Näe, õunapuud hakkavad õitsema Igal inimesel on elus hetk, mil ta tajub, et on muutunud poisit meheks või neiust naiseks. Kujutan ette, et see on ülimalt meeldiv tõehetk. Just selle perioodini jõudis ka raamatu peategelane Kustas. Tema vanemad lootsid noormehelt nüüd ka suuremaid samme ja ettevõtmisi, samuti taheti aidata Kustas meeldivatele raudteerööbastele. Kuidas aga leida neid õigeid teid ning valikuid, et tulevikus kaugele jõuda? Kustasel toimus see üleminekuetapp Ameerikas, meremehena leiba teenides. Ilmselt oli seal töötades palju aega oma oleviku- ja tulevikuelust mõelda. Muidugi läheb ka aeg edasi ning noor peabki oma prioriteedid ja väärtushinnangud paika panema, ent seda soodustas ka kodust eemalolek ning maailmapildi avardumine. Kodusaarele naastes oli Kustas palju muutund ning ta kubises hoolivusest ja armastusest, mida ta oli kuus aastat endas kinni hoidnud, kuid vajas enda kõrvale kaaslast, ke...
Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid; o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed; o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid; o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist; o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn 19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus? Andersoni seadus – jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti. 20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on
aastaga. Pikemalt peatub kirjanik 1940. aastatel, meenutades laagriaega Komimaal ja asumist Siberis. Lisatud on rikkalik fotomaterjal ja nimeregister. Jaan Krossi raamat "Kallid kaasteelised" Tähtsus kirjanduses Jaan Kross kehastas Eesti jaoks viimast nn suurt kirjanikku -- 19. ja 20. sajandi laadis rahvuskirjanikku, kirjandushiidu. Kui küsitakse "ütle üks eesti kirjanik", siis selleks on ikka olnud Kross. Jaan Kross on olnud geniaalne jutustaja ja see on kadestusväärne anne. Ta kirjutas eesti rahva lugu justkui suuremaks, kangelaslikumaks ning lõi oma loomingus sümboolseid ja meeldejäävaid kujusid. Tähtsus kirjanduses Jaan Kross on suutnud edasi anda ühe põlvkonna elutunnetust -- ta on kirjutanud väga pikalt, monumentaalses mahus. Nüüdseks on aga kirjanduse roll muutunud, ühiskond on muutunud -- see on killustunud ning ühist vaimset ruumi, mida monumentaalsete
"Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Novell - on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskseteemaga, lõpus on puänt. Raamnovell esineb tegelasena jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Giovanni Boccaccio "Dekameron". Vagabund hulkur Rühmitused: Arbujad- 1938 Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Püüdlesid sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Noor-Eesti - 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik-poliitiline ring "Eesti Ühisus", mille nimi muudeti "Kiirte" neljanda albumi "Noor-Eesti" väljaandmisel. Esindab 20. sajandi alguse
mõtlesid ja rääkisid, ja missuguseid kummalisi asju mõnikord ette võtsid siis järgmise raamatuga püstitas ta endale juba kõrgemaid eesmärke. "Huckleberry Finni seiklused" mõjub algul "Tom Sawyeri" järjena, on aga kirjanduslikus mõttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema kõrvalseisjapositsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mõtteid, mida "Tom Sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale võimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jälgib Huck ühiskonda, mille liikmed on ta pärast Tomiga läbielatut armulikult enda hulka võtnud. Ta näeb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis näiliselt järgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel võimalusel rikutakse. Parim näide on suhtumine mustanahalistesse. Mõlema romaani sündmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt määratuks ja mille õigsuses ei kahelda
See kõlas väga vägevalt. Viiulid kõlasid väga lõbusalt. Silmad kinni pannes tundus, et olen vanas vene külas, kus on parajasti talv ja toimumas laat. Inimesed kiirustavad ning igalt poolt on tulemas neid juurde. Lastel on lõbu laialt ning on tunda just valminud saiade lõhna. Selle palaga oligi lõppenud esimene vaatus. Olin veidike väsinud enne kuulatud vokaalmuusikast, kuid uudishimu kuulda palasid, mida mängitakse järgnevalt teises vaatuses oli suur. Teine vaatus algas jutustaja monoloogiga. Ta rääkis Mihhail Glinka palast "Öö Madriidis". Nimelt kirjutas Glinka selle loo olles viimast ööd Madriidis, nautides Hispaania kottpimadaid öid juues veini ja nautides muusikat ja hispaania tantsu. Järgnevalt kõlaski M. Glinka "Öö Madriidis". See oli tüüpiline hispaania laul, sellele iseloomuliku kõlaga. Alguses oli see rahulik ja salakavala kõlaga. Tekkis koguni tunne, et mind keegi selja taga varitseb, kuid järjest läks see meloodilisemaks ja meeldivamaks
Oli peamiselt maalija, kuid tema ateljees valmistati tiibaltareid. Tema kuulsaim töö on Niguliste kiriku endise peaaltari välistiivad. Teine tuntud meister oli BERNT NOTKE (1430/40-1508/09). Sündis Lassanis, elas ja töötas põhiliselt Lüübekis, kus tema töökojas valmistati maale, graafikat ja skulptuure. Tema kuulsaim töö on ,,Surmatants", millest on säilinud vaid osa. Sellel maalil on kujutatud 24 seisuse esindajad vaheldumisi Surmaga, keda on kujutatud luukeredena. Maal algab jutustaja ja torupilli puhuva Surmaga. Seejärel tulevad ,,tantsijad". Maali põhimõte on, et kõik on surma ees võrdsed. MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi
Rahvamuinasjutt- kunstiline vljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. Kunst-e. Autorimuinasjutt- individuaalloominguline rahvamuinasjutu laadi jreleaimus ja edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluk...
3. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks, nimeta tema loodud ooper. Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse Claudio Monteverdit. Tema loodud ooper on ''Orpheus''. 4. Milles seisneb oratooriumi erinevus ooperist? Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia kui ka ladinakeelne, keskskes tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väjendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. 5. Nimeta 5-6 barokiajastu muusikažanri lisaks ooperile ning oratooriumile ning kirjelda neid paari lausega. Kantaat – algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid esitas solist kammeransambli saatel.
Paljud kaaskodanikest jätsid katku süvenemise ajal kõrvale oma egoistlikkuse ja hakkasid tööle koos teistega, et katku vastu võidelda, kuid oli ka neid, kellele katk oli absoluutselt kontimööda ja kes olukorda nautisid. Samas leidub alati ka neid, keda igasugused elulised muutused muudavad tülpinuks ja ükskõikseks. Raamat on kirjutatud päevikuvormis täiesti adekvaatselt, kedagi ega midagi ülistamata ega kõrvale jätmata. Räägin natuke ka tegelastest: Dr. Bernard Rieux - teose jutustaja, mis selgub alles raamatu lõpul. Kohalik doktor, kelle naine raamatu algul välismaale sanatooriumisse toimetatakse, julgeb esimesena nimetada haigust sõnaga "katk", võtab enda vastutuseks organiseerida kogu katku vastu võitlemise programmi ja on selles, väsimusest hoolimata, edukas. Raymond Rambert - linna külastav ajakirjanik, kelle jaoks on eriti valulik eemalolek oma kodumaale jäänud naisest, mistõttu ta proovib kõiksugu illegaalseid võimalusi, et
,,Läänerindel muutuseta'' Erich Maria Remarque Lugemispäevik Tegelased Paul ( peategelane, jutustaja ) - Kogenud sõdur, kes oli juba mitmeid kordi rindel käin ja mitu aastat kroonus veetnud. Oli väga mõtlik inimene. Tjaden Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Katczinsky - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Sai surma mürsukillu tabamusest kuklasse. Ühel hetkel tundis Paul nagu oleks Kat tema vend. Kemmerich - Pauli klassivend, kes oli ka kroonus. Suri loo varajases staadiumis ära. Oli esimene surija seitsmest vabatahtlikust klassivennast, kes astusid kroonusse. Pärandas oma
Ja siis on üksildasi kes saavad sillaks võrreldamatute vahel Nemad määravad tuleviku ja tagasivaated Ene Mihkelson"Katkuhaud" Kirjastaja kirjutab: Ene Mihkelsoni raamat kirjutab asjadest, mis puudutavad kõiki eestlasi lähedalt. Tema romaani minategelane hakkab uurima, mis juhtus tegelikult Teise maailmasõja lõpus ja selle järel, ajal, millest tal endal on üsna udused ja lapselikud mälestused. Ta teab, et ta isa ja ema varjasid ennast metsas, isa tapeti, ema on küll elus, kuid jutustaja on temast võõrdunud. Teda kasvatas tädi, ema õde, ning just selle tädi poole ta nüüd pöördubki lisaks arhiividele ja vestlustele teiste oma kodukandi inimestega. Tõde, mis vähehaaval välja tulema hakkab, ei ole meeldiv. See on keerulise aja keerulisi valikuid ja suhteid peegeldav tõde nagu katkuhaud, mille lahti kaevamist peljatakse. Varrak, 2007. Ene Mihkelson pälvis raamatu "Katkuhaud" eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
Oli peamiselt maalija, kuid tema ateljees valmistati tiibaltareid. Tema kuulsaim töö on Niguliste kiriku endise peaaltari välistiivad. Teine tuntud meister oli BERNT NOTKE (1430/40-1508/09). Sündis Lassanis, elas ja töötas põhiliselt Lüübekis, kus tema töökojas valmistati maale, graafikat ja skulptuure. Tema kuulsaim töö on „Surmatants“, millest on säilinud vaid osa. Sellel maalil on kujutatud 24 seisuse esindajad vaheldumisi Surmaga, keda on kujutatud luukeredena. Maal algab jutustaja ja torupilli puhuva Surmaga. Seejärel tulevad „tantsijad“. Maali põhimõte on, et kõik on surma ees võrdsed. MAALIKUNST: Suurte akendega gooti kirikutes jäi vähe ruumi seinamaalile. Ainult Itaalias jätkati freskode maalimist. Kujutati saledaid, pikkadesse riietesse rõivastatud figuure. Uuenduse maalikunsti tõi itaalia kunstnik GIOTTO DI BONDONE (1266/67-1337). Inimesi maalides andis neile valguse ja varju abil ümarust, tausta maalimisel püüdles ruumilisuse poole. Gootika tõi
ta veel kirja sihiga "meenutada tiskasvanutele meeldival moel, millised nad ise kord olid, mida tundsid, mtlesid ja rkisid, ja missuguseid kummalisi asju mnikord ette vtsid siis jrgmise raamatuga pstitas ta endale juba krgemaid eesmrke. "Huckleberry Finni seiklused" mjub algul "Tom Sawyeri" jrjena, on aga kirjanduslikus mttes huvitavam. Lugu on jutustatud Hucki vaatepunktist ja tema krvalseisjapositsioon lubab tal formuleerida aktuaalseid, ajakriitilisi mtteid, mida "Tom Sawyeri" loo jutustaja ei saanud endale vimaldada. Aukartlikult, ent umbusaldusega jlgib Huck hiskonda, mille liikmed on ta prast Tomiga lbielatut armulikult enda hulka vtnud. Ta neb egoismi ja ahnitsemist, pealiskaudset moraali, mis niliselt jrgib kristluse ja korralikkuse seadusi, mida aga esimesel vimalusel rikutakse. Parim nide on suhtumine mustanahalistesse. Mlema romaani sndmused toimuvad orjapidamise ajastul, mida peetakse jumala poolt mratuks ja mille igsuses ei kahelda
Erinevat: · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi vahetult dialoogi ja remarkide kaudu · Loo esitamise vahendid ja võimalused näidendis on romaaniga võrreldes piiratumad (pikkus, arvestamine vaataja tähelepanuvõimega, teatri tehniliste võimalustega arvestamine) · Draamateoses on liikumine ajas ja ruumis keerulisem: romaanis saab ajalis-ruumilisi jutustaja suhteid vabalt kujundada (hüpped ajas jne), näidendis nõuab aja ja ruumi muutmine selget markeerimist · Draamateoses on inimese siseelu kujutamine keerulisem; kuna puudub jutustaja, siis ei saa seda alati otsesõnaliselt või üksikasjalikult kirjeldada. 11. Mis on draamateksti osad? · remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid
juhuse läbi. Kalad aga paluvad Jumalalt nõu erinevatel teemadel või siis on muinasjuttudes kirjeldatud kalade rändamist. Mõistagi ei puudu ka kalade omavahelised tülid. Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus Loomamuinasjuttudes esinevad lühivormid on kõnekäänud ja vanasõnad ning nende rohkus sunnib neile ka tähelepanu pöörama. Vanasõnu ja kõnekäände esineb tegelaste dialoogis ja jutustaja tekstis, muinasjutu sees ja lõpul. Just lõpul puänteerib vanasõna või kõnekäänd juttu ilmekalt ja teda kasutatakse seal meelsasti. Lühivormidel on suur ja oluline osa muinasjutu hea stiili kujundamisel. Lühivormide sissepõimises on alati vajalik jutustaja mõõdutunne. Olgu siis vanasõna või vormelit kasutatud teadlikult või ebateadlikult kui ta on õigel kohal, mõjub alati hästi, liialdamisega aga saavutatakse vastupidine mõju.
komöödiad. Esimene ooperiteater-TeatroSanCassiano Veneetsias. Mitu koolkonda: Veneetsia ooper, Napoli ooper. Mõlemas ajaloo ja mütoloogiaaineline süzee. Nap.ooperis suurem rõhk muusikal, väiksem osa vaatemängul. Ideaal: bel canto (kaunis laul). Tekkisid tõsine (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa). Oratoorium: sünnipaik:rooma. Nimetus sõnast oratorio (palvesaal). Eelkäija: liturgiline dr. O-s puudub lavaline tegevus, sisu vaid muus. vah.-ga. Keskseks tegelaseks jutustaja. Keel it. või ld. keelne. Koor on väga tähtis. Sümb. rahvast. Passioon on O alaliik, sisuks Jeesuse kannatused. Kantaat: algselt sarnanesid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega. Esitas solist. Sisu ilmalik. Kirikukantaat: pärit sksm-lt. Esitasid instr.ans., koor ja solistid. Sksm-l kantaat luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. Kirikukontsert: Esitasid solistid, koor ja orkester. Tugevad ooperimuusika mõjutused, samas säilinud vana polüf. stiili võtted.
kuivaks retsitatiiviks. ORATOORIUM Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide eelkäijateks olid liturgilised draamad. Oratooriumi erinevus ooperist seisneb selles, et puudub lavaline tegevus ja sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega. Tegemist oleks nagu ooperi kontsertettekandega. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Solistide aariates ja ansamblites väljendavad tegelased oma tundeid, koor sümboliseerib rahvast ning annab toimunule hinnanguid. Oratooriumis on koori tähtsus palju suurem kui ooperis. Passioon on oratooriumi alaliik, mille sisuks on Jeesuse kannatused. Tekst põhineb Uue Testamendi 4 evangeeliumil (Matteuse, Markuse, Luuka või Johannese evangeelium). KANTAAT Algselt sarnanesid kantaadid paari aaria ja retsitatiiviga ooperistseenidega, neid
minna. 6. novembril käisin vaatamas Nokia kontserdimajas Andrew Lloyd Webber ja Tim Rice`i muusikali ,,Evita". Sain super elamuse osaliseks. Laulusõnade autor on Tim Rice. Eesti keelde tõlkis Hannes Villemson ja Peeter Volkonski. Lavastaja on Georg Malvius. Muusikajuht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm. Kunstnik ellen Cairns ja koreograaf Igor Barberic. Peaosatäitjaks oli Maarja-Liis Ilus kehastumas Eva Peroni. Juan Peron oli jassi Zahharov. Che ehk Eva elu jutustaja oli Vaiko Eplik. Enne etendust olid mul eelarvamused Maarja-Liis Ilusa suhtes, kartes et too ei suuda piisavalt hästi oma rolli välja mängida, kuid etenduse ajal sain aru, et ta on parim kandidaat sellele osatäitjale. Ta oskas suurepäraselt anda edasi Evita olemust ja ka näitles üllatavalt hästi, olenemata sellest, et ta on tuntud kui laulja. Ka Vaiko Epliku tegelaskuju oli mulle väga sümpaatne, sest ta oli etendusele nagu kirss magusal tordil.
hästi külmad. Samuti leidis ta ka järgmine hommik enda uksematilt surnud roti. Indoneeslased on äärmiselt külalislahked ja Berit pidi reisimistel vähe hotellides viibima, selle asemel ööbis ta võõraste juures. Veel pidasin ääretult imelikuks, et iga aasta käidi Kemukuse mäel üheöösuhteid pidamas võhivõõrastega. See pani mind vägagi imestama. 5. Anna hinnang loetud teosele (mis meeldis / ei meeldinud; millele pani teos mõtlema; kas autor on hea jutustaja jms). Minu hinnang teosele oleks 7,5/10. Valisin just lugemiseks Indoneesia, et õppida rohkem selle riigi kohta ning ma ei pidanud pettuma. Mulle meeldisid huvitavad lood ja kummalised kombed ning sain üpriski palju teada Indoneesiast, selle rahvast, selle keelest, selle muredest ja rõõmudest. Mis mulle ei meeldinud, oli see, et lõpp tundus mulle veidikene kiirustatult kokku panduna ja jutt kippus lõpus venima. Kuid see mind üldarvamuses ei mõjuta. Raamat
torupille ja viiuleid) Hernhuutlaste mõjul võõrduti kõrtsidest Erakordselt tähtsad talurahva eneseteadvuse kasvatamisel Vennaskoguduste väljumine kiriku ja aadli kontrolli alt oli üheks põhjuseks, miks keisrinna Elisabeth 1743. Aastal vennaskoguduse liikumise keelustas Kuigi ametlikust luteri kirikust hernhuutlased lahku ei löönud, moodustasid nad omaette kogudusi, valides ise endile ka jutustaja. Koguneti lageda taeva all. Suuremad kogudused ehitasid endile ka palvemajad
ahastus otsis väljendust ka kirjanduses. - Vormi ja sisu loob autor nüüd oma reeglite järgi. Puudub klassikaline kompositsioon (algus, keskpaik ja lõpp). Kirjanik loob teksti oma meetodite järgi, näiteks kasutab unenägusid, motiive, sümboleid jne. - Luulest kadus traditsiooniline värsimõõt, seda asendab vabavärss või vabarütm. - Puudub seos teksti osade vahel, teksti aeg on segi paisatud, sündmuste loomulik kronoloogia lõhutud. - Muutub vaatepunkt. Jutustaja ei ole enam kõiketeadev. Jutustus võib olla mitmete inimese, ka loomade vaatepunktist. - Sisemonoloog, teadvuse vool. - Tekst sarnaneb spontaanse argikõnega, olles fragmentaarne. Laused on sageli lõpetamata, esineb hüppeid ühelt teemalt teisele, esineb kordusi, grammatilisi vigu või ebatäpsusi.Teksti paigutus polnud lineaarne, jäeti ära kirjavahemärgid jne. - Aine: oluliseks teemaks sai kunst ja selle loomine, tekst ja selle kirjutamine.
DRAAMATEOORIA "Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. ...
vääriti mõistaksid. Artiklis on Annuk kasutatud ka kultuurilisest kontekstist lähtuvat meetodit 20. sajandi üldine meelestatus oli seotud feministlike teemadega, mis tahes-tahtmata mõjutasid ka Suburgi vaatenurki naisküsimusest. Samas oli tal tänu ajastule märksa suurem toetajaskond kui 19. sajandil, mil ta sai suure kriitika osaliseks. Eve Annuk keskendub pigem narratiivi esitamisele, autori taotluse tähendusele mida loo jutustaja öelda tahtis ja mis on võimalikud põhjused kutsumaks esile taolise eluhoiaku. Tema interpretatsioon on seotud eelkõige kogemusega, mis teatud sündmuse läbi saadi; ka tähendusega, mida sellele juhtumile autor on andnud. Et mõista veelgi enam kirjutise ,,Minu saatusega võitluskäik'' tõelisi tagamaid, võrdleb autor teost mitmete teiste Suburgi autobiograafiliste tekstidega. Hea näide on tema kõige tuntum
Laialt levinud sõnateatri tähenduses. Dramaturgia teatud perioodi kirjandusprotsessid (nt 20.saj eesti dramaturgia). Draamateose kompositsiooni ja lavastamise teooria. Tekstiehituse tasandil on ta lavastuste ja filmide tekstiline alus, millele on vastav struktuur ja reeglid. DRAMAATIKA EEPIKA Jutustatakse lugu. Sõnakunsti liik Jutustatakse lugu. Sõnakunsti liik Pole jutustajat. Info ja inimese siseelu antakse edasi On jutustaja. Inimese siseelu kujutatakse kirjeldades. dialoogi ja remarkidega. Aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega. Aja- ja ruumisuhted ei arvesta teatri tingimustega. Keskendub inimsuhetele. Ei pruugi vaid inimsuhetele keskenduda. TEATER KIRJANDUS Ajalis-ruumiline kunst Ajaline kunst Ruumisuhted on vahetult tajutavad Ruumisuhted tuleb sõnadesse panna
21. Dramaatika ehk draama: peamised tunnused, tuntumad zanrid. Draama tähistab peamiselt zanrit ( tragöödia, komöödia, draama ), vahel ka põhiliiki ( lüürika, eepika, dramaatika e draama ). Dramaatika on dialoogiline suurem osa tekstist on tegelaste otsekõne. Autori kommentaarid e remargid on vähemuses ning tegelaskõnest eraldatud kas sulgude või erineva trükikirjaga. Tegelased pöörduvad otse lugeja, vaataja poole- autori, jutustaja kohalolek on varjatud. Kõne on draamas tegevuslik. Draama on orienteeritud teatrile. 22. Millised on draama ja jutustava proosa peamised erinevused? Draamas ei ole enamasti jutustajat, kes vaataks tegelasi kõrvalt, seletaks lugejale/vaatajale nende käitumist, räägiks olulistest minevikusündmustest. Draamas on liikumine ajas ja ruumis keerulisem. Sellest tulenevalt on näidendid ajaliselt ja ruumiliselt üsna kontsentreeritud
teiste usundite suhtes. Olulisel kohal on õpetus/pühakiri, institutsioon, vaimulikkond, usu levitamine. Rahvausund on aga korraldamata ja levib inimeste vahelises suhtluses ja traditsioonides, seeläbi on ka varieeruv ja seda on raske kindlalt piiritleda, olulisel kohal on inimene ja tema religioosne kogemus. 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. Memoraat on lugu, mis on räägitud minavormis ja mis kajastab jutustaja isiklikku kogemust või läbielamist. Võib olla nii luuleline ,kindlat ülesehitust järgiv kuid ka vastupidi konkreetne ja emotsioonitu. Kui muistend püüab tõsiseltvõetavuse huvides lisada teatud fakte (asukoht, keegi kes oli kohal, tuntud tegelased), siis memoraat keskendub rohkem kogemuse edasiandmisele ja sisaldab kogemuse seisukohalt (mitte kuulaja seisukohalt) olulisi fakte. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid.
Tüüp on mõtteline ja rajaneb seega rahvaluule olemuslikule tunnusele hoida alal oluline. ( Vt ka: Ingrid Rüütel. Rahvalaulu-terminoloogia probleeme. -- Keel ja Kirjandus nr 2, 1969, lk.95-104.) Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.6. Andersoni seadus Ühe katse, kuidas seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju teeb Walter Anderson (1923), kes sõnastab enesekontrolli seaduse (nimetatud ka Andersoni seaduseks). Selle järgi omandab jutustaja teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms). (Vt lähemalt: Eduard Laugaste. Eesti rahvaluule. Tallinn 1986, lk. 61-62; Arvo Krikmann.
Puskinit huvitavad Shakespeare, Boriss Godunov, Peeter I, Napoleon, dekabristide liikumine, Euroopa vallutamine Napoleoni poolt Nii ,,Jevgeni Oneginis" kui ka ,,Valges vareses" Kirjandusteose vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkti abil püütakse määratleda jutustamise kohta kas aegruumilises või ideoloogilises plaanis. N. Friedmani vaatepunktide liigitus: 1.Kõiketeadev subjektiivne (kommenteeriv) jutustaja. 2.Kõiketeadev objektiivne jutustaja. 3.Mina kui tunnistaja. 4.Mina kui peategelane. 5.Valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust mitme tegelase kaudu. 6.Puhtakujuline valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust ühe tegelase kaudu. 7.Kaameravaatepunkt: lugejale esitatakse elupilte nii, nagu fikseerija ees mööda kulgevad. M. Lermontov Lermontovi kodumaad on Venemaa ja Kaukaasia. Vaimseks kodumaaks peab Sotimaad ja eelkõige Kaukaasiat.
31. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on puänt. Nt. Maupassant, Flaubert. Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr. Jutustusel on novellist laialdasem sündmustik, mis ei ole keskendunud ühe peamise sündmuse ümber, ja vabam vorm. Romaanist on jutustus lühem ja ülesehituselt lihtsam. Jutustuse kolm põhikomponenti on süzee, tegelased ja miljöö. Jutustus esitatakse tavaliselt jutustaja (autori) vaatepunktist, kes jälgib sündmusi kõrvalt või on selles osaline. Nt. Daudet
14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid(solistid, instrumentaal- ansambel ja koor), Itaalias olid ilmaliku sisuga kantaadid(solist kammeransambli saatel). Nt. Bach'i ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupoja kantaat" 15) Oratoorium erineb ooperist, sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes muusikaliste vahenditega, nagu ooperi kontsertettekanne. Tekst võis olla nii itaalia- kui ka ladinakeelne; keskseks tegelaseks on jutustaja, kes annab retsitatiivides edasi tegevustikku. Nt. Händel'i "Messias", "Halleluuja".Hayden'i "Loomine" ja "Aastaajad" 16)Passioon (lad.k-kannatus) jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast ja kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest altari ees, mida esitasid preestrid dialoogi vormis. Nt. Bachi "Johannese passioon" , "Matteuse passioon". 17)Viiulit kasutati soolo- ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid.
võimsus. Retsitatiiv- kõnelähedane laulmine. Kantaat- vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile. Jagunevad ilmalikkudeks ja vaimulikkudeks kantaatideks. Oratoorium- kontsert teos solistidele, koorile ja orkestrile. Esimene 1600. Sarnaneb ooperiga, kuid puudub lavaline tegevus, dekoratsioonid ja kostüümid. Vaimuliku sisuga. Räägitakse piibli lugusid ja pühakute legendidest. Üks keskne tegelane jutustaja. Traditsiooniliselt olid ladina keelsed. Passioon- vaimulik teos, mis jutustab Jeesuse kannatustest. INSTRUMENTAAL MUUSIKA Areneb orkestrimuusika(suuremad pillikoosseisud) Tekkisid orkestrid ooperimajade ja kirikute juurde ning linnades muusikaühingute juurde. Eriti oluliseks oli viiul. Seda võimaldasid Stradivari, Amati ja Guarneri suguvõsad. Need pillid mängivad veel praegugi ja on hästi kallid. Uued zanrid conserto grosso- mitmeosaline instrumentaal teos, kus suuremale pillide
Juba sel ajal avaldas Honeggeri võime töötada korraga mitme teose kallal, millest kujunes hiljem välja harjumus. Looming Oratooriumid Esimese tunnustuseni jõudis helilooja dramaatilise oratooriumiga "Kuningas Taavet" ("Le roi David", 1921, teine redaktsioon 1923), milles on tunda Händeli suurte oratooriumide mõju. Veelgi enam võib teostest leida aga Bachi passioonidele iseloomulikke jooni, näiteks kasutab ka Honegger "Kuningas Taavetis" deklameeriva jutustaja ja koori vaheldumist. Segakoori partii, mis on jõukohane ka asjaarmastajate koorile, on oratooriumis võrdlemisi lihtne, häälteliikumine on valdavalt diatooniline ning harmoonias pole ka ebamugavaid alteratsioone. Kuna "Kuningas Taaveti" esimene redaktsioon lavastati ühes Lausanne`i teatris, peetakse seda ühtlasi ka esimeseks ooper- oratooriumiks 20. sajandi muusikas. Kokku on oratooriumis 27 numbrit. Teise piibliainelise ooper- oratooriumina valmis Honeggeril "Juudit" (1925), mi saga oma
kõik inimesed ei ole üdini halvad. Teoses ei saa Niklas abi kusagilt. Politsei ei saa ega oska neid aidata, õpetaja ei näe probleemi ja Karli vanemad on veendunud, et Karl ei valeta ja on aus. Teos oli kurb ja tõsine. Teoses on palju põnevust ja sündmused keerlevad üksteise ümber. Vahel on raske aru saada, kust tegevus või jutustus jätkub, sest osad stseenid jäetakse poole peal katki ja jätkatakse hiljem. Jutustaja on kolmandas isikus ja kasutab korralikku kirjakeelt ja autor ei väljenda oma suhtumist kuidagi. Tegelased kasutavad argikeelt. Mulle üldiselt meeldis see teos, kuid tundus, et jutustus jäi poolikuks ja oleksin tahtnud teada, mis juhtus edasi. Vahel oli raske jälgida sündmuste järjekorda ja alles mõne lõigu teistkordsel lugemisel on aru saada, mis sel hetkel tegelikult toimus. Teost tuleb lugeda tähelepanelikult. Soovitan seda teost kindlasti lugeda
Rass aga on armastuse, truuduse ja usaldatavuse nimel valmis ka kriminaalsel teel raha hankima. Kui ta oma sulist äripartnerile suure summa võlgu jääb, tundub narkoärikas Olari pakkumine väljapääsuna. Ent esimesele viieteistkümnele annusele järgneb juba palju suurema koguse müümise nõue, mis paiskab Rassi, ta poolvenna Mõssa ja sõbra Janari otseteed allmaailma julma tegelikkusse. 6) Iseloomusta filmitegelasi ja nende väärtushoiakuid. Vastus: Filmitegelased: Rass: Loo jutustaja. Poiss, kes elas koos Sädega, kuigi armastas Renitat. Ta oli arukas, ning oskas hästi valetada. Ta elu unistus oli saada arstiks, kuna ta isa oli ka arst. Raha teeniti varastamisega ja hiljem hakkas müüma narkootikume (sai Olksi käest), ning sellepärast võttis politsei nad kinni (samuti sellepärast, et oli pooleldi vastutav Olksi surma üle). Säde: Rassiga elav tüdruk, kes käis poistega palju läbi. Läks rassiga tülli, kuna suudles suvalise mehega klubis.
1842. Esietendus 27. novembril (9. detsember) sama aastal 1842 laval Peterburis Tegelased Svetozar, Kiievi suurvürst bass. Ludmila, tema tütar sopran. Ruslan, rüütel, Ludmilla peigmees bariton. Ratmir, prints - contralto. Farlaf, rüütel Varangian bass. Gorislava, vangistuses Ratmiril sopran. Finn, hea võlur, tenor. Bayan, jutustaja tenor. Naina, halb võlur metsosopran. Chernomordik, kuri võlur roll ilma sonadeta. Sisukord samm 1 Svetozar, Kiievi suurvürst, korraldab pidu tema tütra Ludmilla auks. Ludmilla käele ja südamele pretendeerivad -- Ruslan, Ratmir ja Farlaf ümbritsevad kaunit printsessi. Ludmilla laiendab oma käe Ruslanile. Suurvürst kinnitab tema tütre valikut, ja pidu läheb üle pulma peoks. Bayan ennustab tema
Kujuneb välja rühma kogemustest. Tüüp ja variant tüpoloogilise koolkonna mõisted. Tekstidel on võime püsida vaid paindlikult muutudes. Tüüp võime paindlikult muutudes säilitada oma põhikuju. Variant tüübi konkreetne esindaja. Tüüp on mõtteline ja realiseerub erinevate konkreetsete variantidena. Andersoni (enesekontrolli) seadus üritab seletada suulise pärimuse võimet säilitada oma põhikuju: jutustaja omandab teatud loo mitmekordse kuulamise peale (see kõrvaldab jutustaja mälust tingitud vead). Samas kuuleb ta seda lugu mitmelt erinevalt jutustajalt (see väldib iga jutustaja individuaalsusest tulenevad vead). Andersoni seaduse kriitika seisneb selles, et rahvaluule leviku niisuguse käsitluse puhul pole arvestatud loomulikku pärimuse levimise keskkonda (asustusajalugu, looduslikke piire, kultuuripiire jms).
puntki vahel kui aeg." Nii leiabki poiss oma isa raja. Töölt lastakse ta lahti, kuna kirjutab kingakarbi kaanele luuletuse. Oma lõpumonoloogis kirjeldab ta, kuidas tema rännakutel valutab ta, iseendalegi üllatuseks, oma südant mahajäetud õe pärast. Tegelaskujude analüüs Kõikide Wingfieldide ühine joon on reaalsusest irdumine, nad on perevälise maailma ära tõuganud rohkem, kui välismaailm on ära põlanud neid või see neile tundub. Tom Wingfield Tom'i topeltroll jutustaja ja peaosalisena, nagu ennist mainitud, on konfliktne ühelt poolt on ta erapooletu jutustaja ja teiselt poolt erapoolik tegelane. Sellest lähtuvalt on Tom vastandlik tegelane, ometi tahab ta põgeneda, ei saa ta seda teha armastusest oma õe vastu. Selge on, et lukustades end põlastataval töökohal tualetti ning viimistledes oma luuletusi, unistab ta literaadi elukutsest, mille ta ema on talle keelanud. Olles suures osas Williamsi
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
puntki vahel kui aeg.” Nii leiabki poiss oma isa raja. Töölt lastakse ta lahti, kuna kirjutab kingakarbi kaanele luuletuse. Oma lõpumonoloogis kirjeldab ta, kuidas tema rännakutel valutab ta, iseendalegi üllatuseks, oma südant mahajäetud õe pärast. Tegelaskujude analüüs Kõikide Wingfieldide ühine joon on reaalsusest irdumine, nad on perevälise maailma ära tõuganud rohkem, kui välismaailm on ära põlanud neid või see neile tundub. Tom Wingfield Tom’i topeltroll jutustaja ja peaosalisena, nagu ennist mainitud, on konfliktne – ühelt poolt on ta erapooletu jutustaja ja teiselt poolt erapoolik tegelane. Sellest lähtuvalt on Tom vastandlik tegelane, ometi tahab ta põgeneda, ei saa ta seda teha armastusest oma õe vastu. Selge on, et lukustades end põlastataval töökohal tualetti ning viimistledes oma luuletusi, unistab ta literaadi elukutsest, mille ta ema on talle keelanud. Olles suures osas Williamsi
puntki vahel kui aeg." Nii leiabki poiss oma isa raja. Töölt lastakse ta lahti, kuna kirjutab kingakarbi kaanele luuletuse. Oma lõpumonoloogis kirjeldab ta, kuidas tema rännakutel valutab ta, iseendalegi üllatuseks, oma südant mahajäetud õe pärast. Tegelaskujude analüüs Kõikide Wingfieldide ühine joon on reaalsusest irdumine, nad on perevälise maailma ära tõuganud rohkem, kui välismaailm on ära põlanud neid või see neile tundub. Tom Wingfield Tom'i topeltroll jutustaja ja peaosalisena, nagu ennist mainitud, on konfliktne ühelt poolt on ta erapooletu jutustaja ja teiselt poolt erapoolik tegelane. Sellest lähtuvalt on Tom vastandlik tegelane, ometi tahab ta põgeneda, ei saa ta seda teha armastusest oma õe vastu. Selge on, et lukustades end põlastataval töökohal tualetti ning viimistledes oma luuletusi, unistab ta literaadi elukutsest, mille ta ema on talle keelanud. Olles suures osas Williamsi
ning hakkas õunu korjama. Hannes tundis et keegi on tema vasakul õlal, ta pööras pea ning nägi seal musträstast. Siis pistis kampsuni kaelusest pea välja teine musträstas ja varrukaist komas ja neljas. Hannes kattus lindudesse. Lärmatsedes paiskus linnukuhi õhu laiali, koondudes jälle tihedaks pilveks. Hannes kes istus õunapuu otsas mõttes endamisi , et see oli imelik, et hetk tagasi oli ta justkui poissi näinud lindude asemel. U. Tegelased: jutustaja u. tema Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Päevad Lillekülas. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Esimese eestlase jutustus. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Liblikmees. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Paap ja King-Mees. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Paap ja King-mees on Häädemeestes müüdid, kellest tõde teavad vähesed rääkida
Eduard wiiralt Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Eduard Wiiralt 20. märts 1898 8. jaanuar 1954 Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt) oli Eesti 20. sajandi esimese poole silmapaistvaim graafik Tallinna Kunsttööstuskooli Wiiralt ei lõpetanud, kuna peale tuli Saksa okupatsioon ja revolutsioon Vabadussõja puhkedes, astus Wiiralt 1918. detsembril algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni Kui sügisel 1919 asutati Tartus kunstikool Pallas, palus Wiiralt ennast üle viia Tartu Kooliõpilaste pataljoni Palve rahuldati ja sama aasta detsembris, ikka veel sõdurina, hakkas Wiiralt vabal ajal kunstiõpinguid jätkama Kevadel 1920 demobiliseeriti ning võis end täiega kunstile pühendada Wiiralt asus Anton Starkopfi skulptuuriateljees skulptuuri eriala õppima Looming Eduard Wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eest...
Rohkem ilukirjanduslikum probleem või küsimus oli Reinul: Kus see maailma ots siis ikkagi on? Seda küsis ta ka härra Immanuelilt, kuid jäi ilma vastuseta. 4. Teose peategelase iseloomustus Kuna raamatus oli vähemalt neli tegelast, keda võib peamisteks lugeda, siis keskendun ühele, kelleks on Rein. Reinuga kohtub lugeja esmakordselt raamatu esimesel leheküljel, kui Rein tuleb töölt ja otsustab enne kojuminekut põigata Opossumisse. Jutustaja räägib Reinust samamoodi nagu teistest, tema igapäevaelust, perekonnast ja olemusest. Rein on oma olemuselt keskmise Eesti mehe stereotüüp – vaikne ja rahulik. Reinu minevikst ega tulevikust ei saa lugedes pea midagi teada, kuid arvan, et see pole ka tähtis, kuna kogu teos põhinebki tema praegusel elul ja olul. Opossumis käib Rein vahel peale tööd ja mõnikord, kui on ka Sandra lasteaiast ära toonud. Sealsete inimestega suhtlebki ta ainult Opossumis
"Et draamateosed on määratud eeskätt laval esitamiseks (erandiks on siin lugemisdraama), tulenevad sellest liigi põhiomadused: dialoogivorm, olevikus (siin ja praegu) esitatav tegevus; tegevuse keskendatus, tihendatus ning pingeline arendus; vastuolud, kollisioonid ja konfliktid tegelaste suhtes s.o. sündmustiku dramatism. Teatripärasuse, lavalisusega on seotud ka draamateose tektoonika ehk väline ehitus, teksti jaotus" (Mis on mis kirjanduses) Meelelisus näiline reaalsus (unenägu) Mahupiirangute ning retseptsiooni iseärasused Näidend kui plurimediaalne kujutlusvorm. Näidend kui ühiskondlik zanr Katarsis Pinge Draama on dialoogiline. Draama on tegevuslik (performatiivne). Draama aegruum on põhiolemuselt olevikuline Spetsiifiline ruum Vahendaja (jutustaja) puudumine muudab oluliselt tegelaste siseelu kujutamist Publiku juuresolek on teatri jaoks määrava tähtsusega - vaatajate reageeringud modifitseerivad lavategevust. Lava ja saali v...
Margiti ja Jaani tavapärane ning rutiinne elu on ühtäkki seosetuteks tükkideks rebitud. Vanatädi aga jätkab elamist oma tavapärases maailmas, neelates alla isegi võtme mis aitaks kogu elukeskkonda mõista. Kas me anname edasi kogetut ja ajalugu ainult mustvalge jadana, uppudes informatsiooni ja teadmiste massi? Kuidas meie võimegi mõista olevikku ja minevikku kui oleme kaotanud iva? Kas me oskame küsimusi esitada, kuulata ja neile vastata? Peale lõppfinaali on isegi jutustaja sunnitud tõdema: ,,Ja siis ei olnud enam üldse midagi kuulda". Me ei saa teada enam midagi kui see ka meid huvitaks kas võti jäigi tädi kõhtu ja kas peategelased üldse peale tsunamit ellu jäid. Aga tähtis on ju alati põnevust üleval hoida ja õigel ajal lõpetada nii, et jääks mõtlemisainet veel ülegi. Siis tahame ehk peagi jälle järgmise õpetliku loo kallale asuda.
1991 Billy Bathgate Bo Weinberg Joseph Cornelius 'Joe' The Last Boy Scout "Viimane skaut" Hallenbeck 1992 "Death Becomes Her" "Surm sobib talle" Dr. Ernest Menville North "North" jutustaja Color of Night Dr. Bill Capa 1994 Pulp Fiction Butch Coolidge Nobody's Fool "Ei kellegi narr" Carl Roebuck Die Hard with a Vengeance "Visa hing 3" John McClane 1995 Four Rooms Leo Twelve Monkeys "Kaksteist ahvi" James Cole
Linn kaua kestnud. pannakse karantiini. Perekonnad lagunevad ja välissuhtes jahenevad. Kui hukkunute arv on tõusnud väga suureks, siis inimesed hakkavad koos töötama, et katkust võitu saada. Nad jätavad kõrvale oma hädad ja ebaõnnestumised, peaasi, et nende tegudest oleks kasu kõigile. Exupery ,,Väike prints" 6.a joonistas raamatu jutustaja boamao, kuid näidates seda Väike prints sümboliseerib täiskasvanutele, nood ei mõistnud teda ning soovitasid tal lapselikkust, mida ei tohiks õppida teadusi ja muid tarkuseid. Seda ka jutustaja tegi. ükski inimene suureks Väike prints elas pisikesel planeedil ning ükskord ta lahkus saades unustada. sealt
intellektuaali, kes põlastab intelligentsuseta jõhkardeid.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 15) Autor kirjeldab poiste sotsiaalse süsteemi aluseid. Olid need õpilased, kellel oli hea füüsiline jõud, arenenud lihastega keha, vaprus ja tahe. Kõik, kes sellesse gruppi ei kuulunud oli „praht“, kelle füüsiline vorm ei olnud kiita, nende pilk oli ekslev ja nad kahtlesid oma võimetes. Jutustaja arvates ei jäänud viimasesse gruppi kuulujatel midagi muud üle, kui olla sportlike poiste vastand – targad ja intelligentsed isehakanud aristokraadid – ja vajadusel näidelda kedagi teist. Üks moodus, kuidas lapsed ennast koolikiusamise eest kaitsevad on see, et nad hakkavad kedagi teist etendama. Lapsed ja ka noored võivad kiusamise pärast ennast põlastada, uskudes kiusajate halvustavaid sõnu ning soovides endast kujundada uus isik. Mõnikord usuvad nad isegi, et on
arendanud endas ,,geniaalset, piiritut, õudset kannatusvõimet", kuid selle haiguse põhjus pole mitte maailmapõlgus vaid enesepõlgus. Harry vaevab end pideva eneseanalüüsiga ning on jõudnud arusaamisele, et ta on lõhenenud inimeseks ja stepihundiks, kusjuures lepitada neid kaht poolust ei suuda. Tema hundipoolus põlgab tema mugavust armastavat inimlikku poolt, inimlik aga omakorda vihkab metsikut Stepihunti. Jutustaja arvates Harryt kasvatatud tahte murdmise vaimus, mille tagajärjel ongi ta õppinud ennast vihkama. Tema arvates saab olla üsnes kas kodanlane või hunt ega suuda leppida mõlema olemasoluga. Ta on püüdnud maailma armastada ja sellega kohaneda, kuid armastuseta iseenese vastu on võimatu ka ligimesearmastus. Harry Hallery eeskujul hakkab jutustajagi nimetama seda Stepihundiks, kuna see nimi tabab hästi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
