Sõnu seletav sõnaraamat

Jutustaja – Juhan Peegel, Kaarel Ird „Ma langesin esimesel sõjasuvel” (1979) - Heinz – Kroetz „Ülem-Austria” (1980) - Astrov – Anton Tšehhov „Onu Vanja” (1980) - Kreutzwald – Vaino Vahingu, Madis Kõiv „Faehlmann” (1982) - Karl Moor – Friedrich Schiller „Röövlid” (1983) -
Jutustaja tegelikult on uskunud. Kui rahvausundi kohta käival väitel puudub eepiline struktuur, nimetatakse seda usutõeks („Metshaldjal on saba“, „Majahaldjas elab tallis“). Olulist rolli on mänginud traditsioonikandjad, inimesed, kellel on olnud erilinehuvi ja võime kodukoha traditsioone edasi kanda.
Jutustaja – teadvus, kes jutustab (ja tõlgendab) lugu Vaatepunkt e fookus; paik või teadvus, kust loos toimuvat nähakse (ja tõlgendatakse) Fiktsionaalne maailm (= fiktsiooni-maailm) – fiktsionaalse narratiivi loodud ilmatervik, mis on asustatud narratiivi määratletud tegelastega.

Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem 3 kuulnud. Mees küsib, kas jutustaja pole siis lugenud pastor Roth’i raamatut „Inimene puhastustules“. Jutustaja tunnistab, et on seda lehitsenud.
Jutustaja on sisenenud uksest, milleni ta jõudis esimese osa lõpus ja ta leiab end piiripunktist, kust tagasi ta enam minna ei saa. Piiripunktis on igalpool kõiksugu erinevates keeltes silte, mis keelavad igaüks midagi.
Jutustaja on vahepeal ilma jäänud oma istekohast ja Stanley loovutab talle enda oma, mis on millegipärast laste keskel.

Jutustaja on pagulane ja vastab nii tavaliseks saanud küsimusele ekslikult, et on seal viibinud seitse aastat.
Jutustaja on veidi pettunud, et seda ühe maaliga saali nii suurejooneliselt kunstinäituseks on nimetatud.
Jutustaja on kolmandas isikus ja kasutab korralikku kirjakeelt ja autor ei väljenda oma suhtumist kuidagi.

Jutustaja - anne ühinesid ja said kõige suurema kuulsuse osaliseks ajaloolistes romaanides.
Jutustajatüübid homodiegeetiline - jutustaja kui üks loo osalistest ja autodiegeetiline- peategelane on jutustaja.
Jutustajale on nimi võõras, kuid tal on tunne, nagu oleks ta seda kuskilt varem kuulnud.

Jutustaja vaatepunkt on olulisem kui süžee ise. Kirjanduses ja elus on teistsugused seadused.
Jutustaja on juttu kuulnud reeglina rohkem kui üks kord ja mitmetelt esitajatelt.
Jutustaja koht on kahe lopsaka daami vahel, kes tema olemise üpris kitsaks muudavad.

Jutustaja on kolmas isik, ehk mitte peategelane ega keegi tegelastest üldse.
Jutustaja vaatepunkt on Popi poolde kaldu ja see mõjutab vägagi teksti tähendust.
Jutustajaks on kirjanik ise. Jutustaja on ka ise sündmuse osaline.

Jutustaja on selles teoses olemas, kuid mitte kõige tähtsam.
Jutustaja on kõrvalseisev isik, pigem vaatleja kui sekkuja.
Jutustajana on Vahtra emotsionaalne ja mõnusalt humoorikas.

Jutustaja demeeter on viljakusjumalanna ja vastandiks Meetrile.
Jutustaja on hääl, mis edastab teose sündmustikku.

Jutustajal on võime teada tulevikku, ta teab kõike.
Jutustaja on samal ajal kroonik, moraalilugeja,
Jutustajaid on teoses 10: 7 neidu ja 3 noormeest.

Jutustaja on saatuse tahtel pidanud kannatama.
Jutustaja ehk autori erapooletu hoiak.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Jutustaja roll on Penelopel ja tema kaheteistkümnel teenijannal.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !