Inimene – enda suurim vaenlane.
Igaühte
meist ümbritsevad paljud inimesed, kes üksteisest erinevad nii
välimuse kui ka iseloomu poolest. Muidugi on kõik need inimesed
meie jaoks ka erineva tähtsusega. Kõige tähtsamaks peame perekonda
ja lähedasemaid sõpru. Kuskile vahepeale jäävad need, kellega me
võib-olla et igapäevaselt suhtleme, kuid mingeid eriti lähedasi
suhteid ei sõlmi. Tahaplaanile jäävad need, kellega me oleme tülli
pööranud või keda me lihtsalt millegipärast ei salli ning vältida
üritame. Ja kuna meie ümber on inimesi niivõrd palju, siis
tihtipeale süüdistame oma ebaõnnestumises neid teisi, et mitte
tunnistada, et meie ise oleme olnud need, kes ennast ebaõnnestumiseni
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kerli Randmer
Õppematerjali autor
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest
Need on siis näiteks meeleline tunnetus, intellekt, teadvus, mõistus. Need tulevad kasuks maailmas orienteerumisel. Nad on ratsionaalsed ja kained oma mõtte- ja käitumisviisilt. Kõik see, mis on emotsioonidega seotud, tekitab talle ebakindlust. Nad on need inimesed, kes püüdlevad puhta mõtlemise poole. Eelistavad tegeleda asjadega, mis on konkreetsed ja täpsed. Neile ei meeldi suhelda. Tundeline pool jääb arengus maha mõistuslikust poolest. Tüüpiline skisoidne inimene kipub olema selline, kellel on keskmisest kõrgem intellekt ja mõningane emotsionaalne mahajäämine. Kui nad satuvad igapäevases elus mingitesse raskustesse, siis enamasti probleemid ei tulene sellest, et neil oleks vähe võimeid või teadmisi, vaid sellest, et neil on keeruline suhelda, emotsioone välja näidata. Kui rääkida nendest inimestest, kes on kergelt skisoidsete joontega, siis need inimesed on tundlikud, terava tajuga, eraklikud
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4
Paljudel meist on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Tegelikult lihtsalt tuleb osata ennast armastada. Suurt rolli minapildi kujundamisel mängivad rolli vanemate õpetused väikesest lapsest saati. Kui vanemad on terve elu väljendanud hoolimist, armastust, jaganud piisavalt elunippe, kuid samas lubades lapsel ka iseseisvalt tegutseda ja otsuseid langetada, võib lapsest kasvada edukas inimene. Ma olen terve elu arvanud ennast teadvat mida ma teen hästi, milles ma olen hea ja milles mitte. Koguaeg olen üritanud ära kasutada oma tugevaid külgi, et hästi hakkama saada, sest kui tegelda millegagi milles ei olda parim või teha ei osata, ei jõuda tulemusteni. Minu tugevad küljed on sportlikkus, ausus, tarkus, usaldusväärsus. Üritan alati ükskõik mis olukorras hakkama saada. Minu nõrkused on see et ma teen koguaeg asju ilma
Need olid esimesed küsimustikud, millest hakkas isiksusepsühholoogia edasi arenema. Hakkas tekkima erinevaid käsitlusi ja kuidagi ei jõutud kokkuleppele, et millised isiksusejooned on kõige tähtsamad. See ei ole veel siiani päris ühtseks muutunud. 1960ndateks aastateks jõudis isiksusepsühholoogia sellisesse kriisi, mil suur hulk teadlasi väitis, et isiksust kui nähtust ei olegi olemas. Väideti, et inimeses ei ole midagi püsivat. Inimene käitub vastavalt olukorrale. Näide, millele nad tuginesid: Kui keegi leiab suurema summa raha ja annab selle kuhugi, et on leitud selline summa. Siis võiks öelda, et tegemist on väga ausa inimesega. Aga järgmises tunnis spikerdab ta. Kõik on suhteline. Selles olukorras ta ei ole aus. See andis isiksusepsühholoogia kriitikutele põhjust väita, et isiksust ei ole olemas. Tänapäeval ollakse seisukohal, et isiksus siiski on olemas. Põhimõtteliselt on õige, et inimene võib erinevalt
Id on irratsionaalne, liikuv, ei allu loogikale ega eetikale. Püüdleb naudingu poole. Ego tekib alates kuuendast elukuust, tema ülesanne on rakendada Idi energiat. Veel hiljem tekib Superego. See on inimese moraalikoodeks, südametunnistus. See, mis ühiskonnast läbi kasvamise inimese isiksusse jõuab. Hakkab tekkima alates 2 aastast või hiljem. Peab leidma isiksuse tasakaalu. Kui domineerib Id, siis on lõbujanu. Kui domineerib Superego, siis on inimene tugeva ühiskonnasurve all. Mõlemal juhul on oht neuroosideks. Pilet 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus. Jungil on kaks suurt õpetust. Erinevusõpetus, ehk kõik see, mille poolest inimesed erinevad, on erinevad psühholoogilised tüübid. Sinna alla käivad ka temperamenditeooria, mis põhineb suhtumisel iseendasse ja maailma. Energiaks on libiido. Kui see on suunatud välja ekstravert. Kui see on suunatud sisse introvert
Samas usun, et "meie ühine taevas" ei ole vaid lennuliikluse seisak, suured sõjad või majanduskriis, kuigi need on aktuaalsed. Usun, et "meie ühise taeva" all peitub muudki. ,,Meie ühise taeva" all mõistan mina tervet maailma kõigi selle rõõmude ja muredega. Kuigi me elame ühise taeva all, pole inimesed sugugi ühesugused. Kõigil on erinev eesmärk, mille poole nad püüdlevad. Igal inimesel on omad unistused, mida nad püüavad saavutada. Herman Hesse on öelnud: "Iga tugev inimene saavutab eksimatult selle, mida tõeline tung tal otsida käsib." Usun, et kõigil on see tung, milleni nad püüdlevad. Paljud inimesed lihtsalt ei oska end piisavalt motiveerida, et oma eesmärgid ja unistused ellu viia. Teised ei suuda enda "silmapiiri" kindlaks seada, oma eesmärke paika panna. Inimesed kalduvad oma teelt tihtipeale kõrvale, mõtlemata, milleni nad tegelikult jõuda püüavad. Kuid jõudes rajale, mis
Mõdriku 2015 1 2 1. PEATÜKK Raamatu esimene peatükk on eelkõige sissejuhatus tervesse raamatusse. Sissejuhatuses seletatakse ilusti lahti nii mõnigi asi millega ma varem ehk kursis ei olnud, näiteks narratiivne suund. Nõustamine juures on väga olilised sõnad nagu tundub ja selles, need sõnad võivad kliendi panna teisiti mõtlema, ning siis nad võivad oma probleemist paremini aimu saada, millest nad enne aru ei saanud ja tundsid enda jaoks põhendamata kurbust ja ängistust, kuid ei teadnud mis on selle põhjustanud. Nõustamise juures on üks oluline aspekt ja selleks on ruumi loomne asja läbiarutamiseks. Ruum kus toimub nõsutamine, peaks olema kliendi jaoks võimalikult turvaline, kus ta saab tunda end hästi oma emotsioonidega ja julgeb neid avaldada, ületades oma esmased hirmud. Iga inimene kes soovib nõustada peaks suutma oma tegevust kontseptualiseerida ja väljaõpe peaks hõlmama reflektiivset praktikat.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid