Eesti loomamuinasjutud (0)

Tartu Ülikool
Eesti loomamuinasjutud
Koostaja : Sirli Soolind
Eesti rahvaluule 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?.....................................................................................................................3 Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?.................................4 Millised on loomamuinasjuttude teemad?............................................................................................5 Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus......................................................................................6 Muistend loomamuinasjutus.................................................................................................................7 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kirjandus..............................................................................................................................................9
1 Sissejuhatus
Töö teemaks on Eesti loomamuinasjutud. Töö eesmärgiks on uurida eelkõige loomamuinasjuttude sisulist poolt, ehk siis: missugune on tegelaskond ja miks ta on just selline, missugused on põhilised teemad muinasjuttudes ja missuguste vahenditega on loomamuinasjuttu elavdatud. Nimetatud teemad valisin selle tõttu, et paljude loomamuinasjuttude lugejate jaoks on nad lihtsalt ''ühed muinasjutud '', sarnasuses teiste muinasjuttudega, kuid minu eesmärgiks on näidata loomamuinasjuttude tegelikku sisu, mida inimesed hiljem ka lugedes rakendada saaksid, kui selleks muidugi huvi ning soovi on.
Töö on üles ehitatud eelkõige Pille Kippari artiklite põhjal. Lisaks tema teooriale olen toonud küllaldaselt näiteid, et teooriatele kinnitust otsida. Näited pärinevad ERA kogu e-väljaandest http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/ .
2 Mis on loomamuinasjutt?
Loomamuinasjutt on muinasjutt , mille tegelasteks on loomad. Igale neist on antud oma kindel karakter .
Kuna iga maa loomajuttude tegelaskond koosneb sel maal elavatest loomadest, siis koosnevad ka eesti loomamuinsjutud just Eestis elavatest loomadest. Muust piirkonnast , teistsuguse levikuareaaliga algsed loomtegelased asendatakse jutu vastuvõtmisel oma kodumaiste, lähedaste loomadega . Nii pole eesti repertuaaris üheski loomamuinsjutus saakalit (samades süzeedes tegutseb meil rebane või hunt). Erandiks on aga lõvi, ent need jutud pole jõudnud meil kohaneda. Tegemist on nähtusega, mida L. Honko nimetab pärimuse miljöömorfoloogiliseks ehk ''väliseks'' kohanemiseks. Meil on tavapärasteks tegelasteks koduloomad , metsloomad , linnud , kalad ja muud loomad.
Metsloomadest on tegelasteks rebane, hunt, karu, jänes, harvem juba siil . Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits , härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas , vares , varblane ning vahel täpselt määratlemata ­ lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun , hani , part .
Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad lühikesed dialoogid , milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.).
Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne ilmestamiseks ja emotsionaalse rõhu markeerimiseks. Näiteks võtan muinasjutu '' Rebase hobuseostmine''. Rebane käsib minna hundil kuhja sisse, et too saaks sama kirjuks kui rähn, ise paneb aga kuhja põlema. Vormel on siin kordusega selgelt märgata:
...Soel hakkas kuhja sees lämmi ja ta ütles: "Oi vader , kibe on!" ...Veidikese aja pärast ütles ta jälle: "Oi vader, kibe on!" 3 ...Üsna veidikese aja pärast susi lausa hädaldas: "Oi vader, väga on kibe!"
Millised on muinasjututegelaste karakterid ja kuidas nad omavahel seostuvad?
Rebane on kaval, enamasti ka omakasupüüdlikult õel ning teeb teistele vahel tunduva põhjuseta tuska . Vaadeldes lugu rebase hobuseostmist, leian, et seal on selgelt tema kavalus märgata ja samas leidub seal ka omakasupüüdlikust. Susi tahab saada sama kirjuks kui rähn, rebane annab ''head'' nõu, mis viib tegelikult selleni , et hunt sureb ja rebane saab endale tema luud, mille eest ostab hobuse. Rebase ''hea'' nõu taga peitus omakasupüüdlikkus, et luid endale saada ning sellise kavalusega sai ta ka hobuse.
Eeltoodud näite põhjal väljendubki hundi ahnus ning rumalus. Lisaks sellele, et hunt tahtis välja näha nagu rähn, on tal erinevates juttudes olnud teisigi kavatsusi, tahtnud ta ükskord koera nahka pista. Koer jõudis aga üle aia hüpata ning eest ära joosta , hunt hüpanud aga kaevu .
Karu on kohtlane ja kergeusklik, aga suure jõuga, millega võrdne ei ole tema vaimne konstitutsioon . Ka tema laseb end rebasel petta. Loos ''Käpp puulõhes'' tahab karu mett ning rebane väidab talle, et kust seda saab ­ abiks pidi olema vana puulõhe, kus mesi sees. Tegelikult lõhuti seda tammepakku ja rebase käpad jäid sinna vahele. Ta sai küll nad kätte, kuid kindad jäänud peremehele. Karu oli kergeusklik, kui arvas , et nii kergelt mett saab. Ja rebane sai järjekordselt kellelegi tuska teha.
Jänes on arg, ta tahtis isegi võõrale maale minna, kuna ta kartis kõiki ja pidi alatasa surmaga võitlema ning hirmuga kõigi eest põgenema.
Siil on veel kavalam kui rebane, tal õnnestus rebane koguni püügiraudadesse meelitada.
Koer on abivalmis ning truu, kuid seda vastavalt sellele, kellega ta koos viibib. Kuigi tavapäraselt on koer olnud truu oma peremehele, kuid kui viimane ta hülgas ja metsa viis, siis oli ta truu karule, kes teda toitis ning püüdis teda alati aidata.
Kass esineb muinasjutus pigem tavapärase koduloomana, kellel mingid erilised oskused puuduvad. Kassid ei saa aga koertega läbi ning koertele on nad valmis alati tempe tegema ja neid üle kavaldama. 4 Vares on üsnagi nutikas , kui olukord talt seda nõuab. Näiteks selleks, et kruusist vett juua, tassis ta kruusi kive täis, et ulatuks jooma. Või siis kui varesel tuli tahmine õlut juua, tegi ta ise ka õlut.
Eelnevast teoreetilisest osast ning lisatud näidetes järeldub, et igal loomal on tõepoolest oma enda kindel karaker. Erinevad karakterid on aga sellegipoolest seotud, kuna tark loom ei saa oma plaani läbi viia rumalata. Sest minu arvamuse kohaselt poleks loomamuinasjutul õiget iva, kui puuduksid vastandlikud tegelased, kes just teevadki jutu huvitavaks. Ja kuna loomamunasjutud on eelkõige mõelnud lastele lugemiseks (kuid mitte ainult), siis oleks neil igav lugeda näiteks kahe targa looma vahelist vestlust, kus mingit kaasahaaravat situatsiooni ei toimukski.
Millised on loomamuinasjuttude teemad?
Pille Kippari muinasjututõlgenduse põhjal on põhilised muinasjututeemad järgmised:
1. Reaalne olustik , rahva elu- ja töötingimused, sotsiaalsed suhted; 2. Rahva teadvus ja olustiku - ning loodusemõistmine; 3. Rahva püüdlused ja unistused, esteetilised ja ühiskondlikud ideaalid.
Kuigi eelnev teooria pole otseselt loomamuinasjutu kohta kirjutatud, on see sobilik käsitlemaks ka loomamuinasjuttu, kuna see on siiski üks muinasjutu liikidest. Reaalse olustiku taga on loomade söömisvajadus ning muud elementaarsed vajadused, näiteks turvalise elukoha leidmine. Eriti on loomamuinasjuttudes välja toodud loomadevahelised sotsiaalsed suheted: kes on mõjukas, kes mitte, kes arvab olevat endal rohkem õigusi kui teistel. Loodusemõistmise puhul on muinasjuttudes toodud välja loomade erinevad eluetapid , näiteks kui kellelgi on pojad ning samas ka bioloogilisemad teemad, näiteks see, et hunt pidevalt lambaid süüa tahab, loodus on selle niimoodi paika pannud .
Muinasjuttude teemad olenevad ka sellest, kes on parasjagu tegelasteks. Vaadeldes P. Kippari ''Loomad, linnud, putukad'', leian, et kui tegelasteks on metsloomad, on teemaks sageli toiduhankimine ning üksteise ülekavaldamine. Kui on aga metsloomad ning koduloomad koos, siis on põhiliseks teemaks koduloomade ja metsloomade üksteisega läbisaamine, kust ei puudu muidugi taaskord ka ülekavaldamine. 5 Tavaliselt toimub nende vahel võitlus elu ja surma peale või üksteisele tõestamine, kumb ikka parem on. Kui tegelasteks on inimene ja metsloomad, on tegu jahipidamisega, kuid ei puudu ka üksteise abistamine . Kui tegelasteks on vaid koduloomad, siis on teemadeks koerte ja kasside halb läbisaamine, naisevõtt, loomade seiklused ( jutt ''Loomade meresõit''). Lindude puhul aga nende vastuolud ja tülid loomadega, mis lahenevad kas kavaluse või õnneliku juhuse läbi. Kalad aga paluvad Jumalalt nõu erinevatel teemadel või siis on muinasjuttudes kirjeldatud kalade rändamist. Mõistagi ei puudu ka kalade omavahelised tülid.
Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus
Loomamuinasjuttudes esinevad lühivormid on kõnekäänud ja vanasõnad ning nende rohkus sunnib neile ka tähelepanu pöörama. Vanasõnu ja kõnekäände esineb tegelaste dialoogis ja jutustaja tekstis, muinasjutu sees ja lõpul. Just lõpul puänteerib vanasõna või kõnekäänd juttu ilmekalt ja teda kasutatakse seal meelsasti. Lühivormidel on suur ja oluline osa muinasjutu hea stiili kujundamisel. Lühivormide sissepõimises on alati vajalik jutustaja mõõdutunne. Olgu siis vanasõna või vormelit kasutatud teadlikult või ebateadlikult ­ kui ta on õigel kohal, mõjub alati hästi, liialdamisega aga saavutatakse vastupidine mõju.
Liikide vastastikusest suhtlemisest on kahepoolne kasu siginenud, kusjuures suuremaks kasusaajaks on loomamuinasjutt. Kui mõtlen sellele Kippari antud lauselõigule, siis on kasu tõesti kahepoolne, kuna muinasjutt muutub läbi lühivormide elavamaks ja lühivormide enda seisukohalt on see väga oluline, kuna aitab kaasa nende levikule, mis omakorda tähendab seda, et nad ei ole nii lihtsad rahvasuust kaduma.
Näited kõnekäändudest ja vanasõnadest:
'Rebane pilkab hunti'' ­ ...Aga hunt ei võtnud seda kuulda, vaid käänanud rebase kaela kõveraks; ''Kuidas hani hundi üle löönud'' ­ ...Hunt jäänud vesise suuga järele vaatama, aga mis läinud, see läinud; ''Käpp puulõhes'' ­ ...Karu saand suure kiskumisega käpad kätte, aga kindad jätnud peremehele; Kindad on siin ülekantud tähenduses. 6 ''Lindude ja loomade sõda'' ­ Julgus pool võitu;
Hinnangu andmine vanasõna või kõnekäänuga oleneb ka jutustajast. Suure Jaani päritoluga jutustajale Liisa Kümmelile on iseloomustav hinnangu andmine muinasjutu lõpus. Muinasjutu ''Hunt hammustab ära varese pea'' lõpetab ta üldtuntud vanasõnaga: '' Loll saab kirikuski peksa''. Teistkordsel esitamisel mõni päev hiljem olid jutus mõned detailid paremini sõnastatud, kuid varem lõppkokkuvõttes kasutatud vanasõna ei olnud. See on tõendiks, et jutustajal pole lugu sugugi alati ühesugune ja et ta seda iga kord improviseerides julgesti muudab, vähemalt mis puutub sõnastusse. (Pille Kippari näide).
Muistend loomamuinasjutus
Pealkiri tähendab seda, et vahel kajastuvad muinasjuttudes muistendilaadsed sündmused: kuidas on mingi nähtus tekkinud või miks on osad asjad just nii ja mitte teisiti. Et öeldut paremini mõista, esitan mõningad näited:
''Lestakala kõver suu'' - ...Sest ajast saadik on lesta suu viltu ja tema arsam asupaik on mere äeres liiva peal, kus teda alati lipitsemas näha võib. Muinasjutus oli ära selgitatud , miks on lestakala suu veel tänapäevalgi viltu.
''Reinuvaderi silmad'' - ...Kui haavapuu Rebase laulu kuulis, hakkas kelmi taga ajama. Ei saanud teda enam kätte. Sai ainult Rebase hänna otsa puutuda. Samast ajast olla Rebase hänna ots valge. Muinasjutust tuleb välja, et miks on rebase hänna ots veel tänapäevalgi valge.
'' Kiisk ja purikas'' - ...Sest ajast on nimetud*4 jõed, iseäranis Halliste , väga kalarikkad. Purikat, angerjat ja vähki on seal palju. 4* nimetatud Loos selgitatakse, miks on Halliste, Riisa ja Navesti jõed nii kalarikkad.
7 Kokkuvõte
Töö põhimeetoditeks oli kirjandusliku teooria uurimine ning sinna juurde vajalike näidete toomine, mis tõestaksid teooriad. Loomamuinasjuttudes esinev tegelaskond on väga mitmekesine ning igale tegelasele on antud oma karakter. Teemad vastavad üldiselt reaalsele olustikule, mis on aga muinasjutu sisse ära peidetud. Muinasjuttude elavdamiseks on sinna lisatud kõnekäände, vanasõnu ja erinevaid vormeleid. Töö annab loomamuinasjuttude lugemisel vaatenurga, millele tavalugeja pole ehk varem niipalju tähelepanu pööranud.
8 Kirjandus
Kippar , Pille 1989. Eesti loomamuinasjuttude tegelastest. - Paar sammukest 12. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 148 ­ 156 Kippar, Pille 1969. Rahvaluule lühivormidest loomamuinasjutus. Emakeele Seltsi aastaraamat 14- 15. Tallinn: Eesti Raamat. Lk 205 ­ 218 Laugaste, Eduard 1986. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus. Lk 246 ­ 260 http://et.wikipedia.org/wiki/Muistend http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/loomb.html http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/3.html http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/21.html http://www.folklore.ee/pubte/muina/loomad/180.html
9