KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
õigustatud kasutama asja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldus lõpeb üldjuhul kas kasutusvaldaja surmaga või kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega, ka poolte kokkuleppel. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. 4. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. Hoonestusõigus on kinnisasja koormamine selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. 5. Ostueesõigus. Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. 6. Võlasuhte ja kohustuse mõisted
68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid.. 71. Kinnispant e hüpoteek. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. 73. Valduse kaitse omavoli vastu.. 74. Omandi mõiste ja liigid.. 75. Vallasomandi tekkimine. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm 77. . Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. 80. . Ostueesõigus. 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. 82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes. 83. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded.. 84. Kohustuste täitmise tagamise viisid.. 85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. 86. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste. 87
Küll aga näiteks ehitise olulisteks osadeks asjad, millest see on ehitatud või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (vt TSÜS §55 lg 1). Hoone oluliste osadena on nimetatud telliseid, uksi, aknaid, kütteseadmeid, kusjuures oluliseks osaks muutuvad need alles pärast paigaldamist (nt paigaldamata keskkütte katel ei ole veel oluline osa). Nt ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel (sõltumata sellest, kas hoone oli olemas juba enne hoonestusõiguse seadmist või püstitati hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241 lg 5). Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks
mille piiridest ehitis väljub. Kokkulepe hüvitise suuruse või hüvitisest loobumise kohta kehtib, kui see on kantud märkusena kinnistusraamatusse. (5) Lisaks käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatule kohaldatakse hüvitisele kareaalkoormatiste sätteid. Talumiskohustuse näol on tegemist seadusjärgse kitsendusega juhuks, kui naaberkinnisasjal olev ehitis (hoone või rajatis) on ehitatud ekslikult üle piiri. Sama kitsendus on ka lg 6 kohaselt hoonestusõiguse või servituudi kahjustamisel Oluline on ehitamisel heausksus piiride või ehitamist lubanud asjaõiguse osas. (Riigikohus on pidanud pahauskseks seda, kui ei ole piirialale ehitamisel piiride täpset asukohtu kontrollitud) § 149. Üle piiri ulatuvad juured, oksad ja viljad (8) Kinnisasja omanikul on õigus ära lõigata ja endale võtta naaberkinnisasjalt tema kinnisasjale ulatuvad puude ja põõsaste juured, oksad ja viljad, kui need kahjustavad
Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad.. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad.. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid.. 71. Kinnispant e hüpoteek. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. 73. Valduse kaitse omavoli vastu.. 74. Omandi mõiste ja liigid.. 75. Vallasomandi tekkimine. 76. Kinnisomandi tekkimine. Kinnisasja omandamise tehingu vorm 77. . Kinnisomandi ulatus ja kitsendused. 78. Kasutusvaldus ja isklik kasutusõigus. 79. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. 80. . Ostueesõigus. 81. Võlasuhte ja kohustuse mõisted. Võlasuhte tekkimine. 82. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes. 83. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded.. 84. Kohustuste täitmise tagamise viisid.. 85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. 86. Leping tsiviilõigusliku kohustuse tekkimise alusena. Lepingu mõiste. 87. Lepingu kehtivus, lepingu muutmine ja lõpetamine. 88
Ettevõtlustulu on ettevõtlusest saadud tulu. Ettevõtlustulu alla võib arvata ka nt renditulu ja litsentsitasu. 15. Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud? Tulumaksuga maksustatakse kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. 16. Milliste varade võõrandamist tulumaksuga ei maksustata? Tulumaksuga ei maksustata: 1) vastuvõetud pärandvara; 2) omandireformi käigus tagastatud vara;
õiguste pantimisel, mis ei tulene intellektuaalsest omandist, ning juhul, kui soovitakse pantida üksnes õigust,mitte kogu äriühingu vallasvara Vastavalt AÕS §314 võib varaline õigus olla pandi esemeks kui see on üleantav Kohaldatakse käsipandi sätteid, kui ei ole õiguste kohta sätestatud muud Va. Piirang, mille kohaselt ei ole võimalik seada samale asjale mitut panti Panditavad on kõik varalised õigused, mis on üleantavad Siia alla ei käi hoonestusõiguse, korterihoonestusõiguse ja korteriomandi pantimine – nende puhul on tegemist asja pantimisega õiguste pantimise puhul on tegemist aktsessoorsete tagatistega Õiguste pandiga saab pantida nt: 1. Rahalisi nõudeid 2. Kaaspärijate pärandiosasid 3. Hüpoteeke 4. Kindlustusnõudeid 5. Võlakirju 6. Laokirju 7. Obligatsioone 8. Äriühingute osasid/aktsiaid 9. Omandi üleandmise nõudeid jne.
Tähistatud maal ei tohi viibida ilma omaniku loata Asjaõigusi on mitut liiki: Omand võib ette näha kitsendusi kahjulikud mõjutused, keelatud süvendamine, vaate piiramine Piiratud asjaõigused: o Servituudid (avalik tee, liiniservituudid jne) o Reaalkoormatis omanik peab maksma/tegema teatud tegusid o Hoonesusõigus annab õiguse püstitada maale hoone või rajatis. See on tähtajaline. Hoonestusõiguse eest tuleb maksta. Hoonestusõigus on võõrandatav ja pärandatav o Ostueesõigus kinnisasja võõrandamisel on kellelgi õigus asuda omandaja asemele o Pandiõigus asja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks pant on seatud, on õigus asuda pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud vara arvel, kui nõuet ei ole koheselt täidetud. On kahte liiki panti:
276 lg 1alusel. (2)Hüpotees: pandipidaja P saab kommertspandi arvelt realiseerida tootmisseadmed AÕS § alusel. EELDUSED: V SEMINAR Auto parkimise kaasus A-le kuuluv kinnisasi on koormatud H kasuks hoonestusõigusega. Vastav kanne tehti kinnistusraamatus 12.03.2001.a. Muid piiratud asjaõigusi ega märkeid A kinnisasja registriosas ei ole. Nimetatud hoonestusõiguse registriosa 3ndas jaos on 13.08.2001.a sisse kantud isiklik kasutusõigus C kasuks, mille kohaselt võib C kõnealusel maatükil ühte sõiduautot parkida. Kuivõrd H ei paranda maatükil asuva maja katust, siis nõuab A H-lt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks. 11.02.2002.a kantaksegi hoonestusõigus A nimele. Peale seda sulgeb A krundi väravad ning keelab C-l parkimise. C nõuab servituudist tulenevalt auto parkimise võimaldamist. Kas õigustatult?
välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud lepingu alusel; 4) kalmistute maa; 5) kirikute ja koguduste pühakodade alune maa; 6) vastava omavalitsusüksuse haldusalal asuv munitsipaalmaa, välja arvatud juhul, kui seda maad kasutab isik, kelle maakasutus ei ole veel ümber vormistatud maareformi seadusega ettenähtud korras või kui see maa on koormatud hoonestusõiguse või kasutusvaldusega; 7) avalikus kasutuses olev maa; 8) liitlasvägede peakorterite kasutuses olev maa. (Maamaksust...02.05.2012) Looduskaitseseaduses sätestatud piiranguvööndi maalt, püsielupaiga piiranguvööndi maalt ja looduse üksikobjekti piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. (Maamaksust...02.05.2012) Maksumäär Maamaksumäär on 0,1-2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas.
(vectigal) eest kasutamiseks 100ks aastaks või põliseks Superficies Alguses anti eraisikutele õigus ehitada riigi maaleoma hooned, mille eest tuli maksta. Hiljem võis hooneid ehitada ka eraisikute maale. Õigus maale jäi seejuures maaomanikule ning kui lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli isikul maksta kas ühekordset või perioodilist maksu. Superficies on aluseks ja eeskujuks tänapäevasele hoonestusõiguse instituudile. Kõik mis on ehitatud maa peale, sellest hetkest on see maatükiosa. (nt kui puu juurdub, siis muutub automaatselt). Kui ei ole osa, siis on superficies Roomas eristati peamiselt kaht pandiliiki: Fiducia cum creditore contracta - võlgnik võõrandas pandieseme (pidulike tehingute mancipatio või in iure cessio teel) võlausaldajale, sõlmides ühtlasi lepingu, millega
Tsiviilõiguse jaoks võib öelda, et loomad tõesti on asjad, see läheb aga asja olemuse / kõnekeelega vastuollu. Et mitte minna loomupärase käsitlusega vastuollu öeldakse, et loomad ei ole asjad, kuid nende puhul kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi (kui seadus pole sätestanud teisiti, loomakaitseseadus). TsÜS § 49 Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Peamiseks näiteks on hoonestusõigus. Asjaõigusseadus § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.
Tsiviilõiguse jaoks võib öelda, et loomad tõesti on asjad, see läheb aga asja olemuse / kõnekeelega vastuollu. Et mitte minna loomupärase käsitlusega vastuollu öeldakse, et loomad ei ole asjad, kuid nende puhul kohaldatakse asjade kohta käivaid seadusi (kui seadus pole sätestanud teisiti, loomakaitseseadus). TsÜS § 49 – Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse õigusele asja kohta sätestatut. Peamiseks näiteks on hoonestusõigus. Asjaõigusseadus § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. (2) Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. (3) Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus.
Kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. Reaalkoormatise erinevus reaalservituutidest seisneb asjaolus, et kui reaalservituutide puhul ei saa koormatud kinnisasja omanikult nõuda tegude sooritamist, siis reaalkoormatise sisuks on just teatud tegude sooritamine. Selleks võib olla nt hoida korras avalik tee jne. Hoonestusõiguse mõiste. Hoonestusõiguse sisu, selle õiguse tekkimine ja lõppemine. Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omada kinnisasjal tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Käsipant. Registerpant. Kommertspant. Õiguste pantimine.
Kapitalitulult maksavad tulumaksu residendist füüsilised isikud ja mitteresidendid. Residendist juriidiliste isikute tulu kapitalist ei ole tulumaksu objekt, kuni seda ei maksta välja omanikele dividendide vms. kasumieraldiste vormis. 2.1.1 PERIOODILISED KAPITALITULUD 2.1.1.1 Renditulu ja litsentsitasud Eestis maksustatakse tulumaksuga residendist füüsilise isiku tulu kinnis- või vallasasja või selle osa üürile või rendile andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise, kinnisasja ostueesõigusega, kasutusvaldusega, isikliku kasutusõiguse või servituudiga koormamise eest, samuti tasu vallasasja, aktsia või osa koormamise eest kasutusvaldusega (TMS §16, lg.1). Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, mistõttu rendile andjal on õigus füüsilise isiku tuludeklaratsiooni vormil A deklareeritava renditulu hulgas mitte näidata
Ettevõtlustulu võib hõlmata ka TuMS §-s 16 nimetatud tulusid. (TuMS § 14 lg 4) 15. Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud? Tulumaksuga maksustatakse kasu (TuMS § 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. Väärtpaberi kehtivuse kaotamist käsitatakse väärtpaberi müügina. (TuMS § 15 lg 1) Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu
NB!!! 61. Nimeta asjaõigused Asjaõigused on AÕS § 5 järgi omand (omandiõigus) ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus. Eeltoodud loetelu ei ole ammendav ja seaduses võib lisaks eelnimetatule sätestada ka muid asjaõigusi. NB!! 62. Nimeta ja selgita asjaõiguse põhimõtteid. 31 63. Mida tähendab hoonestusõigus? Selgita selle sisu. Hoonestusõiguse mõte on anda hoonestusõiguse omanikule õigus olla võõral kinnisasjal asuva ehitise omanik. 64. Nimeta ja selgita kasutusõigusi. 32 . 65. Nimeta ja selgita realiseerimisõigusi
kindlustushüvitisena. 14. Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla? §14 15. Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud? §15 Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas kinnis- või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi, registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse (edaspidi vara) müügist või vahetamisest. (2)Tulumaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
HOONESTUSÕIGUS Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Hoonestusõiguse ulatus ei või piirduda ehitise ühe osaga nagu korrus. Hoonestusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega ja lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust. Hoonestusõiguse seadmiseks või üleandmiseks kohustav tehing peab olema notariaalselt tõestatud. OSTUEESÕIGUS Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks ostueesõigus on seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele
Küll aga näiteks ehitise olulisteks osadeks asjad, millest see on ehitatud või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (vt TSÜS §55 lg 1). Hoone oluliste osadena on nimetatud telliseid, uksi, aknaid, kütteseadmeid, kusjuures oluliseks osaks muutuvad need alles pärast paigaldamist (nt paigaldamata keskkütte katel ei ole veel oluline osa). Nt ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel (sõltumata sellest, kas hoone oli olemas juba enne hoonestusõiguse seadmist või püstitati hiljem). Selline hoone on küll oluline osa, aga mitte maatüki, vaid hoonestusõiguse oluline osa (vt AÕS §241 lg 5). Maatüki näilised osad on nt kõrgepingeliinide postid, liine teenindavad alajaamad, mitmesugused torustikud koos pumbajaamaga jms, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalservituudi laadsete isiklike kasutusõiguste teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei
Töötuskindlustus (2,8% töötajalt +1,4% tööandjalt) Pensionikindlustus (II sammas e. kohustuslik kogumispension: ise 2%+riik 4%) 2) Kaudsed maksud on inimesele maksmiseks nö valikulised, kujutavad endast teenuste ja kaupade hinnalisa. Kaudsed maksud on nt: Käibemaks - 20% enamikele kaupadele / 9% haridusteenustele ja ravimitele / 0% eksportkaupadele, sadamates, lennujaamades Tollimaks kaupade tollimaks EL-s puudub. Maamaks - maksab maa omanik, kasutaja, hoonestusõiguse omanik. Hasartmängumaks - tarbimismaks, maksab korraldaja (nt kasiino) Aktsiisid - tubakas, kütus, alkohol, elekter, pakend. Raha läheb üldjuhul kultuuri arendamiseks Mootosõidukimaks (sh raskeveokimaks) Reklaamimaks, parkimistasu, müügimaks (kohalikud maksud) 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 1) Riiklikud maksud kehtestatud riigi poolt, finantsressursid lähevad riigile. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Neid makse kehtestab riik.
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
1. õppenädal Riigi ja õiguse tekkimine Tootmise arenedes tekkis ülejääk võitlus/varastamine malev, kellest kujunes pealiku lähikond. Ühiskonda oli tekkinud grupp, kelle peamiseks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtmine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist 1) Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul alusel 3) Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Avalik võim, territoorium ja rahvas riigi tunnustena Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati. Riigi territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu, see on riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise looduslik ruumil...
ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõigus on ka ainsaks võimaluseks juhul, kui tahetakse, et maa ja sellega püsivalt ühendatud ehitised oleksid erinevate isikute omandis. Ehitis on hoonestusõiguse oluline osa. Seetõttu ei ole ehitist võimalik võõrandada, küll aga on võimalik võõrandada hoonestusõigust. Hoonestusõiguse mõistest tuleneb, et see on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõigus on üldjuhul tasuline. Hoonestusõiguse lepingu sõlmimisel tuleb kindlaks määrata kas tasu suurus või selle arvestamise alused. 43
ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla või linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine; 61) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel; 7) valla või linna arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine; 8) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3. Kohus võib jätta hagi läbivaatamata § 423 lg 2 p 2 2. Hageja vaidlustas erakonna liikmena Vene Balti Erakond Eestis kongressi otsused, mille...
Lg 2 on antud juhul, sest ei ole mingi konkreetselt määratletav isik, peaks kindlasti olema asjaõiguslik subjektiivne. Antud juhul võiksid konkurentsiõiguslikud küsimused ka tekkida. 25. 26. Piiratud kinnisasjaõigused II (hoonestusõigus ja ostueesõigus) Põhimaterjal: Kommentaar §§ 241 2551 ja §§ 256 2614. Lisamaterjal: Schwab/Prütting § 75 ja § 82. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-33-97 Hoonestusõiguse tasu võib sõltuda üksikisiku tulumaksu suuruse muutmisest. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-155-01 Ostumüügileping 4 inimeste vahel, hageja palub tunnistada ta 1/3 osa omanikuks. Ostueesõigused ei ole pärandatavad; aga kui selle teostamise avaldus esitati enne surma, tekkivad pärijal vastavad õigused ja kohustused. Kui müügilepinguga võetakse kohustust tasuda ka töövõtule pingujärgsed summad, siis tuleb ostueesõiguse teostajal katta ka neid.
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks on hoonestusõigus seatud, on võõrandatav ja pärandatav õigus omanadad kinnisajsale tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõiguse mõistest tuleneb, et see on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks. See tähtaeg võib kujuneda lühemaks, kui ehitise omanik kasutab talle seadusega antud õigust nõuda, et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks lühem kui ehitise eeldatav püsimise tähtaeg või maaomanik kasutab talle sama sättega antud õigust nõuda, et see tähtaeg ei oleks pikem kui ehitise eeldatav püsimise tähtaeg. 118
seadus ei täpsusta. Küll aga ehitise oluliseks osadeks asjad või mis on ehitisega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. Hoone oluliste osadena on nimetatud telliseid, uksi, akna, kütteseadmeid, kusjuures oluliseks osaks muutuvad nad alles päras paigaldamiseks. Paigaldamata keskkütte katel ei ole veel oluline osa. Näiteks ei ole kinnisasja oluliseks osaks hoone, mis asub maatükil hoonestusõiguse alusel. Sõltumata sellest kas hoone oli olemas enne hoonestusõigust või püstitati hiljem. Selline hoone on küll oluline osa aga mitte maatüki vaid hoostusõiguse oluline osa. Matüki näilised osad on kõrgepinge liinide postid, liine teenindavad alajaamad, torustikud, koos pumbaga ja muu selline, mis ei kuulu maa omanikule, kuid on vajalikud reaalserfituutide teostamiseks. Maa oluliseks osaks ei ole samuti ehitis, mille alune maa ei ole
1) maatükiga püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili). Asja maatüki oluliseks osaks olemise üheks eelduseks on selle ühendaja tahe. Erand: maatüki oluliseks osaks ei ole sellel asuvad liinirajatised (AÕS § 158) ning tehnorajatised (AÕSRS § 152). 2) maatükiga seotud asjaõigused. Asjaõiguse alusel teisele isikule kuuluvale maatükile püstitatud ehitis ei ole maatüki oluline osa (nt hoonestusõiguse, reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse alusel püstitatud ehitised), vaid vastava asjaõiguse oluline osa. · Ehitis ja tema osad. Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa sellest eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata (enamik tehnosüsteeme, aknad, uksed, seinte ja põrandate katted). Ehitise alaliikideks on hoone ja rajatis (EhS § 2). Kinnistamata maatükil olevad ehitised
Maa pärilikuks rendiks saavale isikule andis preetor tema õiguste kaitseks ka interdikte. 3) superficies Alguses anti eraisikutele õigus ehitada riigi maale oma hooned, mille eest tuli maksta tasu. Hiljem laienes selline õigus ka eraisikutele. Õigus maale jäi seejuures maaomanikule ning kui lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli isikul maksta kas ühekordset või perioodilist maksu. Superficies on aluseks ja eeskujuks tänapäevasele hoonestusõiguse instituudile. 4) pant Võlausaldajale tagatise andmiseks, et tema võlg tasutakse, on tavaliselt kaks võimalust: võlgniku isiklik vastutus kas oma isikuga või käendajate abiga või siis vastutus mingi asjaga ehk pandiks andmine. Kui tänapäeval eelistatakse viimast ehk pandi võtmist, siis roomlased eelistasid pigem isiklikku vastutust. Roomas eristati peamiselt kaht pandiliiki: a) fiducia cum creditore contracta – selle puhul võõrandas võlgnik pandieseme
24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule tähtaja jooksul edastamisele kuuluv tahteavaldus tuleb talle edastada ja tähtaja jooksul tema suhtes tehtav toiming teha hiljemalt tähtpäeval selle koha, kus tahteavaldus tuleb edastada või toiming teha, tavalise tööaja lõpuks. 16Selles osas patustab ka seadusandja ise. Nii on pealkirjastatud AÕS § 252 "Ehitise saatus hoonestusõiguse tähtaja saabumisel", ehkki jutt on tähtpäeva saabumisest. 100 Tähtaeg(ja(tähtpäev( Tähtpäeva(saabumine( Aastates(arvutatav((((((((((((( (TsÜS((136(lg(2)( viimase(aasta(vastaval(kuul(ja(päeval( Kuudes(arvutatav(((((((((((((((
on võõrandatav ja pärandatav õigus omanadad kinnisajsale tähtajaliselt sellega püsivalt ühendatud ehitist. Hoonestusõigus ulatub lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Maatüki omanik kaotab õiguse nimetatud maad vallata ja kasutada. Hoonestusõigus on vajalik neile, kellel ehitis on püstitatud või kes soovivad seda püstitada võõrale maale. Hoonestusõiguse mõistest tuleneb, et see on tähtajaline õigus, teda võib seada kindlaks tähtajaks, kuid mitte vähem kui 36 ega mitte rohkem kui 99 aastaks. See tähtaeg võib kujuneda lühemaks, kui ehitise omanik kasutab talle seadusega antud õigust nõuda, et hoonestusõiguse tähtaeg ei oleks lühem kui ehitise eeldatav püsimise tähtaeg või maaomanik kasutab talle sama sättega antud õigust nõuda,
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile (AÕS § 225 lg 1). Kui mina rendin kellegi korteri eluruumiseks, siis ei tohi sinna kontorit teha. 170. Mis on hoonestusõigus? Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse (AÕS § 241 lg 1). Hoonestusõigus kehtib mitte kauem kui 99 aastat. Mul on maa, ise ei taha kasutada, rendin välja (müün hoonestusõigust) ja kui sinna ehitatakse nt tankla, siis on see tankla hoonstusõiguse tähtaja lõppemisel minu. 171. Mis on ostueesõigus? Kuidas see seatakse? Ostueesõigus on üks kinnisasja koormamise viis, mille kohaselt isikul, kelle kasuks on ostueesõigus seatud, on õigus kinnisasja müümisel asuda omandaja asemele. Ostueesõigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
