Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"vanameeste näppaja" Mehis heinsaar (8)

3 KEHV
Punktid
„Vanameeste näppaja“ Mehis Heinsaar.
Tere.
Tegelased: Vanahärra
Van Linderberg aka Poiss – suure ja kurva peaga, helesiniste silmadega , seljas nahast ranits ning tumesinine kooliülikond.
Tegevuspaik : N. Linnakese pargis, kus vanamees istus pingil , nagu igal hommikul ning kuulas hoburästaste laulu. Hiljem läksid poisi vanemate korterisse.
Paranormaalsed nähtused: vanahärra ei uskunud, et poisi nimi on Van Linderberg ning tahtis et ta juhatakse ennast tema elukohta. Nad suundusid läbi hommikuse pargi kesklinna poole. Kesklinna jõudnud, jätkasid nad teed pikki kitsaid munakividest tänavaid, ületades raekoja platsi, kus kojamehed hoolega öist prahti kokku pühkisid, ja pöördusid siis vana apteegi juurest allamäge. Ühel sellisest väiksest tänavatest juhtis poiss vanahärra kangi alt läbi, suundudes üle räpase sisehoovi ning sisenedes neljakordsesse kivimajja. Seal tõusid nad mööda nagisevat puust keerdtreppi kolmandale korrusele, peatusid nad ühe räämas ukse ees, kust värv oli maha koorunud ning jalamatt haises kassikuse järele. Sinna jõudes mõtles vanahärra „teadagi, mis perekonnaga siin on tegemist“. Poiss koputas uksele aga keegi ei vastanud, siis võttis ta taskust suure võtme ning keeras ukse lukust lahti. Vanahärra avas ukse ning nägi enda ees kesksuviselt lopsakat pargimaastiku. Pügamata rohi , mille seas õitses angervaks ja karuohakas, iidsed põlistammed läbisegi pärnade, kuuskede ja leinapajudega. Kinnikasvanud mustriga jalgrajad ja tumeda veelised tiigid, mille kohal lendlemas kiilid. Ja kõige selle hooletu roheluse keskel sagimas ringi arutu hulk vanamehi, kes olid jagunenud väiksemateks gruppideks. Ta mõtles, et kuhu ta küll sattunud on, ning pööras ennast ringi, et tuldud teed tagasi minna. Seal, kus ennem oli uks, seisis nüüd kõrge, metsviigipuudesse mähkunud müür.
Kohtumine Taageperas.
Tegelased:
Hannes – 17 aastane poiss, rohekas -hallide silmadega, peast eemale hoidvad kõrvad, heledad juuksed, pruuni kampsuni ja määrdunud pükstega, jalas Läti kummikud
Musträstaste parv
Tegevuspaik: Hannese vanaisa kodukoht, kuhu ta läks koos oma emaga, et paar õunapuud tühjaks korjata.
Paranormaalsed nähtused: kohale jõudes oma vanaisa kodukohta käis ta paar tiiru ümber maja ja läks võttis küünist korvi ning seadis sammud õunaaeda. Seal oli 32 õunapuud. Olles vaevaliselt puu otsa roninud nägi ta üht suurt tumedat pilve, vihmapilv see ei saanud olla kuna ülejäänud taevas oli sinine. See pilv kord hajus ja siis jälle koondus . See oli musträstasteparv, mis maandus õunaaeda. Linnud mandusid üksteise otsa hunnikusse, tiibu rapsides haarasid nad küüniste ja nokkade abil üksteisest kinni. Neist sai umbes Hannes-kõrgune torn kui linnud jäid vait ja liikumatuks . Hannes hakkas musträstastes aimama inimkuju . Mida enam inimkuju musträstaste all selgines, seda hajusamaks muutusid linnud. Nüüd seisis Hannese vastas inimene, ilma lindudeta. Hannes vaatas teda ja ennast ning avastas et tema täpne koopia seisab tema vastas. Hannes küsis lindpoisilt mis ta nimi on ning lindpoiss vastas, et tema nimi on Hannes. Hannes pani kori käst ning astus sinna kus oli ennem lindpoiss seisnud. Poisslind ronis puu otsa, kus Hannes oli ennem õunu korjanud, ning hakkas õunu korjama. Hannes tundis et keegi on tema vasakul õlal, ta pööras pea ning nägi seal musträstast. Siis pistis kampsuni kaelusest pea välja teine musträstas ja varrukaist komas ja neljas. Hannes kattus lindudesse. Lärmatsedes paiskus linnukuhi õhu laiali, koondudes jälle tihedaks pilveks. Hannes kes istus õunapuu otsas mõttes endamisi , et see oli imelik, et hetk tagasi oli ta justkui poissi näinud lindude asemel.
U.
Tegelased: jutustaja
u.
tema
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
Päevad Lillekülas.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
Esimese eestlase jutustus.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
Liblikmees.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
Paap ja King -Mees.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused: Paap ja King-mees on Häädemeestes müüdid, kellest tõde teavad vähesed rääkida. Väike poiss siiski teab -- Oli kord Paap, kes leidis rannas uhke kinga, millest kasvas peatselt üks mees välja. Mees aga oli rohkem lind kui inimene, soovis ära lennata ja sügismaigulist rannariba selja taha jätta. ja viimaks lahkubki... jättes Paabile mälestuseks kaunid kingad , olid need siis huumusrikka sõnniku või kella-viie-tee eest, ei tea. Ega vist peagi.
Kuidas Surm Mirabeli juurde tuli
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
Saatust veeretatakse täringutel. Ja Surm ei ole mitte mees vikatiga, vaid siniste silmadega 6aastane poiss. Lugu saab värvingu aga alles siis, kui Surm (kes tegelikult siiski 10K aastane) armub ühte kõige kaunimasse tütarlapsesse.
Oliver Helvese lugu.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused: Oliver Helves, mäöödunud sajandi suurkuju, polegi tegelikult nõnda suur kui ta maailmale paistis. Kogu loomingu ta eest tegi tegelikult üks elukas, kelle ta rentslist leidis ja üles kasis. Ehk siis lugu geeniusest, kellest tegelikult keegi mitte midagi ei tea. Ja Oliver Helvesest, kes oleks pigemini sobinud põetajaks ja kadedast sõbrast, kes tegelikult osutus mõrvariks.
Ühel ilusal märtsihommikul.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
1969.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
1976.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
1983.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
Tegelane läheb võlurite juurde tööle. Iga päev teeb võlureile süüa, aga palka ei saa ja söögi ostab ka veel oma raha eest. Suurem asi kokk ta pole, aga head kokka ju sellise lepinguga tõesti ei saa. Mingit võlukunsti ta ei õpi ja jutt lõpeb veel suurema jampsiga kui algas.
Üllatumine Saadijärve ääres.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
Leträp.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
Kohtumine ajas.
Tegelased:
Tegevuspaik:
Paranormaalsed nähtused:
vanameeste näppaja-Mehis heinsaar #1 vanameeste näppaja-Mehis heinsaar #2 vanameeste näppaja-Mehis heinsaar #3 vanameeste näppaja-Mehis heinsaar #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 201 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor bellac Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Siia laskis ta kasti langeda, et pisut aru pidada ja inimvoolu hõrenemist oodata. See oli õnnelik tegu, sest siin oli tal juht tähele panna, et temast mööda kanti hullemaid ja suuremaidki kaste, kui tema oma oligi. Sellest sai ta südant: haaras kasti uuesti paremale põlvele ja hakkas edasi astuma. Kui Indrek jaamahoonest läbi tema esisele jõudis, oli suurem hulk juba lahkunud. Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta. ,,Seadke serviti, siis mahub paremini," õpetas vanamees. ,,Soo, ja nüüd istuge pääle," käskis ta lõpuks. ,,Kuhu ma küll sõidan? Kuhu ta mu viib?" arutas Indrek endamisi. ,,Kas üle jõe?" küsis voorimees. ,,Ma'p tea isegi," vastas Indrek. ,,Kuis nii? Kuhu me siis sõidame?"

Eesti keel
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (8)

Launo112 profiilipilt
Salastatud Onsee: Võiks olla ikkagi kus see üldine tegevus toimus, kõik tegelased ning ka kokkuvõte!

18:13 14-03-2010
Lincu profiilipilt
Lincu: Täielik jama, mitte mingisugust abi ei saanud siit!
12:06 02-01-2013
twicetoldjoke profiilipilt
twicetoldjoke: Liiga lünklik, oleks võinud ikka rohkem kirjutada
17:09 07-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun