Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika kontserdiarvustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Narva Eesti Gümnaasium
Kontserdi arvustus
Katti Tširkova
11.klass
Narva 2010
11. aprillil toimus Geneva keskuses kauaoodatud paasapüha kontsert . Muusikat esitas Narva Sümfooniaorkester, laulis õigeusukiriku koor ja tuntud ooperilaulja Olga Sosnovskaja .Dirigeeris Anatoli Štšura.
Kontsert algas Narva õigeusu kiriku papi jutlusega. Ta õnnitles õigeusulisi kauaoodatud paasapüha puhul ning soovis häid kontserdielamusi. Pärast tema jutu lõppu lauluis kirikukoor, mis koosnes viiest inimesest, nelja jumalateemalist laulu. Nende kõla oli imeline . Hääled kõlasid kui üks tervik. Seda laulmist oli meeldiv kõrvaga kuulata, kuid olin väga õpnevil ja tahtsin rohkem kuulda mängimas sümfooniaorkestrit kuna instrumentaalmuusika meeldib mulle ikkagi rohkem ning eelistan külsatada kontserdeid, mis on rohkem pillimuusikale keskendunud.
Lõpuks sai kuulda Narva Sümfooniaorkestri mängu. Esimeseks palaks oli Mihhail Glinka "Komarovskaja". Kuna ma pole varem Narva Sümfooniaorkestrit mängimas näinud,oli mulle suureks üllatuseks niivõrd hea ja kvaliteetne mäng.
Kohe-kohe ilmus lavale ka Olga Sosnovskaja, kes esitas Rimski Korsokovi "Snegurotskat", " Marfa aariat" ooperist " Tsaari pruut " ja Pjotr Tšaikovski "Lolanta aariat" ooperist "Lolanta".Kuna olen juba maininud, et ooperit ja vokaalset esitamist mulle kontserditel kuulata ei meeldi hakkasin sellest tüdinema juba pärast esimest pala. Kuigi Olga Sosnovsjakat saatis orkester oli saali akustika niivõrd hea, et laulja hääl kostis niivõrd valjusti, et koguni tundus, et ta summutas oma häälega ära kogu orkestri.See ei ole muidugi halb, vaid näitab hoopis laulja suurt potentsiaali ja oskust laulda .Esimene pool tundus siiani kuidagi mage, kuid kuna Tšaikovski mulle väga meeldib oma voolavuse, kergluse ja kaasakiskuvuse pärast oli vähemalt see osa vokaalsest esinemisest põnev kuulamiseks.Tšikovski paladest olid veel mängitud orkestri poolt " Muinasjutt tsaar Saltaanist".
Enne esimese vaatuse lõppu mängis orkester veel Modest Mussorski "Sorotsenski laata " . See kõlas väga vägevalt. Viiulid kõlasid väga lõbusalt. Silmad kinni pannes tundus, et olen vanas vene külas, kus on parajasti talv ja toimumas laat . Inimesed kiirustavad ning igalt poolt on tulemas neid juurde. Lastel on lõbu laialt ning on tunda just valminud saiade lõhna.
Selle palaga oligi lõppenud esimene vaatus . Olin veidike väsinud enne kuulatud vokaalmuusikast, kuid uudishimu kuulda palasid, mida mängitakse järgnevalt teises vaatuses oli suur.
Teine vaatus algas jutustaja monoloogiga. Ta rääkis Mihhail Glinka palast "Öö Madriidis". Nimelt kirjutas Glinka selle loo olles viimast ööd Madriidis, nautides Hispaania kottpimadaid öid juues veini ja nautides muusikat ja hispaania tantsu.
Järgnevalt kõlaski M. Glinka "Öö Madriidis". See oli tüüpiline hispaania laul, sellele iseloomuliku kõlaga. Alguses oli see rahulik ja salakavala kõlaga. Tekkis koguni tunne, et mind keegi selja taga varitseb, kuid järjest läks see meloodilisemaks ja meeldivamaks. Oli kuulda kastanjetida kõpsutamist ja pasunate madalat möirgamist.Kuna olen ise Hispaanias käinud , tunnen ka vaidi selle maa muusikat ning seda pala kuuldes tulidki meelde need palavad päevad sellel soojal ja kirglikul maal. Lõpu poole muutus muusika väga kiireks ning jõuliseks. Ka kõla muutus võimsaks ning saali akustika oli niivõrd hea, et oli kuulda igat pilli mängimas. Seda ei võinud keegi oodata, et saalil niivõrd hea kõla olla võiks.Orkester oleks kui teiseks vaatsuseks üles ärganud ning hääle sisse saanud ning mänginud seda pala kogu tema ilus ja võimsuses.
Lõpetuseks kõlas jällegi Tšaikovski variatsioon teemal Rokoko . Solistiks oli noor, kuid juba tuntud ja heal tasemel muusik Aleksei Stadler, kes mängis tšellot. See kõlas väga kaunilt. Kuigi pala kestvus oli peaaegu 10 minutit, kuulasin seda ühel hingetõmbel. See oli vapustav , kuidas üks nooruk suutis niivõrd pika aja jooksul mängida ilma noodita. Orkester otse loomulikult vaatas nooti, kuid solist mitte. Sellise hea mälu treenimiseks kulus vist palju aega. Kuid kes teab, võib-olla on see tal juba loodusest niivõrd hea.
Meloodia oli sujuv ning vaikne. Tšello mängis lõbutsevalt ning viiulid mängisid talle takka justkui pahandavad emad, kes keelavad oma lapsel lompides tatsata.
Üldmulje kontserdist oli vägagi hea. Kuna mulle meeldivad sellist laadi instrumentaalmuusika kontserdid, siis jäin üsnagi rahule ning piletihind tasus end ära.
Muusika kontserdiarvustus #1 Muusika kontserdiarvustus #2 Muusika kontserdiarvustus #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Katti Golubeva Õppematerjali autor
Geneva keskus - Narva Sümfooniaorkester, laulis õigeusukiriku koor ja tuntud ooperilaulja Olga Sosnovskaja.Dirigeeris Anatoli Štšura

Sarnased õppematerjalid

Muusikaelu ja ooper 19-sajandil-19-sajandi üldiseloomustus
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ­ ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus ­ aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.

Muusika ajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

vanemail olid käed töödtegemist täis, peaaegu omapead jäetud Giuseppe kasvas inimpelgliku ja endassesulgunud lapsena. Aidates ema kodustes töödes, täites isa poekeses müüjakohustusi ning hoolitsedes nõrgamõistusliku noorema õe Giuseppa eest, jäi poisike õige kauaks kooliõpinguist kõrvale (Roncoles kooli polnud) ning tema üksluist lapsepõlve aitas sisustada külaelanikelt ja rändpillimeestelt kuuldud muusika. Kõige suuremat naudingut pakkusid talle külakiriku oreli võimsad helid. Kohalike tavade kohaselt pidi Giuseppe juba seitsmeaastaselt jumalateenistuste ajal kooris laulma ja kirikuõpetajat abistama. Kord olnud muusika võlujõud sedavõrd lummav, et ta kogu maailma ja eeskätt muidugi oma "ametialased" kohustused hoopis unustas, paatrile püha vee ulatamata jättis ning oma hajameelsuse pärast pühalt isalt nii tugeva müksu sai, et ta altaritrepilt alla veeres ning meelemärkuse kaotas

Muusika
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

niisiis oli ta reisinud ja maailma näinud, needsamad silmad olid näinud maakonna kohtuhoonet, millel öeldi plekk-katus olevat. Aukartusest, mida need mõtisklused sisendasid, andsid tunnistust paljuütlev vaikus ja vahtivate silmade read. See oli suur kohtunik Thatcher, nende oma advokaadi vend. Jeff Thatcher läks otsekohe ettepoole, et näidata oma lähedust suure mehega ja lasta end tervel koolil kadestada. Tema hingele oleks olnud muusika teiste sosistamist kuulda. «Vaata teda, Jim! Ta läheb sinna. Vaata ometi! Ta kavatseb talle kätt anda; nüüd surub ta tema kätt. Pagana pihta, kas sa ei sooviks Jeff olla?» Mister Walters hakkas «end näitama» igasuguste ametlike askelduste ja toimetustega, «andes käske, tehes otsuseid, ja-gades juhtnööre siin-seal ja igal pool, kus võimaluse leidis. Raamatukoguhoidja «näitas end» sellega, et jooksis kaenlatäie raamatutega sinna-tänna ja tekitas

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun