selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga koos pikendusega raudteest, Tööstuse tänavaga kuni Kalamaja kalmistu loodepiirini, Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni. Sektoritena liituvad kaitsevööndiga: sektor Laululava ülemiste väravate juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule, sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca-al-Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale. Koridoridena liituvad kaitsevööndiga: Tartu maantee siht raudteeviaduktist lõikumiseni C. R
Oskar Pärn, kes andis ülevaate tööliste nõudmistest ning tervitas ja avaldas tunnustust Nõukogude Liidu valitsusele, sõjaväele ja nende juhtidele Stalinile, Molotovile, Vorošilovile ja teistele. Kõnet katkestasid korduvad kiiduavaldused ja elaguhüüded. Seejärel sai tervituseks sõna Punaarmee esindaja, kes tõi Punaarmeelt tervitusi Eesti rahvale. Kõnet katkestasid sagedased kiiduavaldused. Ümber auto patrullisid Punaarmee relvastatud sõdurid. Kaarli puiestee otsas olnud haljasalal oli koha sisse võtnud umbes rood punaväelasi. Pärast sõnavõttude lõppu lauldi Internatsionaali ja siirduti rongkäigule, liikudes Kaarli puiesteelt üle Toompea marsruudil: Pikk jalg, Pikk tänav, NSV Liidu saatkonna hoone, Mere puiestee ja sealt Kadrioru lossi ette. Hüüti eesti- ja venekeelseid loosungeid, mis kiitsid Stalinit. Kadrioru lossi väravast siseneti lauldes ja hurraa! hüüdes seltsimeestele Stalinile, Molotovile ja Vorošilovile
Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis-klassitsistlik. Zanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt: 1) Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja ning Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2) Ajaloomaal - nt · Herakles toob Kerberose põrguväravast · Tulge minu juurde (Kristuse figuur Tallinna Kaarli kiriku apsiidil) See töö oli ainuke, mida eestlased Köleri eluajal laiemalt tundsid · Lorelei needmine munkade poolt Eesti suurim tahvelmaal · Truu valvur natuke ilutsev, salongilik 3) Eesti-ainelised tööd: Suurem osa neist valmis siis, kui Köler tuli tagasi Eestisse Itaaliast, kus oli hakanud huvi tundma rahvusliku liikumise vastu. Mõned näited: · Fr. R. Kreutzwaldi portree · Ema portree
Lisaks maalis seal veel õlitehnikas töid nagu nt ,,Tütarlaps allikal". Pärast Itaalias veedetud 4 aastat suundus ta tagasi Peterburgi. Töötas Peterburi kunstiakadeemias õppejõuna, maalis mitmeid portreid Vene kultuuri ja kõrgkihi esindajatest. Tööd on ovaalformaadis, taust tumedates toonides ja teisejärguline, põhirõhk portreteeritaval. Väga oskuslikult andis edasi materjale. Tal on olnud mitmeid näitusi Lääne Euroopas. 1879 maalis ta Tallinna Kaarli kiriku absiidile fresko ,,Tulge minu juurde". Suri Peterburis,1899 oma ateljees, kuid ta on maetud Eestisse. Esimene Eesti soost skulptor oli August Weizenberg (1837- 1921) Ta sündis Võrumaal kingsepa pojana. Lapsepõlves kaotas isa ja seetõttu pidi ta noorelt tööle hakkama. Õppis tisleriks ja seejärel läks skulptuuri õppima Berliini. Eeskujuks olid antiikskulptuurid. Tema parimad tööd on lüürilise alatooniga ja tegelased pärinevad mütoloogiast. Meelismaterjal oli marmor
Annely Tamm IMKATS "Kalevipoeg" Eno Raud (Fr. R. Kreutzwaldi teose ainetel) Autorist Raamatu zanriks on muistend. Autor (Fr. R. Kreutzwald) elas rahvuslikul ärkamisajal. Tema teosed mõjutasid rahvusliku liikumise aja vaimuelu. Kirjanik sündis 1803.aastal Jõepere mõisas. Isa oli kingsepp Juhan Reinholdson ja emaks mõisateenija Ann. Kreutzwald kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades. Õppis Rakvere köster Gööki algkoolis ja kreiskoolis. Peale seda Tallinna kreiskoolis. Oli Tallinnas kaupmehe õpilane. Seejärel tegi ta koduõpetaja eksami ja töötas Tallinnas ja Peterburis koduõpetajana. Õppis ka Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas. Lõpetanud ülikooli, asus tööle Võrus arstina. Toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Kuulus Õpetatud Eesti Seltsi (auliige), Soome Kirjameeste Seltsi (korraline liige) ja Ungari Teaduste Akadeemiasse
kellel rehepapp palus sõrg piiblil palvetada, lõi siis sellest noaga läbi ja lükkas ahju. 17) Aida Oskar tegi hiigelsuure krati ja kirjutas vanapagana raamatusse allkirjaks Jeesus Kristus. Kui Hans soovis oma kratile hinge, võttis Vanapagan ise küünega õlast verd. 18) Aidamehe kratt jäi väravaauku kinni ja läks vihast põlema. // Hansu tehtud lumest kratt rääkis meelierutavaid lugusid. 19) Jaan ei viitsinud Koera Kaarli heaks rabada ja läks niisama mõisa, Ints saatis ta ahvukaadi järele. Mees sai aru, et ta peab ahvi tooma ja pidas vankri peale võetud meest siiralt ahviks ja käitus kõrge advokaadiga nagu loomaga. 20) Rehepapp lõi kolli oimetus, kes ennist tahtis teda ära süüa. // Liina läks nõia juurde, et armastuses abi saada. 21) Aida Oskar läks metsa ja eksis kuna oli arvatavalt kuulnud kullapaja kõlinat. Külmking
A.H. Tammsaare ebatäpselt ka Anton Hansen Tammsaare, Anton-Hansen Tammsaare, Anton Hansen-Tammsaare või Anton Tammsaare; kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 Albu vald 1. märts 1940 Tallinn) oli eesti kirjanik. Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jä...
Friedrich Reinhold Kreutzwald 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana-Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks
sidemeid. Teine osa ruttas ,,suurde teatrimajja" Laias tänavas, sest seal etendas ,,Lootuse" näitetrupp eestikeelset lustmängu ,,Piirijärve rentnik". 7. Esimene pidupäev Laulupidude rahvarikkad vabaõhu-kontserdid on alati rippuvad olnud suvistest ilmastikutingimustest ja vihma oli sedapuhkugi karta. Esimesel päeval võis siiski oodata soodsat ilma. Juurdunud traditsiooni kohaselt algas esimene pidupäev pasunakooride mänguga eesti kirikute ja raekoja tornist. Kaarli kirikus mängis Vara orkester Tartumaalt, Jaani kirikus Iisaku ja raekoja tornis Väägvere orkester. Pillimäng tornides mõjunud rahvale väga liigutavalt. Kell üheksa kogunesid koorid ,,Lootuse" juurde, kust algas rongkäik Kaarli kiriku lähistele. Rongi eesotsas sammus ,,rongitalitaja", talle järgnesid lipukandjad Vene riigi, Eestimaa kubermangu ja Tallinna lippudega. Edasi tulid auliikmed, kõnepidajad, peotoimkond ja kaks orkestrit (Väägvere ja Iisaku)
Tallinnas endas, mis perioodi teatrielu kindlalt valitses, tõusis sõnalis-muusikaliseks esinduslavaks "Estonia" Ants Lauteri juhtimisel . F.Dostojevski, "Kuritegu ja karistus", Eesti Draamateater, 1921, lavastaja Paul Sepp Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud Tallinna Draamateater (1917-24) Paul Sepa eestvedamisel ning seejärel püsivamalt kestma jäänud Draamastuudio Teater (asutatud 1924, hilisema nimega Eesti Draamateater), kus Leo Kalmet ja Kaarli Aluoja pöörasid erilist tähelepanu algupäranditele, ja Tallinna Töölisteater (asutatud 1926), kus Priit Põldroos ja Andres Särev sidusid rahvatüki mitmete moodsate võtetega. Teiseks põhijooneks oli teatrite tehnilise varustuse ja ametioskuste pidev paranemine. Kino tulekule vaatamata jätkus vaatajaskonna kasv; lavastuste mängukordade suurenedes võis vähendada repertuaarinimetusi ning varuda igale näidendile rohkem proove, mis oluliselt parandas mängutaset
Praeguseks on moodustatud Lubjassaare pere lastest ja sugulastest mittetulundusühing - Johann Köleri Muuseumi Ühing, kes korraldab Lubjassaare talumuuseumi renoveerimist ja väljaehitamist. Tähtsamad teosed Autoportree (1859) "Tütarlaps allikal" (1859-62) "Eeva granaatõunaga" (1879-80) "Ketraja" ("Katkenud lõng") (1863) "Truu valvur"(1878) "Andke keisrile..." (1883) "Ärkamine nõidusunest" (1864) "Hiiu naised kaevul" (1863) Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." (1879) Friedrich Reinhold Kreutzwaldi portree Ema portree (1857-61) Isa portree (1861) Vene kultuuri- ja riigitegelaste portreed ning kodukohamaastiku pildid A. Gortsakovi portree (1867) 10 Nikolai Petrovitsch Semjonovi tütre portree (1865) Krimmi maastik Ai-Juri mõisaga (1875)
19. Saj. II pool Ajalooliste stiilide uuesti kasutamine. Neogooti Neogooti stiilis arhidektuurid on Eestis Jaani kirik, Sangaste loss. Inglismaal : Londoni parlamendihoone (pildil) Neovene stiilis on Aleksander Newski katedraal Toompeal Tallinnas. Eklektika Eklektika on erinevate stiilide segu. Uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtt nt: raudbetoon, raud, klaas. Nt: Kaarli kirik Tõnismäel Tallinnas. (pildil) Juugend stiil 1900.a. Taimemotiivid. Ühtlased värvipinnad. Väljavenitatud figuurid. Rõhutatud piirjooned Arhidektuuris kasutati loodusele omast kõverjoont. Hoone välisilme kujunes tema funktsioonist e. otstarbest. Nt.Gustav Klimt (pilt) Rahvusromantism Peamiselt levis nendes maades, kus ei olnud veel iseseisvat riiki. Nt: Norra, Soome, Eesti
keelt puhtalt ja taastas sidemed Läänega. Lennart G Georg Meri oli üks tugevamaid ja parimaid presidente Eestis. Ta jõudis ära teha palju-oli Eesti Kirjanike Liidu liige 1963; Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia juhatuse liige 1993 ja palju muud. 5 Lennart Meri suri ajuvähki 14. märtsil 2006 aastal. Kõik, kes Lennart Meri tunnustasid, said temaga hüvasti jätta Kaarli kirikus, seejärel toimus järgmine päev sõit Metsakalmistule, kuhu ta on maetud. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Lennart_Meri http://www.postimees.ee/210807/esileht/kultuur/277973.php Laur, M; Pajur,A; Tannberg, T "Eesti ajalugu II lk 146-149 Tallinn 2007 6 7 8
Ta algatas ja juhtis siin mitmeid muusikaüritusi: näiteks Pärnu laulupäeva 1903. aastal, uue "Vanemuise" avamist 1906. aastal, Tartu muusikapäeva 1909. aastal, VII üldlaulupidu Tallinnas 1910. aastal, uue "Endla" avamist 1911. aastal. Aastast 1904 esines Lüdig abikaasa Mathilde (sopran) saatjana nii Venemaal kui Eestis. I maailmasõja ajal teenis Lüdig Peterburi sõjaväeorkestris. 1918. aastal tuli Martin Lüdig Tallinna ja töötas aastail 1918-1924 Kaarli kiriku organistina. Ta osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises ning oli aastail 1919-1923 selle direktor ja 1920- 1922 oreliõpetaja. Samal ajal jätkas ta ka kontserditegevust organistina ja dirigendina. Ta oli osaühisuse "Esto-Muusika", samuti muusika kuukirja "Helikund" üks asutajaid. 1920. aastatel käis Lüdig koos abikaasaga kontserdireisidel Saksamaal ja Prantsusmaal. 1925-1928 elas ta Argentiinas, kuhu läks soodsamaid töötingimusi otsima. Paraku ei osutunud kuuldused
Priit Pedajas) · ,,Uus jõuluvana" (lavastatud Eesti Draamateatris 2003; lavastaja Andrus Vaarik) 3 Ülevaade teosest, probleemid, tegelased: ,,Rehepapp" pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja
edasi hakkas ilmuma ka trükitud kogumikke, mis sisaldasid koraale. Tekkis kaks õpetajate seminari. 1) Valga õpetajate seminar Janis Cimse. Ta oli lätlane. Sealt on pärit esimesed heliloojad, kes olid asjaarmastajad: Kunileid, Friedrich August Saebelmann (Kunileidi vend)(,,Ellerhein", ,,Kaunimad laulud"), Aleksander Eduard Thomson (,,Kannel") Laulu- ja mänguseltsid · Kõige esimene lauluselts tekkis 1865, mille nimi oli Revalia. See tekkis Kaarli kiriku juurde loodud meeskoorist. See ei tegutsenud väga pikalt. · Tallinnas Estonia · Tartus Vanemuine kõige mitmekülgsem. Korraldasid esimese laulupeo. See oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50ndale aastapäevale. · Viljandis Koit · Narvas Ilmarine · Pärnus Endla Seal tegeleti eelkõige koorilauluga, hiljem ka lavastati näidendeid. Esimene laulupidu Pealtkuulajaid oli umbes 50 000
· Kitzberg ,,Libahunt" 1.vaatus Mann, Margus, perenaine ja vanaema istuvad rehetares, ootavad et omad koju tuleksid. Mann veerib, Margus kohendab peergu ja vaatab, et see hästi põleks, perenaine ketrab. Jutustavad, kui äkki kuulevad, et hundid uluvad. Äkitselt astuvad üle läve Tammaru peremees ja sulane Jaanus. Mehed käisid kirikus, sest anti käsk, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse. Perenaine ei julgenud minna, siis läks peremees sulasega. Mehed räägivad, mis nad näinud olid kuidas nõida peksti ja et sellel olnud laps ka olnud, kes kisades metsa jooksnud. Keset jutuvada hakkab huntide ulgumine jälle ja kõik on vait ning siis äkki kraapimine ukse taga, peremees haarab püssi ja avab ukse ning üle läve kargab laps. Laps ei räägi midagi, perenaine annab talle süüa. Jaanus tunneb ära, et see on nõia laps, kuid perenaine-peremees otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise ...
,,Mu isamaa armas". Eesti muusikakultuuri tekkimine Laulukooride võrk hakkas kujunema 19 saj ja oli seotud kihelkonnakoolide tekkega. Muusikatundides lauldi neljahäälselt vamulikke koraale, seitse muusika tundi nädalas. Eeskuju andjaks oli eriti Laiuse kihelkonakool. Selle kõrval kujunesid muusikakeskusteks ka Põltsamaa ja Torma. Tuntud olid Torma (Adam Jakobson) ja Väägvere (David Otto Wirkhaus) pasunakoorid. 1865 Tallinnas I lauluselt ,,Revalia".Kujunes Kaarli kiriku meeskoorist, kuhu võeti juurde ka naised. 2 õpetajate seminari: Tartus ja Valgas, viimase juhatajaks Janis Cimze. Tema seminarist on pärit meie kõige esimesed asjaarmastajad heliloojad, Kunileid, Saebelmann, Thomson. Muusika ja laul olid tema jaoks olulised. Käsitsi kirjutati noote ümber. Olulisel kohalid olid laulu- ja mänguseltsid.1865 ,,Estonia" Tallinnas ja ,,Vanemuine" Tartus, ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas, ,,Endla" Pärnus. Tegeldi peamiselt koorilauluga,
Siis tormanud nad suuri puid murdes tuulispeadena ringi. Nad meelitanud enda juurde inimesi, eriti lapsi. Metshaldjad eksitanud ka kariloomi või kandnud neid ühest kohast teise. metshaldjas kaitseb inimesi kurjade vaimude eest ja annab jahisaaki, ent vihastades võib ka paha teha ja inimesi röövida. 15.Kreutzwaldi Isa Juhan Reinholdson, elukutselt oli kingsepp, hiljem Rakvere kihelkonna, Kaarli mõisa aidamees. Kreutzwaldi koolitee: õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 18151817, kreiskoolis 1817 1818, Tallinna kreiskoolis 18191820, oli kaupmehe õpilane Tallinnas 18181819. Ta sooritas 1823 Tallinnas koduõpetaja eksami ning töötas 1825. aastani koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis. Aastatel 18261833 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Tal oli kolm last, kaks tütart ja üks poeg. Arstitegevuse kõrval kujuneb Kreutzwaldist Võrus laia haardega
Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli, mis oli võrreldav Ants Laikmaa ateljeekooliga Tallinnas. Kristjan Raud lülitus innukalt Noor-Eesti haritlasringkonda ning Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusse. I maailmasõja puhkedes asus ta oma kaksikvenna Paul Raua juurde Tallinnasse, kus töötas õpetajana ka Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis. Eesti Vabariigi algusaastail loobus Kristjan Raud vabakunstniku elust ning asus tööle Haridusministeeriumi kunsti ja muinsusasjade osakonna juhatajana . Neil aastail töötas ta välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse. Aastatel 19231924 oli ta muinsusasjade korraldaja Tartus. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumietnograafilised kogud. 1907.
armu jagaja ise, Jumala ainusündinud Poeg, meie Õnnistegija Jeesus Kristus. Ainult ristitutele Levik Eestis EELK 166 kogudust on koondunud 12ks praostkonnaks, mida juhivad praostid. Eesti Evangeelse Click to edit Master text styles Luterliku Kiriku pea on Second level peapiiskop Andres Põder Third level Tallinnas: Jaani kogudus, Fourth level Peeteli kogudus, Püha Vaimu Fifth level kogudus, Toompea Kaarli kogudus jne. Viljandi Pauluse kirik Levik Euroopas Luterlus on levinud peamiselt Click to edit Master text styles Euroopa riikides: Norra, Rootsi, Second level Soome, Taani, Saksamaa Third level ,Island Fourth level
rohelisi konflikte. Tuuakse erinevaid konkreetseid näiteid. 17. Heldur Sander. Tallinna pargid ja puiesteed. Ajakiri Eesti Loodus. 2005/6 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1143 Artiklis räägitakse Tallinna parkide jätkusuutlikkusest, nende ajaloost, otstarvetest. Samuti haljastusest ning ka arusaamatustest linnahaljastuse ümber. Käsitletakse erinevaid konkreetseid objekte nagu näiteks Kadrioru park või Kaarli puiestee. 18. Anneliis Aunapuu. 2008. Pargi ja linna kohtumispaik. Eesti Ekspress. 10.07. http://www.ekspress.ee/news/areen/uudised/pargi-ja-linna-kohtumispaik.d?id=27679397 Artiklis käsitletakse parke linnaruumis ning Kadrioru pargi muutumist läbi aja. Samuti sisaldab artikkel lühikest intervjuud arhitekti Enn Rajasaarega pargi arhitektuuri teemal. 19. Kadi Tuul. 2011. Linnahaljastuse roll ja parendamine. http://www.botaanikaaed.ee/wp-content/uploads/2011/05/Kadi-Tuul
Nagu Abjatki, on Halliste kirikukihelkonda esmamainitud 1504. aastal. Halliste kihelkonnas elas 1922. aasta rahvaloenduse andmeil 8998 inimest, talundeid (1925. aasta andmeil) oli 1170 (Pärdi, 2007). Koosseis Halliste ja Karksi moodustasid 1587-1877 kakskikkihelkonna, mille pastoraat oli Hallistes. Valdadest said omavalitsuslikud haldusüksused 1866. aasta vallaseadusega ja algas mõisavaldade liitmine. 19. sajandi keskel oli Halliste kihelkonna alal 9 valda: Abja, Kaarli, Kaubi (ka Uue-Pornuse), Vana- Pornuse, Penuja, Uue-Kariste, Vana-Kariste, Vanamõisa ja Veelikse. 20. sajandil toimusid suuremad muutused Halliste kihelkonna valdades. 1901. aastal liideti Vanamõisa vald Abja vallaga. 1920 lahutati Mõisaküla Abja vallast ning sellega kinnitati Mõisaküla alevi asutamine. Seoses valdade reformiga jäi 1939 aastal Halliste kihelkonna alale 4 omavalitsust: Abja ja Rajangu vald ning Mõisaküla linn Pärnumaal ning Rimmu vald Viljandimaal (Pärdi, 2007)
ka koori. Kaarel Ird ja Vanemuine Aastal 1940, päev peale juunipööret korraldasid Ird ja August Pring Vanemuise Seltsi ülevõtmise aktsiooni: ''Astusime koos Töölisteatri tegevusjuhi August Pringiga Vanemuise Seltsi asjaajaja härra Reisneri kabinetti, kaasas Tartu Ametiühingute Keskliidu volitus kogu Vanemuise asjaajamine Reisnerilt ja Vanemuise Seltsilt ülevõtta.'' August Pringist sai uus majandusjuht ja Kaarel Irdist peanäitejuht, direktori ülesandeid hakkas täitma Kaarli Aluoja . See koosseis püsis kuni sõja alguseni 22. juunil 1941, mil teater oma uksed sulgema pidi. Irdist sai Tartu hävituspataljoni liige.Tartu linna hävituspataljoni liikmena käis Ird suure rõõmuga eestlasi küüditamas ja mööda metsi taga ajamas. Tagasitulles olevat tema kommentaar olnud: "Käisin sõnnikut vedamas". Ta lahkus koos taganevate vägedega Venemaale. Saabunud 19441948 Venemaalt tagasi Tartusse, alustas Ird sõjas hävinud Vanemuise taastamist. Tööd alustati vähem
Rudolf Tobias 64. Millise teose esituskoosseisu kuulusid 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, sümfooniaorkester ja orel? Rudolf Tobias „Joonase lähetamine“ 65. Mis ühendab Rudolf Tobiast ja Mihkel Lüdigit? Nad on mõlemad olnud Peterburi Janni kiriku organistid ja koorijuhid 66. Tallinna Kõrgema Muusikakooli üks rajajaid ja esimene direktor? Mihkel Lüdig 67. Lisaks heliloomingule töötas Peterburi Jaani kirikus ja Tallinna Kaarli kirikus organistina ning Tallinna Reaalkoolis muusikaõpetajana? Mihkel Lüdig
Enamik portreid on ovaalformaadis ja taust on tumedates toonides ning teisejärguline. Põhirõhk on inimesel. 1867.a. saab Peterburi KA nõukogult professori tiitli. Samuti maalib portreid eesti kultuuriinimestest. ,,Fr.R. Kreutzwaldi portree". Esineb mitmetel kunstinäitustel Lätis, Inglismaal, Austrias personaalnäitus jne. Külastab Krimmi, kus ostab mõisa ja viib eesti talupojad sinna elama-tööle. Krimmis maalib loodust. ,,Truu valvur", ,,Päikeseloojang Krimmis".1879.a. maalib Tallinna Kaarli kiriku apsiidi võlvile fresko ,,Tulge minu juurde". Maalib mitmed tööd mütoloogia teemadel: ,,Eva granaatõunaga", ,,Lorelei needmine munkade poolt" jne. 1899.a. sureb Köler oma ateljees Peterburis.. Ta maetakse Eestisse Suur-Jaani kalmistule.
Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Eesti kunsti püsiväljapanek Laurits Tani 10.b Tallinn 2010 Käisin 27. novembril Kumu kunstimuuseumis Eesti kunsti püsiväljapanekut vaatamas. Kauneid maale, skulptuure ja büste oli palju, kuid meelde jäid vaid kõige huvitavamad ja kaunimad. Kõige esimesena jäi silma pronksist skulptuur, mille oli Amandus Adamson 1898ndal aastal valmistanud. Skulptuuril oli kujutatud hülgekütti, nagu ka teose pealkiri, ,,Hülgekütt Pakri saarelt", mulle hiljem kinnitas. Tähelepanu tõmbas selle skulptuuri juures esmalt hülgeküti harpuun, millele oli külge pandud kõieks üks tross, mis oli väänatud just nii, nagu tõmbaks hülgekütt sellel hetkel oma saaki veest välja. Skulptuur asus ruumi keskel, tänu millele see mu tähelepanu nii kiiresti tõmbas. Edasi minnes hakkas silma maal ühest üksikust majakast. Lähemale ...
Tema lemmiktehnikaks kujunes pastell, mis võimaldas töötada kiiresti. Kristjan Raud: Töötas Tartu reaalkoolis õpetajana. Rajas 1904. aastal Tartus omanimelise ateljeekooli - Kristjan Raua õppestuudio. Kristjan Raud liitus Noor-Eesti haritlasringkonnaga Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusega. I maailmasõja puhkedes asus ta Tallinnasse, kus ta töötas õpetajana Tallinna reaalkoolis, Tallinna poeglaste kommertskoolis, Westholmi gümnaasiumis, Riigi Kunsttööstuskoolis, Kaarli koguduse gümnaasiumis jm. Tema südameasjaks oli ainelise vanavara kogumine, tänu millele suurenesid tunduvalt Õpetatud Eesti Seltsi ja Eesti Rahva Muuseumi etnograafilised kogud. Suur osa K. Raua loomingust oli seotud folklooripärandiga. Tema joonistustel on saanud esmakordselt nähtava kuju kummalised muinasolendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nikolai Triik: Aastani 1910 elas ta vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli
saksa ja vene vasteid ning erinevaid ortograafilisi variante. Lihtotsing kohanime järgi - kui kasutada otsingut kohanime järgi, ei ole vaja enam arvestada võõrkeelsete nimetuste ja ortograafiliste variantidega. Aga arvestada tuleb sellega, et selle otsingu tulemused on sõltumatud üksuse tüübist. Täpsem otsing > Otsi hierarhiast - võimaldab soovitud üksuse leida kõige kiiremini ja mugavamalt. Näiteks Kaarli mõisa otsides kuvatakse kõik hierarhiaüksused eri perioodidest, kus kohanimi esineb. Ilmneb, et sellenimeline mõis on olemas mitmes kihelkonnas. Lisaks on olemas veel ka samanimelised külad, külanõukogud ja vallad erinevatest perioodidest. Otsing hierarhiast võimaldab valida kohe õige üksuse, ilma et peaks hakkama lehitsema suurt hulka kirjeid, kus on läbisegi koos kõigi samanimeliste üksuste kaardid.
Esimene reaktsioon oli raha tagasi viia. Aga ei teadnud ta, kust Kaarlit enne neljapäeva leida. Ja pealegi nägi ta, kui raske oli emal raha käest anda isegi siis, kui Kai sai teada raha päritolu. Pühapäeval rühkis Jaan taas kirikusse, et pattu kahetseda. Peale kirikut läks poodi perele laenatud kolme rubla eest süüa ostma, kui kohtas Kaarlit. See kutsus muidugi kõrtsi ja kuigi Jaan tahtnuks keelduda, ta ei saanud, sest oli ta ju Kaarli ees võlglane. Neile sattusid peale aga Virgu Mari, Andres ja Anni. Jaan kahetses, et teda nähti koos sellise pätiga nagu seda on Kaarel, iseäranis tundis ta häbi Anni ees. Aga mis tehtud, see tehtud. Jaan läks masendunult koju. Öösel saabus talle külaline - Anni. Jaan rääkis, mismoodi lood on. Anni palus, et ta saadaks kellegi teise neljapäeval raha viima, aga Jaani arust poleks see õige. Ja nii lepitigi kokku, et Jaan viib
· Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine) 2) Ajaloomaal enamasti mütoloogilise või religioosse sisuga. Seda zanri peeti kunstihariduse nurgakiviks, kunstniku taseme näitajaks. Siin järgiti eriti klassitsismi reegleid. Näiteid: · Herakles toob Kerberose põrguväravast (1855, Peterburi Kunstide Akadeemia lõputöö) · Tulge minu juurde (Kristuse figuur Tallinna Kaarli kiriku apsiidil, 1879) (NB! See töö oli ainuke, mida eestlased Köleri eluajal laiemalt tundsid. Köleri eluajal Eestis tema tööde näitusi polnud, eestlased küll teadsid, et ta on ametilt kunstnik, kuid Eestis oli ta rohkem tuntud rahvusliku liikumise tegelasena) · Lorelei needmine munkade poolt (Lorelei kauni tütarlapse kujuline veenõid germaani mütoloogias, ahvatles meremehi laevahukule, mungad tahtsid seda paika pühitseda, et needusest vabaneda )
Sepa erastuudiona 1920. aastal. Draamastuudio tegutses kolmteist aastat ning neil aastail oli seal kolm õppejõudu koos Paul Sepa endaga: sama kooli kasvandik esimesest lennust Rudolf Engelbert ja Hilda Gleser. Kõige rohkem peab Salme end Hilga Gleseri õpilaseks. Paralleelselt õppetööga teatrikoolis hakati õpilasi ka Draamastuudio Teatri lavastustes rakendama. Draamastuudio esimese lennu lõpetajad (Leo Kalmet, Priit Põldroos, Otto Aloe, Rudolf Engelbert, Kaarli Aluoja, Johannes Kaljola, Ly Lasner jt.) asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri (avati 1925 ja aastast 1937 kannab see nime Eesti Draama Teater), mis 1930. aastast sai ka Salme Reegi koduteatriks ja jäi selleks kuni näitlejanna surmani 1996. aastani. Noore näitlejana mängis ta paralleelselt väikesi lapsi ja vanu naisi. Poisterollidest aga kujunes tema kui näitleja fenomen. Salme Reeki peetakse Eesti teatri kõige kuulsamaks meeste ja poiste rolle kehastavaks naisnäitlejaks
2008. Võitlusse majanduslangusega. Äriplaan 2009. Äripäeva raamat. 2. Kilvits, K. 2008 TTÜ Kirjastus. Majanduspoliitika. 3. Nõmmann, T., Luiker, L., Eliste, P. 2002 Tallinn. Eesti arengu alternatiivne hindamine-jätkusuutlikkuse näitajad. 4. Riigi Eelarvestrateegia 2011-2014. Eesti Vabariigi Valitsus. [http://www.valitsus.ee/failid/RES_2011_2014.pdf] 10.11.2010 5. Savisaar, E. 2008 Tallinn. Majanduspoliitika. 6. Tiits, M., Kattel, R., Kalvet, T., Kaarli, R. 2003. Teadus- ja Arendusnõukogu Sekretariaat. 7. , .., , ..., .. 2004 «». . 17 18
seega nagu Masing süüdi selles, et Petersoni eestikeelne luule ei pääsenud tema eluajal trükki. Taevakivi on sümbol. Esialgu tähistab ta meteoriiti, mida M. Uurib (tal oli suur huvi loodusnähtuste vastu). Ilmub Peterson, ootamatult nagu taevast kukkunud. Sisulise sümbolkujundina väljendab taevakivi K.J.Petersoni meteoriidilennulist ning lühikest teed eesti kultuurielus. Rom. ,,Kolmandada mäed" (1975)- 19.saj. II poole kunstnikust Johann Kölerist. Keskseks kaarli kiriku altari maali loomine. Modelliks mõisasundija- vastand kristusele, keda K. Pidi maalima. 1978 romaan ,,Keisri hull". Kangelane on mõneti uudne: Eestist pärit baltiaadlik Timotheus von Bock, kes oli 1812.a. Isamaasõja kangelane ja keiser Aleksander I tiibadjutant. Teoses kujutatakse Bocki katastroofi, mida põhjustas tema edumeelsus, demokraatlik ellusuhtumine. Tähtis küsimus: kas inimene jääb kannatuste järel truuks oma ideedele? On
Johann Köler on ainuke Eesti maalikunstnik, kellel on olnud võimalus seda rahvusvaheliselt olulist Eestist pärit riigitegelast portreteerida. Vürst Aleksandr Mihhailovits Gortsakov sündis 4. (15.) juulil 1798 aastal Haapsalus ja pärines vanast Rürichite aadlisuguvõsast. Tema teeneks loetakse usuvabaduse kehtestamist Balti kubermangudes. Köleri loometegevus on seotud Eesti monumentaalkunsti sünniga. 23. juulil 1879. aastal (vana kalendri järgi) lõpetas kunstnik Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile al fresco tehnikas õnnistava Kristuse maalimise teemal: "Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata". See on eesti kunsti esimene monumentaalmaal. Johann Köler maalis "Truu valvuri" 1878. aastal. Maalil kujutatud "väike Lolita" on tsaariarmee kindrali, õukonnaminister Frederichsi, kellest endast on kunstnik samuti portree maalinud, tütar. Praeguseks on "Truust valvurist" kujunenud Eesti Kunstimuuseumi
Referaat A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Nimi Klass Tallinn 2009 Sisukord Teose analüüs.................................................................................3 Krõõda iseloomustus.......................................................................5 Autorist............................................................................................6 2 Teose analüüs See teos muutis väga mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loomingu...
Sel hetkel pole sa veel aasta elupäästja, lihtsalt üks lollpea, kelle oks asub turvaliselt tüvele lähedal ja sa isegi ei aima, et järgnevad hargnemised toimuvad halastamatu kiirusega, finaaliks küsimused, millele ei saa vastata ja vastused, mis ei lohuta kedagi. Igal juhul astusin ma viiendal märtsil jääle, mis oli piisavalt õhuke, et mitte kanda hooletut plikatirtsu, kes seda oma üle mõistuse ihutud uiskudega halastamatult mõnitas. Ta tegi uljal viisil mõned uhked kaared kui ma Kaarli pargi poolt lähenesin ning vajus läbi jää täpselt sel momendil kui ma oma sõiduauto ust kinni tõmbamas olin. Hetk veel ja see oleks kõigest märkimist mittevääriv lugu mõistlikkuse piirini õnnelikust ajakirjanikust, kes elab oma pisiprobleemidest pikitud elu, nurisedes kileviinerite üle mis ei kooru. Taevas jõekääru kohal muutus pahaendeliselt punaseks, rõhutades raagus puudemüüri haletsevat ühtehoidlikkust
Kirjavahetuses Lydia Koidulaga arutati päevakajalisi sündmusi ning poliitilist olukorda. Ometi takistas nende vahelist lähemat suhtlemist Kreutzwaldi teravad vastuolud Koidula isa "postipapa" Jannseniga, mille tulemusena jättis Kreutzwald minemata isegi esimesele laulupeole. 26./14. XII 1803 25./13. VIII 1882 ELU Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. Tema lapsepõlv möödus Virumaal Kaarli (Vana- Sõmeru) mõisas Rakvere lähedal. 1815 vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Tulevane kirjanik õppis 1815-18 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis, oli lühikest aega Tallinnas äriõpilane, seejärel viibis vanemate uues elukohas Lääne-Harjumaal Hageri kihelkonnas. Ohulepa mõisas. 1819. a. algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Lisaks
Kassari mõisa kutsari Villem Tamme vastuolulise isiku tõttu ägedat poleemikat tekitas. Johann Köler maalis ka portreid paljudest rahvusliku liikumise tegelastest.Tallinnas maalis J. Köler, peamiselt akvarellis, eesti talupojatüüpe ning portreteeris folklorist H. Neusi. Hiiumaa retkel peatus ta Vaemla mõisas, kus nägi mõisa kutsarit, Kassari möldri poega Villem Tamme. Teda modellina kasutades lõi ta teose "Talumees kirvega". Kui 1878. a. H. Köler maalis Tallinna Kaarli kirikule altarimaali "Tulge minu juurde", siis kasutas ta sellel V. Tamme näojooni. 5.Kokkuvõte Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.Ta oli lisaks suurepärase kunstnikuandega kunstnikule ka üks rahvusliku liikumise juhtidest.Johan
Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. [8] Pilt 7 3. Raamatu ,,Rehepapp" analüüs Raamat pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja
Jüri, kellel oli rohkem vaistu ja oskust talutööde jaoks. Palju Kaarlist teoses juttu ei ole, sest tema Aiaste tallu hingega ei pühendunud. Kindlasti oli ta tark ja haritud, nt. Taavet sõitis Tartusse vennale külla, et juriidilist abi saada ning tal hakkas koguni piinlik, et ta vennalt nii naiivse lootusega abi palus. Mainitud on ka seda, et ta põgenes Rootsi, sest see oli üks põhjustest, miks Taavet Aniluik, Kaarli vend küüditati. Soola Roosi meeldis noorena nii Jürile kui ka Taavetile. Jüri mõlgutas mõtteid Roosit naiseks võtta. Siis aga tuli Jürile sõjakutse ning Roosist ja temast ei saanudki talupidajaid. Kui noorim vend Taavet talu päris, võttis ta ka Roosi ära. Autor kirjeldab Roosi elu perenaisena üsna töökalt ning isegi võrdleb Taaveti ja Roosi abielu tasuta orjusega. Siiski sünnitas Roosi Taavetile poja Edgari ning täitis kõiki oma kohustusi asjalikult
16 FRESKO maalitakse märjale krohvile lubjakindla värviga. Viimane kohtupäev. Michelangelo fresko (1535–1541) Sixtuse kabelis Vatikanis 17 Püha õhtusöömaaeg. Leonardo da Vinci fresko (1495–1498) Santa Maria delle Grazie kirikus Milanos 18 Joh ann Kölerile 23. juulil 1879.a Kaarli kirikus. "Tulge minu juurde”. AKVARELL on maalitehnika, mille puhul vesivärvid kantakse läbipaistvate või sulatatud kihtidena (nn kuiv kuivale või märg märjale tehnikas) paberile, siidile või pärgamendile. Akvarellid ehk vesivärvid ehk akvarellvärvid on värvid, mis koosnevad peeneks jahvatatud pigmendist ja lahustuvad vees. 19
KESKAEG X klass Keskaja dateering ja 3 perioodi-lääne-rooma riigi algus476a.pKr kuni ameerika avastamine1492,reformatsiooni algus1517,madalmaade revolutsioon või inglismaa kodusõda1640; vara-,kõrg-,hiliskeskaeg.Varakeskaeg: Frangi riik-tekkis 5.saj peale lääne-rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid gallia;Chlodovech-kuningas(suguvõsa nimi Merovech),vallutas gallia/rajas riigi,võttis vastu ristiusu,surma järel laguneb ühtne riik,võim majordoomustele;Karl Martell-714 Pippini järeltulijaks,loobub majordoomuse nimetusest->frangi hertsog,purustas POITIERS lahingus araablased,sadulajalused;Pippin lühike-751,pani aluse paavstiriigile756;Karl Suur(768-814)-rooma geisriks800,kultuuri tõus e. karolingide renessanss,soosis haridust;Verduni leping(843)-K.Suure pojad jagasid riigi lääne-frangi(prantsusmaa),ida-frangi(saksamaa),lõuna-frangi(itaalia).Feodaalkord e. läänikord-kuningale kuulus võim kogu kuningriigis,ta jagas aadlikele/feoda...
Klaus Kinkeli ja president Lennart Meri osalusel. 1950/51. aastast oli hoone ENSV Tervishoiuministeeriumi kasutada. Restaureermistöödega tehti algust 80ndate aastate lõpul ning need viidi lõpule Saksamaa Liitvabariigi poolt. Täna on Saksa suursaadiku elu- ja esindusruume ühendav residents jälle üks esinduslikumaid hooneid Toompeal. Saksa suursaatkonna asukoht kaardil Saksa saatkonna kantselei asub Eesti Rahvusraamatukogu vahetus läheduses. Orienteerumisel on abiks ka Kaarli kirik, mis oma kahe torniga Tõnismäel kõrgub. Kasutatud kirjandus: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/isik?22229 http://www.president.ee/et/meedia/fotoalbum.php?pa=130491 http://www.tallinn.diplo.de/Vertretung/tallinn/et/02/Botschafter__und__Abteilunge n/S__Behoerdenleiter__Grusswort__Hanz.html http://www.tallinn.diplo.de/Vertretung/tallinn/et/02/Kanzlei__und__Residenz/S__ Residenz.html http://www.tallinn.diplo.de/Vertretung/tallinn/et/Startseite.html/ http://et.wikipedia.org/wiki/Saatkond
Leemet viimane mees, kes teadis ussisõnu. [8] Pilt 7 3. Raamatu ,,Rehepapp" analüüs Raamat pajatab lugejaskonnale eesti vanarahva igapäevaelust ühe kuu, novembri, vältel. Peategelaseks on vana Sander ehk Rehepapp. Tema on küla nutikaim mees ja tihti pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja
kuidas, mitte aga mis!“ (A. Waga, Johann Köler. Tartu 1931, lk. 34.) Johann Köleri looming on romantilis-klassitsistlik. Tema looming on väga mitmekesine ning jaotub mitmeteks eri žanriteks. Kunstniku loomingusse kuuluvad portreed, mütoloogilise ja religioosse sisuga maalid, maastiku- ja olustikumaalid. Omaette rühma saab moodustada isegi tema Itaalia- teemalistest maalidest. Üks Köleri kuulsamaid teoseid on fresko „Tulge minu juurde“. Teos valmis 1879. aastal ja asub Tallina Kaarli kiriku altari apsiidivõlvil. Maal on teostatud puhaste vesivärvidega. Suuremõõtmelise töö tegi Köler tasuta. Kristuse modelliks oli Villem Tamm. Villem Tamme kohtas kunstnik Hiiumaal ning ta maalis talupoega korduvalt. Teoses domineerivad sinine ja punane, tekib sooja ja külma värvi kontrast. Maali keskmes on väljasirutatud, kutsuvate kätega Kristust kujutav poolfiguur. Taust on minimalistlik, hele, kujutab pilvi. Ma arvan, et kunstnik on loonud lihtsasti mõistetava
ja sai sellepärast külapoistelt peksa. Jaagupi ja Miina vahel tekib suhe V Andres tunneb oma tööst rõõmu. Algab kraavi kaevamine. ning Miina jääb last ootama. Jaagup läheb kroonusse ja Andres ajab ka VI On nelipühad. Eespere rahval on külalised. Toimus rammu Miina Vargamäelt minema. Andrse lapsed hakkasid juba midagi katsumine, mille võitis Vargamäe Andres Pearu sulase Kaarli ees. ilmaasjadest midagi taipama. VII Sõnnikuvedu Eespere talus. Maie (Mai) ja Kaarli vaheltekib suhe. XXX Jaagup lasti kroonust koju. Andres kauples Matu sulaseks. VIII Eesperte ja Tagapere talud on loodud nii, et kõik on kasulikum Hakkasid protsessid piiride pärast Vargamäel on rasked päevad. Mari Tagaperele. Vargamäe on nime saanud, sealt varastatud kuusemetsa järgi. saab Andrese käest peksa ja Indrek näeb seda pealt
1914-1921 - juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. 1920-ndate aastate algul juhtis teatrit näitlejate komisjon. 1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks.
vesivärvidega paberile.Vanemate huvid ja tegevusvaldkond ületas aga tunduvalt tolleaegsete taluinimeste tavalise taseme. Isa Hans Sink pidas värvitöökoda ja oli ümbruskonnas hinnatud aednik. Ema Kai oli andekas naiskäsitöö tegija ning õpetas käsitöötehnikaid ja kodumajandust ka ümbruskonna taluinimestele. Oma nooruses oli Hans Sink kohtunud Johann Köleriga, kes oli selleks ajaks Eestis tuntud kui Peterburis töötav eesti soost kunstnik. Eestis tunti tema apsiidimaali Kaarli kirikus ning võib oletada, et kohtumine Köleriga oligi üheks põhjuseks, miks isa andis nõusoleku, kui noorem poeg teatas oma ebatavalisest soovist minna Tallinna kunstnikuks õppima. Põltsamaa 6-aastase ministeeriumikooli lõpetamise järel 1915 oleks noor Peeter Sink tahtnud kohe astuda Tallinnas avatud Riigi Kunsttööstuskooli, läks aga vanemate soovil Põltsamaa Aleksandrikooli (hilisem Põltsamaa gümnaasium), kus vend ja õde juba õppisid
......................................... KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................ LISAD 2 1. Elukaarel 1.1 Vanemad ja pere, sünnikoht Ruth Püss, tundud ka kui lihtsalt tädi Ruth sündis Tallinnas Eesti Vabariiki 1927. aastal. Tema isa oli tol ajal Kalevi kommivabrikus meister ning selle tulemusena oli perel ka Kaarli puiesteel väikene pood ülal pidada, kus komme müüdi. Tädi Ruthil oli ka õde Eevi. Kui aga saabus pikk ja tume Nõukogude aeg, võeti mõlemad Ruthi vanemad kinni. Ema saadeti Siberisse. Põhjuseks see sama poekene. Ruthile oli see väga raske aeg. (Arvi Püssi mälestused, 2009) 1.2 Koolid ja koolitajad Alustas kooliteed Tallinna 15.algkoolist, seejärel jätkas õpinguid Tallinna 8. keskkoolis. 1.3 Olulised inimesed ja tähtsad otsused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
