Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu Indoneesia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Vasta küsimustele põhjalikult, too näiteid, selgita. Vormista töö korrektselt: reavahe 
1,5, pööra tähelepanu õigekirjale ja sõnastusele – töö peab olema ladus, selge ja täpse 
sõnastusega. Kui tsiteerite, ärge unustage jutumärke.
1.      Kirjuta loetud teose pealkiri. Minu loetud teose nimi on ’’Minu Indoneesia. Maailma makett’’. 2.      Kirjuta autori nimi ja tutvusta autorit (mis eluala esindaja, miks ja kui kaua 
selles riigis / linnas viibis / on viibinud).
’’Minu Indoneesia. Maailma maketi’’ autoriks on Berit Renser, kes kandideeris Darmasiswa 
õppestipendiumile Indoneesias pärast Tartu Ülikooli semiootika magistrantuuri ja entoloogia 
õppekava läbimist. Autor sai stipendiumi ning suunati Solo linna Java saarel Sebelas Mareti 
ülikooli. Algselt plaanis autor olla Indoneesias aasta, kuid jäi kaheks aastaks. Ta käis 
Indoneesias  mitmes linnas eri saartel ja reisis pikemalt mööda Indoneesiat ringi. 3.      Millele keskendub autor oma teoses (riigi/rahvuse eripära, loodus, erialased 
kogemused vm)? Miks ta just nendele teemadele rohkem tähelepanu pöörab? Too 
näiteid (ühest ei piisa).
Berit Renser iseloomustas Indoneesiat mitmel korral kui ’’ühtsust mitmekesisuses’’. See 
tähendab, et igas Indoneesia nurgas on erinev kultuur, kuid samas on kõigis indoneeslastes 
midagi ühtset. Samuti ei rääkinud Berit Renser oma raamatus Indoneesiast pehmendatuna, ta 
kirjutas täpselt nii nagu tema seda nägi, ilma ilustamata otsese aususega, mis on 
indoneeslastele veidikene võõras. Autor keskendus oma teoses Indoneesia kultuurile ja 
erinevustele, kuid ka süüvis riigi probleemidesse. Metsade kadumine koos nende rahvaste, 
loomade ja kultuuriga, paljud altkäemaksud, avalikud saladused jne. Nt raiuti suurtes 
kogustes Borneo ürgmetsa ja Berit aitas ohus metsaelanikel teha hariva video presidendile. 
Samuti korraldas Berit ‘’Teeme ära’’ ürituse Jogjas Code jõe ääres. Indoneeslastel on pillav 
suhtumine keskkonna hoidmisesse. Samuti rääkis Berit, kuidas terve riik on seatud 
altkäemaksule: ülikoolis, igapäevelus jne. Indoneesias on ka see mureks, et on palju keelatud 
avalikke saladusi. Nt oli mõned aastad tagasi Indoneesia linnades suured kvartalid täis 
bordelle. Aga kui politseinikud läksid seda kõike kinni panema, oli see liigagi ‘’lõbus’’ nende
jaoks, et midagi selles suhtes teha. 2017. aastal suudeti siiski bordelli kvartal kinni panna. 
Autor pöörab just nendele teemadele tähelepanu, sest need on tema kodumaa kultuuri 
keskkonnast erinevad ja ta tunneb, et ta saaks aidata indoneeslasi mõnda asja paremini teha: 
prügi, põlismetsade kaitse jne. 4.      Mida huvitavat said loetud teosest teada … riigi/linna/rahva kohta? Kirjuta 
huvitavatest sündmustest, kommetest, mis iseloomustavad seda riiki/linna/rahvast, 
või esita teosest põnevaid fakte (põhjenda, miks valitud faktid sulle 
põnevad/hämmastavad tundusid).
Kui aus olla, siis ma ei teadnud, et nii suur osa indoneeslastest moslemid on. Sellega käis 
käsikäes ka tugev usk ja moslemi üritused. Rahva kohta õppisin ma ka seda, et indoneeslased 
on pigem seljatagused sosistajad, kes ei ütle kunagi teisele näkku, kui neid midagi häirib. Nt 
kui naabrid said teada, et Solos elas Berit mehega ilma abielus olemata, olid nad tema vastu 
hästi külmad. Samuti leidis ta ka järgmine hommik enda uksematilt surnud roti. 
Indoneeslased on äärmiselt külalislahked ja Berit pidi reisimistel vähe hotellides viibima, 


selle asemel ööbis ta võõraste juures. Veel pidasin ääretult imelikuks, et iga aasta käidi 
Kemukuse mäel üheöösuhteid pidamas võhivõõrastega. See pani mind vägagi imestama. 5.      Anna hinnang loetud teosele (mis meeldis / ei meeldinud; millele pani teos 
mõtlema; kas autor on hea jutustaja jms).
Minu hinnang teosele oleks 7,5/10. Valisin just lugemiseks Indoneesia, et õppida rohkem 
selle riigi kohta ning ma ei pidanud pettuma. Mulle meeldisid huvitavad lood ja kummalised 
kombed ning sain üpriski palju teada Indoneesiast, selle rahvast, selle keelest, selle muredest 
ja rõõmudest. Mis mulle ei meeldinud, oli see, et lõpp tundus mulle veidikene kiirustatult 
kokku panduna ja jutt kippus lõpus venima. Kuid see mind üldarvamuses ei mõjuta. Raamat 
pani mind mõtlema üleüldistest maailma probleemidest ja Indoneesia kaduvatest metsadest. 
See raamat tärgatas kindlasti minus uue unistuse: külastada Indoneesiat. 6.      Kas loeksid veel mõnd selle sarja teost? Põhjenda vastust.  Usun, et loeksin veel mõnd ‘’Minu sarja’’ raamatut. Kuid siiski loeks just Euroopa 
välistest riikidest. Arvan, et mulle jääksid igavaks naaberriikide kultuuride raamatud, sest 
need ei erine niivõrd palju Eestist. Järgmisena plaanin lugeda ‘’Minu Indiat’’, sest samuti 
sooviksin reisida Indiasse, kuid eelnevalt sooviksin lugeda samasugust ausat raamatut, 
mida kirjutas Berit Renser. Humoorikas, kuid aus. Nii saan rohkemgi veel teada päris 
India rahvast ja kultuurist ning ka riigi probleemidest.
Minu Indoneesia #1 Minu Indoneesia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 371286 Õppematerjali autor
Raamatu "Minu Indoneesia" vastused küsimustele.

Sarnased õppematerjalid

Anton Hansen Tammsaare  Juudit
34
docx

Anton Hansen Tammsaare „Juudit“

10. Selgita, kuidas väljendub teoses Tammsaare läbinägev hoiatus patriootiliste ja religioossete ideede kuritarvitamise eest. Juudit kasutas kogu aeg ettekäändena Jehoovat, et oma tahtmist saada. Näiteks: selleks, et Olovernese juurde saada, ütles Juudit, et ta sai Jehoovalt unenäos teate. Lisaks veel see kui rahvas hakkas linnas märatsema, siis valetati inimestele, et Jehoova olevat Juuditile teada andnud, et paari päeva pärast saab jälle süüa ja juua. Minu arust on see väga hea näide, kuidas patriootiliste ja religioossete ideedega saab inimeste üle kontrolli võtta. 11. Mida on meil tänapäeval sellest loost õppida? Ma arvan, et sellest loost on kõige rohkem õppida seda, et kõik hea tuleb inimeseni loomulikul viisil ehk kui see inimene on selle väljateeninud, mitte valetamise ja muu pahatahtlikul viisil. Näiteks: Olovernes ei ihanud kuulsust, kuid ta oli saanud kuulsaks läbi oma tegude, mis oli tema jaoks loomulik.

Kirjandus
I Eduard Vilde- Mäeküla piimamees
38
docx

I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees”

Heatcliffile ei ennustatud väga helget tulevikku, kuna mustlastesse ei suhtutud tol ajal hästi. Heatcliff aga tahtis tõestada kõigile, et ta on suuteline ka olema lugupeetud härra. Kui ta noor oli siis suhtuti temasse kui alamasse või mõnda orja, kuid täiskasvanuna suutis ta ennast kehtestada. Ta oli haritud, ta oli rikas kuna ta suutis osta omale Vihurimäe mõisa ning tema sõna maksis. Heatcliffi nimi on minu arust suhteliselt inglismaa pärane kuigi ta ei olnud pärit Inglismaalt. Oma välimuse tõttu pidi ta kogu aeg teistele tõestama, et ta on ka inimene mitte alam/ori. 4. ANALÜÜSI Heathcliffi nelja tüüpi suhtegruppide kaudu. Jutustaja esitleb Heatcliffi kohe raamatu alguses, kus ta on sünge ja ebaviisakas härra, kuid algus jääb arusaamatuks miks ta nii käitub ning mis on selle põhjustajaks. Siis tulebki mängu majapidajanna mrs

Kirjandus
Mein Kampf
95
doc

Mein Kampf

vajalikuna meie liikumise jaoks. Ma otsustasin kahes köites mitte ainult esitada meie liikumise eesmärke, vaid anda ka ülevaate selle arengust. Selline vorm annab enam, kui meie õpetuse lihtne esitlemine. Seejuures sain ma võimaluse esitada ka oma isiklik arengulugu. See osutus mu töö esimese ja teise köite jaoks hädavajalikuks, kuna mul tuli lõhkuda need alatud legendid, mis on välja mõeldud juudi ajakirjanduse poolt minu kompromiteerimiseks. Selles minu töös pöördun ma mitte võõraste, vaid nende meie liikumise pooldajate poole, kes kogu südamest sellele kaasa elavad ja kes soovivad seda mõista võimalikult sügavalt ja lähemalt. Ma tean, inimeste sümpaatiat on kergem võita suulise kui trükisõna abil. Iga suur liikumine maa peal võlgneb tänu oma kasvu eest suurtele oraatoritele, mitte suurtele kirjanikele. Kuid ikkagi, selleks, et meie õpetus saaks lõpliku esitluse, peab tema printsipiaalne olemus olema fikseeritud kirjalikult

Saksa ajalugu
Meister ja Margarita
11
doc

Meister ja Margarita

1928 aastal alustas Mihhail Bulgakov romaani kirjutamist, kuigi teadis, et tema eluajal teos trükki ei pääse. 1930 aastaks valmis esimene versioon teosest, mis läks aga ka kohe ahju. Üks pakutud põhjustest on see, et 1920. aastate lõpul oli enamus Bulgakovi töödest keelatud ning näidendid repertuaarist maha võetud ja seeläbi ka kirjanikult loomesoov hetkeks surmatud. Bulgakov: "Kõik minu kirjandusteosed on hukkunud... Minu saatuseks on vaikida." Teine käsikiri valmis 1936. Sellel versioonil oli rohkem pealkirju: "Võimas kantsler", "Saatan", "Siin ma olen", "Must teoloog", "Välismaalase hobuseraud". Kolmandat korda alustas Bulgakov 1936. või 1937. aastal ja töötas selle kallal kuni surmani , lisades sellele parandusi ja täiendusi kuni 19. peatükini. 13

Eesti keel
Pisuhändi kokkuvõte
23
docx

Pisuhändi kokkuvõte

Olles nii suures hädas kutsub ta appi oma vana klassivenna Piibelehe, kes elab suhteliselt viletsat elu ning on huvitatud oma elujärje parandamisest, samuti on Piibeleht loome vallas väga tubli ning temalt on ilmunud nii mõnedki raamatud. Sander teeb talle ettepaneku, et see kirjutaks raamatu ära tema eest ( Sander: ,, Iseasi oleks, Piibeleht, kui sina mind aitaksid"), muidugi kopsaka summa eest ( Sander: ,, Ma maksan sulle kahe-, - ütleme kolme-, - minu pärast neljakordse honorari! - ja kui sul veel muid soove on, mille täitmine minu võimise piirides ­ minu käsi: ma täidan nad!"). Ja nii saabki, raamatu ilmudes saab see parimaid arvustusi ning võidab koguni kirjandusseltsilt kõige kõrgema auhinna ( Matilde: ,, Kirjandusselts - ,,Pisuhänd" ­ auhind ­ kõige kõrgem auhind!"). Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti

Eesti keel
Kirjanduse koolieksamipiletid 2013
14
docx

Kirjanduse koolieksamipiletid 2013

sõda teiseusuliste vastu. Kui Karl Suur Hispaaniast 778 tagasi pöördus, ründasid baskid tema jalaväge ja hävitasid selle. Võitluses langes ka Roland. Lugulaul ülistab vasallitruudust ja rüütlivaprust, idealiseerib õiglast ja autoriteetset valitsejat. Teoses pole armastust ega huumorit, ainult rahvuse kaitsmise idee. · ,,Laul minu Cidist"- 12.saj, teose peategelane on Rodrigo, hüüdnimega Cid. Cid tähendab isandat ja on hispaania senjööride sage tiitel. Cid kuulus kõrgaadlisse oli kuninga Sancho II väeülem ja peamine abiline. Pärast Sancho surma sai troonile tema vend Alfonso VI, kes soosis krahve, kes Cidi vihkasid- nii tekkis Cidi ja Alfonso vahel riid ja Alfonso kasutas esimest võimalust, et Cid pagendada

Kirjandus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

Heiki Vilep, kelle peamine tegevusala on kodulehekülgede loomine ja haldamine, tegi oma kodulehe juba 1990ndate keskel. Lastele suunatud kodulehelt saab kirjanik Vilepi ja tema teoste kohta lugeda viimased 6 aastat. Kodulehelt võib leida igast teosest tutvustava jutu või luuletuse, sellele on kogutud kõik trükimeedias ilmunud arvustused ja ettekanded jms. Kirjanik peab seal oma blogi ehk veebipäevikut. Vilep valdab ka internetiavarustes tegutsemiseks vajalikku sõnavara: ,,vaata minu täielikku profiili'" kõnetab lapsi rohkem kui ,,elulugu" või ,,biograafia". (Vilep 2007a). Hoolimata elektroonilise meedia olulisuse tunnistamisest on vähestel eesti kirjanikel oma koduleheküljed. Valdavalt on tegu noorema põlvkonna autoritega, nagu Sass Henno, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Sven Kivisildnik. Eesti lastekirjanikest on oma koduleht ainult Valeria Ränikul ja loomisjärgus Aidi Vallikul, kelle kodulehe autoriks on Vilep

Kirjandus
Rehepapp
18
docx

Rehepapp

““ (lk. 58). Kahepalgelisi ja ahneid inimesi leidub tänapäeva maailmas igal pool. Luise – mõisa teenijatüdruk, kes varastas mõisaproualt kleite ning see järel uhkustas nendega „Jah pole viga,“ nentis Luise. „Ma polekski raatsinud seda sulle tuua, aga mul endal on peaaegu samasugune, ainult veidikene ilusam.“ (lk.10). Luise oli ka väga hella südamega „“Aga Luise, kust te ometi sellise kleidi olete võtnud! See oleks nagu minu vanaema oma, oo jaa, selliseid kannavad tänapäeval veel ainult väga vanad inimesed! Ja pealegi on ta must nagu surirüü! Luise, ma keelan teil selliste õuduste kandmise!“ Siis oligi Luise oma tuppa tormanud, voodile kummuli viskunud ja ohjeldamatult nutnud häbist ja kadedusest, sest ta oli ka ise märganud, kui palju kaunimad on noore preili rõivad vana parunessi tagant näpatud hilpudest.“(lk. 69-70) Nagu teised

Eesti kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun