Muusika kontserdiarvustus (0)

Narva Eesti Gümnaasium
Kontserdi arvustus
Katti Tširkova
11.klass
Narva 2010
11. aprillil toimus Geneva keskuses kauaoodatud paasapüha kontsert . Muusikat esitas Narva Sümfooniaorkester, laulis õigeusukiriku koor ja tuntud ooperilaulja Olga Sosnovskaja .Dirigeeris Anatoli Štšura.
Kontsert algas Narva õigeusu kiriku papi jutlusega. Ta õnnitles õigeusulisi kauaoodatud paasapüha puhul ning soovis häid kontserdielamusi. Pärast tema jutu lõppu lauluis kirikukoor, mis koosnes viiest inimesest, nelja jumalateemalist laulu. Nende kõla oli imeline . Hääled kõlasid kui üks tervik. Seda laulmist oli meeldiv kõrvaga kuulata, kuid olin väga õpnevil ja tahtsin rohkem kuulda mängimas sümfooniaorkestrit kuna instrumentaalmuusika meeldib mulle ikkagi rohkem ning eelistan külsatada kontserdeid, mis on rohkem pillimuusikale keskendunud.
Lõpuks sai kuulda Narva Sümfooniaorkestri mängu. Esimeseks palaks oli Mihhail Glinka "Komarovskaja". Kuna ma pole varem Narva Sümfooniaorkestrit mängimas näinud,oli mulle suureks üllatuseks niivõrd hea ja kvaliteetne mäng.
Kohe-kohe ilmus lavale ka Olga Sosnovskaja, kes esitas Rimski Korsokovi "Snegurotskat", " Marfa aariat" ooperist " Tsaari pruut " ja Pjotr Tšaikovski "Lolanta aariat" ooperist "Lolanta".Kuna olen juba maininud, et ooperit ja vokaalset esitamist mulle kontserditel kuulata ei meeldi hakkasin sellest tüdinema juba pärast esimest pala. Kuigi Olga Sosnovsjakat saatis orkester oli saali akustika niivõrd hea, et laulja hääl kostis niivõrd valjusti, et koguni tundus, et ta summutas oma häälega ära kogu orkestri.See ei ole muidugi halb, vaid näitab hoopis laulja suurt potentsiaali ja oskust laulda .Esimene pool tundus siiani kuidagi mage, kuid kuna Tšaikovski mulle väga meeldib oma voolavuse, kergluse ja kaasakiskuvuse pärast oli vähemalt see osa vokaalsest esinemisest põnev kuulamiseks.Tšikovski paladest olid veel mängitud orkestri poolt " Muinasjutt tsaar Saltaanist".
Enne esimese vaatuse lõppu mängis orkester veel Modest Mussorski "Sorotsenski laata " . See kõlas väga vägevalt. Viiulid kõlasid väga lõbusalt. Silmad kinni pannes tundus, et olen vanas vene külas, kus on parajasti talv ja toimumas laat . Inimesed kiirustavad ning igalt poolt on tulemas neid juurde. Lastel on lõbu laialt ning on tunda just valminud saiade lõhna.
Selle palaga oligi lõppenud esimene vaatus . Olin veidike väsinud enne kuulatud vokaalmuusikast, kuid uudishimu kuulda palasid, mida mängitakse järgnevalt teises vaatuses oli suur.
Teine vaatus algas jutustaja monoloogiga. Ta rääkis Mihhail Glinka palast "Öö Madriidis". Nimelt kirjutas Glinka selle loo olles viimast ööd Madriidis, nautides Hispaania kottpimadaid öid juues veini ja nautides muusikat ja hispaania tantsu.
Järgnevalt kõlaski M. Glinka "Öö Madriidis". See oli tüüpiline hispaania laul, sellele iseloomuliku kõlaga. Alguses oli see rahulik ja salakavala kõlaga. Tekkis koguni tunne, et mind keegi selja taga varitseb, kuid järjest läks see meloodilisemaks ja meeldivamaks. Oli kuulda kastanjetida kõpsutamist ja pasunate madalat möirgamist.Kuna olen ise Hispaanias käinud , tunnen ka vaidi selle maa muusikat ning seda pala kuuldes tulidki meelde need palavad päevad sellel soojal ja kirglikul maal. Lõpu poole muutus muusika väga kiireks ning jõuliseks. Ka kõla muutus võimsaks ning saali akustika oli niivõrd hea, et oli kuulda igat pilli mängimas. Seda ei võinud keegi oodata, et saalil niivõrd hea kõla olla võiks.Orkester oleks kui teiseks vaatsuseks üles ärganud ning hääle sisse saanud ning mänginud seda pala kogu tema ilus ja võimsuses.
Lõpetuseks kõlas jällegi Tšaikovski variatsioon teemal Rokoko . Solistiks oli noor, kuid juba tuntud ja heal tasemel muusik Aleksei Stadler, kes mängis tšellot. See kõlas väga kaunilt. Kuigi pala kestvus oli peaaegu 10 minutit, kuulasin seda ühel hingetõmbel. See oli vapustav , kuidas üks nooruk suutis niivõrd pika aja jooksul mängida ilma noodita. Orkester otse loomulikult vaatas nooti, kuid solist mitte. Sellise hea mälu treenimiseks kulus vist palju aega. Kuid kes teab, võib-olla on see tal juba loodusest niivõrd hea.
Meloodia oli sujuv ning vaikne. Tšello mängis lõbutsevalt ning viiulid mängisid talle takka justkui pahandavad emad, kes keelavad oma lapsel lompides tatsata.
Üldmulje kontserdist oli vägagi hea. Kuna mulle meeldivad sellist laadi instrumentaalmuusika kontserdid, siis jäin üsnagi rahule ning piletihind tasus end ära.