Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult. Osa informatsioonist, mis meie teadvusele näib põhiptobleemi suhtes tähtsusetu, lihtsalt heidetakse kõrvale, seda ei püütagi tajuda või ei suudeta tajuda meie meelte puudulikkuse tõttu
Paljudel juhtudel võisid inimesed öelda, mis tekib, kui üks aine toimib teisesse, kuid nad ei teadnud, miks see nii on. Niiöelda keemia lapsepõlv kestis 17. sajandini. Selleks ajaks oli kogunenud piisavalt andmeid üldistamiseks ja süstematiseerimiseks. Siis hakkasid retseptide ja reeglite seast esile kerkima seadused ja lihtsast praktilisest keemiast kujuneski välja teaduslik keemia. Keemilised nähtused, nagu kõik nähtused looduses, pole sugugi juhuslikud. Nad alluvad rangetele seadustele, mille jälile võime saada ainete ehitust uurides. Näiteks nüüd juba osatakse keemia seadustele tuginedes põhjendada, miks viinamarjamahl muutub kääritamisel veiniks jne. Kuid siiski on olemas ka veel siiani selliseid seadusi, mille jälile pole veel jõutud ja mis on alles mõistatuseks. Keemia ajaloo käsitlemisel ei saa ei ümber ega üle ühest märkimisväärsest ajajärgust, mis kestis 2-17. sajandini ja mis kandis alkeemia nime
Pilet nr. 1 1. Absolutismiajastu Euroopas 17.-18. sajand. Iseloomulikud tunnusjooned, seisused, merkantistlik majanduspoliitika. 2. Põhjasõda ja Eesti. Põhjused, üldine käik, tagajärjed Eestile. Pilet nr. 2 1. Napoleoni sõjakäik Venemaale. Napoleoni Sada päeva ja Napoleoni langus. 2. Eesti 19. sajandil. Talurahvareformid, pärisorjuse kaotamine. Pilet nr. 3 1. Napoleon ja Prantsusmaa. Keisririik, kontinentaalblokaad, Napoleoni sõjad Euroopas. 2. Vaimuelu Eestis pärast Põhasõda 18. sajandil. Piibli tõlge, haridus, vennastekoguduste liikumine, A.W. Hupel Pilet nr. 4 1. Valgustus ja valgustatud absolutism Euroopas 18. sajandil. Prantsuse valgustajad Voltaire, Montesquieu, Rousseau. 2. Tartu rahu. Pilet nr. 5 1. Suure Prantsuse revolutsiooni algus ja põhjused, monarhia kukutamine, vabriigi kehtestamine. 2. Rahvusliku liikumise eestvedaja C. R. Jakobson Pilet nr. 6 1. Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp ja tagajärjed. Muutused olusti...
Ainult julged inimesed nagu romantilised kunstnikud julgevad seda väljendada. Tõde ei ole üleüldine, vaid see on selle ajastu oma. William Jones 1776 The Sanscrit language vana india keel, vanimad tekstid maailmas reeglina sanskritis kirjutatud Säilinud, eesti keeles tõlgitud "Rigveda" (Rgveda) 18. saj uuriti etnoloogiliselt keelt- mida erinevates keeltes sõna tähendab, vastandati ning otsiti sarnasusi võisid olla juhuslikud, kuna inimhäälikute arv on fikseeritud ning nende kombinatsioonid võivad olla sarnased, ilma et neil oleks mingi ühine päritolu või tähendus nt Indoneesia saar Sulawesi ei pruugi tähendada eesti k sulavett sireenide kooskõla Jakob Ludwig Cal Grimm "Deutsche Grammatik"- indoeuroopa keelte tegelikult 1854 "Deutsches Wörterbuch" - Saksa sõnaraamat andis uue sõnaraamatu standardi, saksa sõnad indoeuroopa ja germaani paralleelidega
On tähtis, et rasedat ei koheldaks nagu haiget. Kõige tundlikum periood tulevase lapse tervise suhtes on raseduse kolm esimest kuud. *Esimestel nädalatel pole naine sageli oma rasedusest ja seega ohutegurite vältimise vajadusest teadlik. *Esimese kahe kuu jooksul moodustuvad lootel peaaegu kõik organid ja kehaosad ning negatiivse toimega faktor võib neid pöördumatult kahjustada. Raseduse katkemist esineb kõige rohkem teisel ja kolmandal kuul. Põhjused : * juhuslikud - haigestumine, kukkumine, avariis vigasaamine jne. *naise tervisega seotud - kroonilised haigused, mis takistavad raseduse kulgu)põh- 16 justavad mitme järjestikuse raseduse katkemist). Loote hilisemas arengus võib kriitilisemaks pidada 18. ja 22.nädala vahele jäävat perioodi. Kahjulikud faktori on näiteks : *ema psüühiline stress,
kujul on juba finaalne etapp - eelnevalt on LV’l olnud võimalus kõige mitmekesisemaks valikuks hoopis muude tunnuste vahel alates munaraku viljastumisest peale. Mõõta reproduktiivset edukust "puhtal kujul" ei ole kuigi kerge, sest see eeldab ühtlasi täpset teadmist sellest, kui palju järglasi jõuab omakorda suguküpsesse ikka järgmises põlvkonnas. Mutatsioonide ja rekombinatsiooni tulemusel tekkivad variatsioonid on juhuslikud adaptatsiooni suhtes. See seisukoht on neodarvinismi alustalaks ja ei ole ühtki tõsiseltvõetavat teaduslikku käsitlust evolutsioonist, mis väidaks vstupidist. Seega - LV annab evolutsioonile suuna, kuid kasutab selleks stohhastilisi, ilma mingi kindla eelissuunata muutusi. Seda seisukohta on korduvalt rünnatud minevikus ja ka tänapäeval, kuid kõik eksperimantaalsed andmed laborikatsetes näitavad pigem, et mutatsioonid on juhuslikud
m n erinevat võimalust. 9.2 Newtoni binoomvalem Newtoni binoomvalem on valem binoomi (kaksliikme) astme avaldamiseks tema liikmete astmete kaudu: n a b Cnm a n mb m a n Cn1a n 1b Cn2 a n 2b 2 ... Cnn 1ab n 1 b n . n m 0 9.3 Juhuslikud sündmused Katseks (vaatluseks) nimetatakse teatud tingimuste kompleksi realiseerumist, mille tulemusena võivad esineda teatud sündmused. Sündmused, mille esinemist või mitteesinemist vaadeldakse antud tingimuste kompleksi korral, moodustavad ühe sündmuste klassi. Sündmused liigitatakse järgmiselt: 1) kindel sündmus on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral alati toimub;
Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv kohati peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse’i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava
Carrolli lasteraamatus Alice imedemaal. Carroll kui suuresti end maailmast isoleerinud, mees omas teistsugust perspektiivi maailmale. Imedemaa olenditel on palju juhuslikke kombeid . nende käitumine on õigustatav imeliku loogikaga, kuid need kombed on ikkagi veidrad või isegi julmad. Võib märgata selgeltnähtavaid viktoriaanlikke mõjusid, kuna loomad on kangekaelsed ning nad omavad kindlameelseid ideid selle kohta, mis on sobiv käitumine. Olendite olulisus ja juhuslikud tundlikkused tögavad Victoria ajastu nõudlikkust. Alice’i raamatud tögavad ka tolle aja laste kirjandust. Kooskõlas tolle aja iseloomuga oli laste kirjandus täis lihtsakoelist moraali ja karmikäelisi püüdlusi noort harida. Mõned raamatud, väidetavalt mõeldud lastele, olid üsna kuivad ning kõige vähemalt kannatsid fantaasia puudumise käes. Alice’i raamatud tegelevad laste maailmaga, mis mõnikord ohtlik on; lugeja ei tohiks unustada, et tol ajal
kaudu (Gaussi jaotus). Juhuslike mõõtmisvigade omadused: 1. Konkreetsetes tingimustest tehtud mõõtmiste juhuslike vigade absoluutväärtutsed ei ületa teatavat kindlat piiri, mis on omane just antud mõõtmistingimustel - see on äärmine viga. 2. Aboluutväärtuselt võrdseid positiivseid ja negatiivsed juhuslikke vigu esineb mõõtmistulemustes ühesuguste sagedusega. 3. Väiksed juhuslikud vead esinevad mõõtmistulemustes sagedamini kui suured. 4. Juhuslike vigade aritmeetiline keskmine läheneb nullile, kui mõõtmiste arv läheneb lõpmatusele. 23. Tasandamise tingimused (vale lk?) lk 268: Geodeetiliste võrkude matemaatiline töötlemine koosneb mitmest etapist. Mõõtmistulemuste esialgse töötlemise käigus kontrollitakse väliarvutusi, leitakse mõõtmistulemuste keskmised väärtused ja nende kaalud, arvutatakse ilmastikust, projektsioonist
Rääkis seostest geno/fenotüüpide ja kohasuse vahel. 18. Mida kujutab endast evolutsiooniteooria moodne süntees? Millised olid põhisaavutused/põhiseisukohad? Millised olulised küsimused jäid vastamata? Moodne süntees ühendab darvinismi ja mendelismi. Põhiseisukohad: mendellik geneetika on LV alus, adaptsioone teeb ainult LV, varieeruvus säilib ja ei ühtlustu, keskkond ei mõjuta varieeruvust otse, mutatsioonid on juhuslikud. Põhisaavutused: lükati ümber lamarkism ja ortogenees. liigiteke (allo- ja parapatriline), süstemaatika (bioloogiline liigikontseptsioon). Uued mõisted (clade, cline, ethnic group). Vastamata kas valik rakendub isendile või rühmale? kuidas toimusid evolutsioonilised transitsioonid elu teke ja kehaplaanid? ortogeneetilised piirangud/võimalused? 19. Kirjelda Theodosius Dobzhansky ja Ernst Mayr'i peamisi saavutusi evolutsioonibioloogidena.
("Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku.") (Unt, 1979, lk. 309) Uuslinna elanikud on iseenesesse süüvinud ning kontaktikartlikud, sest väliskeskkond on nende jaoks vaenulik (opositsiooni "sees/väljas" rõhutamine kursiivis, kusjuures viimasele on antud üheselt negatiivne hinnang) (Ibid., lk. 310). Väliskeskkond seisab barrikaadina inimeste vahel, teeb sõpruse, isegi armastuse võimatuks ning mõttetuks. Vaid juhuslikud sündmused, näiteks autoõnnetus, viib inimesed kokku. See aga ei muuda nende elus midagi, nad võtavad õnnetuse hingetult teadmiseks, registreerivad selle ega tee järeldusi, nad käituvad endiselt ettekirjutatud mudeli kohaselt. Linnaelanikud võrdsustatakse andmekogudega, aga nende registreeritud faktid välismaailmast ei vii neid ometi suhtesse vahetu tegelikkusega ega tekita neis muutusi, nad elavad tüüpprojektide virtuaalses
Kuulsaks ei teinud kunstnikku aga mitte niivõrd pühakute maalimine,vaid äärmuslik realism,millega käsitles nii inimesi(vandadust,soonilisi käsi,musi jalgu,katkisi riideid) kui ka materiaalseid esemeid. Nende reaalsus oli lausa kombatav: mahlased puuviljad ahvatlesid sööma jne. C-st kujunes väljapaistev natüüramordi meister. C maalide teised jooned peale naturalismi tume taust,millel helendasid figuurid,ja harjumatud, rõhutatult juhuslikud poosid- said tunnuslikuks barokile laiemalt. Michelangelo da Caravaggio "Kristuse haudapanek" Itaalia meistrid olid seina- ja laemaali uute printsiipide väljatöötajad. Barokiajastu püüdis kaotada piire maali ning skulpuuri ja arhitektuuri vahel,teinekord ka vaataja kulul nalja teha. Väga populaarsed olid laemaalid,mis jätsid mulje,et lege ie olegi ,vaid seinad koos pilastrite ja muude ehitusdetailidega tõusevad pilvedeni,mille vahel hõljuvad pühakud
f (x)dx = - f (x)dx. b a T~oestus. M¨a¨aratud integraali definitsioonis ei v~oi piirv¨a¨artus s~oltuda sel- lest, kuidas on antud l~oik osal~oikudeks jaotatud. Seega v~oime m~olema integ- raali definitsioonis valida samad jaotuspunktid ja k~oikidel osal~oikudel valida samad juhuslikud punktid k . Defineerides paremal asuvat m¨aa¨ratud integ- raali st liikudes punktist a punkti b, on xk = xk -xk-1 . Defineerides vasakul asuvat m¨a¨aratud integraali st liikudes vastupidises suunas punktist b punkti a, on sama osal~oigu "pikkus"xk-1 - xk = -xk . Seega on integraalsumma u ¨le l~oigu [b; a] 1 1
Mutatiivne muutlikkus : · mutatsioon juhuslik muutus geenide, kromosoomide või kromosoomide arvu tasandil. · Mutant mutatsiooniga isend a) mutatsioon avaldub tunnusena b) mutatsioon on olemas, kuid püsib varjatuna · mutageen tegur, mis eelistatult põhjustab mutatsioone · kantserogeen mutageenide alavorm, mis põhjustab halvaloomuliste kasvajate teket. Mutageenid : a) bioloogilised · viirused · alkaloidid · mükotoksiinid · juhuslikud vead DNAga toimuvates protsessides. b) Keemilised · tubakasuits · ravimid(kasvajatevastaste ravimite ületarve) · olmekemikaalid(mittesihipärasel kasutamisel) · toidulisandid(konservandid) · fenool. Eriti tugev mutageen. · Võlts kosmeetikatooted (juukselakid) · Sõjagaasid ja keemiarelvad. c) füüsikalised · radioaktiivne kiirgus(tsernobõl on mutante täis) · röntgenkiirgus · UV-kiirgus(pindmiste kudede mutatsioonid)
üllatavalt varieeruvat ürgset loodust. Paljud regioonid kubisevad ulukitest mitmeid hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunt on juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. Taimestik Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on
· Poliitilise süsteemid - Kogukondlik süsteem, hõimusüsteem, pealikuvõimuga süsteem, riik · Ideoloogia o Gramsci hegemoonia. Selline olukord, kus allasurutud klassid ei saa aru, et nende elul midagi viga on. Valitsevate klasside ideoloogia on nad pimestanud. o Ideoloogia eesmärk on muuta ajalugu looduseks, st. Veenda inimesi ,et ajaloo käigus kujunenud asjad on alati nii olnud: et juhuslikud asjad on paratamatud. Näiteks: ebavõrdsus on kasulik rikastele ja seetõttu ütleb ideoloogia, et see on paratamatu ja vajalik. o Tööliste vaheline konkurents on kasulik kapitalistidele ja seetõttu räägitakse pidevalt, kui tähtis on olla ,,konkurentsivõimeline" · Kes valitseb? - kes tõstatab probleeme, kes otsuseid vastu võtab ja kes kasu saab? Selle vastamiseks tuleb uurida poliitilisi teooriaid
· Juhtumi käsitlus jääb kirjeldavaks. · Juhtumi-uuringu asemel on tegemist juhtumi-põhise uuringuga. Juhtumiuuringu kvaliteedist: · Uurimisinstrumendi valiidsus kasutatavate teooriate ja mõistete kontseptualiseerimine ja operatsionaliseerimine kuivõrd uuringuinstrumendiga uuritakse seda, mida väidetakse. · Sisemine valiidsus et leitud suhted ja seosed juhtumi dimensioonide vahel (tegevused, protsessid, suhted) oleksid tegelikud, mitte juhuslikud. · Väline valiidsus mil moel on tulemused kasutatavad, üldistatavad. · Reliaablus uuringusammude põhimõtteline korratavus. KVALITATIIVSE ANALÜÜSI ESITAMISE KRIITILISED PUNKTID 1. Analüüsi vastavus uurimisküsimusele ja uurimismaterjalile analüüs keskendub uuritava nähtuse ja seda kujundavate asjaolude analüüsimisele. 2. Analüüs peab lähtuma andmetest, samas analüüsija peab end andmetest distantseerima
Korrelatsiooniväli e hajumisellips näitab, kus antud punktid asuvad, ellipsi pikemat pooltelge nimetatakse regressioonisirgeks. o Korrelatsioonikoefitsent näitab kui tugev side on. Omab väärtusi -1 < rxy < 1. Kui =1, siis on punktid tõusval regressioonisirge, kui = -1, siis asuvad punktid langeval regressioonisirgel (mõlemal juhul seos maksimaalne), kui =0, siis seos puudub. · Pidevad juhuslikud suurused, jaotusfunktsioon. o Võivad olla miinimum ja maksimumväärtusega, kuid nende vahel võivad omada lõpmata hulgal väärtusi. p= . o Jaotusfunktsioon on näiteks mõõtmistulemuste graafik, kus mõõtmiste arv läheneb lõpmatusele ning vahemike suurus nullile. Selle tulemusana muutub tulpdiagramm järjest siledamaks. · Matemaatilise ootuse ja dispersiooni avaldumine jaotusfunktsiooni kaudu. o M=. o D[x] = .
1908. a., et pärandumisseadused populatsiooni geneetilist struktuuri ei muuda. Teatud tingimuste kehtimise korral läheb populatsioon kiiresti tasakaaluseisundisse, kus genotüüpide sagedus on määratud alleelide sagedusega ja need jäävad põlvkonniti muutumatuks. Seadus kehtib aga järgmistel tingimustel: · Populatsioon on väga suur (s.t. selles on väga palju sigivaid isendeid); · kõik ristumised on vabad ehk juhuslikud s.t. nad sõltuvad ainult genotüüpide sagedusest; · mutagenees puudub populatsioonis ei teki märgatava sagedusega uusi mutatsioone; · populatsioon on isoleeritud puudub geenivool (immigratsioon) teistest populatsioonidest; · puudub looduslik valik, s.t. kõik genotüübid on võrdsed kohasusega ehk valikuväärtusega. 3. Mis on mikroevolutsioon? Populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutusi nimetatakse
Toimub kiire rünne kogu rakuseina vastu. Põhjustavad kandseened. Pehmemädanikud (tüüp 1) Kahjustatakse süsivesikuid rakuseinas. Sekundaarseinas tekivad poorjad tühikud. Põhjustajateks kottseened, teisseened ja mõned bakterid. Pehmemädanikud (tüüp 2) Kahjustatakse süsivesikiuid. Luumenist lähtuv sekundaarseina erosioon. Põhjustajateks kottseened, teisseened ja mõned bakterid. Mitte-mädanikutekitajad (ei toimu rakuseina erosiooni ning juhuslikud poorjad tühikud on väikesed <1m) Puidu sinetus Kasutatavad rakuseina koostisosadeks on puidu ekstraktiivaineid. Seened asustavad esmalt puidu parenhüümi rakke maltspuidus. Põhjustajateks kottseened ja teisseened. Hallitused Kasutatakse samu koostisosi, mis puisu sinetuse korral. Anatoomiliseks muutuseks on pindmine pidev kasv märjal puidul. Põhjustajateks kottseened, teisseened ja ikkeseened. Kõduorganismid Kasutatakse samuti puidu ekstraktiivaineid ning mädapuitu.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
hirveliike, vutid ja faasanid. Mägi- ja kaljukitsed Alpi regioonides, kelle arvukus on kaitstud mitmete ulukiseadustega. Metssea arvukus, mis tõusis suuresti pärast II maailmasõda jahimääruste tõttu, on nüüd vähendatud, et see loom ei oleks enam ohtlik inimestele ja nende põllusaadustele. Üldlevinud on jänes, favoriitne uluk. Ilves taasesineb Tsehhi piirialadel ja põder ning hunton juhuslikud sissetulijad idast. Ehkki karu ja hunt on nüüdseks väljasurnud looduses, on metskasside arvukus taas tõusnud pärast II maailmasõda, eriti Eifeli ja Hunsrücki piirkondades ning Harzi mägedes. Tuhkrut, nugist, kobrast ja mäkra võib leida kesk- ja lõuna kõrgendikel. Tavapärased roomajad on salamandrid, mitmed sisalike ja madude liigid, millest ainult rästik on mürgine. 5.3 Taimestik
11 (Wi-Fi) ja selle turvalisuse tagamine WEP ja WPA. wifi liiklust peab krüpteerima, sest see on kergelt pealt kuulatav WEP: -2003, kasutab 64 v 128 bitiseid võtmeid, ei tohiks kasutada ruuteris WPA: alates 2003, kasutab 256 bitiseid võtmeid, efektiivseks toimimiseks vaja kasutada vähemalt 13 sümbolilist parooli, WPA2 alates 2004 ja selle vastu pole teada ühtli rünnakut, samuti toetab uuemat riistvara Hajaspektriside. Sagedushüplemine (FH-SS) ja otsene sageduse hajutamine (DS-SS). Juhuslikud binaarsed jadad, M-jadad ja nende genereerimine. Ortogonaalne sagedustihendus OFDM. Rakendused: GPS, IEEE 802.11 Wi-Fi, Bluetooth. Hajaspektriside: määritakse spekter laiali mööda kanalit (kas otsese hajutamise või sagedushüplemisega), kasutatakse CDMAd, see vähendab häirivusi, saab mitu sidepidajat kanalit korraga kasutada. Shannoni piir (B/C = 1/2, kus vigadeta edastus on veel võimalik) on palju suurem ühest B/C >> 1
)? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta, kui infot, mis on paberist kandjal. Seetõttu muutuvad teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist, piraatlusest. Juht peab harima lukustama infot salasõnadega ja krüpteerimisega 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud (tahtmatud) eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt - põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult, informatsioon kuhjub ja me suudame seda teadvustada vaid lünklikult põhjustab tahtmatuid konflikte. Inimene ei suuda märgata pisiasju, millest õnnetus laviiniva välja kasvab. Inimesed käsitlevad massiivseid andmekogumikke ei suuda tajuda nende sügavamat sisu.
Kroonilised neuroloogilised haigused. Epilepsia põhjused, klassifikatsioon, ravi. Krooniline haigus, polüetioloogiline, korduvad eptilised hood, hood tavaliselt mitteprovotseeritud, kliinilise manifestatsiooni põhjus – patoloogilised elektrilised laengud ajus, Epilepsia – kaks või enam provotseerimata hoogu. Põhjused: primaarne (krüptogeenne, essentsiaalne), ajutuumor, infektsioonid, trauma, vaskulaarne, ainevahetushäired. Juhuslikud hood. Haigestumus: 40-70/100 tuh/ aastas, mehed rohkem kui naised, vastsündinud, 10 esimest ea-d, vanuritel sagedamini. Klassifikatsioon: partsiaalsed e osalised hood: generaliseerunud hood, mitteklassifitseeritavad epileptilised hood. Ravi: medikamentoosne – kui on esinenud 2 epileptilist hoogu, pidev,kindel reziim, võimalusel monoteraapiana (ühe ravimiga), kui täielik kontroll ja hoogusid enam pole, ravi jätkub 2-5 aastat. Kirurgiline ravi.
Vabadus ja sõltuvus antiikajast 19. sajandini 02.09.09. ,,The probleem of slavery in the western culture" 1. Kuidas periodiseeritakse orjuse ajalugu lääne tsivilisatsioonis (3 faasi)? Orjad on alati olnud ühiskonna osa, varaseimad orjad olid vangid. Herakleitos veendunud, et inimkonnas vältimatuks osaks konfliktid, mille ellujääjad pannakse enda jaoks tööle. Servus (ori) servire (teenima)-servatus(säästma). Varakult müüdi ja osteti, levinuim orjusesse sattumine oli sünni läbi. Otsustav ema staatus, kui isa vaba, siis laps ikka ori, sest isadust on raskem tõestada. Prantsuse annaalides ajaloolane Block orjuse kaotamine tähtsaim sündmus ajaloos. Kui 18. sajandil see läänes kaotati, ütles Block selle kohta, et roo kaalukaim sündmus. Orjuse faasid antiikaeg kuni 18. sajandi orjus püsib katkematu niidina erinevates vormides. Orjust peetakse iseenesest mõistetavaks korraks. Esimene kriitika Saksa aladel 15. sajandist. Kriitika alge...
Resultaat: AT paarist võib läbi vahepealse AA paari saada TA paar. Üks a on rotatsioonis ja teine tautomeeris. Guaniin saab paaduda adeniiniga. Indutseeritud Mutatsioone saab esile kutsuda kemikaalide ja temperatuuriga. Kuigi röntgenkiirgus suurendab mutatsioonisagedust, röntgenkiirguse poolt põhjustatud mutatsioonide muster on sarnane loomulikele ehk spontaansetele mutatsioonidele. Mutatsioonid on juhuslikud, ei teki täpselt vastavalt raku vajadusele. 13. DNA reparatsioon (tüübid, töö põhimõte) Radiatsioon, keemilised mutageenid, kuumus, ensüümivead ja spontaanne lagunemine lõhuvad DNAd pidevalt. Oletatakse, et spontaanse hävimise tõttu hävib iga päev igas raku DNA tuhandeid nukleiinhappeid. Mõned vead kaasnevad DNA replikatsiooni ja transkriptsiooniga. Rakus on olemas mitmeid ensüüme, mis tegelevad nende vigade parandamisega. Selle eest
Organiseeritud teadmine, et juhtida oma käitumist. Esimese skeemi loob laps oma kehast. On olemas mina ja mittemina. Esimesed skeemid on refleksid, siis läheb järjest teadlikumaks. ·Operatsioonid - Kõrgema taseme skeemid. Võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Pööratavad. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib. ·Funktsioonid ·Organisatsioon - Funktsioonid on organiseeritud, ei ole juhuslikud. ·Adaptatsioon- Kohandumine, ülesanne kohandada. ·Assimilatsioon Väliste keskkonnaelementide integreerimine kognitiivsesse struktuuri. Näiteks oksast saab oda, kivist auto jne. Muudame maailma enda järgi. ·Akommodatsioon- Kognitiivse struktuuri muutmine keskkonnaelementidele kohasemaks. Muudame ennast maailma, keskkonna järgi. Näiteks matkimine. Piaget'i arengu astmed (1970) - Eelmine aste loob võimaluse uuele astmele mineku
Surverühm on rühm,mis keskendub otsustajate mõjutamisele.Ei taha ise võimule! Mõlemad püüavad mõjutada poliitilist võimu. 1 Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Almondi huvirühmade liigitus: 1)assotsiatsioonilised:ühendused 2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond 3)institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini 4)anomaalsed: spontaansed või juhuslikud sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague huvirühmade liigitus: 1)kogukondlikud rühmad :hõim,suguvõsa 2)institutsioonilised rühmad 3)kaitserühmad:ametiühingud 4)edendamisrühmad:rohelised,feministid Surverühmad liigid: 1)ärilis-institutsioonilised suur mõju,omakasu 2)kategooriakaitse laiade elanikkondade huviühendused 6
genoommutatsioonid) Enamik fenotüübis avalduvaid mutatsioone on kahjulikud. Mutatsiooniline muutlikkus on evolutsiooni peamine allikas. Kombinatiivne muutlikkus: Alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Meioosis - kromosoomide ristsiire viljastumisel - alleelide kombineerumine Geenisiire: Erinevate populatsioonide isendite ristumine. Populatsiooni geenifondi võivad sattuda uued, varem seal puudunud alleelid. Loomade ränded Taimede viljade, eoste ja tolmuterade levik Geenitriiv: Juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodustamisest võtab osa vaid väike kogum eelmise põlvkonna sugurakkudest. Populatsiooni isendite arvukus väheneb järsult. 3. Ülesanne monohübriidsest ristamisest NR 22 1.Inimese närvisüsteem. Informatsiooni töötlemine närvisüsteemis Inimese närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline a...
Kubistide piltides kadus äratuntav motiiv kohati peaaegu täielikult. Seetõttu on loomulik, et 1910. aasta paiku jõudsid mitmed kunstnikud üksteisest sõltumatult teosteni, kus oli astutud viimane, otsustav samm ja loobutud täiesti nähtava ümbruse imiteerimisest. Üsna paljusid kubistlikke selleaegseid teoseid võib pidada ABSTRAKTSETEKS, so. sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse'i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule
töötlema. Seejärel kontrollitakse erinevate testimismeetoditega eelnevalt loodud võtmete kvaliteeti. Mõningad krüptomoodulid, eriti need, millel ei ole integreeritud juhuarvude generaatorit, kasutavad võtmete loomisel kasutajate poolt sisestatud infot. Näiteks palub süsteem sisestada parooli, millest omakorda tuletatakse krüptovõti, või palutakse kasutajal sisestada suvaline tekst, et luua võtme genereerimise jaoks vajalikud juhuslikud lähteväärtused. Niisugused paroolid peaksid olema hoolikalt valitud ning võimalikult pikad. Kui süsteem palub, et sisendid oleksid võimalikult ,,juhuslikud", siis tuleb seda ka järgida, st sisendid ei tohi olla kergesti aimatavad. Võtme funktsioonide eraldamine Krüptograafilised võtmed peaksid olema võimaluse korral loodud võimalikult ühe kasutusala jaoks. Eriti oluline on, et alati kasutataks muudetud võtmeid pigem
reegel). § Molekulaarbioloogia- DNA võrdlemine. Ø Evolutsiooni geneetilised alused Väikseim evolutsioonivõimeline organismirühm on populatsioon. Geneetilise muutlikuse allikad populatsioonis: mutatsioonid, kombinatiivne muutlikkus, geenisiire- erinevate populatsioonide isendite ristumine (loomade ränne ja taimede seemnete levimine) ja geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris, näiteks metsatulekahju korral. Ø Looduslik valik § Organismid võivad anda rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda. Kõik paljunemisikka jõudnud isendid ei anna järglasi. Mitmesuguste piiravate asjaolude tõttu hukkub hulgaliselt isendeid. Seetõttu säilitavad liigid enam-vähem püsiva arvukuse. Organismide ellujäämise ja paljunemise
Mängu käigus omandab laps aga olulisi teadmisi, õpib ja katsetab (rollimängus) erinevaid sotsiaalseid rolle. ÕPPIMINE 1. Õpikäitumise põhisisu ja funktsioonid. Kõigile on omane üks ühendav tunnus, indiviidi kohanemis võime suurendamise funktsioon. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Kogemuse mõiste haarab omakorda erakordselt laia ampluaa juhtumeid. Siia kuuluvad nii juhuslikud tähelepanekud kui ka erinevate käitumisviiside elus läbiproovimise olukorrad, nii sihipäraselt omandatud teadmiste süsteem kui ka ükskikfaktidest tuletatud üldistused, ka igapäevased äratundmised. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I
sõltumatud muutujad (X) on lülitatud regressioonivõrrandisse ning sõltuva muutuja ja sõltumatute muutujate vahel on lineaarne sõltuvus; 2)Sõltumatud muutujad on üksteisest statistiliselt sõltumatud; 3)Sõltumatud muutujad omavad küllaldast varieeruvust; 4)Kasutatavad arvandmed on representatiivsed; 5) sõltumatute muutujate väärtused on kindlaks määratud täpselt, ilma vigadeta,6)Reg-jäägid on normaalsed juhuslikud suurused; 7)Reg.jääkide dispersioon ei sõltu sõltumatute muutujate väärtustest 8)Reg.jäägid on omavahel statistiliselt sõltumatud. 5. Majanduspraktikas esinevad kõrvalekaldumised regressioonanalüüsi põhieeldustest. Kõrvalekalded regressioonianalüüsi põhieeldustest. Kõige olulisemaks neist on mudeli korrektsuse eeldus. Mudeli korrektsus sõltub ühelt poolt analüüsi tegija majanduslikteoreetilisest ettevalmistusest ja teadmistest ning teiselt poolt
Andmebaasisüsteem võiks selliseid väärtuseid genereerida. Tüüpiliselt võimaldab andmebaasisüsteem genereerida täisarve. Selliselt genereeritud arvude tüüpiliseks kasutuskohaks on surrogaatvõtmete väärtused. Andmebaasisüsteemi poolt genereeritud täisarvud võivad olla: · Unikaalsed arvud, mis moodustavad monotoonselt kasvava või kahaneva jada. Iga arv erineb eelmisest mingi sammu võrra. · Juhuslikud arvud 30. Denormaliseerimine (teema 14) Loogilise disaini lõpuks võiksid baasrelvarid / baastabelid olla viidud viiendale normaalkujule. Denormaliseerimine toimub füüsilise disaini käigus. Denormaliseerimine tähendab vähemalt ühe andmebaasis oleva baasrelvari / baastabeli normaliseerituse astme vähendamist. Denormaliseerimise tulemusel dubleeritakse veerge või ühendatakse tabeleid, et andmete otsimisel oleks vaja viia läbi vähem tabelite ühendamise operatsioone.
Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Häälikuseadused Häälikuseadused - (erandituse põhimõte põhineb analoogial): sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Rekonstruktsioon Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Etümoloogia Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 15. Isolaatkeel Isolaatkeel- keel, millele pole leitud sugulaskeeli
raiskamine kinnitatud mälu Tihti ventilaatorid "väsivad" väikesed Manuaalne tükeldamine, et mahuks perioodidesse Tehingutele esitatavad nõudmised ("ACID"): poole pöördumiste arvu juhuslikud Staatilise tsüklilise planeerimise jaoks sobib list Atomic: state information as if transaction is Huvitav küsimus: suuremad cache'id tarbivad rikked CPUs, mälus, backplane'is scheduling: either rohkem Keskkond: Vool, jahutus, niiskus, kaablid, tuli,
· seadmete mõjud · reaktiivide puhtus · määramistingimused · proovi mõjud · nullproov · operaatori mõju 7.3 Mõõtmisvead Igasuguste suuruste kvantitatiivne määramine on seotud mõõtmisvigadega. Mõõtmisviga mõõtetulemuse ja mõõdetud suuruse tõelise väärtuse vahe. Millest sõltub analüüsi täpsus: PROTSESSUAALSED FAKTORID analüüsi eeskirjade järgimine, tasakaalud, eritingimused INIMFAKTORID professionaalsus, juhuslikud ja süstemaatilised vead INSTRUMENTAALSED FAKTORID aparatuur, seadmed, vahendid Koguviga - süstemaatiliste ja juhuslike vigade summa. Eksitusviga- analüütiku eksituse või mittekorras seadme põhjustatud viga, mis muudab määramise kehtetuks. Juhuslik viga .ühe ja sama parameetri määramisel varieerub etteaimamatult, tekib mõjutegurite ettenägematutest muutustest Ei pruugi olla konstantsed Mõju saab vähendada määramiste arvu suurendamisega
1)väline (inimese jaoks religioon täidab mingeid teisi ülesandeid, nt meelelahutustlik või sotsiaalne staatus, printsiip teenib mingeid teisi eesmärke) iseloomulik, et religiooni kasutatakse mingite teiste eesmärkide saavutamiseks. religioon on vahend mingite teiste huvide rahuldamiseks. Religioon võib olla vahendiks kindlustunde saavutamisel, suhtlemisvõimaluste loomisel, staatuse saavutamisel või ka lihtsalt meelelahutuseks. Usulised seisukohad on juhuslikud ja valivad. 2)sisemine usuline orientatsioon (olukord, kus inimene leiab põhimotiivi religioonist, nt inimene kelle jaoks on võim esmatähtis, v mugavus, mille nimel sa töötad/pingutad, sisemine religioossus tunnused nt 1)vajan aega usulisteks mõtisklusteks, 2)püüan usku kõigis ettevõtmistes rakendada 3)loen usulist kirjandust 4)tunnen pidevalt jumala olemasolu) iseloomustab pühendumine usulistele väärtustele ja oma põhimotiivi leidmine religioonis.
Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Häälikuseadused Häälikuseadused - (erandituse põhimõte põhineb analoogial): sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Rekonstruktsioon Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Etümoloogia Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 15. Isolaatkeel Isolaatkeel- keel, millele pole leitud sugulaskeeli
mis seletab vastuolusid. Unustamine on vastupidine protsess, selle kiirus on suurim peale meeldejätmist, kahaneb ja kulub. Kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon. Meeldetuletamine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimude meenumise teel. Äratundmine on tajumine mingit objekti, sündmust, millega oleme varem kokku puutunud. Meenumine- materjal tuleb meelde iseenesest. Kutsuvad esile juhuslikud vihjed, tahtmatul. Meenutamine-eeldab tõsist mõttetööd ja pingutust. Võib ka pärssida. Mälu liigid on sensoorne, primaarne ja sekundaarne mälu (liigtatakse materjali älus säilimise aja järgi) 1.Informatsioon 2.Sesnoorne mälu kestab 1 üle 1 sekundi. Tuleb meeleelundite kaudu ja salvestatakse automatselt, kui ununeb siis kustub täielikult. 3.primaarne mälu e. Lühiajaline kestab mitu sekundit, kui ununeb, siis põhiliselt uue informatsiooni tõttu
mõistuspärane ega põhjendatav, inimene aga vajab põhjendusi ja mõistuspärasust - Absurdist ei ole väljapääsu, aga selle vastu tuleb mässata: *ennekõike sisemine mäss – tuleb keelduda meeleheitest, eksistentsi eest ei tohi põgeneda *ei saa looda, et keegi inimese valikuid ja tegusid hindaks, ometi on just nende valikute tõttu inimese olemasolul mingi sisu ja väärtus - Tema tegelaste saatust kontrollivad juhuslikud eksimused, asjaolud, meelelised seisundid Jutustajapositsioon - „Võõras“ ja „Katk“ – nö väline vaatepunkt: *jutustaja ei anna hinnanguid, tal ei ole eelistusi *jutustaja on otsekui kõrvaltvaataja, ehkki ta ei asu sündmustest väljaspool - Siit Camus’ (Kamüü) arusaam enesetunnetusest: inimene on endale sama võõras kui teised talle - Kõrvalt vaatav jutustaja pole enam sama, mis 19.sajandi ja 20.sajandi
RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005 1 Sotsiaalsed protsessid (257-259) Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused. Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed. Juhuslikud või ettekavatsetud (eesmärgipärased). Sotsiaalsete nähtuste seeria kui protsess kui see säilitab identsuse ajas. Sotsiaalne protsess on ükskõik millise sotsiaalse objekti või tema koostisosade järjepidev muutumine (inimeste areng ja kasvamine). Funktsionaalsed protsessid tagavad objekti kvalitatiivse taastootmise. Pidevad korduvad seeriad (tööpäevade ühed ja samad tegevused kindlatel aegadel ja järjestuses).
Andmed ja valemid Excel'is id Excel'is Andmete tüübid Excelis Valemid ja avaldised Funktsioonid Arvandmed, -avaldised ja -funktsioonid Aadressite ja nimede kasutamine valemites. Harjutus "Kolmnurk" Harjutus "Täisnurkne kolmnurk " Arvavaldised - tehete prioriteedid, funktsioonid Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Võrdlused ja loogikatehted Võrdlused ja loogikatehted. Harjutused IF-funktsioon Palk & Kauba hind Funktsioonide tabel Minirakendus "Detail" - ülesande püstitus "Detail" - kasutajaliides "Detail" - materjalid "Detail" - värvid Ajaandmed, -avaldised ja -funktsioonid Tekstandmed, -avaldised ja funktsioonid Lisad Nimede määramine ja kasutamine Valideerimine Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Otsimine. Funktsioon VLOOKUP Valemiredaktor MS Equation 3.0 ...
Seda liiki vead tekivad mõõteseadme, mõõteobjekti ja eksperimentaatori vastastikusest mõjust mõõtmiste käigus. Näiteks pinge mõõtmisel voltmeetri abil peab voltmeetri sisetakistus olema väga suur võrreldes mõõdetava ahela takistusega. Põhi- ja lisavead. Iga mõõteseade töötab keerulistes, ajas muutuvates tingimustes ja peale mõõdetava suuruse reageerib mingil määral ka teistele, mittemõõdetavatele, kuid samaaegselt talle mõjuvatele suurustele. Süstemaatilised ja juhuslikud vead. Süstemaatilisi vigu (ingl bias errors) võib nende muutuse iseloomu järgi jagada püsi- ja muutuvvigadeks. Püsivigade hulka kuuluvad näiteks vead, mis on seotud mõõteseadme skaala ebatäpse gradueerimisega või kogu skaala nihkega. Muutuvaid vigu võib omakorda jagada perioodilisteks ja progresseeruvateks. Perioodiline viga võib näiteks tekkida temperatuuri muutusest ööpäeva jooksul. Progresseeruvateks nimetatakse vigu, mis monotoonselt muutuvad (suurenevad
Mängu käigus omandab laps aga olulisi teadmisi, õpib ja katsetab (rollimängus) erinevaid sotsiaalseid rolle. ÕPPIMINE 1. Õpikäitumise põhisisu ja funktsioonid. Kõigile on omane üks ühendav tunnus, indiviidi kohanemis võime suurendamise funktsioon. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Kogemuse mõiste haarab omakorda erakordselt laia ampluaa juhtumeid. Siia kuuluvad nii juhuslikud tähelepanekud kui ka erinevate käitumisviiside elus läbiproovimise olukorrad, nii sihipäraselt omandatud teadmiste süsteem kui ka ükskikfaktidest tuletatud üldistused, ka igapäevased äratundmised. Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi. 2. I. Pavlovi koerakatsetused. Vene füsioloog I
Võrdlev ajaloolise keeleteaduse meetodid ei ulata rohkem kui 8000 aasta taha. · Mõnede häälikute erinevused on süstemaatilised (häälikuseadused) = rekonstruktsioonide abil otsitakse allkeele kuju, nt indoeuroopa algkeele `jalg' on rekonstrueeritud *pòds (tärn tähistab rekonstruktsiooni) · Häälikute vastavuse alusel jagatakse keeled harudesse ja rühmadesse AGA · Sõnavara sarnasustel võib olla ka muid põhjusi: - laenamine (nt balti algkeelest eesti keelde hernes, seeme) - juhuslikud kokkulangevused (nt inglise ja mbabarami (austr) dog) Häälikuseadused Häälikuseadused - (erandituse põhimõte põhineb analoogial): sõnade rekonstrueerimine teiste, keeles juba olevate mallide alusel. Rekonstruktsioon Rekonstruktsioon on algkeele põhisõnavara ja struktuuri välja selgitamine tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Etümoloogia Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 15. Isolaatkeel Isolaatkeel- keel, millele pole leitud sugulaskeeli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
