Teose analüüs - Kurjus (1)

5 VÄGA HEA

Teose analüüs
Kadi Koemets
12.A
Ülesanne 1

Valisin Jan Guillou teose „ Kurjus “. Žanriks on romaan.

Tegevus toimub pärast Teist maailmasõda, umbes 1950.aastatel Rootsis. Peategelane Erik on oma kasuisa vägivalla ohver. Samaaegselt on ta oma kooli jõugu liider, kuhu kuulusid ka Tuletorn ja Göran, kes üritasid temalt võimu ülevõtta. Kõik kartsid Erikut tema hea kaklusoskuse tõttu. Ise ta selle üle õnnelik ei olnud. Kaklused olid Eriku jaoks muutunud vastikuks ning justkui kohustuseks teiste jõugu liikmete ees – ta hakkas ohvritele kaasa tundma ilmselt seepärast, et ta isegi oli vägivalla ohver. Pärast seda kui politsei oli jõugu liikmed tabanud varguselt, nimelt varguste laine tõttu oli ülesseatud varitsus, heideti Erik koolist välja, kuna inimesed, kellega ta arvas olevat sõbrad, reetsid ta. Kooli direktor hoiatas ka teisi koole Eriku eest, nii et Stockholmis polnud tal enam võimalust õpinguid jätkata. Poisile sai ühtäkki kõik selgeks – pole kooli, pole haridust, pole tulevikku. Tal oli äärmiselt piinlik ning esialgu ei julgenud ta koju minna. Kodus aga kasuisa ei olnudki, vaid ema mängis üksinda klaverit . Pärast jutuajamist pakkis Erik asjad ja suundus internaatkooli, mille eest ema tasus ühe maali müügist saadud rahaga. Stjärnsbergi kool asus umbes 110 kilomeetri kaugusel Stockholmist. Erikul oli kindel plaan alustada Stjärnsbergis uut ning jõugu- ja kaklusvaba elu. Peatselt pidi ta aga tõdema, et selles koolis ei saa ilma vägivallata. Nimelt kehtis Stjärnsbergis „seltsimehelik kasvatus“, mida Eriku toanaaber Pierre Tanguy talle lähemalt tutvustas . Üldjoontes tähendas „seltsimehelik kasvatus“ seda, et nooremad õpilased pidid neljandike ja Nõukogu liikmete iga soovi täitma ning neile kuuletuma . Juba mõne päeva möödudes , kui ta otsustas näidata oma võimekust ujumises, omandas Erik endale „uue ja ninaka“ tiitli, mis tähendas, et tema kannatas Nõukogu liikmete ja neljandike erilise kiusu all. Loomulikult oleks tahtnud Erik kiusamisele vastata ühe korraliku peksuga, kuid Stjärnsbergist oleks seepärast teda kindlasti välja visatud ning sellega ei saanud poiss riskida. Samal ajal sõbrunes ta oma kehalise kasvatuse õpetaja Tosse Bergiga, kes teda mõistis ja innustas tegelema spordiga. Peatselt sai Erik sõnakuulmatuse tõttu oma esimesed laupäev-pühapäevad, mis olid karistuseks neile, kes ei allunud korrale. Erikule meeldis saada aresti, kuna sel ajal sai ta õppida. Karistustööde ajal lasti aga teha hulganisti füüsilist ja otstarbetut tööd. Ei läinud palju aega mööda kui Erik oli ka „ ruutu “ kutsutud. Ruut oli plats köögi taga, kus klaariti arveid. See oli ainuke paik, kus võisid kakelda ka need, kes ei kuulunud neljandike ja Nõukogu liikmete hulka. Erik sai kutse põhiliselt seetõttu, et oli „uus ja ninakas“. Nimelt oli kolmandikel komme kutsuda seda tiitlit kandev inimene tühise põhjuse pärast ruutu ning vastane poolsandiks peksta, kuni viimne on suuteline vaid ruudust välja roomama. Samas ei tohtinud sinna ka minemata jätta ega liiga vara välja roomata, kuna muidu oleks terve koolipõli ohvri uueks hüüdnimeks olnud „rott“, vaatamas oli siiski pea terve koolipere (v.a õpetajad ja juhtkond, kes end selleks ajaks tubadesse lukustasid ja teesklesid end kurdid olevat). Erik valmistus oma toakaaslase Pierre abiga kakluseks – ta teadis, et ta peab võitma . Ta saavutas võidu suurejooneliselt – kõik olid rabatud, kuna varem ei olnud ükski reaalkooli õpilane endast vanemaid võitnud. Vigastatud viidi Fleni kliinikusse – puuduvad hambad, haavad ja kildudeks löödud ninaluu – kus alati öeldi, et tegemist oli trepist alla kukkumisega. Antud kaklus päästis Eriku edasistest „ruutu“ kutsumistest, kuna keegi lihtsalt ei söandanud. Aja jooksul Eriku suhted Nõukoguga ja selle liikme Lewenheuseniga järjest halvenesid. Tema laupäev-pühapäevad ulatusid juba õpingute lõpuni ning teda püüti koolist „välja süüa“. Erik aga valitses end ning kaklustesse ei sattunud, samuti vältis ta muid suuremaid probleeme. Ta sõbrunes ka järjest enam oma toanaabrist nohiku Pierrega, kes aitas teda õpingutes ning lõpuks liitus ka temaga protestima kooli korra vastu. Valiti uus Nõukogu esimees, Silverhielm, kes oli veendunud, et Erik on kurjuse kehastus ning ta tuleb koos oma kaaslastega hävitada. Ööd , pärast uue prefekti ja aseprefekti ametisse nimetamist, kutsuti Kloostriööks, mil uued „valitsejad“ õnnistasid sisse oma „alamaid“. Sel korral oli sihikul Erik, kellele taheti pange täis inimese väljaheiteid kaela kallata – see katse luhtus. Erik aga „ valas õli tulle“ sellega, et koristas rooja kokku ning kallas selle magavale Silverhielmile näkku. Pärast seda juhtunud, milles ei saanud küll Eriku süüd tõestada, kuulutas prefekt Erikule sõja. Üks julmemaid tegusid oli poisi kinni sidumine maa külge varakevadel ning tema „ kupatamine “. Selle käigus pidid Eriku liitlased teda kuuma veega üle kallama ning seda valu Erik blokeerida ei suutnud (erinevalt löökidest). Hiljem mõistsid Nõukogu liikmed ja prefekti liitlased, et Erikust ei vabane, kui teha temale haiget, tuleb rünnata inimest, kellest ta hoolib – Pierret. Viimne aga ei suutnud kaua vastu pidada ning lahkus koolist. Erik ei suutnud sellega kuni kooli lõpetamiseni leppida ning plaanis maksta kätte nii enda kui ka oma sõbra eest – ta otsustas anda „nõukatele“ peksa. Selleks, et mitte vahele jääda tõmbas ta pähe kolme auguga mütsi ja ründas sihtmärke, seejärel peitis mütsi ja verised kindad ning läks süütu näoga oma tuppa tagasi. Ta kordas seda mõnel korral ning seejärel lõpetas, kuna õhtud olid liiga pimedad ning ta armus soomlasest koolitöötajasse, Marjasse. See oli aga keelatud armastus ning kui sellest sai teada direktor, vallandati Marja koheselt ning ta naases kodumaale. Hiljem sattus Erik pahandusse Marja saadetud kirja tõttu, kus naine kirjutas nende vahekorrast. Selle kirja olid „nõukad“ röövinud ning viinud direktorile. Õnneks suutis Eriku advokaat Mr. Ekengren, kes oli tema ema palgal, veenda direktorit, et Erik saaks veel paar kuud kuni kool lõppeb käia Stjärnsbergis. Peaaegu teose lõpus avastab Erik, et Silverhielm on hakanud enne küpsuseksameid käima jalutamas. Ta mõtles välja plaani, kuidas kohtuda oma vaenlasega metsa vahel, kus ei ole kedagi peale nende kahe. Ta ootas Silverhielmi metsa all ning lähenes talle järsult. Ta lõi teda puuroikaga ning meenutas Silverhielmile, kuidas ta oli talle rooja suhu kallanud – Silverhielm hakkas oksele . Seejärel ähvardas Erik teda tappa ning kirjeldas, kuidas ta peidaks laiba nii, et mitmete aastate jooksul ei leiaks keegi surnukeha. Ähvardused aga jäidki ähvarduseks, Erik lahkus ning vaatas tagasi maas konutavale Silverhielmile. Kool lõppes, oli aktus , Eriku hinded olid Stjärnsbergis käimise jooksul paranenud märgatavalt ning ta teenud kiituskirja ja raamatu, mis anti kõige parema hindega õpilasele. Hiljem, olles kodus, saatis ta selle raamatu oma sõbrale Pierrele, kuna ta leidis, et raamatu tegelik omanik ongi just tema. Erik kogus koolis isegi nii palju punkte, et ületas vajaliku kahekümnepunkti piiri ja soovi korral oleks isegi Norra saanud õppima asuda. Koju naastes ei olnud seal kedagi peale ema, kasuisa saabus koos Eriku väikevennaga hiljem. Toimus tavapärane lõunasöök , kus isa andis Erikule ninanipsu ja pärast einet käskis teda ilmuma pärastlõunasele keretäiele. Seekord oli aga Erik see, kes ründas.

Peategelane Erik Ponti on teose alguses 14-aastane poiss. Ta on kõhna kehaehitusega ning keskmise pikkusega. Tal on pruunid juuksed. Teose teises pooles hakkab ta viha vaigistamiseks tegema ka jõutreeningut, mis kasvatab ta lihaseid ning koju naastes ei lähe talle vana jõugujakk enam selga . Erik on teatud mõttes väga tüüpiline kiusaja , kes tegutseb selleks, et end kaitsta ja mitte muutuda ise ohvriks. Ta ei oska ennast teisiti kaitsta kui füüsilise vägivallaga. Ta hindedki on nagu tavalisel koolikiusajal – halvad, alla keskmise. Samal ajal ta on aga intelligentne ja tark, õpihimuline. Teda huvitab loodus ja ajalugu. Väikese pingutusega saavutab ta koolis ülihead tulemused. Eriku teeb eriliseks veel tema fantastiline kaklemisoskus. Ta suudab arvestada, mis on löögi tulemuseks. Ta ennustab ette ka vastase käitumist lihtsa välise vaatluse tulemusena, see tuleneb kogemusest, mille omandas aastatega oma kasuisalt ja jõugu pealikuna. Stjärnsbergis omandab ta ka oskused vaimse vägivalla alal ning põhiliselt hakkabki seda kasutada, kuna muu on kooli tavade tõttu mõeldamatu. Eriku kõnepruuk on teistest erinev: ta räägib peenelt ning läbimõeldult, kaalutletult. Ta terroriseerib ja alandab sama inimest pidevalt teiste kuuldes ning saavutab sellega oma eesmärgid. Südames ta kahetseb kõiki oma halbu tegusid, kuid ei leia ka muid lahendusi.

Teose esituslaad on realistlik , kuid kohati siiski tundub, et autor on intensiivsuse saavutamiseks kasutanud liialdust. Lugeja võib nii mõnelgi puhul olla küllaltki häiritud julmuste kirjeldustest, kuna teada on, et tegemist on semi-autobiograafiaga. Samal ajal aga aitavad tabavad kirjeldused lugejal asetada ennast peategelase asemele ja vaimusilmas tegevustikku ette kujutada.

Minule meeldis antud teos väga, kuna puudusid igavad ja „kuivad“ kirjeldused, sündmustik oli vaheldusrikas ja alati oli midagi oodata, näiteks mis juhtub Kloostriööl ning kuidas ta „ ruudus “ hakkama saab ja mis saab tema ja isa vahelistest suhetest. Samuti meeldis mulle jälgida Eriku arengut, kuidas kiusajast sai tark noormees ja ka Eriku ja Pierre vahelisi suhteid oli tore jälgida.

Ma ei ole lugenud Jan Guillou teisi teosed ega mäleta ka, et oleks sarnaseid teoseid varem lugenud - igatahes oli see väga värskendav.

Raamat ütles mulle kui lugejale, et iial ei või teada, mis toimub ühe kiusaja peas ning mis on tema motiivid – inimesed ei pruugi alati olla need, kes esmapilgul paistavad; enda eest tuleb seista ka siis, kui see on raske ja paistab lootusetuna.
Ülesanne 2

„Keskkooli jõudes lakkas kool olemast naljamäng. Nüüd oldi lahus nendest, kes käisid rahvakoolis ega pidanud elus kuhugi jõudma.“ (J.Guillou „Kurjus“,lk 12)

Jutustaja meenutab direktori tervituskõnet, milles viimane rääkis keskkooli tähtsusest. Ta rääkis, et gümnaasiumis on raske, justkui rahvakoolis saaks pingutamatagi hakkama. Nimelt oldi arvamusel, et rahvakoolis käivad need, kellele ei ole piisavalt mõistust antud, et astuda gümnaasiumisse. Usuti, et rahvakoolis õppivatel noortel ei ole võimalust elus kuhugi jõuda.
Tänapäevalgi ollakse arvamusel, et gümnaasiumi haridus on rohkem väärt kui kutsekoolis omandatud keskeriharidus. Mingil põhjusel ei usuta kutsekoolis omandatud hariduse väärtusesse, näiteks inimene, kes on saanud keskhariduse gümnaasiumis on ülikoolides eelistatud, seda võin oma tuttavate põhjal kinnitada: ülikooli võeti vastu inimene, kelle punktisumma oli madalam, kuid oli õppinud Hugo Treffneri gümnaasiumis ning võeti kooli vastu, kui teine, kelle punktisumma oli kõrgem, jäeti ukse taha. Leitakse, et kutsekooli tee valivad need, kes ei saa gümnaasiumis hakkama ning ka see on valearusaam, näiteks aasta tagasi lahkus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi 11.A klassi kollektiivist väga eeskujulik õpilane seetõttu, et soovis õppida kutset paralleelselt keskhariduse omandamisega.

„Ülejäänud olid praht . /../ Tuli teha Paksu Johani moodi: panna selga ülikond ja võtta kasutusele kõrgelennuline kõnepruuk, hinnata diksiländi ja tuupida meeletuseni ning mängida intellektuaali, kes põlastab intelligentsuseta jõhkardeid.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 15)

Autor kirjeldab poiste sotsiaalse süsteemi aluseid. Olid need õpilased, kellel oli hea füüsiline jõud, arenenud lihastega keha, vaprus ja tahe . Kõik, kes sellesse gruppi ei kuulunud oli „praht“, kelle füüsiline vorm ei olnud kiita, nende pilk oli ekslev ja nad kahtlesid oma võimetes. Jutustaja arvates ei jäänud viimasesse gruppi kuulujatel midagi muud üle, kui olla sportlike poiste vastand – targad ja intelligentsed isehakanud aristokraadid – ja vajadusel näidelda kedagi teist.
Üks moodus, kuidas lapsed ennast koolikiusamise eest kaitsevad on see, et nad hakkavad kedagi teist etendama. Lapsed ja ka noored võivad kiusamise pärast ennast põlastada, uskudes kiusajate halvustavaid sõnu ning soovides endast kujundada uus isik. Mõnikord usuvad nad isegi, et on inimesed, keda mängivad.
Lapsepõlves olin ka mina üks neist, kes pidi taluma kiusamist . Ma lõin endale uue „mina“, kes oli totaalselt teistsuguse iseloomuga . See leevendas küll kiusamist, kuid lõpuks muutus ka valetamine tavapäraseks, mille tõttu pidin kohustuslikus korras veetma tunde psühholoogide juures. Nüüd aga seisan ma nende eest, kes kogevad sama ning aitan neid nii palju, kui võimalik.

„Tema nõrkused seisnesid selles, et /../ tal olid kohmaka võitu riided, lisaks veel koolimüts, mille isa oli talle peale sundinud , ning ta rääkis paganama peenelt.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 17-18)

Jõuguliidri koha pärast käis pidevalt võitlus. Jätkus alati neid, kes soovisid Erikust tema rolli röövida. Autor kirjeldab põhjuseid, miks peategelane Erik ei sobinud jõugujuhi rolli, mis tegi ta teiste silmis nõrgaks. Lisaks tema kohmakale riietusele oli tal omapärane kõnepruuk. Samuti oli ta nii mõnelgi alal kogenematu, näiteks ei olnud ta näinud lastele keelatud filme ega osanud suitsumahvi alla tõmmata, ei teadnud ta ka piisavalt vandesõnu. See-eest oli temas midagi muud, mida teised pealiskaudsel vaatlusel ei märka. Autori arvates tasakaalustavad Eriku „puudusi“: suutlikkus manada peksu korral silme ette pilt oma isast, mis aitas tal lööke taluda ning samuti tema imekspandav oskus oma lööke välja arvestada.
Öeldakse, et ei tohi hinnata raamatut selle kaane järgi, kuid siiski on see tänapäeval tavaline nähtus. Minu arvamuse kohaselt on liigne arvustamine just noorte probleem, kes ei oska enam hinnata „sisemist ilu“. Noored ei süvene end ümbritsevate inimeste sisemusse , vaid hindavaid neid vaid välimuse järgi. See võib sageli olla inimeste ala- või ülehindamise põhjuseks, näiteks sidudes end piltilusa tüdrukuga võib nii mõnigi noormees hiljem avastada, et neiu on sisutühi ja äärmiselt eluvõõras.

„..nõudis verejanuline poistejõuk kõvemat keretäit ükskõik kellele, ainult et oleks kõvem keretäis. Nad nõudsid näha veel üht vabalööki ja seda, mis Poksijaga seejärel juhtub.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 30)

Üks õpilastest, keda kutsuti Poksijaks, võlgnes jõugule rohkem raha kui ta oleks maksta suutnud ning ta keeldus maksmast, see tähendas vaid üht – kaklust. Jõugu liider Erik võttis koorma enda kanda ning astus Poksijaga kooliõuel vastamisi, kuna keegi teine ei olnud nõus professionaalse poksijaga kaklema. Pealtvaatajad soovisid kaklusega oma meelt lahutada ning õhutasid vastaseid verd valama .
Tänapäeva televisioon on peaaegu sama julm kui kaklus internaatkooli poiste vahel ning televaatajad kehastavad kakluse pealtvaatajate rolli. „Naistevahetus“ on Eesti massimeedia poolt edastatav intrigeeriv saade, kus produtsendid panevad osalejad olukorda, millest on pea võimatu konfliktita väljuda. Eesti rahvas aga vaatab seda kaklust pealt ja peab teleekraanidel purunevaid abielusid meelelahutuslikuks.

„Paps ise ei saanud vist ka aru, kui veriseks see minema pidi. /../ Erik teadis seda. /../ „Ma nägin, isa, et see olid sina isa.“ /../ „Võta püksid maha,“ pigistas paps kõvasti kokku surutud hammaste vahelt.“ (J.Guillou „Kurjus“, lk 34-35)

Peategelane Erik meenutab üht kõige julmemat pärastlõunast keretäit, mida ta on eales taluma pidanud. See sai alguse sellega, et ta oli näinud tamme otsas istudes, kuidas isa oli lasknud pere kaks koera naabrite kolli kallale. Hiljem süüdistas isa muidugi Erikut. Tol korral oli Erikule määratud 75 lööki kasevitsaga, mis tema arvestamist mööda pidi üsnagi veriseks minema. Enne karistuse kandmist otsustas Erik isale teada anda, et tema teab tõde. Isa aga vihastus veel enam ja Eriku jaoks tundus see keretäis lõputu, kõrvus kumises ja pilt oli kui unes . Hiljem nägi ta vereplekke isegi laes.
Inimesed vihastuvad, kuid neile meenutatakse nende vigu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 52 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

52 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiikiisju Õppematerjali autor

kaklus silverhielm haridus pierre kiusaja direktor Teose analüüs Kurjus

Sarnased õppematerjalid

odt

Jan Guillou "Kurjus"

teksti korralikult süvenema. Guillou on suutnud värvikalt kirjeldada ka osasi pisiasju mis toimusid ning tänu sellele raamat jutkui haarab sind endasse. Mul ei tulnud kordagi mõttesse raamatut vahetada, kuigi seda on päris keerukas referaadina esitada ning peaaegu et võimatu seletada inimesele kes seda ise läbi lugenud pole. Üldiselt olen ma oma valikuga vägagi rahul. Illustratsioonid Teose kaan Teose autor:Jan Guillou 3 Sisukord Sissejuhatus / Autori tutvustus ............................................................................1 Teose teemad .....................................................................................................1 Peategelase iseloomustus ..................................................................................1 Sisu kokkuvõte .....................................................................

Kirjandus

txt

Kurjus - kokkuvõte

"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli E

Kirjandus

docx

Kurjus Jan Gillou

Kurjus Jan Gillou reaalkool õpilased kuni üheksanda klassini neljandikud - gümnaasiumi kõrgeim klass nõukad - Nõukogu liikmed laupäev-pühapäev - pidi istuma laupäeva ja pühapäeva arestis või tegema kohustuslikku tööd Raamatu peategelaseks on 14-aastane Erik, kes elab koos ema, venna ja isaga, kes teda igapäevaselt peksis. Ta on pealtnäha täiesti tavaline nooruk, kes on spordis tugev ja õpib hästi, kuid oma viha elab ta välja kakeldes ja teisi koolikaaslaseid terroriseerides. Tal on oma kamp, kellega ta aeg-ajalt muusikapoest plaate varastas. Ühel päeval jäid nad varastamisega vahele ning kogu süü aeti Eriku kaela, mille tõttu ta visati koolist välja. Pärast seda ei julgenud Erik koju minna, kuna kartis isa käest veel rohkem peksa saada. Üllatuseks ootas Erikut kodus tema ema, kes oli leidnud Erikule uue kooli Stjärnsbergi linnas, mis oli mitmetunnise sõidu kaugusel

Kirjandus

odt

Kurjus

põrguks, et Erik lõikab omale kolme auguga maski ja hakkab nõukaid klobima. See sünnitab nende seas suure hirmu puhangu. Kuid siiski, tegelik võit saabub ikkagi suulisel teel Otto Silverhielmi üle ja sellega on Stjärnsbergi kurjusel lõpp. Kui Erik pärast lõpetamist koju sõidab, on ta isa juba talle mõnikümend hoopi valmis mõelnud, kuid Erik ei kavatsegi neid enam taluda.Selle asemel lubab ta endale, et see on viimane kord kui ta kakleb ja ütleb isale: ,,Sa oled kehastunud kurjus ning sind tuleb ära hävitada!". Ta astub isa poole ja kustutab viimase osa kurjusest oma elus... 3) Erik oli neljateist ja poole aastane. Ta oli kaval ja alati, kui isa teda peksis, sai ta katsetada oma nutikust ja isa üllatada. Poiss oli sportlik ja tugev. Osav võitleja ja edukas varguste planeerimises. Näiteks raamatus välja toodud esimene kaklus, ta möötis välja vastase suuruse, jõu ja kiirusreaktsiooni. Tegi mõned arvutused ja oskused olid tal varrukast võtta.

Kirjandus

doc

Jan Guillou,

klobima. See sünnitab nende seas suure hirmu puhangu. Kuid siiski, tegelik võit saabub ikkagi suulisel teel Otto Silverhielmi üle ja sellega on Stjärnsbergi kurjusel lõpp. Kui Erik pärast lõpetamist koju sõidab, on ta isa juba talle mõnikümend hoopi valmis mõelnud, kuid Erik ei kavatsegi neid enam taluda.Selle asemel lubab ta endale, et see on viimane kord kui ta kakleb ja ütleb isale: ,,Sa oled kehastunud kurjus ning sind tuleb ära hävitada!". Ta astub isa poole ja kustutab viimase osa kurjusest oma elus...

10,klass

docx

S. HENNO "MERERÖÖVLIMÄNG" ;

MERERÖÖVLIMÄNG SASS HENNO 2005 ILLUSTREERIJA: PENT TALVET TEGELASED STEN-ERIK on seitsme aastane poiss. Poiss on seiklushimuline ning abivalmis, heasüdamlik, taiplik. Sügisel läheb Miina Härma kooli (sinna läheb ka Maria). Poiss oskab lugeda ning arvutada. MARIA on kuue aastane, sünnipäev septembris. Elab koos Papaga (vanaisa). Vanemad on välismaale läinud ega osale tema elus. Iseloomult on tagasihoidlikum kui poiss. Kuid kohati julgem, näiteks pööningul julgustas Stennut. Põhilised iseloomuomadused on siirus, sõbralikkus, viisakus. ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürnikesse halvustavalt

Kirjandus

docx

Hingevõlg

Mõttekäigud on huvitavad, vaimukad ja teravmeelsed. Olustik ja tegelased täiesti tõetruud ja lugugi usutav. Nii võibki olla, et ühest tühisest seigast keerleb üles rohkem segadust, kui asi üldse väärt on. Ka vanadusest ei ole siin loodud väga kurbliku pilti. Arvan, et Erik Tohvri kirjutab väga hästi lihtsatest inimesest ja reaalsest elust, millestki mida mina olen kirjandusmaailmas puudust tundund. Mitmekordne vanusevahe minu ja kirjaniku vahel võis moonutada teose sõnumit. Raamatust saab palju endaga kaasa võtta, mina näiteks võtsin kaasa selle, et kõige parem on elada ilma kahetsuste, hingevõlgadeta. 6. Kasutatud kirjandus Tohvri, Erik. Majad jõe ääres. Tallinn: Varrak, 2007. Tohvri, Erik. Hingevõlg. Tallinn: Varrak, 2015. https://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Tohvri http://www.ylenurme.lib.ee/Erik%20Tohvri.html http://ilukirjandus.ee/autor/erik-tohvri/

10,klass

204

pptx

Põhjamaade ajalugu

Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid