 1913. aastal. 3 "Siuru" ­ kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886­1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917­1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper, August Gailit, Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Pärast Gailiti ja Visnapuu lahkumist 1919. aastal liitusid rühmitusega August Alle ja Johannes Barbarus. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele

Kirjandus




Kommentaarid (1)

kristinktt profiilipilt
kristinktt: Väga hea kokkuvõte ja head väljendid. Aitäh!
21:02 14-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun