Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mina olin siin (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud?
  • Kes on filmistsenaariumi autor?
  • Milliseid tema tehtud filme veel tead?
  • Kes näitlejatest filmis üles astusid?
  • Milline neist tegi Sinu arvates parima rolli?
  • Millest film räägib?
  • Mis sulle meeldis ei meeldinud selles filmis enam?
  • Miks peaksid seda filmi kindlasti vaatama a noored inimesed b nende vanemad c kõik inimesed?

„Mina olin siin“
Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015
1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud?
Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal.
2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta.
Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik.
Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid.
Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin".
Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis.
Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.
Henno teoseid:
  • Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003)
  • "Mina olin siin. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005)
  • "Mereröövlimäng" ( Troll 2005)
  • "Elu algab täna" (Eesti Päevaleht 2006)
  • Lühimängufilm "Südameasjad" (Allfilm 2007)
  • Tõsieluromaan " Homse maailma kirjanikud " (Marketing Communication Alliance OÜ 2013)

3) Kes on filmistsenaariumi autor? Milliseid tema tehtud filme veel tead?
Vastus: Filmistsenaariumi auror on eesti filmikriitik ,-stsenarist ja – režissöör ning televisioonitegelane Ilmar Raag.
Raagi filmid:
  • " Tappev Tartu" (1998)
  • telefilm "August 1991" (2005)
  • mängufilm "Klass" (2007)
  • "Klass: elu pärast" (2010)
  • draamafilm "Eestlanna Pariisis" (2012)
  • draamafilm "Kertu" (2013)
  • mängufilm "Ma ei tule tagasi" (2014)

4) Kes näitlejatest filmis üles astusid? Milline neist tegi Sinu arvates parima rolli?
Vastus: Näitlejatest astusid üles:
Rasmus Kaljujärv – Rass
Hele Kõre – Renita
Margus Prangel – Mõssa
Märt Avandi – Aivo
Marilyn Jurman – Säde
Johannes Naan – Janar
Tambet Tuisk  – Olari
Doris Tislar – Hanna
Nikolai Bentsler – Talis
Rafael Jenokjan – Ruslan
Minu arvates tegi kõige parema rolli Rasmus Kaljujärv, kuna ta on väga hea näitleja ning mängis oma rolli igati välja.
5) Millest film räägib?
Vastus: 17-aastane Rass liigub seltskonnas, kus alkohol , uimastid , purunenud perekonnad ja poolelijäänud koolid on rutiin . Rass on kindel, et tema rabeleb sellest välja, kuigi loota on tal ainult endale – ema on surnud, isa võõraks jäänud, tüdruksõber Säde töötu . Rass aga on armastuse, truuduse ja usaldatavuse nimel valmis ka kriminaalsel teel raha hankima. Kui ta oma sulist äripartnerile suure summa võlgu jääb, tundub narkoärikas Olari pakkumine väljapääsuna. Ent esimesele viieteistkümnele annusele järgneb juba palju suurema koguse müümise nõue, mis paiskab Rassi, ta poolvenna Mõssa ja sõbra Janari otseteed allmaailma julma tegelikkusse.
6) Iseloomusta filmitegelasi ja nende väärtushoiakuid.
Vastus: Filmitegelased:
Rass: Loo jutustaja . Poiss, kes elas koos Sädega, kuigi armastas Renitat. Ta oli arukas, ning oskas hästi valetada. Ta elu unistus oli saada arstiks, kuna ta isa oli ka arst. Raha teeniti varastamisega ja hiljem hakkas müüma narkootikume (sai Olksi käest), ning sellepärast võttis politsei nad kinni (samuti sellepärast, et oli pooleldi vastutav Olksi surma üle).
Säde: Rassiga elav tüdruk, kes käis poistega palju läbi. Läks rassiga tülli, kuna suudles suvalise mehega klubis.
Renita: Oli ilus tüdruk, ning ta meeldis peaaegu kõikidele poistele. Hiljem hakkas Rassist ka hoolima .
Olari: Oli seotud paljude mitte seadupäraste suhetega . Palju kartsid teda, kuna ta oli väga karm ja julm. Andis Rassile narkootikume müüa, ning tõmbas sellega jama kaela. Ta sai peksa, kuna Rass valetas tema kohta ja suri hiljem vigastustesse.
Janar: Rassi üks sõpru. Ise ei tahtnud kriminaalsete asjadega tegeleda, aga vajadusel aitas Rassi.
Mõssa: Rassi vend. Samuti tegels varastamisega. Toetas oma venda, kui sai.
Hanna: Olari õde. Olid mingid tunded Rassi vastu. Tema pärast Rass valetaski Olksi kohta. Hanna ise oli häbelik ja tore.
Talis: Rassiga lapsest peale läbi saanud. Oli juba varasest ajast raha teenimiseks raha varastanud
Aivo: Oli Rassiga alati vimma pidanud. Rass sai temaga ainult sellepärast läbi, et tema pool oli palju pidusi. Säde uus poiss.
7) Mis sulle meeldis / ei meeldinud selles filmis enam? Miks?
Vastus: Mulle meeldis see, et filmis oli hästi näidatud, mida tohib elus teha ja millega võib tegeleda ning mis võib lõpuks välja tulla. Meeldis ka see, et film oli mõtlemapanev ning eeskujuks kõigile tänapäeva noortele. Minu jaoks oli filmis natuke liiga palju roppusi, kuigi see on ka tänapäeval väga suur probleem.
8) Kas ja miks peaksid seda filmi kindlasti vaatama a) noored inimesed, b) nende vanemad, c) kõik inimesed?
Vastus: Noored peaksid seda filmi vaatama eelkõige selleks, et mitte teha samu vigu ning analüüsida kogu filmi tegevust.
Nende vanemad peaksid seda filmi vaatama aga selleks, et hoida oma lastel rohkem silma peal ning vajadusel neile abi osutada. Vanemad saavad filmist näha ka seda, milleks noored inimesed igasuguste asjade nimel valmis on.
Minu arvates peaksid kõik inimesed seda filmi vaatama, et mitte sattuda samadesse olukordadesse ning hoida oma lapsi võimalikult kaugel samalaadsete tegevuste eest mis antud filmis nähtud.
9) Kas film on võitnud autasusid ? Milliseid?
Vastus: Film on võitnud 1 autasu.
2009 15.- 20. aprillini toimus Moskvas rahvusvaheline detektiiv- ja kriminaalfilmide festival «DetectiveFest», kus kategoorias «Kuritöö ja karistus » võitis peapreemia .
Vasakule Paremale
Mina olin siin #1 Mina olin siin #2 Mina olin siin #3 Mina olin siin #4 Mina olin siin #5
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roosamommi Õppematerjali autor
Filmi ''Mina olin siin'' küsimuste vastused. Hindeks sain 5.

Sarnased õppematerjalid

mina olin siin
8
docx

mina olin siin

Väike- Maarja Gümnaasium Kaspar Bork Sass Henno ,,Mina olin siin" Referaat Juhendaja: õp E.Kiisküla Väike-Maarja 2012 Sisukord Sissejuhatus Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada. Vaesusest, vägivallast ja esimesest kinnikukkumisest.

Eesti keel
Nimetu
23
docx

Nimetu

Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1

Kategoriseerimata
Sass Henno-Mina olin siin
5
doc

Sass Henno "Mina olin siin"

TPT Sass Henno ,,Mina olin siin. Esimene arest." Referaat Koostas: Lauri Piisang Juhendas: Tiina Luik Tallinn 2008 Autorist Sass Henno sündis sügisel 1982, samal sügisel, kui suri Breznev. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina. Ta õppis 1989­ 2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001­2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003­2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis

Kirjandus
Sass Henno Mina olin siin-powerpoint kokkuvõte
11
pptx

Sass Henno Mina olin siin, powerpoint kokkuvõte

"Mina olin siin" Esimene arest Sass Henno 2005.a 12.b Sass Henno Sass Henno sündis 13. septembril 1982 Tartus. Ta õppis 1989­2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001­2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003­ 2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi-, video- ja meediareziid. Henno võitis 2005. aastal märtsis lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal, 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. Lühikokkuvõte Teos "Mina olin siin" rääkis 17. aastasest poisist nimega Rass ja tema poolvennast Mõttusest. Ühel päeval, kui

Kirjandus
Sass Henno-Elu algab täna-ettekanne
4
doc

Sass Henno "Elu algab täna" ettekanne

Tartu Kõrgemas Kunstikooolis. Aastatel 2003­2005 õppis Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Sass Hennolt ilmus 2005. aastal kõige esimesena raamatuna lugu "Mina olin siin I. Esimene arest" (Eesti Päevaleht 2005). "Mina olen siin" on kirjutatud triloogia esimese osana. Järgesid veel ilmunud pole, küll aga võib lugeda Internetist tutvustavat peatükki triloogia teisest osast. Samuti on vändatud antud raamatu põhjal film, mis esilinastus 2008. aasta septembris. Filmis mängivad konkurssi kaudu valitud noortele veel lisaks sellised näitlejad, nagu Rasmus Kaljujärv, Märt Avandi, Tambet Tuisk, Hele Kõre ja paljud teised. 2005. aastal ilmus Sass Hennolt

Kirjandus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill

Kirjandus
Arvo valton
28
doc

Arvo valton

kompensatoorseks rahmeldamiseks tähtsusetu müürijupi kallal kõrvalisel tänaval; ,,Tõrvikukandjas" on universumi vastuseks pime surnukamber. Skepsis sotsiaalse aktiivsuse suhtes laieneb inimelu mõtestatusele üldse, nagu näha novellides sõnumitoojast, kel puudub sõnum (,,Sõnumitooja"), ekslejast imelike muundumiste linnas, kus leiba asendab pomm, mis pole tegelikult pomm (,,Vernanda leib"), eriti aga suure eksistentsmudelina mõjuvas kolmeosalises novellis ,,Silmus". Suletud ruum on siin ahenenud silmuseks keset lagedat steppi, kus teed viivad ka silmusest mööda ­ see on valitav realiteet, mitte vältimatus. Vabal tahtel silmusesse läinud mees osutub olevat lõksus. Ta teeb põgenemiskatseid, võitelb ja resigneerub, kuni lõpuks mõtleb püünise ümber koduks ja elupidemeks, loobudes nõnda vabaduse ideestki. Novellikogude ,,Pööriöö külaskäik"(1974), ,,Läbi unemaastike"(1975), ,,Võõras

Kirjandus
Holokaust
290
pdf

Holokaust

1918–1921 – Juudivastased meeleavaldused ja rünnakud Ukrainas, Poolas, Lääne-Preisimaal, Ungaris, Slovakkias ning Rumeenias. Nendes pogrommides tapeti vähemalt 60 000 juuti. 1918 – Saksamaa kaotas Esimese maailmasõja. 1920 – Saksa Töölisparteist sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mugandatult natsipartei. 1921 – Hitler sai natsipartei liidriks. 1924 – Hitler kirjutas vanglas teose „Mein Kampf“ ja selles: „Täna siin ma usun, et ma tegutsen Kõikvõimsa Looja tahte järgi: kaitstes end juutide eest, võitlen ma Jumala töö eest.“ 1933 – Hitler sai Saksa valitsusjuhiks, kantsleriks. Aprilli boikott – sakslasi keelitati mitte ostma juudi poodidest. Juute hakati eemaldama tsiviilteenistusest, ülikoolidest ja pressist. 1935 – Nürnbergi seadused sätestasid: Juudid ei ole enam Saksa kodanikud. Juudid ei tohi abielluda mittejuutidega.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun