Teose analüüs - Kurjus (1)

Sarnased õppematerjalid

5

odt

Jan Guillou "Kurjus"

teksti korralikult süvenema. Guillou on suutnud värvikalt kirjeldada ka osasi pisiasju mis toimusid ning tänu sellele raamat jutkui haarab sind endasse. Mul ei tulnud kordagi mõttesse raamatut vahetada, kuigi seda on päris keerukas referaadina esitada ning peaaegu et võimatu seletada inimesele kes seda ise läbi lugenud pole. Üldiselt olen ma oma valikuga vägagi rahul. Illustratsioonid Teose kaan Teose autor:Jan Guillou 3 Sisukord Sissejuhatus / Autori tutvustus ............................................................................1 Teose teemad .....................................................................................................1 Peategelase iseloomustus ..................................................................................1 Sisu kokkuvõte .....................................................................

Kirjandus

2

txt

Kurjus - kokkuvõte

"Kurjus" autor Jan Gillou Raamat on leni must ja esikaanel, pealkirja ja autori vahel, on vikselt he mehe kurjad silmad. Thtsamad tegelased (pole mingis kindlas jrjekorras): Erik, Pierre, paps, Lewenheusen, Tosse Berg, Silverhielm, Dahlen, Kull, Bernhard, Kurg, Marja; Nukogu liikmed ja Laeka (laegas) liikmed. Muideks, tegevus toimub Rootsis, nii et siis nimed, kohad jms on rootsilik. Snaseletused: reaalkool - peaks olema klassid kuni heksanda klassini neljandikud - /pole kindel. gmnaasiumil oli neli klassi ja neljandikud olid gmnaasiumi krgeim klass nukad - Nukogu liikmed laupev-phapev - pidi istuma laupeva ja phapeva arestis vi siis tegema mingit kohustuslikku td vms. Erik oli neljateist aastane, neliteist ja pool tegelikult. Tal oli ema, vikevend ja isa, keda ta hdis papsiks. Paps andis Erikule pidevalt peksa. Ta peksis teda sna otseses mttes koerarihma vi kaseviha vmt'ga. Sgilauas sai Erik peaaegu iga kord krvakiile ja muid lke papsilt halbade lauakommete vms eest. Koolis oli E

Kirjandus

2

docx

Kurjus Jan Gillou

Kurjus Jan Gillou reaalkool ­ õpilased kuni üheksanda klassini neljandikud - gümnaasiumi kõrgeim klass nõukad - Nõukogu liikmed laupäev-pühapäev - pidi istuma laupäeva ja pühapäeva arestis või tegema kohustuslikku tööd Raamatu peategelaseks on 14-aastane Erik, kes elab koos ema, venna ja isaga, kes teda igapäevaselt peksis. Ta on pealtnäha täiesti tavaline nooruk, kes on spordis tugev ja õpib hästi, kuid oma viha elab ta välja kakeldes ja teisi koolikaaslaseid terroriseerides. Tal on oma kamp, kellega ta aeg-ajalt muusikapoest plaate varastas. Ühel päeval jäid nad varastamisega vahele ning kogu süü aeti Eriku kaela, mille tõttu ta visati koolist välja. Pärast seda ei julgenud Erik koju minna, kuna kartis isa käest veel rohkem peksa saada. Üllatuseks ootas Erikut kodus tema ema, kes oli leidnud Erikule uue kooli Stjärnsbergi linnas, mis oli mitmetunnise sõidu kaugusel

Kirjandus

3

odt

Kurjus

põrguks, et Erik lõikab omale kolme auguga maski ja hakkab nõukaid klobima. See sünnitab nende seas suure hirmu puhangu. Kuid siiski, tegelik võit saabub ikkagi suulisel teel Otto Silverhielmi üle ja sellega on Stjärnsbergi kurjusel lõpp. Kui Erik pärast lõpetamist koju sõidab, on ta isa juba talle mõnikümend hoopi valmis mõelnud, kuid Erik ei kavatsegi neid enam taluda.Selle asemel lubab ta endale, et see on viimane kord kui ta kakleb ja ütleb isale: ,,Sa oled kehastunud kurjus ning sind tuleb ära hävitada!". Ta astub isa poole ja kustutab viimase osa kurjusest oma elus... 3) Erik oli neljateist ja poole aastane. Ta oli kaval ja alati, kui isa teda peksis, sai ta katsetada oma nutikust ja isa üllatada. Poiss oli sportlik ja tugev. Osav võitleja ja edukas varguste planeerimises. Näiteks raamatus välja toodud esimene kaklus, ta möötis välja vastase suuruse, jõu ja kiirusreaktsiooni. Tegi mõned arvutused ja oskused olid tal varrukast võtta.

Kirjandus

1

doc

Jan Guillou,

klobima. See sünnitab nende seas suure hirmu puhangu. Kuid siiski, tegelik võit saabub ikkagi suulisel teel Otto Silverhielmi üle ja sellega on Stjärnsbergi kurjusel lõpp. Kui Erik pärast lõpetamist koju sõidab, on ta isa juba talle mõnikümend hoopi valmis mõelnud, kuid Erik ei kavatsegi neid enam taluda.Selle asemel lubab ta endale, et see on viimane kord kui ta kakleb ja ütleb isale: ,,Sa oled kehastunud kurjus ning sind tuleb ära hävitada!". Ta astub isa poole ja kustutab viimase osa kurjusest oma elus...

10,klass

8

docx

S. HENNO "MERERÖÖVLIMÄNG" ;

MERERÖÖVLIMÄNG SASS HENNO 2005 ILLUSTREERIJA: PENT TALVET TEGELASED STEN-ERIK on seitsme aastane poiss. Poiss on seiklushimuline ning abivalmis, heasüdamlik, taiplik. Sügisel läheb Miina Härma kooli (sinna läheb ka Maria). Poiss oskab lugeda ning arvutada. MARIA on kuue aastane, sünnipäev septembris. Elab koos Papaga (vanaisa). Vanemad on välismaale läinud ega osale tema elus. Iseloomult on tagasihoidlikum kui poiss. Kuid kohati julgem, näiteks pööningul julgustas Stennut. Põhilised iseloomuomadused on siirus, sõbralikkus, viisakus. ISA URMAS ei ole raamatus tihe tegelane. Isa lubab pojal teha asju mida ema ei luba, näiteks joonistada seinale. Vabal ajal tegeleb poisiga, selgitab maailma asju ja füüsika seadusi ehedate katsete näol. Kuigi veedab palju aega tööl, lööb välja tema poisilik pool. EMA- on pigem keelavas rollis kui armastav ema koha täitja. Käib loost läbi harva, ilma erilise kirjelduseta. Suhtuvad koos isaga sundüürnikesse halvustavalt

Kirjandus

9

docx

Hingevõlg

Mõttekäigud on huvitavad, vaimukad ja teravmeelsed. Olustik ja tegelased täiesti tõetruud ja lugugi usutav. Nii võibki olla, et ühest tühisest seigast keerleb üles rohkem segadust, kui asi üldse väärt on. Ka vanadusest ei ole siin loodud väga kurbliku pilti. Arvan, et Erik Tohvri kirjutab väga hästi lihtsatest inimesest ja reaalsest elust, millestki mida mina olen kirjandusmaailmas puudust tundund. Mitmekordne vanusevahe minu ja kirjaniku vahel võis moonutada teose sõnumit. Raamatust saab palju endaga kaasa võtta, mina näiteks võtsin kaasa selle, et kõige parem on elada ilma kahetsuste, hingevõlgadeta.  6. Kasutatud kirjandus Tohvri, Erik. Majad jõe ääres. Tallinn: Varrak, 2007. Tohvri, Erik. Hingevõlg. Tallinn: Varrak, 2015. https://et.wikipedia.org/wiki/Erik_Tohvri http://www.ylenurme.lib.ee/Erik%20Tohvri.html http://ilukirjandus.ee/autor/erik-tohvri/

10,klass

204

pptx

Põhjamaade ajalugu

Põhjamaade ajalugu Minevikust tänapäeva  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia.  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele.  Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks. 

Ajalugu

Kommentaarid (1)