Ornamentikaelemendid (0)

Ornamentikaelemendid
-e. Eesti peremärgid e. nõiamärgid, õuemärgid, märgid, majamärgid, mergid, võrgumärgid, puumärgid, talumärgid, viljakotimärgid jne.
Nõiamärk on kujutis, millele omistatakse maagilist jõudu, lootes nende abiga kaitsta oma vara ja iseend , tarvitades neid ühenduses mitmesuguste kommete ja tänapäevadega oma elus.
Kui tsivilisatsioon arenes, vähenes ka usk üleloomulikesse jõududesse ja maagiasse. Kadusid ka nõiamärgid, kuid neid hakati kasutama teises tähenduses – esemelises kultuuris dekoratiivses tähenduses ornamendina.
Peremärkide kasutamine võis alguse saada juba ajal, kui paljud inimesed hakkasid koos põldu harima , karja kasvatama või kala püüdma. Sellisel hetkel tekkis vajadus enda eraomandi märgistamise vastu ja selleks võeti kasutusele igale perele ainuomane märk ehk peremärk.
Nõiamärke om kastutatud rohkem saartel, Lääne-Eestis ning Põhja- ja Edela-Eesti rannikualadel .
Peamised peremärgid e. ornamentikaelemendid:
Viisnurk ehk pentagramm-
Kõige sagedamini esinev nõiamärgi kujutis Eestis on risti kõrval olnud viisnurk, mida nimetatakse ka kui viiskand või pentagramm.
Seda märki tuntakse üle kogu maa, sagedamini on kasutatud saartel, Virumaal, Tartumaa põhjaosas ja Pärnumaa rannikul.
Nii mandril kui Hiiumaal kasutati märki nahahaiguste ravimisel; Saaremaal aga leivamärgina enne leiva ahju panemist, et tont või kurivaim ei viiks leibu ahjust.
Väga palju lõigati pentagrammi püttidele, õllekannudele, pesukarikatele jne. Alati eesmärgiga kaitsta iseend või esemeid vanapagana ja tontide eest.
Kusjuures, viisnurk tuli joonistada katkematu joonega .
Peremärgina aga on ta kõige rohkem kasutusel olnud Eesti saartel ja Läänemaal. 1930-ndatel võis märki leida ka Pärnu- ja Saaremaal.
Viisnurk on kasutusel olnud vähemalt 3000. aastat. Tema struktuur meenutab Planeet Veenuse liikumist, nagu see paistab maale. Algselt kujutati viisnurka ringi sees. Silmusnelinurk ja ruut-
Silmusnelinurk oli Euroopas laialt levinud eelajaloolisest ajast. Märki leiab sageli ka viikingiaegsetel metallesemetel ja seinavaipadel.
Eestis esineb silmusnelinurka harva. Näiteks Saarde kihelkonnas tehti viljasalvedes pisuhänna vastu.
Peremärgina on kasutatud Hanila ja Ridala kihelkonnas. Eestis on silmusnelinurka kasutatud rohkem tekstiilide kaunistamisel.
Ruut sümboliseeris maad nii Idas kui Läänes. Ruutu kohtame ka Lõuna-Eesti 19. saj. ornamentikas. 19. sajandil võidi ruudumotiiv saada ka mustrialbumist, kuid tuntakse seda sümbolit juba eelkristlikust perioodist
Kaheksanurk ehk kaheksand -
Kaheksandi tuntakse Eestis ka nime all „ Muhu mänd”. See oli tõrjemaagilise elemendina tuntud veel 19. sajandi ehteil. Ehtesepad graveerisid kaheksandi eestlaste kuhiksõlgedele; tolleaegsele lillornamendikale oli märk stiililiselt aga veel võõras.
Peremärgina kasutati Tõstamaal ja Kuusalu kihelkonnas.
Rist -
Nõiamärkidena on kõige rohkem kasutatud risti.
On olemas Kreeka rist , ladina rist, diagonaal ehk Andrease rist, Antoniuse rist, läbikriipsutatud otstega rist jne.
On kaheldav, et peremärgina on rist viide kirjaoskamatusele. Mitmete allikate andmeil on Kihnus ristikujulised märgid hilisemad üldisest kirjaoskusest.
Mida lihtsam on ristimärgi struktuur, seda rohkem tähendusi võib sellele omistada. Mida keerulisem, seda kindlamat tähendust ta omab.
Eesti 19. sajandi ornamentikas on ristimotiiv üldlevinud. Sellel ajal oli märgi kasutamine seotud kristliku kirikuga, olenemata, et märki on kasutatud juba varajasel rauaajal.
Rahvatraditsioonis aga on ristil maagiline kaitsejõud , ühtlasti on ta ka üldlevinud õnne märk.
Haakrist ehk svastika -
Haakrist ehk svastika on väga vana kujund. Tegelik tähendus haakristile on see, et ta tähendab positiivset olemist.
Tähenduse skaala keskendub ka jõu ja energia ümber. Algselt võis ta olla aga ka Päikese sümbol.
Skandinaavias seostati haakristi äikesejumal Thoriga.
Eestis kasutatakse haakristi ornamentikas. Eeskätt setod oma vöökirjades.
Ring e. ratas-
Ring kuulub vanimate kujundite hulka. Tühja ringi kasutati primitiivsetes ühiskondades sageli kehaavauste tähistamiseks (näiteks silmad ja suu).
Seda motiivi kohtab juba üle 5000 aasta vanustes ideograafilistes kirjasüsteemides.
Astroloogias on ring absoluudi, ühtsuse ja täiuslikkuse sümbol, taeva sümbol vastandina maale ja hinge sümbol vastandina maisele. Ringil oli maagiline võim kaitsta kurjade jõudude eest, võib-olla seetõttu oli ümmargustel esemetel nagu võru, sõrmus, ümmargune amulett, kaitsev ülesanne.
Kuusnurk ehk heksagramm -
Kuusnurk ehk heksagramm koosneb kahest võrdsest kolmnurgast.
Märgi kasutamine pärineb 800.-600. aastast e.Kr Lähis- Idast.
Eestis leidub kuusnurka vähe. Peremärgina aga kasutati Hiiumaal ja Lahemaal .
Lõpetuseks:
Eestlaste peremärgid olid olemas kindlasti juba pärast Liivi sõda.
Keskajal kasutasid enamasti peremärke Eestimaa linnades elavad kaupmehed.
Kindel om see, et peremärgid kuuluvad ühe olulise osana meie kultuuripärandi hulka.
Haakrist:


Ring:



Rist:


Nelinurk :
Viisnurk:


Kuusnurk:
Kaheksanurk:
5