töötajatele palga maksmisega.
2. Riiklikud investeeringud-infrastruktuuri rajamisega seotud kulud, näiteks kulud teedeehituseks, koolide
ehituseks.
3. Valitsuse tulusiirded erasektorile-valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega
teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid.
4. Riigivõla intressid-riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude
summa intressid.
Riigieelarve koosneb tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest.
Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan.
Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
Q = Ksp * I I = Q / Ksp = 25 / 5 = 5 5. Kui palju tuleks muuta autonoomseid makse T0, selleks, et kaoks SKP lõhe. Potentsiaalse SKP väärtus on 1016. Languslõhe: Q = Q* - Q' = 1016 - 1000 = 16 Q = KT * T T = Q/KT = 16/-4 = -4 19."Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: 1.valitsuse katset piirata sularaha tehinguid 2.valitsuse kavatsust lahendada sularaha puudust raha ohjeldamatu juurdetrükkimisega 3.situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei julge neid osta pidades neid nn. "rämpsvõlakirjadeks" 4.olukorda, kus investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla, kuna võlakirjadelt makstavad intressid on äärmiselt madalad 3. Mingil intressimäära nivool (rmin) kaob investoritel väärtpaberite ostuhuvi ning selle asemel hoitakse sularaha pangaarvetel. Tulemuseks on nn "likviidsuslõks". 20.Investeerimise piirefektiivsuse alusel: 1.hinnatakse ehitatava objekti krundi asukoha efektiivsust 2
Investeeringud Ip = I0 Valitsemiskulud G = G0 24 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Investeeringud. 1. Investeeringuid loetakse kõige muutlikumaks agregeeritud kulutuste komponendiks ja puudub ka väga hea investeerimismudel. 22. Investeerimisotsuseid mõjutavaid faktoreid (kasumilootused (kasumilootused, intressid intressid, tehnoloogiline määramatus jne.) on äärmiselt raske prognoosida. Sageli olenevad investeeringud ärimeeste intuitsioonist ja ootustest, mida modelleerida on võimatu. 3. Esimeses lähenduses pakub meile huvi kuidas üldse investeeringud mõjutavad SKP taset? Eeldame, et plaanitud investeeringud on autonoomsed. Seega plaanitud investeeringute funktsioon oleks kujul: Ip = I0 44. Kuna K plaanitud l it d investeeringud
Ta peab omama kontot pangas ja peab olema ka majanduslikult heal seisul. Tagatist tavaliselt ei nõuta, aga kui kliendi majanduskeskkond on ebastabiilne võivad nad ka tagatist nõuda. Kui limiiti ei kasutata ei kaasne ka mingeid kulusid. Intresse arvestatakse ainult siis, kui raha on reaalselt kasutusel. Arvelduslenu antakse vaid kindala tähtajaga, milleks on tavaliselt maksimum aasta. Tähataja lõpuks peab olema arvelduskonto miinusaldo likvideeritud. Sinna hulka kuuluvad ka intressid, mis peavad samuti tasutud olema tähtaja lõpuks. Käibekapitali laen Hooajaliseks finantseerimiseks, mis antaks üks kord kindlaks tähtajaks ja otstarbeks. Käibekpitali laenu saamiseks on vaja tagatist. Vahel nõutakse, et kliendil oleks arvelduskontol koguaeg kindel summa. Laenu tagasimaksmine toimub müügist saadud laekumsite arvelt. Tagasi saab makta nii osade kaupa kui ka korraga. Investeerimislaen Projektide käivitamiseks ja ettevõtte laiendamiseks
o Eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus euroalal 17. Maastrichti kriteeriumid o Euroopa Liidu leping ehk maatrichti leping o hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme koige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% vorra; o eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; o riigivolg: ei tohi ületada 60% SKT-st; o stabiilsed intressimäärad: pikaajalised intressid tohivad kolme koige stabiilsemate hindadega liikmesriigi keskmist ületada kuni 3 protsendipunkti votta. o vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud koikumise piiresse. 18. Euroala kujunemine o 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatous kontrolli all o 1999 votsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana
maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeerijate ja valkiku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M) Sissetulekute lähenemisviis: Palgad, tasu tööjõu teenuste eest Rent, tasu tootmistegurite kasutamise eest Intressid, tasu raha kasutamise eest Kasum, ettevõtte omaniku tulu. Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust, see on summa mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad. Kaudsed makdus on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsuseda (käibemaks ja aktsiisimaks)
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
maha arvutatud kodumaiste tarbijate, investeerijate ja valkiku sektori poolt ostetud nende kaupade ja teenuste väärtus, mis on toodetud teistes riikides (import M) Sissetulekute lähenemisviis: Palgad, tasu tööjõu teenuste eest Rent, tasu tootmistegurite kasutamise eest Intressid, tasu raha kasutamise eest Kasum, ettevõtte omaniku tulu. Amortisatsioon on osa kaupade tootmiskulust, see on summa mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma väärtust kaotavad. Kaudsed makdus on seotud spetsiifilise majandusliku aktiivsuseda (käibemaks ja aktsiisimaks)
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm SISSEJUHATUS Kursusel läbitavad põhiteemad: Ettevõtte rahanduse probleemid ja meetodid. Finantsjuhtimise eesmärgid, ettevõtte raamatupidamis- ja rahandusmudelid. Rahandusotsused ja firma eesmärk. Raha ajaväärtus, väärtpaberite hindamise alused, risk, oodatav tulumäär ja selle dispersioon, valikud riski ja oodatava tulumäära vahel, portfelliteooria ja finantsvarade hindamine, investeeringute hindamise põhimeetodid, ettevõtte väärtus, kapitali eelarvestamine, kapitali struktuur ja finantseerimisviiside ülevaade, finantsanalüüsi alused ja informatsiooniallikad. Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loo...
Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest on maksebilanss. Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. See on alati tasakaalus, kuna igal tehingul on kaks poolt ning maksebilanss jäädvustab tehingu mõlemad pooled. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja maksutud intressid ja dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud palga, antud ja saadud välisabi. 2. Kapitali- ja finantskonto- näitab kui palju riiki raha sisse toodi ja välja viidi. Nende liikumiste taga on erinevate aktsiate ja võlakirjade ost ehk siis rahapaigutused välismaale (sealhulgas keskpanga valuutareservide paigutamine) või välismaalt. 3. Reservvara- riigi kulla- ja välisvaluutareservid. Eestis vähenesid need 2010. a 831 miljoni
Videoloengu sissejuhatuses räägitakse nii Kreekast, mis saab majanduslikult hakkama pehmelt öeldes mitte just kuigi hästi kui ka Iirimaast, kellele lasub mahukas virtuaalne võlakoorem.Lisaks oli ära toodud, et äärealald omavad suuremaid kulusid kui sisealad ning seetõttu rohkema kauplemise tõttu tekib ka suurem võimalus petmiseks. Räägiti ka riigivõlgadest, mis on pidevas kasvus. Siin kohal peab ära tooma, et võlgade suurenemisel vähenevad intressid. Lisaks räägiti ka erinevate sugude palkadest ning nende ebavõrdusest, mis on hakanud maabuma. Eesti majandus on avatud ning riik edestab oma näitajate poolest naaberrriiki Lätit.Eestis on SKT kasv negatiivne mis tähendab seda, et iga noor pere, kes saab lapse vähendab SKT-d, kuid Eesti RKT on võrreldes SKT-ga veelgi väiksem. *Eesti miinuseks on väike arv tootmisettevõtteid *Iga eestlane võiks/peaks panustama tarbimise ergutamisse * Hinna ja palga tõsus tempo on sama
Pangal polnud vaja teenindustaseme ja Konkurents pankade vahel, tegelevad panga tehnoloogia arendamisega vaeva arendamisega ise. Usaldusväärsus ja näha. Riik tegelev tehnoloogia määrab konkurentsi. Välistatud nii ettevõtete kui pankade Pankroti võimalus olemas. pankrotid. Laenud ja hoiused vastavalt riigi plaanile, Vaja riske hinnata ja juhtida, neid risk puudus. Riik määras kõik, intressid maandada. Nõudmisest ja pakkumisest jne. kujunevad intressimäärad. Laenamine Kaupade või raha võlgu andmist tähendab laenamine. Infrastruktuuri olemasolu kõik võimalikud andmebaasid. Laenurisk on võimalus, et klient ei suuda oma lepingukohustusi täita või täidab neid osaliselt. See on seotud nii kliendi kui maa riskiga. 7
PV= A/i NÄIDE Firma soovib iga aasta lõpus saada pidevalt ilma esialgselt rahasummat vähendamata 500 000. Diskontomäär on 10% PV= 500 000 / 0,1 = 5 000 000 FINANTSINVESTEERINGUTE TASUVUS ja analüüs Arvestada tuleb otsusega kaasnevaid riske. Otsused realiseeruvad tulevikus. 30.03.17 Investeeringu tulu/kasu koosneb reeglina kahest osast: Jooksev tulu- mingid perioodilised maksed nt intressid või dividendid Kasum kapitalilt- investeeringu turuväärtuse suurenemine (vähenemine) Turuväärtuse muutus- vahe investeeringu praeguse turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahel Valdamisperiood- mille vältel investeeringuobjekt on investori valduses. Investeeringu tasuvus: (jooksev tulu + kapitali tulu) / investeeritud summa NÄIDE KIRJE Aktsia A Aktsia B
Lõpus suletakse koondkonto 791 aruandeaasta kasumile/ kahjumile lõplikult 282 ja tuuakse välja firma tulemus aasta lõpul. NB! PRINDI SEE PALUN ERALDI LEHELE KUI SUL SEDA VEEL EI OLE! ETTEVÕTTE KONTOPLAAN Bilansi aktivakirjete kontod: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, maj.kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses) 183 Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) 184 Muu materiaalne põhivara( jääkmaksumuses) Bilansi passivakirjete kontod: 215 Laenukohustused 215/1 Lühiajalised pangalaenud 215/2 Pikaajalised pangalaenud 221 Käibemaks 224 Palgast kinnipeetud tulumaks
Paiguta lainelaudade tootmise vabrikus kulu üldnimetus (muutuvkulu, püsikulu, müügikulu, tootmiskulu, tootmise üldkulu, pöördumatu kulu, alternatiivkulu) õige kulurühma juurde. müügikulu reklaam, komisjonitasu. tootmise üldkulu garazi amortisatsioon, seadmete rent, reklaam. püsikulu garaazi amortisatsioon, puumaterjal, töötasu, seadmete rent. muutuvkulu - garaazi amortisatsioon, seadmete rent. pöördumatu kulu - garaazi amortisatsioon. alternatiivkulu saamatajäänud intressid. tootmiskulu puumaterjal, töötasu, komisjonitasu.
06.xx. · Kasumi aruanne (analoogselt nende perioodide osas nagu bilansi esitamine). · Rahavoogude prognoos taotletava ajatamisperioodi kohta. · Kui maksuvõla tasumise ajatamise taotluse esitab maksukohustuslase volitatud esindaja, peab taotlusele lisama volitust tõendava dokumendi (MKS-i § 48). Mida peab maksukohustuslane veel arvestma? · ajatamisperioodil graafikujärgsetele maksetele lisanduvad kuni põhivõla tasumiseni täiendavalt arvestatud intressid · maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksumaksjat tema jooksvate maksukohustuste täitmisest · kui soovitakse ajatamisgraafikut ennetähtaegselt tasuda, peab tasumisel maksukorraldusele märkima viitenumbriks ajatamisotsuses märgitud viitenumbri. Muudel juhtudel kasutatakse tasumisel personaalset ettemaksukonto viitenumbrit · maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras
tarbija on teenuseid ja kaupe tarbiv subjekt rahakrediit on raha laenamine, et tasuda ostu eest. palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. kapitalhooned,tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud. tööinimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. võlakiriväärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandija on võlakirja ostjalt laenu saanud. liitintressintress mida arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevad perioodide intressid. rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri.
3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 kr KOKKU rühm 6. 0 kr 7. Varud 7.1. Tooraine ja materjal 7.2. Lõpetamata toodang 7.3. Valmistoodang 7.4
Finantstulud ja kulud kokku -2 150 298 22 ARUANDEAASTA KASUM 95 099 748 Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes kroonides 2008 2007 Lisa PÕHITEGEVUSE RAHAVOOD 8 Laekumised klientidelt 622 734 400 442 Hankijatele ja töötajatele tasutud summad -450 722 -247 525 Fondidest saadud tulu ja saadud intressid 2 749 1 927 Makstud intressid -11 329 -7 384 Riigi eelarveline sihtfinantseering 13 000 12 000 176 431 159 460 Rahavood põhitegevusest kokku INVESTEERIMISTE RAHAVOOD Põhivara soetamisel tasutud summad -872 195 -481 192 8 Põhivara müügist laekunud summad 639 345 8c,19
Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc eelisaktsia hind protsentides Kp eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp kapitali allikate osakaalud protsentides t tulumaksumäär Wdkd(1-t) tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp tähistab eelisaktsiaid 22. Võõrkapitali hind Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I aastane intressisumma t tulumaksumäär D võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23. Omakapitali hind Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo Omakapitali hind ehk tulunorm näitab ärijuhtidele, milline peab olema omanike
Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc eelisaktsia hind protsentides Kp eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp kapitali allikate osakaalud protsentides t tulumaksumäär Wdkd(1-t) tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp tähistab eelisaktsiaid 22) Võõrkapitali hind Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I aastane intressisumma t tulumaksumäär D võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23) Omakapitali hind Kc=dividend eelmisel aastal/aktsia turuhind+dividendi aastane kasvutempo
raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu) - Seadusandlike aktide ja kohaliku täitevvõimu korralduste täitmisest tulenevad kulud (kuludohutustehnika nõuete täitmisele, ohtlike jäätmete hävitamisele ja väljaveole, õhu- ja vee puhastusseadmetele 2) Perioodikulud Halduskulud - Turustuskulud - Intressid - Areng- ja uurimine - Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) - Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) - Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) - Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused,üldelekter,vesi,küte) - Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) - Finantseerimiskulud (intressid) 17
d. inflatsiooni suurus 47. Autonoomsed kulud on a. kulud, mis kaetakse autonoomsete sissetulekute abil b. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest c. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast d. kulud, mis ei sõltu mistahes eelarve suurusest 48. Spekulatiivne nõudlus Keynesi määratluses sõltub intressimääradest a. võrdeliselt b. pöördvõrdeliselt c. ei sõltu üldse d. umbmääraselt 49. “Likviidsuslõks” Keynesi käsitluses tähendab a. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes b. valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks c. situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud d. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla 50. Leida 1000 kroonise võlakirja diskonteeritud müügihind täna, juhul kui intressimäär on
kogutoodangu arvestamisel? a. arvestatakse koefitsiendiga 0,45 salaviina müügist saadud tulu b. ei arvestata üldse c. arvestatakse “ümbrikupalkade” maksmist restoranides d. arvestatakse avalikus sektoris 35. “Likviidsuslõks” Keynesi käsitluses tähendab a. situatsiooni, kus pangal puuduvad vabad rahalised vahendid b. keskpanga sekkumist kommertspankade tegevusse sularaha väljamaksete piiramisega c. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii madalad, et investoritel puudub huvi oma rahaga turule tulla d. situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes 36. Kapitali kasutamiskulu on a. investeeringud + amortisatsioon b. mehhanismide (kraanad jne.) rendikulud miinus nende amortisatsioon c. intressi määr + amortisatsioon d. intressimäär + fondimahukus 37. Majandustsükli langusfaasi iseloomustavad a. ettevõtte kaubavarude vähenemine b
on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised. Firma minimaalne kogus suurtootmisel on minimaalne toodangukogus, mille pika perioodi keskmine kulu on minimaalne. Firma töötajatele makstud palk, pangalaenu intressid, saamata jäänud intressid ning makstud üür kujutavad endast alternatiivkulusid. Hüvitiste piiratuse all mõeldakse seda, et ressursid hüviste valmistamiseks on piiratud, seega tekib vajadus valida, milliseid hüviseid tarbida ning millistest loobuda. Hüvis on piiratud, kui tema hulk, mida inimesed soovivad on suurem kui see hulk, mis on vabalt saadaval. Jäätise alternatiivkulu on näiteks: kinopilet, hamburger, ujulapääse. Kahanev piirkasulikkus näitab, et nõudluskõver on negatiivse tõusuga.
ettevõte saab vaba raha rakendada muus majandustegevuses; 3) Liisitud vara saab kohe kasutama hakata tasumine toimub hiljem pikemas perioodis; 4) Liising jätab laenu võimalused suhteliselt vabaks, sest liisingut ei saa käsitleda tava laenuna 5) Liising ei nõua täiendavaid tagatisi. Võlakirjad Neid emiteerivad ettevõtted, et kaasata täiendavat kapitali ning emitendile tekitavad nad kohustuse võlakiri mingil tähtpäeval kustutada ning tasuda intressid. Pikaajalise võlakirja hind võib sõltuda mitmetest teguritest, mis lõpuks kujundab võlakohustuse täieliku maksumuse ehk hinna. Mõju avaldavad komisjon maksumusele: - Emissiooni suurus Emissiooni kulud on reeglina ettemääratud ja nende proportsiooni osakaal hakkab vähenema emissiooni mahu kasvades (mastaabi efekt). Proportsiooni mahu suurenemisega ei suurene püsi- ja üldhalduskulud; 8
Soovi korral saab klient hoiust tähtaja lõpus pikendada veel samaks tähtajaks. Kogumishoiusele saab raha kanda kogu hoiutähtaja jooksul ning seda on lihtne teha püsikorraldusega või määratud maksena. Lisatud raha hakkab hoiusele laekumise päevast intressi teenima. Teenitud intress kantakse iga hoiukuu lõpus arvelduskontole või hoiukontole olenevalt kliendi soovist. Kui klient teeb kogumishoiusele minimaalse sissemakse (6 eurot või 100 USD), siis on intressid järgmised: EUR USD min 6 100 6 kuud 0,06 0,20 9 kuud 0,16 0,45 12 kuud 0,26 0,65 Swedbanki tähtajalise hoiuse saab avada eurodes, USA dollarites, Rootsi või Norra
1. Kinnisvara-maa+ esemed, mis on maaga seotud(ehitised,mets,tee)+õigused. Vallasvara- kõik mis pole kinnisvara, vallasvaral pole maad n.auto. Kinnisvara olulised osad- maatükk, kinnisvara parendused, kinnisvara koostisosad- vallasasjad. Kinnistu- maatükk, füüsiline maatükk, olemas piiripunktid, omanik olemas. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: - kinnisasi (maatükk), - hoonestusõigus, - korteriomand, - korterhoonestusõigus. 2. Hoonestus- millised hooned on ehitatud mingis piirkonnas; hoonete kogum (n.rendimajad) . Hoonestuse liigid- 1)vanusest 2)ajaloost, ehitusaastast 3. Maa, hoonete ja ehitiste hinna liigid. 1)jääkmaksumus 2)taastamismaksumus 3) soetamismaksumus-bilansiline maksumus 4) ehitusmaksumus 5) jääkasendusmaksumus (Riigimaa 0-maksumus; maa maksustamishind, lepingujärgne hind) 4. Kinnisvara hindamisel kasutatavad meetodid- 1) V...
Kordamisküsimused §18-27 1. Muutused Euroopas kõrgkeskajal: põllumajanduse areng ja linnade taasteke, tsentraliseeritud riikide kujunemine (Prantsusmaa, Inglismaa). Põllumajanduse areng-Kasutusele võeti raske ratsaader, millega kündides saadi paks ja viljakas mullakiht. Leiutati rangid, mis lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast nõrgem aga see-eest kiirem.Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid. Linnade taasteke-Tänu rahvastiku kasvule hakkasid linnad kiirelt arenema ja tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmaj...
eelarvega ja nendesse fondidesse laekub eraldi maksutulu, mida Eestis nimetatakse sotsiaalmaksuks. Keskvalitsus Keskvalitsuse moodustavad riigikogu, ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega. Valitsuse kulud - Toetused - Pensionid - Tervishoiukulutused - Riigikaitse - Intressid riigivõlalt - Toetused kohalikele omavalitsustele - Avaliku sektori palgad Valitsuse tulud - Maksud - Füüsilise isiku tulumaks - Ettevõtte tulumaks - Käibemaks - Aktsiisimaksud - Muud maksud ja trahvid - Finantstulud - Tulud varadelt
Aktsiisikaupade maksustamisel aktsiisiga on lähtutud Euroopa Liidu vastavatest õigusaktidest. 5 2.1 Tulumaksuseaduse muudatustest Tulumaksuseaduses jõustus 2012. aasta aasta alguses kõige rohkem muudatusi. Ühe olulisema muudatusena vähendatakse tulust tehtavate mahaarvamiste ülempiiri. 3196 euro asemel hakkab nn vabatahtlike mahaarvamiste (eluasemelaenu intressid, koolituskulud, heategevuslikud kingitused ja annetused) maksimaalse mahaarvamise summa ühe inimese kohta olema 1920 eurot aastas. Kaob lähetustega seotud majutuskulu maksuvaba piirmäär nii riigisisese kui ka välislähetuse korral. Lähetustega seotud majutuskulu loetakse sõltumata selle suurusest ettevõtlusega seotud kuluks ning sellega ei kaasne täiendavat maksukohustust. Alates 01.01.2012 ei maksustata tööandja tehtavaid sissemakseid töötaja III pensionisambasse
Pankade tekkimise buumile (tippajal enam kui 40 panka, osad neist ei suutnud küll tegelikku tegevust alustada) järgnesid nende ühinemiste ja pankrottide lained. 1990 loodi ka Eesti Pank, kes seadis ühe esimese tegevusena sisse pankade põhikapitali miinimummäära. 1993. aasta põhikapitali miinimummäär 6 miljonit krooni kahandas pankade arvu 22-ni. Eesti kommertspanganduse algus Pankade esialgne tegevus keskendus valuutavahetusele ja spekulatsioonidele. Algselt olid intressid kõrged -- see julgustas hoiustama, kuid ei ergutanud laenu võtma. Pankrotid ei soodustanud hoiustamist ning ka valdava osa elanike sissetulekud ei võimaldanud eriti säästudel koguneda. 1997. aasta lõpus algas väliskapitali aktiivne sisenemine Eesti pangandusse -- Rootsi SEB-pank ja Swedbank omandasid osalused vastavalt Ühis- ja Hansapangas. Kuldajastu Pangandussektori kuldajastu langeb aastatesse 19961997, mil kiire majandusarengu tõttu leidis aset plahvatuslik
a. Reaalne SKP ei muutu b. Reaalne SKP suurenes, kuid vähesemal määral kui hinnad c. Reaalne SKP vähenes d. Antud info ei võimalda määrata reaalset SKP dünaamikat e. Kõik vastused valed 5. Allpooltoodud agregeeritud summadest ei lähe arvesse rahvatulu (NI) arvutamisel: a. Aktsiaseltsi kasum b. Riiklikud siirdemaksud c. Ettevõtjate poolt makstavad laenukapitali intressid d. Renditulu e. Töötasu ja palk 6. Töötasu arvutatakse: a. SKP arvutamisel tulude meetodil b. SKP arvutamisel kulude meetodil c. Puhasekspordi arvutamisel d. Subsiidiumide maksmisel riiklikele ettevõtetele e. Kõik vastused valed 7. Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. Hinnata tootmise struktuuri muutumist erinevatel aastatel b
sest EKP'l endal puudub sularahakassa. 4. Eurode emissiooni tagamise varad Eestis käibiv sularaha tuleb tagada Eesti Panga varadega. Euro emissioon võib olla tagatud nii välis- kui kodumaiste varadega, mis peavad vastama euroala ühistele nõuetele, mille on kehtestanud EKP. Euro kattevaraks võivad lisaks võlakirjadele olla ka teistsugused finantsvarad nagu näiteks laenud pankadele. 5. Eesti Panga tulud ja kulud Tulud: Intressid välismaale paigutatud välisvaluutareservidelt Intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt ja pankadele antud laenudelt Emissioonitulud Tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja tagatistega ning tulud muudelt tehingutelt Kulud: Eesti Panka deponeeritud või muul viisil kaasatud summade pealt makstavad intressid Välistehingute kulud
käibekapitali). Alustavate projektide probleem tihtilugu on kroonilised likviidsusprobleemid, sest käibekapitali vajadust pole osatud õigesti hinnata. Üldkulud - Üldkulud ning nende jagamine võib tekitada kunstliku rahavoo. Olulised on vaid projektiga lisanduvad üldkulud ettevõtte tasemel. 9. Miks pole finantseerimiskulud (n intressid) lisanduvad rahavood? Intressid ei ole projektide puhul lisanduvad rahavood, sest finantseerimiskuludega arvestatakse projekti rahavoogude diskonteerimisega, mis on sisse arvestatud kapitali hinda. 10. Tasuvusaja meetod (mõiste, rakendamine ning plussid ja miinused) Tasuvusaeg on periood, mille jooksul oodatavate iga-aastaste rahavoogude summa ületab kulud. Firma määrab ise endale nõutava tasuvusaja. Kõik investeerimisprojektid, mis selle aja jooksul ära ei tasu,
Tütarettevõtete soetamine, neto 0 1 rahavoog Tütarettevõtete müük, neto rahavoog 0 -615 10 Sidusettevõtete soetamine 0 -2 -383 Antud laenud -213 -549 -5 166 Antud laenude laekumised 1 745 177 1 911 Saadud intressid 204 258 953 Saadud dividendid 4 4 4 Netorahavoog 2 022 638 -3 450 investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 1 925 6 642 21 937 Saadud laenude tagasimaksed -4 907 -8 617 -22 265
kahjumisse. Aktsiakapitali peab olema väheamlt 25000. Varad = Kohustused + omakapital Kasumiaruanne - iseloomustab ettevõtte tulusid ja kulusid ning nende vahet. Tegemist on perioodi aruandega, samuti tekkepõhine. Tulud on aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade väärtuse suurenemine või kohustuste vähenemine. Peamised kirjed on: müügi netokäive, kasum valuutatehingutest, kasum põhivarade müügist, saadud intressid ja dividendid. Teine pool on kulu - aruande perioodi jooksul tulude tekkeks tehtud väljamiekud, millega kaasneb varade väärtuse vähenemine või kohustuste suurenemine. Peamine osa: tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindlus, põhivara kulum ehk amortisatsioon, kahjum valuutatehingutest., intressid ja dividendid. Tulude ja kulude vahe annab meile kasumi või kahjumi. Brutokasum miinus tulumaks on puhaskasum, millest makstakse välja dividendid.
kasvab 2-3%. Joonis 7. Import ja eksport Uus-Meremaal. Allikas: www.tradingeconimics.com 9 6. Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturud). Austraalia riigivõlakirjade intressimäärad alates aastast 1995-2015 on olnud muutlikud ja trend näitab, et nii 5 kui ka 10 aasta võlakirjad on intressi poolest selles pikas perioodis olnud languses. 2000 – 2010 aastani olid intressid enam-vähem samal tasemel. 2, 3, 5 ja 10 aastaste riigivõlakirjade intressid on välja toodud alljärgnevas tabelis ja graafikus. 2yrs 3yrs 5yrs 10yrs 1995 7,36 7,44 7,78 8,18 2000 5,27 5,27 5,43 5,46 2005 5,19 5,21 5,22 5,2
) Laenuvõtmine kasvab suurem osa nende perede arvel, kellel juba on laenukohustusi- ostetakse järelmaksuga kodusisustust, elektroonikat ja palju muud. Laenu võetakse endiselt ka eluaseme ostmiseks või remontimiseks. Laenude asemel võiks aga säästa ja seda kõike lubada endale siis, kui säästudest on kokku kogutud vajalik summa. Laenud peab niikuinii varem või hiljem tagasi maksma ning sinna lisanduvad juurde ka intressid, mis tagasimakstavat summat veel kergitab. Hoolimata erinevustest rahalisi sääste omavate perede osakaalust on peamine säästmise eesmärk säästa eelkõige ,,igaks juhuks". Säästetakse ka seoses oma eluasemega ning kinnisvara soetamisega. Järgnevad säästmine enda tervise heaks ja oma laste hariduse ja koolituse tarbeks. Praegune hinnatõus on üsna valiv- teenuste ja toidukaupade hinnad on kasvanud. Ka
enne, kui tootmiseks raha kulutada. Arvutustega saab enne raha väljaandmist selgitada, millised võiksid olla majapidamise arendamise võimalused ja millised neist on suurema tasuvusega. Eelarve koostamist tuleb alata tootmise prg., millest selgub müüdava toodangu hulk ja tulud(ka tootmiskulud). Tuludest kulude lahutamisel saame teada mis on majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid, peale seda jääb alles puhastulu. Talunikel jääb lõpuks tulu, millest tuleb maha arvata sots. Maks ja üksikisiku tulumaks. 8. Püsi-ja muutuvkulud põllumajanduses, kattetulu arvutamise vajadus taime-ja loomakasvatuses. Muutuvkulu-on seotud toodangu ja selle müügiga(sõltub müüdud kaupade või teenuste hulgaga) nt. seemned, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad Põsikulu-seotud ajaga, mitte toodangu ja selle müügiga nt. kui masin teeb
Mitmesugused nõuded 0 0 Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 0 0 Nõuded sidusettevõtete vastu 0 0 Arveldused aktsionäridega 0 0 Muud lühiajalised nõuded 0 0 Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) 0 0 Intressid 0 0 Dividendid 0 0 Muud viitlaekumised 0 0 Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 0 0 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 0 0
avatud hoiuste kogusummale, mitte aga igale avatud hoiusele eraldi. Juhul, kui hoiuste hüvitusjuhtumiga on seotud näiteks kaks krediidiasutust, siis ühele ja samale hoiustajale hüvitatakse tema hoiused koos hoiuste peatamise päevaks kogunenud intressiga täies ulatuses, rakendades hüvitise 100 000 euro suurust piirmäära eraldi nii esimeses kui ka teises krediidiasutuses avatud hoiustele. Hoiuste intressid arvutatakse arveldus- või laenulepingus või kirjaliku lepingu puudumisel hoiuste peatamise päeval kehtinud krediidiasutuse hoiustamise tüüptingimustes sätestatud määrade alusel. Kui füüsilise isiku hoius sisaldab vahendeid, mis on saadud isiklikuks kasuatmiseks krediidiandjate ja vahendajate seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud elamukinnisvara võõrandamisest, tagatakse ja hüvitatakse eelnimetatud vahendid koos hoiuste peatamise 3
Õppiva lapsevanema õigused: Akadeemiline õppepuhkus. Kõrg- või kutsekoolis õppival lapsevanemal on võimalik kasutada akadeemilist õppepuhkust. Selle saamiseks tuleb pöörduda avaldusega kooli poole. Õppelaenu tagasimaksmise peatumine. Kuni kolmeaastase lapse ühel vanemal on õigus saada õppelaenu puhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Puhkust saanud vanem ei pea tasuma makseid. Intressid selle aja eest tasub riik. Maksepuhkuse taotlemiseks tuleb vastava avaldusega pöörduda laenu andnud panga poole. Õppelaenude kustutamine. Õppelaen kustutatakse juhul, kui pärast õppelaenu võtmist tuvastatakse laenusaaja alaealisel lapsel raske või sügav puue. Laenusaaja kohustuste täitmise nõudest loobumist korraldatakse raske või sügava puudega last pidevalt hooldama ühe vanemaõppelaenu puhul.Õppelaenu kustutamiseks peab
Liites kokku eelpool toodud kulutused, saadakse SKP kulumeetodil, ehk kogukulutused: SKP = C + I + G + (X - M) Sissetulekute meetod ehk tulu meetod Sissetulekute meetodi puhul lähtutakse sellest, et iga tootmisteguri omamisel ja kasutamisel saadakse sellest tulu ehk sissetulekut. Sissetulekud võivad olla järgmised: · Palgad, see on tasu tööjõu müümisest (teenuse osutamine) · Rent, see on tasu maa ja maavarade kasutamise eest · Intressid, see on intressitulu pangahoiustelt, ettevõtte laenudelt ja muud investeeringutulud · Kasum, on see osa, mis jääb järele, kui kaupade ja teenuste koguväärtusest kõik eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide 2
otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes; b) valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks; c) situatsiooni, kus ettevõtete rahalised vahendid on panga madala likviidsuse tõttu külmutatud; d) situatsiooni, i i i kusk võlakirjadelt õl ki j d l makstavad k d intressid i id on nii
põhitegevusest Rahavood -5 809 -2 864 2945 102,80% investeerimistegevusest Materiaalse ja -1 775 -1 096 679 61,90% immateriaalse põhivara soetus Laekunud põhivara 30 16 14 87,5% müügist Laekunud 137 1 109 -972 -87,60% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Makstud -4 206 -2 898 1308 45,20% sihtfinantseerimine põhivara soetuseks Laekunud intressid 5 5 Rahavood 4 215 1 211 3004 248,1% finantseerimistegevuses t Saadud laenud 5 325 3 638 1687 46,40% Laenude tagasimaksed -928 -2 215 1287 58,2% Makstud intressid -182 -212 30 -14,15% Puhas rahavoog -214 502 288 -57,40% Raha ja selle 2 303 1 801 502 27,90% ekvivalendid perioodi alguses
ÕPIK LK 315 TEST T-13.1 Lühikohustiste klassifitseerimise aluseks võetav ajaperiood on kas ühest aastast või normaalsest talitlustsüklist pikem. T-13.2 Lühikohustis loodetakse tasuda käibevara arvel ja teiste lühikohustiste tekitamise arvel. T-13.3 Juhul, kui kohustist ei kajastata, siis selle tulemusena puhaskasum on suurem (ülehinnatud). T-13.5 Äri Firma müüb toodet, mille müügihind on 1000 kr ja garantiieraldise määr 2%. Kui jaanuarikuus müüdi 1000 toodet, siis garantiikulu oli 20 000 kr. Garantiieraldi s D K S0 = 0 1000 * 0,02 * 1000 = 20 000 T-13.6 Firma müüb toodet, mille müügihind on 400 krooni. Tootega kaasneb ka 30-päevane garantiiperiood defektsete toodete remondiks. Vastavalt eelmiste perioodide kogemustele on 4% tooteid olnud defektidega, keskmine remondikulu on 50 krooni toote kohta. Esimesel müügikuul, müüdi tooteid 320 000 krooni eest, 20 to...
Euroopa Keskpank saab euroala intressitaset mõjutada muutes näiteks pankade refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi ja teisi keskseid intressimäärasid. Nimetatud intressimäärad panevad paika alumise ning ülemise intressitaseme mille alusel europangad võivad Keskpangast laenu võtta või oma raha hoiustada. Kui nüüd Euroopa Keskpank on otsustanud oma keskseid intressimäärasid tõsta, siis paratamatult kasvavad ka pankadevahelise rahaturu intressid ning vastupidi. Laenude võtmise põhjused: · Maja ostmine/ ehitamine/ renoveerminine · Õppelaenu maksimine · Tarbeesemete vajadus( auto, külmkapp, telekas) · Võlgade tasumine ( sms- ja kiirlaenud) 3 Eraisikutele antud laenude jääk aastatle 2000-2009
1.Kui palju raha on vaja ettevõtte alustamiseks Eestis 1000-20 000 kr, sõltuvalt ettevõtte tüübist 2.Mis on investeeringu ja finantsinvesteeringu erinevus? Investeerimine- tootmiseks vajaliku põhivara ( masinad, seadmed, hooned, ...) ostmine Finantsinvesteering- väärtpaberite ostmine 3. Kus saada raha ettevõtte asutamiseks? · Isiklikud säästud-tekivad siis kui kulutad vähem, kui teenid · Äripartneri säästud-kas laenata raha või pakkuda osalust ettevõttes · Pangalaen-tavaliselt peab alustav ettevõte oma rahaga katma 30-40% äriprojekti maksumusest · Toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist: Ettevõtluse arendamise instituut, tööhõiveamet 4. Miks ettevõttes võib tekkida ajutine rahapuudus? (5p) 1) ostja viivitab tasumisega 2) ostja pankrott; 3) toormaterjali hind tõuseb; 4) valmistoodangu hind langeb; 5) kaupa ei ...
33) Sissetulekute lähenemisviis (Income approach) on rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod sisemajanduse koguprosukti leidmiseks, mille korral liidetakse kokku kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud ja lisatakse juurde amortisatsioon ning kaudsed maksud. a. Palgak W- (Wage) mis on tasu tööjõu teenuste eest. Tööjõu müügi eest. b. Rent (Rent) tasu maa (loodusressursside) kasutamise eest c. Intressid (Intrest) on tasu raha kasutamise eest ja tema suuruse määrab nominaalne intressimäär d. Kasum (Profit) on ettevõtte omanike tulu, mis jääb järele, kui toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest on kõik muud kulud (palk, üür, inressid), maha arvestatud. 34) Amortisatsioon e kulum (Deprecaiation) on kapitali aegumine, kulumine, vananemine jne. aja jooksul. Näitab kulusid kulunud kapitalikaupade asendamiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
