Mida nõuab inimeselt 21. sajand? (1)

Mida nõuab inimeselt 21. sajand?
Inimese areng on muutunud samm- sammult tema eksisteerimise algusest aina paremuse poole. Olid ajad kui tarkus ja oskus ei olnud veel inimesele loomupärane ja tegutsemisviisid võrdusid kilplastega, kes on kuulsad ebaotstarbeka, mõttetu tegevuse ja narritempude poolest. Kuid keskkond muutub ja koos keskkonnaga muutuvad ka inimesed – see on evolutsiooniline areng, mis avaldab mõju kõigele loodule. Mulle tundub, et kui inimkond jääb elama, siis jõuab ta viimaks punkti, kus ei ole enam võimalik midagi edasi arendada või kuhu inimese mõistus enam ei küündi. Kuid mida targemaks saab inimene, seda enam hakkab ühiskond inimeselt nõudma. Näiteks vanaaja suurkujud teadsid matemaatikast palju lihtsamaid teooriaid ja valemeid, kui tänapäeva kooliõpilaselt seda lõpuks kokku tahetakse. Ühiskonna nõuded kehtivad kõikidele selles viibivatele asukatele ning nende mittetäitmine võib saada neile saatuslikuks. Siiski on aeg nii palju edasi läinud, et on kätte jõudnud infotehnoloogia ajastu, kus pelgalt tahtest töötada jääb väheks ning nõuded on karmimad kui ei kunagi varem. Aga mida peab inimene tegema, et saavutada ühiskonna soosing 21. sajandil?
Otseloomulikult ei saa ei üle ega ümber hariduse vajadusest. Tänapäeval on inimesel lausa kohustuslik omandada põhiharidus,et saavutada mingisugunegi ametikoht , kuid ka selleks jääb väheks ning tuleb edasi suunduda, kas keskkooli või siis kutsekooli, vastavalt oma tuleviku soovidele. Targalt on öelnud kreeka filosoof Platon : „Suund , kuhu haridus inimese viib, määrab tema tulevase elu.“ Ma mõistan seda niimoodi , et kui inimene ei õpi, ei leia ta endale tulevikku, mis on elamist väärt.
Millenniumi ajastul ei oma enam nii suurt tähtsust see, kui tugev on inimene füüsiliselt, vaid kui palju suudab ta endasse informatsiooni koguda ja seda rakendada.
Nii nagu keskaja rüütlil oli vaja julgust, et võidelda, läheb ka 21.sajandil seda vaja. Ainult see julgus on veidi erinev. Tänapäeval on seda vaja, et teha ootamatuid riske, avaldada arvamust, vaatamata kui vähemustes ka ei olda, leida õigeid lahendusi ja eksperimenteerida. Julgusega käib suurepäraselt kokku vastupidavus. Mida vastupidavam on inimene, seda rohkem julgeb ta riskeerida, ja mida enam inimene julgeb riskeerida, seda suurem on võimalus saavutada edu. Just millegi õnnestumine teebki inimese edukaks, mis on kahtlemata selles sajandis ainult kasuks.
21.sajand on tuntud oma tipptasemel tehnoloogia poolest. On leiutatud igasuguseid vidinaid ja elektroonilisi seadmeid, mis lihtsustavad inimese igapäeva elu. Ning üks suurepäraseid teaduse saavutusi on muidugi arvuti ja sellega tulenevad programmid . Seega peab inimene oskama kasutada seda vahendit, kuna praeguse ajastu peamine informatsioon asub kusagil kõrgel õhus satelliitides, mida saab kontrollida vaid arvutitega. Selleks, et arvutit kasutada, tuleb seda ise uurida ja avastada või võtta kursuseid, mis õpetavad käsklusi sisestama.
Ilmselgelt nõuab see kõige kiiremini arenev sajand inimestelt võimatut. Üha enam kasvava populatsiooniga maailmas on juba praeguses ajahetkel sadu miljoneid inimesi, kes vaevlevad nälja ja materiaalse vara olematuse pärast, ja ometigi näitab maailma rahvastikuarv kiiret rahvastiku kasvu. Samuti on mitmed eksperdid, nagu näiteks Sander Grinin, väitnud, et kui võtta ära nafta , siis kogu majandus kukub kokku, ning on arvutatud, et naftat jätkub veel umbes neljakümneks aastaks. Seega 21.sajand sunnib inimesi kiiresti leiutama uutlaadi kütust, mis suudaks naftat asendada , ja leidma viisi, kuidas toita miljardeid inimesi.
Et inimene saaks rahulikult elada 21. sajandis, peaks ta ennast harima nii palju kui võimalik ja kasutada olemas olevat, et luua uusi lahendusi ja väljapääse. Vaatamata sellele on inimkond end ikka kuidagi suutnud välja rabeleda kõikidest kitsikutest ja hädadest, ning ellu jäänud. Olen veendunud, et 21. sajand tõotab tulla küll väga keeruline, kuid samas väga avastusterohke aeg.