maailma rahvastikuarv kiiret rahvastiku kasvu. Samuti on mitmed eksperdid, nagu näiteks Sander Grinin, väitnud, et kui võtta ära nafta, siis kogu majandus kukub kokku, ning on arvutatud, et naftat jätkub veel umbes neljakümneks aastaks. Seega 21.sajand sunnib inimesi kiiresti leiutama uutlaadi kütust, mis suudaks naftat asendada, ja leidma viisi, kuidas toita miljardeid inimesi. Et inimene saaks rahulikult elada 21. sajandis, peaks ta ennast harima nii palju kui võimalik ja kasutada olemas olevat, et luua uusi lahendusi ja väljapääse. Vaatamata sellele on inimkond end ikka kuidagi suutnud välja rabeleda kõikidest kitsikutest ja hädadest, ning ellu jäänud. Olen veendunud, et 21. sajand tõotab tulla küll väga keeruline, kuid samas väga avastusterohke aeg.
Seek-vaestemaja. Raehärra- kuulus rae koosseisu. Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Adratalupoegade maa suurust ja majanduslikku võimet hinnati adramaades siit ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus kõikus suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides(1- 5adramaad). Üksjalad oli talupoegade sotsiaalne grupp kesk- ja varauusaegsel Liivimaal. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahanes aja jooksul. Maavaba talupoeg oli keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Maavabad talupojad olid isiklikult vabad ja said oma talu (lääni) tavaliselt läänikirjaga. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu ehk rekognitsiooni. Neil polnud tavalise adratalupoja kohustusi. Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest. Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda
Arvan, et tänapäeva pensionärid ei tunneks ennast eriti õnnelikult oma laste õlul elamisega. Praegu on palju selliseid perekondi, kus vanavanemad toetavad hoopis oma lapselaste peresid. Kui vanaduspension on välja teenitud, siis riik peaks suutma seda ka tagada. Ainsana lahendusena näengi seda, et lapsed peavad oma pensioniikka jõudnuid vanemaid rohkem toetama. Pensionärid (kellel on võimalik) peaksid oma linnas oleva kinnisvara maha müüma ja maale kolima, kasvatama loomi ja harima maad. Sellel on ka oma positiivsed pooled- PRIA'lt saab taodelda erinevaid toetusi ja maal elades ei hakka vanadel inimestel igav ka.
Kammkeraamika kultuuri ajastul Hakati valmistama veekindlaid savinõusid Mõju- nende maha jäetud potikillud annavad informatsiooni Püügimajanduse, küttimise ja kalapüügi kõrgaeg Majad Nende oskus savinõusid teha paranes Ümarad, teravatipulised savinõud Nöörkeraamikakultuuri ajastul Talud Hakati maad harima Üleminek põllumajandusele ja talulisele eluviisile Uute asulate saabumine, konfliktid Tubane elu muutus- lauad, toolid, magamisesemed Hakati kangast kuduma Alt siledad keraamilised potid Töötegemise koormus vähenes, efektiivsus suurenes Inimeste koondumine Asva kultuuri ajastul
suurmaavaldajale ning saab vastutasuks lääni ehk ameti, maavalduse või muu tuluallika. 3.Senjööri ja vasalli suhted põhinesid enamjaolt usaldusel ja truudusel.Vasall pidi andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi ja nõu. Senjöör pidi vasallile pakkuma eestkostet, ülalpidamist ja kaitset kohtus. 4.Keskajal kuulus maaomand valitsejale või maaisandale kes osa sellest koormiste eest talupoegadele läänistas.Talupojad pidid harima maad ja kandma teokohustust, et maaisanda valdustes elada. 5.Frangi riik tekkis pärast Rooma riigi kokku varisemist kui kohalikud frangi hõimupealikud võimu enda kätte said.Nende seas oli ka noor pealik Chlodovech kes oma territooriumi kõvasti laiendas ja teised väikevalitsejad kõrvaldas ning seeläbi kogu tekkinud riigi kuningaks sai.Riigi tekkimisele aitasid kaasa ka kohaliku rahva ja kloostrite toetus. 6
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamust...
Tegevus toimub 19. sajandi Eestis. Tegelastest Peategelane Peategelane raamatus ,,Rehepapp" on rehepapi ametit pidav Sander. Sander on vanas eas mees, kes on palju näinud ja kuulnud. Ta on väga elutark ning talt võib alati küsida kui on mõni mure või probleem ning ta teab ka kuidas haigustest lahti saada. Ta on tark ning kaval. Sander peaks ka ülejäänud külarahvast harima rohkem haiguste ja muuda jamade kohta, siis ei peaks nad kogu aeg tema juurde jooksma. Rehepapp oleks pidanud katku kohe esimesel korral tulega tapma. Ta oli tubli kuna võitles vähemalt kolme erineva haigusega ühe kuu jooksul katku, halltõve ning aitas ta ka Jaani, kes oli seepi söönud. Kahjuks surid ta kaks sõpra nõid Miina ja Hans. 3 Tegelaste süsteem · rehepapp Sander ja tema vana kratt Joosep
välismaailma uudiseid. Minu arvates ei ole perekond ainult ema ja isa, õde ja vend, vaid ka sugulased, head sõbrad ja ka klassikaaslased. Peres peaksid olema mõlemad vanemad võrdsed, mis tähendab, et nii emal kui ka isal on võimalus käia tööl ning tegeleda kodu ja lastega. Mida rohkem on võimalus oma perega koos aega veeta, seda tugevamaks see muutub. Pereliikmetel on palju ülesandeid, näiteks vanemad peavad lapsi harima, tööl käima ning kodu eest hoolitsema, samas lapsed peavad oma vanemaid austama ja neid igal võimalusel aitama .Kui kõik neid täidavad siis toimib ka perekond hästi ning kasvab lugupidamine, armastus ja kiindumus. Kui perekond ei suuda oma ülesandeid hästi täita, kaob nende elust õnn ja vanematel on üha raskem koos elada. Selle tagajärjel on võimalus, et peresisesed suhted muutuvad halvemaks, kuid ma arvan, et kõik tahavad,
korjandust samuti mitte alustati Narva piiramisega. TULEMUS:Rahvaarv kahanes poolevõrra (katk,eestlased sattusid sõjakeerisesse ja suur näljaaeg mida nimetatakse ka väikeseks jääajaks. Asustus kaob, sest 75% taludest oli maha jäetud. Eesti jagatakse 3-me kuninga vahel. 2. Eesti talupojad keskajal( talupoegade sotsiaalne liigendus+kohustused)-Keskajal liigendati Eesti talupoegi, neid nende seisuste järgi. 1) Maavabandeks-olid isiklikult vabad ja pidi oma maad ise harima 2)Vabatalupojad-tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul tööd tegema. Ametites olid põhiliselt mõldrid, kõrtsmikud, sepad ja mõisaameti mehed.3)Adratalupojad-talupoegade põhiliik,kes püidid tegema teotööd ja maksma makse. 4) Üksjalad-Olid küladest väljaspoole rajavad adratalunike nooremad pojad. 5)Vabdikud-kõige madalamas külaühiskonna kihistuses e. Ilma maata ,palgatööst elatuvad talupojad, põhiliselt sulased ja teenijad
Me ei tohi unustada oma kohustusi, kui mitte teiste, siis iseenese pärast. Sest me ise vajame oma kohustusi veel rohkem kui teised. Peale selle- inimene ei saa elada üksi, tal on ikka teist inimest vaja..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 226 ). 4. Mõtestage lahti pealkiri, selgitage, kuidas mõistad allegooriat. ,,Nelikümmend aastat ja rohkem tagasi üks minu noor sõber, kes oli juba siis vana ja tark, ütles, et me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud, ja alles siis võime mõtelda rohtaiale. Kardan, et mina ei ole sellest õppust võtnud ja terve elu rohtaeda harinud. Muidugi kõik inimesed ei saa seda, kõik ei ole nii õnnelikud, et nad oleksid võinud kõik oma maa rohtaiaks muuta, kõik päevad pühapäevadeks teha. Aga..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 350 ). See tähendab: iga inimene peab elus harima end ka vaimselt, ei tohi piirduda vaid materiaalsete väärtustega.
Referaat Georges Bizet Georges Bizet(sünnijärgse nimega Alexandre César Léopold Bizet) sündis Prantsusmaal, Pariisis 25.oktoobril 1838. aastal ja suri 1875. aastal 3.juunil Prantsusmaal Bougivalis. Oli helilooja ja pianist romantik. Bizet´i elu oli lühike, täis raskusi ja eduvaesust. Ta sündis muusikute perre, kus teda hakati juba ta varases nooruses muusikaliselt harima, tänu sellele võeti ta juba üheksa aastaselt Pariisi konservatooriumisse, kus ta arendas oma oskusi peamiselt pianistina ja heliloojana. Seal õppis ta paljude suursuguste muusikute käe all, nende seas ka proffessor Jacques Halévy. Oma klaverimänguga õnnestus tal isegi muljet avaldada klaverivirtuoosile Franz Lisztile. Seitsmeteistkümne aastaselt kirjutas ta oma "sümfoonia C-duuris" metoodilise ja muretu teose, mis sai avalikkusele kuulda alles 1935ndal aastal.
Kui ühest otsast keegi teki enda peale saab, pole jälle teisel tekki, sellele enam ei mõelda, et naaber võib öösel surnuks külmuda. Mõte, et kõigi jalad teki all soojas oleksid ja igaüks tekki natuke edasi koob, on ka võõras. Teoorias oleks ju palju kergem lihtsalt ise midagi anda ja teha. Miks peetakse õigeks ja nähakse vaeva teise eestlase heaolu rikkumisega, selle asemel, et iseenda heaolu parandada? Parandamine käiks minu vaatepunktist lihtsalt. Iga inimene peaks end harima, imama sisse nii palju infot kui jaksu on. Omandatud teadmistega võiks midagi kasulikku teha, alustuseks kasvõi teistele jagada. Tegu ei pea ühiskonda suurelt mõjutama, kuid kui see juba enda elu lihtsamaks teeb, hakkavad kõikide väikesed kasulikud teod rasket koormat kergendama. Alles siis võib rääkida muutustes Eesti riigis. Minu ideed tunduvad teoorias lihtsad, kuid praktikas on neid sellegipoolest raske rakendada
ühiskonnas püüdlevad inimesed aina rohkem paremuse ja täiuslikkuse poole. Üksteisega võistlemine ja konkureerimine algab juba varases eas, umbes sel ajal kui me astume esimesse klassi. Alates sellest ajast peale sunnivad inimesed ennast õppima, et teistega sammu pidada. Isegi kui inimese enda jaoks ei ole võib-olla tema hinded ja edukus alguses niivõrd tähtsad, siis õpitakse teiste, tihtipeale vanemate pärast. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem hakkab ta ennast harima tema enda soovide ja eesmärkide pärast. Kuna valikuvõimalusi on ka meeletult palju ja soovid on erinevad, siis on neid, kes üritavad ja saavutavad rohkem ja ka neid kes lepivad vähesemaga. Aga siht on kõigil siiski silme ees: kõik me tahame saavutada endale ette seatud eesmärke. Kuna iga aastaga saab inimene üha rohkem iseseisvamaks ja ta peab langetama aina rohkem otsuseid ise, siis võib mõni inimene ühel hetkel tunda, et ta enam ei saa selle kõigega hakkama
saj teise poole sõdade ja rahvastikukaotuse tagajärjel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale andameid vastavalt talu suurusele ning kandevõimele. Õiguslik seisund oli adratalupoegadel küll ühesugune kuid jõukusel oli 10-kordne vahe. Suuremates taludes oli kasutusel palju võõrast tööjõudu. Muust talurahvast soodsamas olukorras olid maavabad ja vabatalupojad, kes olid kohustatud kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena ning ise oma maad harima, sest neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Läänemaadel, kus mõisamajandus oli tugevamalt arenenud, oli vabatalupoegi vähem. Külaühiskonna alumise kihi moodustasid vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad, sulased ja teenijad. 5.Linnad ja kaubandus. Tsunftid ja gildid Linnadest said otsekui eksterritoriaalsed üksused, mille piirides muutusid senised sõltuvussuhted kehtetuks ja mille elanikud moodustasid iseseisva omavalitsusliku linnakogukonna
Hephaistose merre, kui ta sündis, ja ta kasvatasid üles merejumalannad. Hiljem leppisid nad küll ära. Ta oli vägev kui tuli, pehme kui sulatatud raud ja heasüdamlik nagu igaüks, kes armastab oma tööd. DEMETER (CERES) Põllunduse jumalanna. Ta oli lahke, nukrameelne ja ta laup oli pärjatud kuldsete viljapeadega. Tema ülesandeks oli hoolitseda, et maa vilju kannaks, nii et loomadel ja inimestel oleks piisavalt toitu. Dementer armastas inimesi ning õpetas neid maad harima. DIONYSOS (ZAGREUS) Ta oli algselt viljakus-, hiljem peamiselt veinijumal. Dionysost austati kõikjal, sest ta oli hea tuju, lõbutsemise ja veini jumal ning tema auks korraldatud pidustused tegid inimeste elu mõnusamaks. Ta oli Zeusi ja Teeba rajaja Kadmose tütre Semele poeg. Diomysos ei elanud Olümposel, vaid rändas maapeal ringi. ZAGREUS - SUUR JAHIMEES Heraga Zeus normaalseid lapsi ei saanud. Sündisid muudkui igasugused monstrumid. . Herale käis
Voltaire (1694- 1778) Aleksander Taik Filip Taik 11-1 LAPSEPÕLV • Voltaire - pärisnimega Francois Marie Arouet • sündis 1694. aastal 21. novembril Pariisis. • François-Marie oli perekonnas viies laps. • Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. • 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le- Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. • Kolleegiumis kirjutas ta juba 12-aastasena luuletusi ja oma esimese tragöödia. JÄRGNEV ELULUGU Prantsuse filosoof ja ajaloolane. Valgustusliikumise juht. Tema humoorikad värsiread tegid ta ühiskonnas populaarseks. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirjutanud s...
Ornamentikaelemendid -e. Eesti peremärgid e. nõiamärgid, õuemärgid, märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid, talumärgid, viljakotimärgid jne. Nõiamärk on kujutis, millele omistatakse maagilist jõudu, lootes nende abiga kaitsta oma vara ja iseend, tarvitades neid ühenduses mitmesuguste kommete ja tänapäevadega oma elus. Kui tsivilisatsioon arenes, vähenes ka usk üleloomulikesse jõududesse ja maagiasse. Kadusid ka nõiamärgid, kuid neid hakati kasutama teises tähenduses esemelises kultuuris dekoratiivses tähenduses ornamendina. Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk. Nõiamärke om kastutatud rohkem saartel, Lääne-Eestis ning Põhja- ja Edela-Eesti rannikualadel. Peamised...
st külvi pind oli 10ha, isandale andamid ja teotöö üksjalg tavaliselt adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid ise oma väikese talu, väiksemad koormised, pidid mõisale tegema ühe jalapäeva nädalas vabatalupoeg talupoeg, kes tasus koormisi rahas ja ei käinud teotööl maavaba talupoeg talupoeg, kes omas talu, ratsateenistuskohustus, olid isiklikult vabad, vabastatud koormistest, pidid ise oma maad harima, neil polnud sõltuvaid talupoegi Vabadikud maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad Sulased ja teenijad müüsid tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all Träälid ehk orjad(sõjavangid, võlgnikud) Linnad ja kaubandus Linnade õiguskorraldus Linna said maaisanda käest linnaõiguse Linnaõiguse eesmärk: linna kodanike isikliku vabaduse, eramómandi ja pärimisõiguse kaitse Linnaõhk teeb vabaks
Kultiveerimismeetod suudab eemaldada tunni ajaga umbes 15 ha umbrohu ja seda ka niiskete ilmastikutingimustega Miinusteks on, et aitab väiksema umbrohu vastu Tihtipeale on raskesti juhitav ja tekitab kahju põllukultuuridele Praegused põlluharimise süsteemid ja masinad ei ole piisavalt välja arendatud, et maksimaalselt efektiivselt eemaldada umbrohtu põldudelt ilma kemikaale kasutamata Funktsionaalne põlluharimine Põldu peaks harima planeeritult ja tihedalt täies ulatuses Eesmärk on vähendada seemnepanga täienemist, seemneid purustades on võimalik vähendada järgmisel aastal umbrohu koguseid Aastane adraga kündmine matab seemned efektiivselt umbrohuseemned aastaks Muul viisil umbrohuseemnete matmine võib häirida pinnast ning võib siiski jätta osad umbrohuseemned pinnasele Näiteks suure täpsusega maaharimisel ribadena saab põllul suunata
Mesopotaamia, Egiptus, India, Hiina, Kreeta, Peruu. Mujal mõjutas tsivilisatsiooni mõni arenenum naaberpiirkond ja neid tsivilisatsioone nimetatakse sekundaarseteks ehk teisesteks tsivilisatsioonideks. Viljaka poolkuu alaks kutsutakse Tigrise ja Eufrati ning Niiluse jõe orgusi ja nendevahelist ala. Nendel aladel olid viljakas maapind, regulaarsed üleujutused ja niisutussüsteemid, mis kutsusid inimesi sinna elama ja põldu harima. Kirja tekkimine tegi võimalikuks tsivilisatsiooni tekke, sest kõik tsivilisatsiooniga seonduv oli vaja kirja panna: maksud, üleujutuste aeg jne. Kõige vanem kirjasüsteem oli piltkiri e piktograafiline kiri. Mingi märk oli vastav mingile esemele. Näiteks eeslipea tähendas eeslit. Piltkiri on tüübit mõistekiri. Varsti hakkas iga ese kandma mingit tähendust silpide kujul ja tekkis silpkiri. Näiteks sumerite sõna ,,vesi" hakkas tähistama täht a
..................5 7.Kasutatud kirjandus.....................................................6 -3- 1. Sissejuhatus Pärsia on Iraani nimi, mis oli kasutusel läänemaades enne aastat 1935. Iraan asub Mesopotaamiast ida ja põhjapool laiuval Iraani kiltmaal. Pärslased olid Iraani kiltmaale asunud indoeuroopa rahvas. Kuna maa on seal viljakas,siis juba muistsel ajal õppisisd nad põldu harima ja karja kasvatama. Iraani kiltmaale tekkisid indoeurooplaste riigid. 2. Pärsia suurriik 560-330 Pärslased olid kreeka pärimuse järgi VII VI sajandil Meedia võimu all. Suurvõimule pani aluse pärsia kuningas Kyros II (u 559 530), võites u 555 Meedia Astyagest ja tõustes Meedi-Pärsia ühisvalitsejaks. 546 alistas Lüüdia ja 539 Uus- Babüloonia. Sai surma sõjakäigul Kesk-Aasiasse. Kambyses (530 522) vallutas aastal 525 Egiptuse.
laamasid. *Õpilase entsüklopeedia * D. Kindersley "Illustreeritud lasteentsüklopeedia Igapäevaelu Enamik inkade riigi 12 miljonist elanikust olid talupojad. Enamik perekondi elas savitellistest ehitatud majades. Tegeleti käsitsi villase ning puuvillase kanga tegemisega, valmistati savianumaid, Linnade ja teede kaitsekas ehitati kivist müüre. Talupoegadel olid kindlad kohustused. Nad pidid ehitama teid ja neid korras hoidma, samuti harima nii valitseja, templite kui ka omaenda maatükke. Samas jagati riigi viljasalvest toetust vaestele ja haigetele. Inkade kultuuri on nimetatud ka põlluharijate kultuuriks. Kuna karjapidamist ei tuntud, oli põllukultuuride kasvatamine tähtsaim elatusala. Kõige sagedasem taim oli mais, mis oli inkadele väga oluline. Isegi nende kalender oli maisi külvamise, kastmise, hooldamise ja vilja lõikamise järgi koostatud. Maisi ei kasutatud
Sel põhjusel helveedid on ka teistest gallialastest ees, nad võitlevad germaanlastega igapäevaseid lahinguid, kui nad kas hoiavad neid eemal oma piiridest või peavad ise sõda nende piiridel. Caesar Commentarii de velli Gallico, liber V 12. Britannia siseosas elavad need, kes suulise pärimuse järgi on seal sündinud ja mereäärsetel aladel need, kes tulid Belgiast, et rüüstada ja sõdida ning sõja lõppedes jäid sinna ja hakkasid maid harima. Inimesi on lõputu hulk ja maju on palju ning need on enamjaolt gallialaste omade sarnased, kariloomade kogus on suur. Rahaühikuna kasutatakse kindla kaaluga kullatükke või rauaplaate. 13. Sisemaal toodetakse tina, mereäärsetel aladel rauda, aga selle varud/kogused on väikesed; kasutatakse imporditud vaske. Nagu Galliaski, leidub puitu igast liigist, v.a pööki ja nulgu. Jänest, kana ja hane süüa ei ole lubatud, neid aretatakse hoopis lõbu(stuste) eesmärgil
maad. Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuvate Eufrati ja Tigrise jõgede kesk- ja alamjooksul. Maavaradelt oli Mesopotaamia vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks olid sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. Sumerid · Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata · U 4000 a eKr hakkasid nad Mesopotaamia lõunaosas põldu harima · Leiutasid kiilkirja- selle moodustavad mõistemärgid, mis vajutatakse kolmnurkse otsaga kirjutuspulga abil tooresse savisse( u aastal 3000 eKr) · Leiutasid veel ratta, vankri, pronksi, paadid, võlvi, niisutuskanalid, põletatud ning glasuuritud tellised ja palju muud Araabia kõrb · Kuiv, viljatu ala · Asub Niiluse ja Punase mere vahel · Kaljukõrb · Enamasti peetakse teda Sahara kõrbe osaks
Samas need, kes on on liialt haritud, ei taha tegeleda nendega, kes on harimatud. · Tõeliselt valgustatud on need, kes saavad hakkama ja suudavad kohaneda nii pimeduses kui valguses. Nemad oleksid õiglased juhid ning suudaksid masse ennast järgima panna. · Haritus pole midagi, mida üks lihtsalt teisele külge paneb - et midagi külge jääks peab teine seda hinges mõtestama ja soovima. Samas on igaüks võimeline ka ennast iseseisvalt harima, kui vaid hing tahab seda. Õpetlase ülesanne oleks juhtida õpilast nii, et areng oleks kiire ja tulemuslik. · Õiglaselt riiki juhtides peab juhil olema eesmärgid, mille poole on kõik teod suunatud. Juht ei tohi olla oamakasupüüdlik eneseimetleja, vaid peab tegutsema riigi tervikliku heaolu nimel. · Parimateks riigijuhtideks sobiksid filosoofid, kuna nad põlgavad riigiameteid kõige rohkem. See tähendab, et puuduks rivaalitsemine ja võimuihaldus
Osa nendest hobustest pääses vabadusse ja metsistus seal. Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Ta eksisteerib tänu inimesele, kes hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusselastes neil metsistuda lasi. Ometi põhjustas inimene ka mustangi peaaegu täieliku hävimise. 17. sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas Põhja- ja Ameerika lääneosariigis. Sel ajal elas seal 2-5 miljonit isendit. Kui inimene hakkas preeriat harima, tõrjus ta sealt mustangid välja, tappes tuhandeid loomi. Kõige enam mustange tapeti siiski 20. sajandil. Püüti kinni arvukalt loomi, et neid Buuri sõjas ja I Maailmasõjas kasutada. Mustange püüti ka selleks, et neid igapäevases elus kasutada. Mustange on maha lastud koertele ja kassidele toidu hankimiseks ning nende naha saamiseks. 1960-ndate aastate keskpaiku oli mustange 18 000 - 34 000. 1970-ndate aastate alguseks oli järele jäänud vähem kui 10 000 mustangi.
tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid
Piiskop väitis et ordu on maa kaitse kõrgeim juht kuid peab alluma piiskopile.( See viis lõpuks kodusõdadeni) 7. Rahvastik Eestis 14.-16. sajand. Rahvastiku enamiku moodustasid talupojad. Aadlikke, vaimulikke, kaupmehi ja käsitöölisi oli umbes 6-7%. Eestis elas umbes 150000-180000 inimest. 8. Kuidas talurahvas jagunes? Adratalupojad (teoorjus), üksjalad (ühe päeva jalatöö), vabatalupojad (raharent), maavabad (üldse polnud kohustusi, pidid ise oma maad harima, Sõjaväekohustus).,vabadlikud(palgatöö) Teenjad,träälid(orjad) 9. Pärisorjuse kujunemine Talupojad kaotasid isikliku vabaduse, sunnismaisus, kindlaks määratud kohustused mõisa vastu, nõudlus teravilja järele Lääne-Euroopas mõisate arvu suur kasv, relvakandmise õiguse äravõtmine. 10. Mõisate tekkimine Võeti endale orje, määrati erinevaid kohustusi. 11. Linnade õiguskorraldus. Linna õiguse tuumaks oli linnakodanike isikliku vabaduse, eraomandi ja
12. Mis on loomusrent ning kümnis ja hinnus? Loomusrent andam mõisnikule: kümnis saagis teatav % mõisnikule algusel 1/10 hiljem 1/4 hinnus kindlaks määratud viljamaks nt 2 kotti vilja 13. Mis on teorent ning rakme- ja jalategu? Teorent teotöö mõisapõllul rakmetegu talupoeg käis hobuse/härjaga oma vahenditega mõisa põldu harimas (nt kündmine, puude tegu,mõisavoor) jalategu naised,lapsed,sulaste kohustus suvehooajal jalgsi minna mõisa põldu harima (heinategu, vilja lõikus) 14. Nim peamisi teotöid kündkülv, äestmine, heinategu, lõikus, rehepeks, lina lõikus (leotamine, ketramine), teede korrashoid, linnuste ehitamine 15. Mis on pärisorjus ning sunnismaisus? Pärisorjus mõisniku ja talupoja õiguslik suhe, kus talupoeg on piiratud omand, maa+talupoeg kuulus mõisnikule, teda võis karistada kuid tappa ei tohtinud ilma kohtu otsuseta sunnismaius - alupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata 16
meetmeid, et lõpetada ülemäärane metsa raie. Pinnase viljakuse kahanemine Vihmadest, jõgedest, tuultest põhjustatud erosioon ning põllumajandusmaa korduv kasutamine ja vähese sõnniku kasutamine on muutnud pinnase viljatuks. Näiteks Niiluse ja Orange jõgede tasandikel. Samuti ei kasutata põldudel väetisi, mis aitaks muldasid viljakana hoida. Aafrika pinnases puuduvad orgaanilised toitained. Rahvastiku kasvu tagajärjel peab järjest rohkem harima põldu, kuid ei kasutata vastavaid meetmeid, et maad viljakana hoida, kuna selleks puuduvad majanduslikud vahendid. Sellega tehakse liiga ka teistele keskkonna valdkondadele nagu näiteks metsad, mida peab järjest rohkem kasutusele võtma, et uut viljakat põllumaad saada. Mulla kehv kvaliteet on tingitud ka ökoloogilistest põhjustest, nimelt on mullas palju savi ja kive, mis on päris vulkaanilisest tegevusest. Tagajärgedeks on erosioon, kõrbestumine ja metsa lageraie. Samuti toidu
Rootsi ajal ei ilmunud piibel eesti keeles tervikuna, kuna kirjaviisi osas ei suudetud kokkuleppele jõuda. 1686. aastal anti siiski välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Samal ajal hakati eesti keelde tõlkima kirikulaule ja alguse sai ka eestikeelne juhuluule. Rootsi aeg on mõjutanud eesti kultuuri arengut märkimisväärselt. Rootslasi motiveeris eestlasi harima ning nende kirja arendama tahe oma usku nendeni viia, mis oli üks luteri usu põhieesmärke. Rootsi ajal pandi paika tugev haridusvõrgustik talupoegadele, rajati Tartu ülikool ning toodi rahvani Uus Testament. Kõik need sündmused on osa Rootsi aja mõjust eesti kultuurile, mis panevad meid siiani meenutama seda ajajärku kui ,, vana head Rootsi aega". 3 Rootsi aegset raamatut: 1) "Anfuhrung zu der esthnischen Sprach"- "Sissejuhatus eesti keele juurde"
Seejärel jäävad nad aga Viertola härra härgade ohvriks. Nad põgenevad kivi peale, kuhu nad on sunnitud jääma mitmeks päevaks, et mitte härgade ohvriks langeda. Lõpuks otsustavad nad härjad maha lasta, mida nad ka teevad. Seejärel nülivad nad härjad ja kutsuvad abi Viertola härraga jõuavad nad esialgu kokkuleppele härgade asjus ning poisid lähevad karuga koju. Peagi aga teatatakse neile, et Viertola härra soovib asja lahendada kohtu kaudu. Aapole tuleb idee hakata põldu harima ja maksta Viertola härrale viljas, millega kõik ka päri on. Sellega on nõus ka Viertola härra, kellega aja möödudes nii lepitus saavutatakse ja see lugu lahendatakse. Ajades linnas asju, tekib kähmlus Tammiku talu õuel, mis kasvab tõsiseks konfliktiks. Jukola talu vennad jäävad siiski peale ja suunduvad tagasi koju, juhtumi pärast küll süümepiinu tundes. Kodus on vennad üpris mures toimunu pärast. Saabub nimismees linnast, kes
VOLTAIRE 1694-1778 ELU Voltaire, sünninimega François-Marie Arouet, sündis 21.11.1964 Pariisis notari perekonnas viienda lapsena. Enne teda sündisid kaksikud poisid, kellest elama jäi üks, tüdruk Marguerite- Catherine ja veel üks poiss, kes suri noorelt. Ema suri, kui François-Marie oli seitsmeaastane. Isa oli nähtavasti range, kuid mitte lahkuseta ega türanlik. Õde Marguerite Arouet, keda François väga armastas, abiellus varakult. Vanem vend Armand oli range jansenist ning sai François'ga halvasti läbi. Ema sõber abee de Châteauneuf õpetas François'le ilukirjandust ja deismi. Poiss osutus osavaks värsisepaks. 1704 saadeti ta jesuiitide Collège Louis-le-Grand'i, kuhu ta jäi 1711. aastani. Kuigi ta põlastas sealt saadud haridust, moodustas see tema ulatuslike teadmiste aluse ning arvatavasti sütitas tema eluaegse armastuse teatri vastu. Kolleegiumis kirjutas ta j...
Ta tundis hästi nii kirjandust kui ka muuskiat, kujutavat kunsti ja teatrikunsti. Denis Diderot koostas esimese prantsuse entsüklopeedia. Kokku ilmus tema juhtimisel 17 köidet ja 11 lisaköidet. See oli oma aja kõige eesrindlikum teadus-, kunsti- ja tehnikaalaste teadmiste kogu. Kirjanduses huvitas Diderot'd dramaatika. Ta kirjutas näidendid ,,Vallaspoeg", ,,Perekonnapea" jmt. Klassitsismi puuduseks pidas Diderot külmust, suurte suurte tunnete vähesust. Diderot arust pidi teater inimest harima. Talle olid hingelähedased teemad voorus ja loomulikkus ning elu tõepärane kujutamine. ,,Rameau vennapoeg" on Diderot'i dialoogis jõuab ta järeldusele, et kasvatus pole kõikvõimas. Sotsiaalpsühholoogilises lühromaanis ,,Nunn" esitab ta noore neiu pihtimuse. Tema kurva elukäigu kirjelduse kaudu avaldub romaan protesti naiste õigusetuse vastu.
Eesti keskajal pärisorjus- on isiku, kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste sunnismaisus- oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Adratalupojad talupojad, kes pidid harima ühte adramaad ning tegema ka teotööd. Üksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. Mõisas pidid nad töötama üks jalapäev nädalas. Maavabad talupojad - omasid läänikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, küll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui sõjaseisukord peaks olema. vabatalupoeg- tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. linnaõigus- õiguslik korraldus , oluline tunnus raad- linna võimuorgan, magistraat. Bürgermeister - raadi juhatus.
aastal tuli ta uuesti võimule ning kuulutas välja suure proletaarse kultuurirevolutsiooni. 1976 Mao suri. Võimule tuli Deng Xiaopingi. eng: "Pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi, et D ta hiiri püüab". Sisuliselt tähendas see lause loobumist senistest jäikadest kommunismipõhimõtetest ja majandusreformide algust: põllumajanduses likvideeriti 1981. aastal kollektiivmajandid. Talupojad võisid vabalt hakata nende valdusesse antud maad harima ja toodangut turustama; keskse juhtimise lõdvendamine. Suurendati ettevõtete vabadust ja töötajate õigusi; haridussüsteemist kadus senine ideoloogiline rõhuasetus; majandus- ja kultuurisidemete tihendamine välismaaga. Hiina jäi siiski sotsialistlikuks tööstusettevõtted jäid riigi omandusse, tootmist reguleerib riik plaanide kaudu. Ei muutunud ka poliitiline süsteem. ulemus: kui 1965 1980 oli HRV rahvuslik kogutoodang kasvanud aastas keskmiselt 6,4%, T siis 1980
Valgustuse ideed said alguse Inglismaalt. Kuulsaimad ja võimukamad valgustajad olid Prantslased. Prantsuse valgustuskirjandus Louis XIV e päikese Kuningas. Tema lõi Versai lossi sohu. Seal elas 10000inimest. Viis Prantsusmaa pankrotti, kuna lõi uusi makse ja talupojad maksid end surnuks. Prantsuse valgustajad arvasid, et ühiskonna saab üles ehitada mõistuse toel e arvestada inimeste vajadusi. Inimesed olid vaesed ja hädades sellepärast, et neil ei ole haridust nad hakkasid rahvast harima. Tähtis oli ka, et inimene oleks looduslähedane.Enim ühiskonnaelu reaalselt mõjutanud kirjandussuund. Proosa tõuseb esmakordselt esile. Näitekirjandus e draama jäi klassitsismi ajastule ja luule oli teisejärguline, renessanssi aja tasemel. Voltaire(1694-1778) Tõeliselt maiesteetlik inimene, sündinud kõrgseltskonna jaoks. Eluajal väga populaarne ja väga võimulähedane. Veetis elulõpu vanglas, kuna võim vahetus. Basdille kindlusesse pandi vangi. Tal olid väikesed matused
Gregorius Suur ja tema tähtsus ? Kristlaste vaimnejuht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule ehk Gregoriuse koraalile, kalendri reform Püha Benedictuse kloostrielu reeglid? Rajas Monte Cassino kloostri Apenniini mägedes 529, reeglid munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin, kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid end harima raamatuid lugedes, pidid osa võtma öisest ja päevasest jumalateenistusest ning töötama kloostri majapidamises Misjonärid? Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia: Ühiskonnakorraldus: elatuti peamiselt põlluharimisest, karjapidamisest lisaks veel küttimisest ja kalapüügist, enamik inimesi olid isiklikult vabad, elati suurte taluperedena mida juhtisid
õitsele puhkes käsitöö ja metallitöö, nüüd hakati rohkesti ehteid tegema. kaubandushuvid suundusid lõuna poole. matmiskombestik muutus, kivist laotud müürid mis olid ristkülikukujulised, surnuid maeti põletatult. keskmine rauaaeg tänu hunnidele algas suur rahvaste ränne, mis jõudis ka eesti aladele (4-5 saj). hakkasid välja kujunema erinevad rahvused. riia lahe idaranniku rahvast kujunesid liivlased. põlde hakati erinevalt harima, põhja-eestis olid ribapõllud, mets ja karjamaa olid ühised ja hakati linnuseid ehitama(mägi, neemik, ringvall-linnus), linnuse ümber tehti kraavid. asulad paiknesid linnuste läheduses. surnuid hakati liivakääbastesse matma(ümmargused liivakääpad), hakati urni "eelkäijaid" kasutama(Savinõud). konflikte oli palju ja maakonniti sõditi ka. relvadena kasutati odasid(3-4 tüüpi otsi). savinõud olid peene töötlusega. viikingi aeg
Aleksis Kivi (1834-1872) ,,Seitse Venda" Teose tegevus toimub Soomes, Lõuna-Hämemaal, Toukola külas ja selle ümbruskonnas. Täpset tegevusaega pole välja toodud, arvatavasti langeb see 18.-19. sajandisse. Teos jutustab Jukola talu seitsme venna elukäigust ja juhtumistest. Vennaste nimed olid Juhani, Tuomas ja Aapo (kaksikud), Simeoni, Timo ja Lauri (kaksikud) ning Eero. Nende isa suri oma parimates aastates ta oli kirglik jahimees ning teda tabas surm võitluses karuga. Ema suri samuti poiste noorusaastatel. Poisid olid iseloomult üsna sarnased laisad, kangekaelsed ja kõvapäised. Esile võiks tõsta vaid Aapo, kes oli märgatavalt mõistlikuma jutuga teistest, Lauri, kes omamoodi mõistatuslik karakter ning Eero, kes oli noorim, kõige kavalam ja teravama keelega mis talle sageli ka häda kaela tõi. Teose tegevus algab Juk...
küttimises ja kalapüügis. Tagavarad puudutavad tegemist elatusmajandusega. Riiki pole kujunenud. Korilased vajavad suurt territooriumi. Kogukonnas on kuni 200 inimest. Tänapäeval säilinud vihmametsades. Tööriistade arenguga seoses üks tootmisviis vahetab teise välja. Agraarühiskond e. Põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Eeldused => inimeste paikseks jäämine. Hakati põlde harima. Rändkarjakasvatajad. Kauplemise teke. Käsitööliste kujunemine. Rahvaarvu kasvamine => elutingimuste paranemine. Hakkasid kujunema tagavarad ning riigid. Ühes majapidamises oli nii taim- kui ka loomakasvatud. Saagid suurened. Tööloomade kasutamine. Enamus saagist läks omatarbeks, kuid osa läks ka müügiks. Raha kasutuselevõtt. Ülemkihi teke ja maksude maksmine rikastele. Panganduse teke, transpordi areng. India, hiina, edela-aasia, põhja-aafrika Tööstusajastu. Alates 15saj
Tootmisviisid:1.Korilus- 100 000 eKr, kala püüdmine, marjade, tõukude korjamine, toodang oma tarbeks, inimeste rühmitus-kogokond, kaasajal-maha jäänud piirkonnad(aafrika,aasia) 2.Varaagraarne TV- 8000 eKr, inimesed hakkasid põldu harima, loomi kasvatama, toodang oma tarbeks, kaubavahetus toimub loomakasvatajate ja põlluharijate vahel, käsitöö-tööriistad, algelised riigid-selleks, et saaki kaitsta (röövretkede vastu), kaasajal laialt levinud aafrikas, 2 haru: alepõllundus(mets võetakse maha, kännud põletatakse, tuhk on ainus väetis. Kultuure kasvatatakse 2-3 aastat, siis jäätakse põld sööti), rändkarjakasvatus(inimesed liiguvad karjadega ringi uutele aladele), 3.Hilisagraarne TV- 3000 eKr, ühendati
Külvamisel järgiti vastavatele kultuuridele sobivaimat külviaega. Siin oligi abiks külvikalender, kus olid kirjas vastavale kultuurile sobivad külvinädalad. Muidugi jälgiti looduse arenemist ja ilmastikunähtusi. Parimaks ajaks odrakülvil peeti pihlaka õitseaega, linal toominga õitseaega. Rukis külvati augustis-septembris ja tähiseks olid lauritsapäev, rukkimaarjapäev ja pärtlipäev. Üldiselt püüti rukkikülviga jõuda lõpule augustis. Rukis külvati kesale, mida hakati harima pärast kevadiste külvitööde lõppu. Kesale veeti sõnnik, mis künti mulda. See töö püüti ära teha enne jaanipäeva, sest pärast jaanipäeva algas heinaaeg. Juuli lõpus või augusti alguses künti kesa teist korda ja äestati. Kui rukis külvati alemaale, oli see aeg sobivaim alepõletamiseks. Suvivili külvati küllaltki hilja ja seda mitmel põhjusel: Kuna sügisel püüti loomi karjatada põllul võimalikult kaua, jäi põllu kündmine kevadeks.
Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuur. Millega tegelesid?: kaubandus, pallimäng, maisikavastus, võeti kasutusele metallid Ühiskond: elasid linnades, linnaühiskond, sotsiaalne hierarhia: preesterkond, sõjamehed ja kaupmehed Olmeekide ja tolteekide kultuurisaavutused: esimesed Ameerika kivireljeefide, hauakivide ja kivialtarite loojad, olmeekide kivipead, hieroglüüfkiri (465 märki), rituaalne kalender (260 p), kuu- ja päikesepüramiidid Miks kadusid?: sisekonfliktid, mexicate= asteekide sisseränne
Tolleaegse asteekide ühiskonna keskmes oli olilisel kohal religioon oma kombetalituse, riituste ja keeldudega. Asteekide impeeriumi elanikud olid allutatud rangele ja kurnavale andamikohustusele. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Kuningat austati pooljumalana ja ta ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel piduliku kaaskonna saatel- Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa pidi aga sunnismaisena harima valitseja ja ülikute maavaldusi (kasutati ka orjatööd). Asteegid uskusid, et kui nad ei too päikese- ja sõjajumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. Nad ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Asteekide müütidest on teada vähemalt 1600 eri jumalust, kes võisid ilmutada ennast mitmesugusel kujul. Huitzilopochtli oli üks tähtsamaid jumalaid Tema nimi tuleneb asteekide koolibrit
Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja teenijatel oli vähe õiguseid. Maavaba Maavabad talupojad olid isiklikult vabad. Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu. Neil ei olnud tavalise adjaralupoja kohustusi. Üksjalg Arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nimi tuleks sellest, et nad käisid mõisateol ühe jalapäeva nädalas. Vabadik Maad oli vähe või üldse mitte, igal juhul mitte piisavalt. Äraelamiseks pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud ei sallinud neid, sest nad said neild vähe makse või üldsegi mitte. Vabadik võis harida oma väikest maalappi
Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eestis Kristjan Oja Tallinna Sikupilli Keskkool 10b Rootis ajaks nimetatakse ajajärku, mil Eestimaa või osa sellest kuulus Rootsi võimu alla. Seda aega tuntakse samuti ka, kui" vana hea Rootsi aeg". Kuid tegelikult ei olnud seda ,,head aega", kuna sel ajal tegutses ka katk, mis ka omakorda tõi kaasa näljahädad. Kuid ilmselt on see selle nime saanuda tänu sellele, et selle ajajooksul toimus palju suuri muudatusi talurahva jaoks Eestis. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu, et 100 aastat. Rootsi aeg algas Eestimaal 1629, mil kõik Väina(Daugava) jõest üleval pool olevad alad loovutati Altmargi rahuga Poolalt Rootsile. Edasi võitles Rootsi veel oma võimu alla 1645 Saarema koos Muhumaaga ja Ruhnu 1660, mis...
eriti tähelepanu pöörata looduskeskkonna säilitamisele ja hoidmisele. Kahjustatud piirkond kaotab turistide silmis on atraktiivsuse ning tervet tööstusharu ootab ees langus. 4. Mida peavad tegema aktiivse turismi asjalised? Aktiivse turismi asjalised peavad: Teadma oma tegevuse mõju keskkonnale. Omama juhtimisskeemi, mis aitaks vähendada nende tegevusest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale. Harima teisi hea tava kohaselt, et viia kohalikud keskkonnamõjud minimaalseks.K Keskkonna ressursside kasutamisel lähtuma kohalikest ja rahvuslikest juhtnööridest ja riiklikust koodeksist. Tähelepanu pöörama kohalikele keskkonnaprobleemidele nt lindude rände aeg, haruldased kasvukohad ja panema paika meetmed nende kaitseks. Mis on oht? Mis on risk?
mürkgaase võib olla igal pool,igal ajal ja nendega peaks oskama ümber käia või vastavalt tegutseda.Ainult 17,9% vastanutest teadis midagi mürkgaasidest ja neil võivad olla mingid teadmised mürkgaasidega ümberkäimisel. Tabel 3. 66.6% Ei teadnud majas leiduvatest mürkgaasidest midagi või nii vähe,et pidasid,seda olematuks.Arvan,et see on halb ja võib tulevikus mingil moel kätte maksta.Inimesed peaksid rohkem harima või vähemalt lugema toodetelt mida see sisaldab ja mida see teha võib. 33.3% vastanutest pidas aga oma teadmisi olevaks.Arvan,et neil inimestel on mingisugused teadmised nende toodete ja gaasidega ümberkäimisel. Tabel 4. 72% õpilastest ei ole midagi teinud,et vähendada mürkgaasi tekitajaid oma kodus.Kui seda ei ole ka nende vanemad teinud,võib olla suur oht,et maja on veidi või rohkem mürgine kui normaale oleks.See võib kaasa tuua haiguseid ja muid terviseriske
mõtet, et eestlased on kahtlaste väärtushoiakutega, kuid edukad kohanejad. ,,Rehepapis" on talurahvas Kivirähu kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Kuid ,,Ussisõnades" on talurahavas väga ristiusu meelt, kõigepealt jätsid nad lihtsa elu metsas ja hakkasid raskelt maad harima ja lisaks sellele lasid oma nimed ristiinimese kombel ümber nimetada. Neiud kuulasid meelsasit munkade laulu ja poisid soovisid laulda nii kui mungad. Kivirähnu kaht teost seob, et ta on oma teoste tegevustikku põiminud ehtsaid folkloorilisi motiive muistenditset, müütidest ja tegelased on mütoloogilised olendid (,,Rehepapis"- Vanapagan, kratid, libahundid jm., ,,Ussisõnades"- Põhja Konn, mürkhammastega vanaisa).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
